Päevakorra profiil: Mart Helme
Julgeolek
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud e-valimiste legitiimsuse ja turvalisuse probleemidele, mida käsitletakse riigi julgeolekuohuna. Kõneleja on praeguse e-hääletuse süsteemi vastu, pidades seda kõlbmatuks ja manipuleeritavaks ning nõudes puuduste likvideerimist või süsteemi kasutamata jätmist Riigikogu valimistel. Seisukoht on intensiivselt väärtuspõhine, rõhutades vajadust rahva usaldust esindava legitiimse võimu järele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles põhjalikku teadmist OSCE ODIHR-i raporti sisust, tsiteerides plokkide kaupa puudujääke õigusraamistikus, protseduurides ja turvalisuses. Rõhutatakse tervikliku auditeerimise puudumist, kontrollitavuse standardite ebaselgust ja kaebuste süsteemi reguleerimatust. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "järelkontroll," "rühmahääletuse riskid" ja "stratkom."
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on väga konfronteeriv, süüdistav ja tungiv, nimetades peaministrit otseselt ebalegitiimseks ja julgeolekuohuks. Kasutatakse nii loogilisi apelle (viidates OSCE raporti detailidele, auditeerimata lõikudele ja Riigikohtu seisukohtadele) kui ka tugevaid emotsionaalseid hinnanguid (raport on "purustav"), kritiseerides valitsust "stratkomi jutupunktide" ootamise eest.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed piirduvad kahe kõnega ühel päeval Riigikogus, mis keskenduvad ühele konkreetsele teemale (e-valimised ja OSCE raport) peaministri poole pöördudes. Muud tegevusmustrid või avalikud esinemised pole kõnedest tuvastatavad.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja peaminister Michal, kelle legitiimsust ja usaldusväärsust rünnatakse otsekoheselt, väites, et 2023. aasta valimistulemused on võltsitud. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust passiivsuses, puuduste ignoreerimises ja kosmeetiliste liigutustega jätkamises.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja nõuab valitsuselt initsiatiivi ja koostööd, kutsudes üles looma ümarlauda, mis kaasaks opositsiooni, toetajaid ja kõhklejaid e-valimiste probleemide lahendamiseks. Praegune koostööstiil on aga puuduv, kuna kõneleja esineb tugevalt vastanduva opositsiooni positsioonilt.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on eranditult riiklik, käsitledes Eesti Vabariigi valimissüsteemi, Riigikogu ja valitsuse tegevust. Rahvusvahelist konteksti kasutatakse vaid OSCE ODIHR-i kriitilise raporti kaudu.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid pole piisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on rahva usalduse puudumine valimissüsteemi vastu ja võimu legitiimsuse küsimus, mida rõhutatakse kui julgeolekuprobleemi. Eraldi sotsiaalpoliitilisi teemasid ei käsitleta.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud e-valimiste õigusraamistiku ja protseduuride puudujääkide kõrvaldamisele, mida Riigikohus ja OSCE on kritiseerinud. Kõneleja on initsiaator, kes nõuab koalitsioonilt vastavate seadusandlike sammude astumist, märkides, et koalitsioonist pole seni ühtegi vastavat initsiatiivi tulnud.
2 Analüüsitud kõnesid