Päevakorra profiil: Peeter Ernits
Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (663 SE) teine lugemine
2025-11-05
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja rõhutab tugevalt Eesti laevaregistri reformi (2019–2020) ebaõnnestumist ambitsioonikate eesmärkide täitmisel, mis seati 300 kuni 2000 suure kaubalaeva osas. Ta kritiseerib suuri plaane, mis pole teostunud, ning rõhutab vajadust tegeleda mereriigi staatuse tugevdamisega. Poliitiline fookus on suunatud varasemate poliitiliste otsuste tulemuslikkuse hindamisele ja puudujääkidele, olles seega tulemuspõhine ja kriitiline.
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust merenduspoliitika ja laevaregistri reformi teemal, viidates oma aktiivsele osalemisele aastatel 2019–2020. Ta kasutab majandusandmeid (ekspertide hinnangul saamata jäänud 5% SKT-st ehk 3,2 miljardit) ja konkreetseid arve (16 tulnud laeva, 2000 eesmärgiks seatud laeva) oma seisukohtade toetamiseks. Samuti tsiteerib ta varasemaid poliitilisi eesmärke (Simson, Rahumägi) laevade arvu kohta.
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kriitiline ja pettunud, rõhutades suuri, kuid teostamata jäänud plaane ("tulemus on nii, nagu on"). Kõneleja kasutab loogilisi apelle, tuginedes ajaloolistele faktidele ja numbritele (SKT kaotus, laevade arv), et rõhutada reformi ebaefektiivsust. Kõne on üles ehitatud meeldetuletusena ja kriitikana ebaõnnestunud poliitika rakendamise aadressil.
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja viitab oma varasemale aktiivsele osalemisele seadusloomes aastatel 2019–2020, mil võeti vastu seadused laevade Eesti lipu alla toomiseks. Praeguste tegevusmustrite kohta (kohtumised, esinemissagedus) andmed puuduvad.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud reformi kehvale tulemuslikkusele ja eesmärkide mittetäitmisele, mis on viie aastaga toonud vaid 16 laeva lubatud sadade asemel. Vastuseis on poliitika elluviimise ja tulemuste puudumise teemaline, viidates, et suured plaanid ei ole kusagile jõudnud.
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab varasemale koostööle kolleegidega seaduste vastuvõtmisel aastatel 2019–2020, märkides, et "mitmed kolleegid mäletavad veel" seda protsessi. Praeguse koostöö või kompromissivalmiduse kohta andmed puuduvad, kuna kõne on pigem tagasivaatav kriitika.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (Eesti kui mereriik) ja rahvusvahelisel merenduspoliitikal, rõhutades vajadust viia Eesti merendus globaal-poliitilisele kaardile. Konkreetseid kohalikke või regionaalseid projekte ei mainita.
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt kasvule orienteeritud, rõhutades vajadust taastada majanduslik kasu merendusest, mis on seotud laevade Eesti lipu alla toomisega. Toetatakse ärihuve laevandusvaldkonnas, viidates saamata jäänud SKT-le ja vajadusele pakkuda ultramoodsaid rahvusvahelisi laevaregistriteenuseid.
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Andmeid pole piisavalt.
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kuigi kõne peeti navigatsioonimärkide organisatsiooni konventsiooniga ühinemise eelnõu teisel lugemisel, keskendub kõneleja varasemate seaduste (2019–2020) tulemuslikkuse hindamisele. Kõneleja oli nende varasemate seaduste aktiivne toetaja, kuid on nüüd nende kehva tulemuse kriitik. Ta rõhutab, et merendusega (sh poid ja majakad) tuleks siiski tegeleda.
1 Analüüsitud kõnesid