Istungi profiil: Helle-Moonika Helme

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

2024-10-07

Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on taristu arendamisel, nõudes Via Baltica eelistamist Rail Balticule, mida peetakse utoopiliseks ja raha raiskavaks projektiks. Samuti kritiseeritakse teravalt Eesti sidefirmade monopolismi ja riigi suutmatust reguleerida interneti kiiruse ja hinna suhet. Seisukohad on tugevalt opositsioonilised valitsuse tegevuse ja kärbete suhtes, eriti teehoolduse osas, rõhutades kodanike õigust kvaliteetsele teenusele.

4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust taristuprojektide (Via Baltica, Rail Baltica) strateegilise tähtsuse ja finantsküsimuste osas, tuues esile konkreetseid eelarvenumbreid ja puudujääke (nt 3 miljardit puudujääki aastaks 2030). Samuti on esitatud detailne analüüs Eesti internetiteenuste kehvast olukorrast Euroopa võrdluses, viidates monopolismile ja regulatsiooni vajadusele. Ta on teadlik Euroopa Liidu ees võetud kohustustest Via Baltica väljaehitamisel.

4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja kohati emotsionaalne, kasutades tugevaid väljendeid nagu "puhas monopolism," "utopistlik projekt" ja "rahapesu." Apelleeritakse nii loogikale (majanduslik ja strateegiline tähtsus) kui ka emotsioonidele (liiklussurmad ja kehv teehooldus). Üldine toon on tungiv ja nõudlik, rõhutades, et riik peab sekkuma seal, kus on vaja inimeste eest seista.

4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegeleb arupärimiste esitamisega ja nende teemade jätkuva jälgimisega, viidates varasemale arupärimisele kliimaminister Kristen Michalile 10. mail. See näitab järjepidevat tegevust konkreetsete taristuprobleemide päevakorras hoidmisel, pöördudes nüüd taristuminister Vladimir Sveti poole.

4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsus ja ministrid, keda kritiseeritakse ebaefektiivse regulatsiooni ja valede investeerimisotsuste eest. Eriti tugev on vastuseis Rail Baltica projektile, mida nimetatakse Euroopa Liidu raha pesuks ja hullumeelseks raiskamiseks. Kriitika on suunatud ka suurtele sideettevõtetele, keda süüdistatakse monopolismis ja kasumite teenimises teenust vastu pakkumata.

4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt.

4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rahvusvahelistel transpordikoridoridel, eriti Via Baltica tähtsusel Eestile, Lätile, Leedule ja Poolale nii majanduslikus kui ka strateegilises mõttes. Siseriiklikult rõhutatakse vajadust arendada neljarealisi teid Tartusse, Pärnusse ja Narva, vastandades seda Rail Balticu ehitusega "keset Eesti põlde."

4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad on tugevalt reguleerimist pooldavad, eriti monopolide ohjeldamiseks, kus turumajandus on ebaõnnestunud. Eelistatakse olemasoleva taristu korrastamist ja hooldust uutele, ebakindlatele suurpiltidele, süüdistades valitsust raha raiskamises. Nõutakse, et kõrgete maksude eest peab rahvas saama tagasi kvaliteetseid avalikke teenuseid, nagu korralik teehooldus.

4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalne fookus on liiklusohutusel ja kodanike turvalisusel, rõhutades, et ebapiisav teehooldus sügisel ja talvel põhjustab traagilisi avariisid ja ennetatavaid surmasid. Korralik teehooldus on esitatud kui riigi kohustus ja rahva õigus, et tagada elusa ja tervena koju jõudmine.

4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on regulatsioonide rakendamisel sidefirmade monopolide ohjeldamiseks ja riiklike investeerimisprioriteetide ümberkujundamisel. Kõneleja on eelkõige kriitik ja nõudja, kasutades parlamendi arupärimise mehhanismi, et sundida valitsust tegelema Via Baltica ja teehooldusressursside küsimustega.

4 Analüüsitud kõnesid