Päevakorra profiil: Peeter Ernits
Eesti Panga 2024. a aruanne
2025-09-18
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on suunatud Eesti praeguse madala riigivõla poliitika küsimärgi alla seadmisele, pidades seda ebaloogiliseks, arvestades tõsiseid sotsiaalseid probleeme ja vaesust riigis. Seisukoht on jõuline ja vastandub valdavale euroala käitumismustrile. Lisaks rõhutab kõneleja vajadust pöörata tähelepanu Riigikogu tehnilistele ja protseduurilistele detailidele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust makromajanduslikes võrdlustes, kasutades konkreetseid statistilisi andmeid riigivõla protsentide kohta Eestis (24,1%), euroalas (81,8%) ja naaberriikides. Lisaks on tal detailne teadlikkus Riigikogu tehnilistest ja protseduurilistest süsteemidest, märkides ära nii nimejärjestuse kui ka pildi kuvamise probleeme uuel puldil.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on analüütiline ja küsitlev, eriti majanduspoliitika osas, kus rõhutatakse loogika puudumist ("Mis on selle loogika?"). Kasutatakse formaalset keelt ja toetutakse tugevalt statistilistele andmetele ning võrdlustele. Teine kõne on detailne ja praktiline, pakkudes ise lahendust (pildi saatmist) tehnilisele probleemile.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne parlamendidebattides, osaledes Eesti Panga aruande arutelul ja viidates eelmisel päeval arutatud protseduurilistele küsimustele. Tegevusmuster näitab tähelepanu nii sisulistele (majandus) kui ka tehnilistele detailidele (Riigikogu süsteemid).
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud valitsevale fiskaalpoliitikale, mis hoiab riigivõla madalal, samal ajal kui sotsiaalsed probleemid (vaesus) jäävad lahendamata. Kriitika on poliitikapõhine, küsides, miks Eesti käitub "risti vastupidi" kui ülejäänud euroala riigid.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (Eesti riigivõlg ja vaesus), mida analüüsitakse tugevalt rahvusvahelises võrdluses (Euroopa Liit, euroala ja naaberriigid Soome, Poola, Leedu). Puudub spetsiifiline kohalik või piirkondlik rõhuasetus.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated viitavad sellele, et Eesti peaks olema valmis võtma suuremat riigivõlga (lähenema euroala keskmisele), et lahendada tõsiseid sotsiaalseid ja vaesusprobleeme. Kriitika on suunatud praeguse fiskaaldistsipliini vastu, mis näib ignoreerivat siseriiklikke vajadusi.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja rõhutab vaesuse olemasolu kui tõsist ja laialdast sotsiaalset probleemi, mis on otseselt seotud ebaloogilise riigi rahanduspoliitikaga. Sotsiaalküsimused on esitatud argumendina fiskaalpoliitika muutmise vajaduse toetuseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Fookus on Riigikogu töökorralduslikel ja tehnilistel detailidel (pildi kuvamine, nimejärjestus) ning Eesti Panga aruande raames esitatud kriitilisel järelevalvel fiskaalpoliitika üle. Kõneleja tegutseb kriitiku ja järelevalvajana, mitte niivõrd uute seaduste algatajana.
2 Analüüsitud kõnesid