Päevakorra profiil: Helle-Moonika Helme
Arupärimine Maarjamaa ühendkooli kohta (nr 710)
2025-03-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugevalt vastanduv Haridus- ja Teadusministeeriumi plaanile liita seitse hariduslike erivajadustega õpilaste kooli. Seisukoht on väärtuspõhine, rõhutades laste, õpetajate ja harjumuspäraste kollektiivsete suhete olulisust bürokraatia vähendamise ja riigi raha kokkuhoiu ees. Kõneleja nõuab, et eesmärgiks oleks laste heaolu, mitte juhtimise tõhustamine bürokraatlikul moel.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab põhjalikku teadmist hariduslike erivajadustega õpilaste koolide toimimisest ja reorganiseerimisega kaasnevatest praktilistest probleemidest. Eriti rõhutatakse juhtimisstruktuuride (hoolekogu, õppenõukogu) ja õppekava (toimetuleku õppekava) spetsiifikat ning kaheldakse ministeeriumi esitatud rahaliste säästude (300 000 eurot) tegelikus mõjus. Teadmisi kinnitab ka viide varasematele ministri väidetele teenuse kvaliteedi kohta (17. veebruaril).
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline, nördinud ja tungiv, kombineerides emotsionaalseid üleskutseid laste heaolule detailse loogilise argumentatsiooniga juhtimisstruktuuride teostamatuse kohta. Ministeri vastuseid nimetatakse bürokraatlikuks ilukõneks ja protsessi läbiviimist ebaeetiliseks, viidates direktorite individuaalsele ära rääkimisele. Kõneleja kasutab retoorilisi küsimusi, et rõhutada plaanitava ümberkorralduse absurdust.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne algataja, esitades arupärimise juba 27. jaanuaril ja jälgides hoolikalt ministeeriumi tegevust, sealhulgas kohtumisi koolide kollektiividega. On teada, et kõneleja suhtleb murelike õpetajate ja asjaosalistega, kes jälgivad arutelu ekraanide vahendusel.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Haridus- ja Teadusministeerium ja minister, keda kritiseeritakse nii poliitika (kaasava hariduse ideoloogia) kui ka protseduuri (kaasamise puudumine, direktorite individuaalne ära rääkimine) pärast. Kriitika on intensiivne ja keskendub ministeeriumi väidetavale iseenesele vasturääkimisele õppe kvaliteedi osas. Kõneleja süüdistab ministeeriumi katses vältida kollektiivset vastupanu.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil keskendub kolleegide ja asjaosaliste (õpetajad, lapsevanemad) toetuse mobiliseerimisele, et avaldada survet ministeeriumile. Kõneleja tänab kolleege saalis ja ekraanide taga ning rõhutab, et arupärimine on esitatud ühise mure tõttu. Puuduvad viited valitsuspoolse kompromissi otsimisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklik, puudutades seitset haridusasutust, mis asuvad üle Eesti laiali. Rõhutatakse, et iga kool on omanäoline ja tegutseb oma kodukandi kogukonna eripäradest lähtuvalt, vastandudes tsentraliseeritud juhtimisele, mis ei arvesta regionaalsete vahemaadega.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on skeptilised valitsuse väidetava kokkuhoiu suhtes, mis on üks reorganiseerimise põhjendusi. Kaheldakse, kas 300 000 euro suurune sääst suunatakse tegelikult spetsialistide palkadesse, kuna direktorite koondamise asemel luuakse neli uut keskset ametikohta, mis võib palgakulusid hoopis suurendada.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Tugev fookus hariduslike erivajadustega õpilaste (HEV) sotsiaalsetele vajadustele. Kõneleja on veendunud vastane kaasava hariduse ideoloogiale, rõhutades, et HEV-lapsed vajavad erilist õpi- ja kasvukeskkonda ning nende koolide toetamine on hädavajalik. Samuti rõhutatakse õpetajate töökoormuse probleemi tavakoolides, mis on tingitud HEV-õpilaste suunamisest sinna.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on arupärimise protsessil, mida kasutatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusele võtmiseks ja detailsete selgituste nõudmiseks koolide liitmise osas. Kõneleja on algataja ja kriitiline vastuseisu esindaja ministeeriumi reorganiseerimisplaanile, püüdes saada kirjalikest vastustest laiemat selgitust.
4 Analüüsitud kõnesid