Päevakorra profiil: Anti Haugas
Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE) esimene lugemine
2025-02-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on riiklikul julgeolekul ja suveräänsusel, rõhutades vajadust katkestada Eesti usuasutuste juriidiline alluvus Moskva patriarhaadile. Seisukoht eelnõu 570 SE suhtes on tugevalt toetav, põhjendades seda väärtuspõhiselt, viidates patriarh Kirilli tegevusele agressori ja sõjakurjategijana. Eesmärk on takistada Moskva patriarhi üha kasvavat mõju vene õigeusklikele üle maailma, kes kutsub üles toetama "püha sõda" Ukraina vastu.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust kirikuõiguse, kanooniliste sidemete ajaloolise paindlikkuse ja konkreetsete usuasutuste (nt Pühtitsa kloostri) põhikirjade tundmises. Kasutatakse tehnilisi termineid ("kanoonilised sidemed", "juriidiline keha") ning viidatakse Ukraina seadusemuudatuse pretsedendile. Esitatakse ka konkreetseid andmeid Ukraina sõja ohvrite kohta (u 250 000 hukkunut, miljon haavatut).
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on tõsine ja tungiv, kombineerides loogilisi argumente (seaduse vastavusse viimine, põhikirja analüüs) tugevate emotsionaalsete apellidega. Kasutatakse teravat keelt, nimetades patriarh Kirilli korduvalt sõjakurjategijaks ja agressoriks. Apell rõhutab moraalset kohustust mitte alluda isikule, kes toetab sõjakuritegusid.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlikus protsessis, osaledes eelnõu esimesel lugemisel ja viidates vahetult osalemisele eelmisel päeval toimunud õiguskomisjoni istungil. See näitab tihedat seotust eelnõu ettevalmistamise ja esitlemisega.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Moskva patriarh Kirill, keda kritiseeritakse teravalt "russki mir'i" propageerimise ja Ukraina sõja "püha sõjana" nimetamise eest. Kirill on sildistatud sõjakurjategijaks ja agressoriks, kelle alluvusest tuleb Eesti usuasutused vabastada. Kaudselt kritiseeritakse ka Sihtasutust Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks, mis oli Ukrainas sarnaste muudatuste vastu.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tegutseb fraktsiooni nimel, kinnitades Reformierakonna toetust eelnõule ja kutsudes teisi Riigikogu liikmeid üles samuti toetama. Viidatakse positiivselt koostööle Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esindajatega, kelle seisukohti kanooniliste sidemete paindlikkuse kohta toetatakse.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rahvusvahelistel julgeolekuküsimustel (Ukraina sõda, Moskva patriarhaat) ning nende mõjul Eesti siseriiklikule õigusruumile ja usuasutustele (Pühtitsa klooster). Kasutatakse Ukraina seadusemuudatust otsese näitena ja pretsedendina.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Käsitletav sotsiaalne küsimus on usuautonoomia ja vene õigeusklike kaitsmine agressorriigi vaimuliku juhi mõju eest. Rõhutatakse, et vene õigeusklikud ei pea oma usku muutma, vaid neil on õigus jääda õigeusklikuks ilma sõjakurjategijale allumata. Seaduse eesmärk on lihtsustada vene õigeusklike koguduste autonoomia saavutamist.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik prioriteet on Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE), mille eesmärk on sundida usuasutusi viima oma põhikiri ja alluvussuhted vastavusse Eesti Vabariigi seadustega. Kõneleja on eelnõu tugev toetaja ja rõhutab, et see ei tähenda usuasutuste sulgemist, vaid nende juriidilist ümberkorraldamist.
2 Analüüsitud kõnesid