Päevakorra profiil: Andre Hanimägi
Arupärimine relvaseaduse võimalike muudatuste kohta (nr 755)
2025-05-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on relvaseaduse muudatustel, kus kõneleja väljendab tugevat vastuseisu relvade hulga suurendamisele ühiskonnas, sidudes seda suurema õnnetuste, enesetappude ja kuritegevuse riskiga. Toetatakse mõõdukalt poliitilisi meetmeid, mis on suunatud ebaproportsionaalse bürokraatia vähendamisele olemasolevatele relvaomanikele. Poliitiline raamistik on tugevalt väärtuspõhine ja turvalisusele orienteeritud, seades kahtluse alla valitsuse poliitika, mis viitab relvade hulga suurenemisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust relvaseaduse ja sisejulgeoleku valdkonnas, kasutades konkreetseid andmeid relvalubade väljastamise statistika kohta (96% loa saajatest vs 4% tagasilükkamist). Samuti viidatakse politsei praktikale seoses õhkrelvade ja mulaažidega (üle 400 väljakutse aastas) ning teadmistele relva taotlemise seaduslikest põhjustest (jahindus, sport, enese ja vara kaitse). Ekspertiisi toetatakse rahvusvaheliste näidetega (Soome seaduse karmistamine pärast koolitulistamisi) ja uuringutele viitamisega.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne, analüütiline ja ettevaatlik, pöördudes ministri poole lugupidavalt, kuid esitades kriitilisi ja otseseid küsimusi. Rõhk on loogilisel argumentatsioonil ja riskianalüüsil, rõhutades, et relvade hulga suurenemine ei võrdu automaatselt suurema turvalisusega. Kõneleja nõuab avatud ja "ausat" debatti relvade hulga suurenemise sotsiaalsete tagajärgede üle.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster on suunatud valitsuse poliitika kontrollimisele ja selgitamisele, algatades siseministrile arupärimise relvaseaduse muudatuste eesmärkide ja sisu täpsustamiseks. See näitab proaktiivset rolli seadusandliku järelevalve teostamisel ja avaliku debati suunamisel.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud siseminister Igor Tarole ja tema erakonnakaaslastele (nt Tarmo Tamm), kes pooldavad inimeste suuremat usaldamist ja relvade kättesaadavuse laiendamist. Kriitika on poliitiline ja väärtuspõhine, lükates ümber väite, et relvade hulga kasv tagab parema turvalisuse, ning eitades süüdistusi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt relvaomanike ahistamises.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab valmidust avatud ja konstruktiivseks koostööks relvaseaduse arutamisel, eriti mis puudutab bürokraatia vähendamist jahimeeste ja Kaitseliidu liikmete jaoks. Koostöövalmidus on tingimuslik, keskendudes kitsalt bürokraatia küsimustele, mitte relvasaajate ringi laiendamisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on valdavalt riiklikul sisejulgeoleku tasandil ja Eesti ühiskonna turvalisusel laiemalt. Rahvusvahelisi võrdlusi kasutatakse relvapoliitika tagajärgede illustreerimiseks (Soome, Ühendriigid), ning viidatakse ka Pärnu Postimehe artiklile õhkrelvade teemal.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid pole piisavalt.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest teemadest domineerib relvade omamise ja avaliku turvalisuse küsimus. Kõneleja seab esikohale õnnetuste, enesetappude ja relvadega seotud kuritegevuse ennetamise, vastandudes ideele, et madala kuritegevuse tasemega Eestis peaks relvade hulk suurenema. Rõhutatakse, et turvalisuse tagamine ei peaks eeldama igaühe relvastatust.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on relvaseaduse (nr 755) muudatuste väljatöötamiskavatsuse sisu selgitamisel ja mõjutamisel. Kõneleja on initsiaator arupärimise kaudu, et tagada seadusemuudatuste keskendumine bürokraatia vähendamisele, mitte relvade hulga suurendamisele, ning soovib teada, millised konkreetsed muudatused on kavas.
4 Analüüsitud kõnesid