Istungi profiil: Mart Helme
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-03-05
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugev vastuseis valitsuse tegevusele, eriti haridusvaldkonnas, mida nähakse ületsentraliseerimise ja pidevate, kuid süsteemiväliste reformide tulemusena. Kõige olulisemad teemad on maakoolide sulgemise vastustamine ja haridussüsteemi katastroofiline olukord, mis on tingitud ideoloogilistest eksperimentidest. Poliitilist tegevust juhib tugev kriitika ideoloogiliste eksperimentide aadressil, mis on tema hinnangul muutnud Eesti Vabariigi ohvriks.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusvaldkonnas, tuues esile ajaloolisi andmeid (nt 1898. aasta kirjaoskus) ja konkreetseid näiteid (Metsküla kooli sulgemine, õpetajate puudus). Samuti viitab ta füüsikateadmistele (energia jäävuse seadus) kliimakriisi ideoloogilise olemuse kritiseerimisel. Ta toetub oma väidetele isiklikule kogemusele ja vaatlustele Eestis ringi sõitmisel.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõnestiil on terav, kriitiline ja tungiv, kasutades tugevaid metafoore (nt "Titanicu pilt," "kilplaste maja"). Kõneleja positsioneerib end "lihtsa inimesena," kes räägib elust enesest, vastandudes "tarkadele" poliitilistele eliitidele. Kasutatakse nii emotsionaalseid üleskutseid (maakoolide saatus) kui ka ajaloolisi ja teaduslikke viiteid (kirjaoskus 1898, energia jäävuse seadus), et rõhutada valitsuse tegevuse ebaadekvaatsust.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil, esitades pikki kriitilisi seisukohti hariduse ja energeetika teemadel ning sekkudes protseduurilistesse küsimustesse. Mainitakse pikaajalist mustrit Eestis ringi sõitmisest viimase paarikümne aasta jooksul, et jälgida allakäiku.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud valitsusele ja poliitilisele eliidile, keda süüdistatakse süsteemi ületsentraliseerimises ja ideoloogiliste eksperimentide läbiviimises. Kriitika on intensiivne, kirjeldades olukorda kui "hariduslikku katastroofi" ja "Titanicut," ning Metsküla kooli juhtumit tuuakse näitena tsentraliseeritud diktaadist. Lisaks kritiseeritakse Riigikogu juhatuse suhtlusstiili küsijatega.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on valdavalt konfronteeriv ja kriitiline, rõhutades vajadust seista silmitsi reaalsusega ilma ideoloogilise pitserita. Ainus mainitud konsensus saavutati protseduurilises küsimuses (lisaaja saamine). Puuduvad viited soovile teha sisulist koostööd või kompromisse poliitiliste vastastega.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt regionaalne, rõhutades maakoolide kinnipanemise katastroofilist mõju väikeasulatele ja Eesti hariduse allakäiku väljaspool keskusi. Tsentraliseerimise vastustamine on seotud otseselt kohaliku kogukonna toimetuleku ja ajaloolise hariduskorraldusega, tuues esile Metsküla kooli näite.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad ressursside ebaefektiivsele kasutamisele, kritiseerides raha kulutamist hoonete remondile õpetajate ja laste arvelt. Mainitakse kõrgete energiahindade negatiivset mõju haridussüsteemile ja vajadust korrastada majanduslik baas, mis praegu ei võimalda probleeme lahendada.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalvaldkonnas on tugev vastuseis kaasavale haridusele, mida peetakse läbikukkunuks, ja eestikeelsele õppele üleminekule, mis süvendab hariduslikku katastroofi. Samuti kritiseeritakse "abieluvõrdsuse kehtestamist" kui osa Eesti Vabariiki ohvriks muutvast ideoloogilisest eksperimendist. Kliimakriisi narratiivi peetakse ideoloogiliselt ajupestud inimeste peas eksisteerivaks nähtuseks.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud hariduspoliitika muutmisele, nõudes maakoolide elushoidmist ja tsentraliseerimise lõpetamist. Lisaks tegeleb kõneleja energeetikadirektiivide ülevõtmisega, seades kahtluse alla nende praktilise tulemi energeetilise sõltumatuse seisukohast. Protseduuriliselt keskendutakse Riigikogu juhatuse suhtlusstiili reguleerimisele.
5 Analüüsitud kõnesid