Istungi profiil: Mart Helme
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-04-10
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt rahvuslik ja väärtuspõhine, rõhutades Eesti kui rahvusriigi staatust ja eesti keele ainuvalitsemist ametiasutustes. Kõneleja vastustab resoluutselt agressorriigi keele (vene keele) kasutamist riiklikel kodulehekülgedel, nõudes selget poliitilist otsust. Kriitika on suunatud valitsuse resoluutsuse puudumisele nii eestikeelsele haridusele üleminekul kui ka Venemaa varade küsimuses, viidates topeltstandarditele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab autoriteeti keelepoliitika ja rahvusriigi kontseptsiooni teemal, keskendudes keeleseaduse ja poliitilise tahte rakendamisele. Samuti on tal teadmisi Riigikogu menetluslikest otsustest, kritiseerides juhatuse tegevust eelnõude blokeerimisel. Argumentatsioon põhineb rahvuslikul printsiibitusel ja seaduse järgimisel, mitte niivõrd statistikal.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on väga võitluslik, emotsionaalne ja süüdistav, kasutades teravaid väljendeid nagu "silmakirjalikud" ja "hullumeelne riik". Apellatsioonid on peamiselt väärtuspõhised (rahvuslik uhkus, põhimõttekindlus), eirates statistilisi andmeid ja nimetades neid "abrakadabra jutuks". Toon on äärmiselt kriitiline ja resoluutne, nõudes asjade tegemist lihtsalt ja põhimõttekindlalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu täiskogu istungitel, esitades küsimusi ja osaledes debattides, viidates oma teadmistele kultuurikomisjoni tööst. Tegevusmuster näitab keskendumist Riigikogu sisesele poliitilisele vastasseisule ja protseduuride kritiseerimisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, keda süüdistatakse silmakirjalikkuses, vingerdamises ja topeltstandardites. Kriitika laieneb Riigikogu juhatusele seadusevastaste otsuste tegemise eest ning Riigikohtule ja õiguskantslerile, keda kõiki peetakse topeltstandardite levitajateks. Vastastele heidetakse ette ka poliitilist oportunismi ja vaadete muutmist ("ühest erakonnast teise hüpanud").
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöövalmidus puudub; kõneleja on konfronteeruv ja süüdistab vastaspoolt põhimõttekindluse puudumises ja riigi püsima jäämist ohustavas tegevuses. Kompromisside otsimise asemel nõutakse vastaselt poolelt selget ja resoluutset poliitilist otsust.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklik (keeleseadus, rahvusriik) ja rahvusvaheline (agressorriigi keel, Venemaa varad). Kohalikud või regionaalsed teemad kõnedes ei kajastu, rõhk on rahvuse ja riigi identiteedi kaitsel.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on keelepoliitika ja rahvuslik identiteet. Nõutakse ranget keeleseaduse järgimist ja vene keele kui teise riigikeele staatuse lõpetamist ametiasutustes, rõhutades selle olulisust rahvusriigi püsimajäämiseks. Hariduse vallas kritiseeritakse eestikeelsele õppele ülemineku aeglust ja resoluutsuse puudumist.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud eelnõudele, mis lõpetaksid vene keele kasutamise Eesti riigiasutuste kodulehekülgedel, olles selle algataja või tugev toetaja. Samuti kritiseeritakse Riigikogu juhatuse otsuseid esitatud eelnõude hääletusnõuete osas (51 hääle nõue), pidades neid seadusevastasteks.
2 Analüüsitud kõnesid