Päevakorra profiil: Helle-Moonika Helme
Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu (567 SE) esimene lugemine
2025-02-26
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on jahiseaduse ja suurkiskjate (hunt, karu) populatsiooni haldamisel, et vältida põllumajanduskahjusid ja ohtu inimasustusele. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja tulemuspõhine, rõhutades poliitikute vastutust korraldada riigielu nii, et erinevates sektorites sünniks võimalikult vähe kahju. Eelkõige hoiatatakse liiga leebete jahiseaduste ohtude eest, mis võivad meelitada kiskjaid naaberriikidest.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust metsloomade käitumise ja populatsioonidünaamika osas, rõhutades huntide ja karude piiriülest liikumist ning nende ellujäämisinstinkte. Kasutatakse spetsiifilisi kontseptsioone nagu loodusliku valiku printsiip ning arutletakse põhjuse-tagajärje seose üle kiskjate toidubaasi (kitsepopulatsiooni vähenemine) ja rünnakute vahel. Samuti mainitakse põllumajanduskahjusid tekitavaid liike nagu hirved, kitsed ja rändlinnuparved.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline ja küsimusi esitav, otsides faktilist kinnitust ja võrdlevat teavet (naaberriikide seadused). Kõneleja tegeleb avaliku diskussiooniga, lükates ümber levinud narratiivi "kurjadest jahimeestest" ja pakkudes alternatiivseid, loogilisi selgitusi kiskjate käitumisele. Toon on formaalne ja keskendub poliitilisele vastutusele.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed näitavad aktiivsust Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel, kus esitati mitu küsimust ja kommentaari. Kõneleja osaleb debatis, esitades küsimusi ettekandjale ja sekkudes teemakohastesse aruteludesse.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud avalikule narratiivile, mis süüdistab "kurje jahimehi" kiskjate rünnakutes, pakkudes alternatiivseks põhjuseks kiskjate ülepaisunud karju ja loodusliku toidubaasi (kitsed) ammendumist. Samuti väljendatakse muret liiga leebete jahiseaduste võimalike negatiivsete tagajärgede pärast.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on avatud ja informatsiooni otsiv, pöördudes otse ettekandja Mait Klaasseni poole ja viidates tema varasematele seisukohtadele. Eesmärk on saada kinnitust faktidele (nt kitsepopulatsiooni vähenemine) ja koguda võrdlevat teavet (lähiriikide seadused) poliitika kujundamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rahvusvaheline ja piiriülene, rõhutades, et hunt ja karu ei tunne riigipiire ning nende liikumine sõltub jahiseaduste karmusest. Oluline on võrrelda Eesti jahiseadust lähiriikide omadega, et vältida kiskjate sisserännet ja tagada riigielu korraldus.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated on seotud põllumajandussektori kaitsmisega, rõhutades vajadust vähendada metsloomade (hirved, kitsed, rändlinnud) ja kiskjate tekitatud kahjusid. Eesmärk on tagada riigielu korraldus, mis minimeerib majanduslikku kahju erinevates sektorites, sealhulgas kariloomade (lambad) kaitse.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalne fookus on inimasustuse turvalisusel ja koduloomade kaitsel kiskjate rünnakute eest. Väljendatakse muret, et loodusliku toidubaasi puudumisel liiguvad hundid inimasustuse lähedale, ohustades lambaid, koeri ja kasse.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Jahiseaduse muutmise seaduse eelnõul (567 SE), mille esimesel lugemisel kõneleja aktiivselt osaleb. Prioriteet on tagada, et seadus oleks piisavalt range ja tõhus suurkiskjate populatsiooni haldamisel ning kahjude ennetamisel.
3 Analüüsitud kõnesid