Istungi profiil: Helle-Moonika Helme
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
2024-05-08
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline Kaja Kallase juhitava valitsuse suhtes, süüdistades neid käpardlikkuses ja põhiseadusvastases tegevuses. Peamised rõhuasetused on eestikeelsele haridusele ülemineku läbikukkumine, kontrollimatu sisseränne ja Eesti majanduse negatiivne kasv. Poliitiline raamistik on väärtuspõhine (põhiseaduslik kord) ja tulemuspõhine (majanduse ja hariduse haldamine).
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi riigiasutuste kommunikatsioonikulude osas, tuues välja konkreetsed summad (nt 4,6 miljonit eurot ühel ministeeriumil ja Harno 340 000 eurot rohepropagandale). Samuti rõhutatakse autoriteeti põhiseadusliku korra küsimustes, sildistades valitsuse tegevust riigireetmisena. Expertise on nähtav ka hariduspoliitika (e-eksamite läbikukkumine) ja majandusnäitajate (negatiivne majanduskasv Euroopas) kritiseerimisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on äärmiselt ründav, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades tugevaid väljendeid nagu "riigireetmine" ja "kuritegu". Kõneleja kasutab nii faktilisi andmeid (kulude numbrid, majanduskasv) kui ka populistlikke apelle, kaitstes rahvast valitsuse süüdistuste ja "ajupesu" eest. Toon on irooniline ja kriitiline, seades kahtluse alla valitsuse võimekus ja moraali.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned on peetud Riigikogu täiskogu istungjärgu infotunnis, mis viitab aktiivsele osalemisele parlamendi töös. Puuduvad andmed kõneleja regulaarsete tegevuste, kohtumiste või reiside kohta väljaspool parlamendi istungeid.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Reformierakond ja Kaja Kallase juhitav valitsus, eriti Haridus- ja Teadusminister Kristina Kallas, kelle umbusaldamine ebaõnnestus. Kriitika on intensiivne, keskendudes poliitilisele ebaõnnestumisele, ideoloogilisele kõrvalekaldumisele (internatsionalism) ja isiklikule minevikule (viide Siim Kallase kommunistlikule taustale). Valitsuse tegevust sildistatakse põhiseadusliku korra vastase tegevusena, mis välistab kompromissi.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmed puuduvad. Kõneleja keskendub valitsuse ründamisele ja koostöövõimalusi teiste erakondadega ei mainita.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklik (hariduspoliitika, majandus, põhiseaduslik kord), kuid mainitakse muret Eesti maakoolide sulgemise pärast. Rahvusvahelised teemad puudutavad Ukraina põgenike mõju Eesti ressurssidele ja Eesti majanduse positsiooni Euroopa Liidus.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugevalt vastu valitsuse ideoloogilisele propagandale kulutamisele, nõudes ressursside suunamist sotsiaalteenustesse, politseinike, päästjate ja õpetajate palkadesse. Rõhutatakse muret Eesti negatiivse majanduskasvu pärast, mis on Euroopas ainuke, ning kritiseeritakse valitsust inimeste süüdistamise eest ülejõu elamises.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on eestikeelse hariduse ja rahvusliku identiteedi kaitse, vastandudes teravalt valitsuse hariduspoliitikale, mis väidetavalt venestab eesti lapsi. Sisseränne, eriti 90 000 venekeelse Ukraina põgeniku Eestisse jäämine, on esitatud kui tohutu ressursside kulu ja oht põliselanike arvelt.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on valitsuse poliitika (eestikeelsele haridusele üleminek, e-eksamid) ja põhiseadusliku korra rikkumise kritiseerimisel. Konkreetseid uusi seaduseelnõusid või seadusandlikke prioriteete ei mainita, kuid viidatakse ebaõnnestunud umbusaldusavaldusele haridusministri vastu.
2 Analüüsitud kõnesid