Istungi profiil: Helle-Moonika Helme
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-01-08
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, vastandudes hiljutisele abieluvõrdsuse seadusele ja valitsuse ressursside jaotamisele. Kõneleja rõhutab, et haridus ja maaelu on jäetud unarusse raiskava riikliku kulutamise (nt kliimabürokraatia ja välisarendused) kasuks. Tema poliitiline raamistik on väärtuspõhine, keskendudes traditsiooniliste peremudelite ning eesti kultuuri ja riikluse säilitamisele.
8 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab detailsust maakoolide sulgemise teemal, tuues esile konkreetsed koolid (Metsküla, Lõpe) ja kohtuvaidlused, samuti kohaliku omavalitsuse rahakasutuse (nt Lihula mõisa viinaköök 275 000 eurot). Ta on kursis ka riikliku eriplaneeringu seaduse mõjuga ning rahvusringhäälingu ETV+ sisu ja rahastamisega. Ta kasutab teemat "haridus versus raha" korduva argumendina.
8 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on võitluslik ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle seoses ebaõiglusega, eriti maakoolide sulgemise ja ressursside raiskamise teemal. Ta kasutab teravaid metafoore ja hinnanguid, nimetades Kliimaministeeriumi tegevust "humbajumbaks" ja "voodoo-spetsialistideks." Ta vastandab teravalt haridust ja riiklikke suurprojekte, rõhutades eestluse ja julgeoleku säilitamise tähtsust.
8 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne istungjärgul, esitades mitu küsimust ja viidates varem, maikuus, esitatud arupärimisele Haridus- ja Teadusministrile maakoolide sulgemise teemal. Tema tegevusmuster hõlmab konkreetsete teemade korduvat tõstatamist ja ministrite vastuste sisulist analüüsi.
8 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsus ja ministeeriumid, keda kritiseeritakse raiskamise ja haridusvaenuliku poliitika eest, ning Lääneranna vald. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitilisi otsuseid (energeetika, haridus) kui ka väärtusküsimusi (homoabielud, meedia sisu). Ta seab kahtluse alla valitsuse prioriteedid, süüdistades neid raha raiskamises ja ääremaastumise soodustamises.
8 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ei ole piisavalt andmeid.
8 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus on suunatud Lääne-Eestile (Lääneranna valla koolid, Saaremaa meretuulikud) ja Ida-Virumaale, rõhutades nende piirkondade olulisust. Maakoolide teema on raamitud kui ääremaastumise ja asulate hääbumise oht, mis mõjutab otseselt kohalikke kogukondi. Ta kritiseerib kohalike elanike arvamuse eiramist riikliku eriplaneeringu seaduse kontekstis.
8 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja kritiseerib teravalt valitsuse raiskamist ja maksutõuse, mis mõjutavad valusalt kohalikke omavalitsusi ja võtavad vahendeid hariduselt. Ta nõuab ressursside suunamist prioriteetsetele valdkondadele nagu haridus, vastandades seda suurprojektidele (Rail Baltic) ja bürokraatlikele kuludele (Kliimaministeerium, PRIA premeerimine).
8 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest on esiplaanil tugev vastuseis abieluvõrdsuse seadusele, mida peetakse rahva toetuseta vastu võetuks ja mis viib tavaperede laste kiusamiseni. Hariduspoliitikat käsitletakse kui eestluse, eesti kultuuri ja Eesti riikluse säilimise alustala, rõhutades maakoolide olulisust kogukondade toetamisel.
8 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on vastuseis abieluvõrdsuse seadusele ja riikliku eriplaneeringu seadusele, mis eirab kohalike elanike arvamust. Oluline prioriteet on ka maakoolide sulgemise teema tõstatamine valitsuse tasandil, mille kohta on esitatud arupärimine Haridus- ja Teadusministrile.
8 Analüüsitud kõnesid