XV Riigikogu, III istungjärk, infotund

Aruteluks jäi keskne teema riigieelarve olukord ja sellega seotud meetmete leidmine: kuidas majandust ning eelarvet stabiliseerida läbi kulude kokkuhoiu ja täiendavate tulude ning millist rolli mängivad selles pidades Tervisekassa kolimisega seotud kulud. Samuti toodi välja, et 2024. aasta eelarve on koostamisel ja järgmisel neljal aastal tuleb leida märkimisväärne summa kokkuhoiukohti …

Kavaistungil arutati mootorsõidukimaksu eelnõu ning sellega kaasnevaid poliitilisi ja õiguslikke küsimusi. Esimeses osas esitas Arvo Aller (EKRE) rahandusministrile Mart Võrklaevile isiklikku eeskuju puudutava kriitilise küsimuse: viidati sõiduki roolile ja ajakirjanduse kajastusele ning küsiti, milline eeskuju minister ise mootorsõidukimaksu kehtestamise kontekstis annab, kui auto ei ole teostanud tehnoülevaatust ning võib ohustada …

Agenda keskmes olid lõimumisuuringu tulemuste tõlgendus ning selle mõju valimisõiguse küsimustele kohalikel valimistel. Ühelt poolt toonitas esitatud materjal, et lojaalsus Eesti riigile ei tulene pelgalt kodakondsusest ning lõimumisuuring puudutas, et Vene kodakondsuse või Eesti kodakondsusega muust rahvusest elanike meelsus ei erine märkimisväärselt. Marju Lauristin rõhutas, et need numbrid ei tõesta …

Neljas küsimus käsitles majandus- ja infotehnoloogiaministri Tiit Riisalo plaani seoses rahvastikuprobleemidega ja tööjõupuuduse leevendamisega. Arutelu keskmes oli kontrollitud sisserände roll majanduse naudingute ja tööjõu vajaduste rahuldamisel ning kuidas seda tasakaalustada nii, et see ei tekitaks ühiskondlikke ega turvalisuse probleeme. Riisalo tutvustas ettepanekut muuta muutuva osa piirarvu kasutamist, tuginedes OSKA prognoosidele, …

Esimene osa käsitles riigi prioriteetide ümberhindamist läheneva rahvusvahelise ohu taustal. Alar Laneman tõstatas küsimuse, kas riigi kõige olulisemaks peaks saada riigikaitse ning kas rohepööre ja suuremad projektid ning eelarve tasakaal võivad mõneks ajaks edasi lükata, et tagada riigikaitse tugevus. Ta tõi esile, et oht ei ole ainult sõjalisel tasandil, vaid …

Arutelu keskendub Eesti majanduse hetkeseisule ja majanduspoliitika suunale kriisi tingimustes. Kavas on nimetatud küsimus puudutab maksude tõstmist ja kulude kärpimist võrreldes majandust stimuleerivate meetmetega ning sellele järgneb konkreetne vastus peaministrilt Kaja Kallaselt. Kahe põhielementi vahel – kas leida tasakaal inflatsiooni pidurdamise ja majanduskasvu elavdamise vahel – tõstatatakse näited tööjõuturult ning …

Istungi päevakord keskendus Eesti Kaitseväe eriüksuslaste võimalikule osalemisele Ukrainas ning selle õiguslike ja poliitiliste raamvormingute selgitamisele. Arutluse all oli ka Ukraina ja Eesti vahelise julgeolekukokkuleppe sisu ning võimalus anda Ukrainale järjepidev, nelja aasta jooksul kestvat sõjalist abi 0,25% SKT-st, kusjuures rahalised kohustused tulevad vaid riigieelarve menetluse raames ja Riigikogu on …

Istung keskendus peamiselt maksupoliitiliste küsimuste arutelule, kus tõstatati maksuküüru kaotamise mõju ja tulumaksureformi finantsmõjud – arutelu lisas tähelepanu, kuidas muudatused võivad mõju avaldada kõrgema ja madalama sissetulekuga inimeste jaoks ning riigieelarve rahastusele. Esimeses arutluses esindati vaateid selle reformi kohta, mis võiks riigieelarvesse tuua märkimisväärse summa ja millised oleksid selle ülejäävuse …

See päevakorrapunkt käsitleb kohalike omavalitsuste positsiooni riigi tasandil ning sellega kaasnevat rahastust ja teenuste kvaliteedi tagamist. Jaanus Karilaid esitas peaministrile Kaja Kallasele küsimuse, milles väljendas muret, et omavalitsuste positsioon ei ole piisavalt selgelt kajastatud koalitsioonilepingu raames ning et bürokraatia ja teenuste kallinemine Riigi Tugiteenuste Keskuse mõjul tekitavad lisakoormust. Ta tõi …