Päevakorra profiil: Varro Vooglaid
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (289 SE) esimene lugemine
2024-03-12
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja staatuse tegelikku teostamist. Kõneleja toetab kirglikult rahvaalgatuse ja siduvate rahvahääletuste õiguse taastamist, pidades praegust riigikorraldust (valimiskord, referendumite puudumine) demokraatia ideaaliga tõsises nihkes olevaks. Ta väidab, et Eesti ei ole praeguses olukorras demokraatlik riik, kuna rahval puuduvad reaalsed võimalused oma võimu teostamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles asjatundlikkust Eesti põhiseadusõiguse ja poliitilise ajaloo alal, viidates konkreetselt Põhiseaduse paragrahvile 1 ning 1934. aasta 12. märtsi riigipöördele. Ta analüüsib süstemaatiliselt demokraatia instrumentide (rahvaalgatus, rahvahääletus, presidendi valimine) puudumist Eestis. Samuti on ta süvenenud rahvahääletuste teemalisse rahvusvahelisse debatti, küsides konkreetseid halbu näiteid siduvate referendumite kohta.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitlev, kriitiline ja süüdistav, kulmineerudes Eesti nimetamisega mittedemokraatlikuks riigiks. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid hinnanguid (häbiväärne olukord, sisutühi ideaal) koos loogiliste ja ajalooliste argumentidega, et rõhutada demokraatia põhimõttelist puudujääki. Kõneleja esitab oma seisukohti küsimuste vormis, et näidata vastaspoole argumentide puudumist või ebamõistlikkust.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster on seotud seadusandliku menetlusega Riigikogus, osaledes eelnõu esimesel lugemisel küsimuste ja pikema selgitava kõnega. Ta kasutab 12. märtsi kuupäeva sümboolse ajaloolise raamistiku loomiseks, et rõhutada menetletava eelnõu põhimõttelist tähtsust.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Riigikogu enamus ja koalitsioon, keda kritiseeritakse teravalt demokraatliku riigikorralduse vastustamise eest. Kriitika on põhimõtteline ja intensiivne, väites, et enamus hääletab eelnõu prügikasti, kuna nad ei taha, et rahva tahtmine segaks ette paikapandud poliitilise programmi elluviimist. Samuti kritiseeritakse valimiskorda (üleriigilised nimekirjad, e-valimiste läbipaistmatus) kui rahva tahte teostumist takistavat tegurit.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab kolleeg Jaak Valgele, kes selgitas eelnõu tausta, mis näitab koostööd oma fraktsiooni piires. Suhtumine Riigikogu enamusesse on vastanduv ja kompromissivalmidust demokraatia põhimõtete osas ei ilmne, kuna kõneleja peab enamuse tegevust häbiväärseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Põhifookus on riiklikul ja põhiseaduslikul tasandil, analüüsides Eesti demokraatia puudujääke ja kõrgeima riigivõimu kandja staatust. Konkreetne eelnõu keskendub aga demokraatia instrumentide (siduvate referendumite) laiendamisele kohalike omavalitsuste tasandile, nähes seda esimese sammuna.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ebapiisavalt.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Andmeid ebapiisavalt.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise eelnõul (289 SE), mida kõneleja tugevalt toetab, nähes selles võimalust vähemalt kohalike omavalitsuste tasandil demokraatiat harjutada. Laiem seadusandlik prioriteet on põhiseaduslike õiguste (rahvaalgatus, rahvahääletus, presidendi otsevalimine) taastamine. Kõneleja on eelnõu toetaja ja ennustab selle läbikukkumist Riigikogu enamuse vastuseisu tõttu.
3 Analüüsitud kõnesid