Päevakorra profiil: Varro Vooglaid
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) esimene lugemine
2024-04-30
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugevalt eelnõu vastu, mis puudutab trahviühiku suurendamist, rõhutades, et see on osa laiemast mustrist riigieelarve defitsiidi kompenseerimiseks. Seisukoht on põhimõtteline, nõudes valitsuselt seadusloome reeglitest (HÕNTE) kinnipidamist ja mõjuanalüüsi esitamist. Eelnõu tagasilükkamist toetatakse nii protseduurilistel kui ka sisulistel alustel, kuna trahvide kahekordistamise vajadus menetluskulude katteks on hüpotees, mitte fakt.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles asjatundlikkust õigusloome protseduurides, viidates korduvalt Vabariigi Valitsuse määrusele "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" (HÕNTE) ja selle nõudele mõjuanalüüsi kohustusliku sisaldumise kohta. Samuti nõutakse spetsiifilist finantsinformatsiooni trahvide menetlemise kulude ja tulude kohta, eriti liiklustrahvide kontekstis, et kontrollida eelnõu põhjendatust.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on võitlev, nõudlik ja teravalt kriitiline justiitsministri suhtes, keda manitsetakse oma kohustusi täitma nii oma ministeeriumis kui ka valitsuses. Apellatsioonid on peamiselt loogilised ja protseduurilised (viited HÕNTE-le ja andmete puudumisele), kuid neid toetab tugev poliitiline raamistik valitsuse ebapopulaarsete maksutõusude ja valimisteel antud lubaduste murdmise teemal. Kasutatakse korduvaid küsimusi ja otsest, isiklikku nõu ministrile.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusloome protsessis, osaledes nii õiguskomisjoni istungil kui ka Riigikogu saalis, kus korduvad ja vastamata jäänud küsimused esitatakse uuesti. Tegevusmuster hõlmab lubatud, kuid saamata jäänud informatsiooni järjekindlat nõudmist, viidates varasemale suhtlusele ministriga.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on justiitsminister ja laiemalt valitsus, keda kritiseeritakse seadusloome reeglite rikkumise ja eelarve defitsiidi katmise eest ebapopulaarsete meetmetega. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii protseduurilistele puudujääkidele (mõjuanalüüsi puudumine) kui ka poliitilisele ebaaususele (maksude tõstmine pärast valimisi). Vastuseis kulmineerub ettepanekuga eelnõu tagasi lükata.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on fraktsioonisisene, kuna kõneleja viitab kolleeg Jaanus Karilaidi kõnele ja esitab tagasilükkamise ettepaneku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel. Puudub igasugune märk valitsusega kompromissi otsimisest; pigem nõutakse ministrilt ranget hoiakut teiste ministeeriumide eelnõude kooskõlastamisel.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendumine on täielikult riiklik, käsitledes Karistusseadustiku muudatusi, riigieelarve defitsiiti ja ministeeriumide IT-lahenduste efektiivsust. Spetsiifilised regionaalsed või kohalikud probleemid puuduvad.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt vastu maksude, lõivude ja trahvide tõstmisele, mida peetakse valitsuse katseks kompenseerida riigieelarve "meeletut defitsiiti". Kritiseeritakse ka suuri investeeringuid IT-lahendustesse, mis ei ole toonud oodatud menetluskulude kahanemist.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimusi käsitletakse kaudselt õigusemõistmise ja korrakaitse kontekstis, arutades trahvide menetlemise kulusid ja nende põhjendatust. Laiemad sotsiaalsed või moraalsed teemad (nt haridus, immigratsioon) puuduvad.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Karistusseadustiku muutmise eelnõu (trahviühiku suurendamine) tagasilükkamine. Kõneleja on eelnõu tugev vastane, keskendudes seadusloome kvaliteedile, nõudes mõjuanalüüsi esitamist ja kritiseerides valitsuse suutmatust järgida kehtestatud õigusloome eeskirju.
4 Analüüsitud kõnesid