Päevakorra profiil: Peeter Ernits
Ülevaade riigi vara kasutamisest ja säilimisest 2024.–2025. aastal. Transpordi ja liikuvuse valdkonna eesmärgid ja tegelikkus
2025-11-06
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, kritiseerides Riigikogu juhatuse protseduurilisi otsuseid (riigikontrolöri hiline ärakuulamine) ja valitsuse fiskaalpoliitikat. Peamised teemad on tegevuspõhise eelarve täielik hukkamõist ja sügav usalduskriis riigis, mis on tingitud ebarealistlikest arengukavadest ja "lollidest otsustest." Stants on tugevalt performance- ja väärtuspõhine, rõhutades võõrandumise probleemi.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi riigieelarve struktuuri ja mõõdikute (tegevuspõhine eelarve) osas, mida ta on lugenud "õhtuti ja öösiti ja hommikuti." Samuti valdab ta detailseid andmeid transpordi- ja liikuvusvaldkonna puudujääkide kohta, viidates konkreetsetele summadele (nt 300 miljonit põhivõrguteede kordategemiseks) ja tehnilistele näitajatele (rööbaste tekkimise indeksid). Ta viitab ka varasemale Riigikontrolli raportile ja Euroopa Liidu järgmisele eelarvekavale.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on teravalt kriitiline, isiklik ja emotsionaalne, kasutades väljendeid nagu "piinlik," "alandav" ja "naeruväärne." Kõneleja segab loogilist andmepõhist kriitikat (eelarve ja teede numbrid) rahvalike ja sarkastiliste väljenditega ("siga ka ei söö," "kolme tikutoosi jagu"). Üldine toon on murelik ja süüdistav, rõhutades, et kuigi riigis on palju tarku inimesi, tehakse uskumatult palju lollusi.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõnelemise muster on seotud oluliste, kuid ebamugavatel aegadel toimuvate debattidega (hilised õhtutunnid/kesköö). Mainitakse osalemist fraktsiooni kohtumisel samal hommikul, kus arutati EL-i järgmist eelarvekava ja Rail Balticut. Ta viitab ka oma järjepidevale tööle tegevuspõhise eelarve analüüsimisel.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised kriitika sihtmärgid on Riigikogu juhatus ehk "troika" (protseduuriliste vigade eest, nimetades Toomas Kivimägit) ja valitsus (ebakompetentsuse, ebarealistlike arengukavade ja lollide otsuste eest). Kritiseeritakse ka poliitikuid üldiselt, tunnistades, et ka opositsioon on tihti "laisad, lodevad, mugavad." Kriitika on intensiivne ja nii protseduuriline kui ka poliitiline.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Not enough data.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikel infrastruktuuriprobleemidel (põhivõrguteed, kruusateed) ja siseriiklikul usalduskriisil. Rahvusvaheline kontekst on seotud Rail Balticu projekti ja selle rahastamise aruteluga (viidates Lätile ja Leedule) ning eelarvesüsteemi võrdlemisega Soomega.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on kriitilised praeguse eelarvehalduse suhtes, nõudes läbipaistvust ja arusaadavust riigi rahakasutuses, viidates eelmise vabariigi ja Soome näidetele. Eelarvet peetakse praktiliselt kasutuks dokumendiks, mis ei lahenda tegelikke infrastruktuuri rahastamise puudujääke (nt 300 miljonit teede jaoks).
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalprobleemidest rõhutatakse teravalt usalduskriisi ja võõrandumist ühiskonnas ning kritiseeritakse valitsuse väiteid "ilusast elust." Eriti tuuakse esile puudega inimeste olukord ja need, kellel on raskusi kuu lõpul toidu muretsemisega. Valitsust kritiseeritakse 15-sendise puudetoetuse tõusu pärast, pidades seda naeruväärseks.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on riigieelarve teisel lugemisel, mida kõneleja peab "kasutuks dokumendiks," mis raskendab parlamenditööd. Ta on intensiivne vastane praegusele tegevuspõhisele eelarveformaadile ja soovib selle lõpetamist.
5 Analüüsitud kõnesid