Päevakorra profiil: Peeter Ernits
Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (684 SE) esimene lugemine
2025-10-15
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud kosmeetiliste seadusemuudatuste vastu, nõudes selle asemel presidendi otsevalimiste kehtestamist ja rahva tahte kuulamist. Kõneleja rõhutab riigi usalduskriisi (valitsuse toetus 14%) ja hoiatab demokraatlikust õigusriigist suvariigi poole liikumise eest. Ta nõuab Riigikogu töö kvaliteedi parandamist ja ministrikandidaatide avalikke kuulamisi. Poliitiline raamistik on peamiselt väärtuspõhine (rahva usaldus) ja tulemuspõhine (valitsuse kehv töö).
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust põhiseaduslike reformide ja seadusloome kvaliteedi osas, viidates varasematele otsevalimiste initsiatiividele (18 korda) ja Jüri Raidla ettepanekutele. Ta demonstreerib teadmisi õigusriigi ja järelevalve teemadel, mainides superandmebaase, nuhkimiseelnõusid ning osalemist juristide ja kohtunike nõupidamisel numbrituvastuskaamerate teemal. Ta rõhutab vajadust sisustada seaduseparagrahve põhjalikumalt, et vältida täitevvõimule delegeerimist.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on tungiv, kriitiline ja kirglik, kasutades emotsionaalseid metafoore nagu "maa põleb jalge all" ja "nokime siin nina". Kõneleja kritiseerib teravalt Riigikogu tegevust, nimetades seda "kummitempliks", laisaks ja ülbeks. Apellatsioonid on segu emotsionaalsest kriisitajust ja loogilisest protseduurilisest kriitikast (nt paragrahvide sisustamise vajadus).
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osales hiljuti (eile) juristide, kohtunike ja teiste spetsialistide nõupidamisel, kus arutati numbrituvastuskaamerate seisu ja õppetunde. Ta märgib, et oli ainuke Riigikogu liige, kes seda kuulas. Esineb aktiivselt käimasoleval istungil, võttes sõna mitu korda, et rõhutada prioriteetide paika panemise vajadust.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja koalitsioonile ("pika plaani erakond"), keda süüdistatakse lühinägelikkuses ja rahva usalduse kaotamises (14% toetus). Protseduuriline kriitika on suunatud Riigikogule kui institutsioonile, mis on laisk, ülbe ja teeb praaki, delegeerides liigselt täitevvõimule. Ta kritiseerib ka eelnõu esitlemist kui Riigikogu-ülest, kuigi kahe erakonna esindajate allkirjad puuduvad.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja küsib kriitiliselt eelnõu Riigikogu-ülese toetuse kohta, märkides, et kahe erakonna (EKRE ja Keskerakond) esindajate allkirjad puuduvad. Ta viitab varasemale koostööle presidendi otsevalimiste toetamisel (45 kolleegi 2021. aastal). Ta rõhutab vajadust suurema diskussiooni ja arutelude järele seadusloomes.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikel teemadel nagu presidendi valimiskord, riigireform ja valitsuse usalduskriis. Rahvusvaheliselt viidatakse Euroopa Liidu riikidele, sealhulgas Soomele ja Leedule, kus rahvas valib presidenti otse. Puuduvad viited konkreetsetele kohalikele või piirkondlikele probleemidele.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja väljendab tugevat muret kodanikuvabaduste piiramise pärast, kritiseerides nuhkimiseelnõusid ja superandmebaaside loomist, mis viivad riiki suvariigi või ennetava riigi suunas. Ta mainib ohtu kriminaliseerida inimeste mõtteid või vaadatud videoid (nt kolleeg Vooglaiu või Kivibergi poolt), mis õnneks on maha võetud.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise eelnõu (684 SE) kosmeetilise iseloomu kritiseerimine ja presidendi otsevalimiste algatuse toetamine. Oluline on ka seadusloome kvaliteedi parandamine, nõudes paragrahvide paremat sisustamist, ning ministrikandidaatide avalike kuulamiste seadustamine. Ta kritiseerib eelarve kiiret arutelu ja monoloogilist seadusloome protsessi.
5 Analüüsitud kõnesid