Täiskogu istungid

Riigikogu arutelu keskendus Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Miks toit on kallis?". Ettekandjad Jana Guzanova (rahvaalgatuse algataja), majandusteadlane Heido Vitsur ja Lauri Laats (Keskerakonna fraktsiooni esimees) käsitlesid toiduhindade järsku tõusu ja selle sotsiaalset ning majanduslikku mõju. Guzanova rõhutas, et rekordilise 100 000 allkirjaga rahvaalgatus näitab probleemi teravust, eriti madalama sissetulekuga inimeste seas, ning kritiseeris valitsuse keeldumist alandada toidukaupade käibemaksu (mis on Eestis 24%). Vitsur kinnitas, et Eesti hinnatase on sissetulekutega võrreldes anomaalselt kõrge ning et toidu hind mõjutab riigi konkurentsivõimet. Ta pidas käibemaksu alandamist kõige realistlikumaks lühiajaliseks lahenduseks. Laats süüdistas hinnatõusus otseselt valitsuse maksutõuse ja poliitilisi valikuid ning tõi esile teiste Euroopa riikide (nt Hispaania, Rootsi) eeskuju, kes on inflatsiooni leevendamiseks käibemaksu erisusi rakendanud. Läbirääkimistel jagunesid seisukohad: opositsioon toetas käibemaksu alandamist kui vajalikku meedet, samas kui koalitsiooni esindaja (Eesti 200) pidas seda ebaefektiivseks ja ebaõiglaseks. Istungit pikendati päevakorrapunkti ammendumiseni, kuid sisulisi otsuseid vastu ei võetud.

Lugupeetud Riigikogu liikmetele esitleti Euroopa Komisjoni ettepanekut järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (MFF) kohta, mis ulatub aastani 2035. Kõneleja rõhutas Eesti ajaloolist rolli ja praegust strateegilist tähtsust Euroopa Liidu kirdepiiril, eriti Narvas, pidades silmas Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Ettepaneku eesmärk on saavutada tasakaal edukate poliitikate (ühtekuuluvus, põllumajandus) säilitamise ning uute geopoliitiliste väljakutsetega (kaitse, julgeolek, konkurentsivõime) tegelemise vahel.

MFF-i ettepanek hoiab ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika eelarved nominaalselt stabiilsena, kuid suunab uued vahendid strateegilistesse valdkondadesse. Kaitse ja kosmose komponent konkurentsivõime fondis kasvab viiekordseks, ulatudes 131 miljardi euroni. Piirihalduse ja rände toetus liikmesriikidele kolmekordistub 34 miljardi euroni, samuti kahekordistatakse Frontexi ja Europoli rahastust. Lisaks luuakse 150 miljardi euro suurune SAFE rahastu kaitsevaldkonna investeeringuteks, kasutades EL-i laenuvõimekust. Sõjalise liikuvuse rahastus suureneb kümnekordselt 18 miljardi euroni, toetades taristuprojekte nagu Rail Baltic. Eesti rolli EL-i välispiiri kaitsel tunnustatakse selgelt, mis toob kaasa tugevdatud piirihalduse ja taristu rahastuse. Eelarve rõhutab ka paindlikkust kriisidele reageerimisel ning õigusriigi põhimõtte austamise jätkuvat tingimuslikkust EL-i rahastuse saamisel.

Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu Euroopa Liidu 2028–2034 pikaajalise eelarve (MFF) teemal, keskendudes Eesti valikutele ja võimalustele läbirääkimistel. Rahandusministeeriumi esindaja Meelis Meigas andis ülevaate Euroopa Komisjoni ettepanekust, mille üldmaht on 1,98 triljonit eurot (1,26% ELi RKT-st). Eelarve struktuur on lihtsustatud neljale rubriigile, rõhuasetusega julgeolekul, konkurentsivõimel ja ühtekuuluvusel. Eesti riigiplaani maht suureneks ligikaudu 1 miljardi euro võrra, ulatudes 6,5 miljardini, kusjuures sisejulgeoleku rahastus kasvab kümnekordselt. Eesti on ettepanekuga üldiselt rahul, kuid on kriitiline idapiiri sotsiaal-majanduslike mõjude rahastuse puudumise osas. Samuti on Eesti vastu mitmetele uutele omavahenditele (nt 30% heitkogustega kauplemise tulust, suurettevõtjate tasu), pidades neid regressiivseteks ja liikmesriikide eelarvetulu ümbersuunamiseks.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali rõhutas arutelu tähtsust ja vajadust seada poliitilised prioriteedid varakult. Eesti peamised prioriteedid peaksid olema kaitsevõime tõstmine, Rail Balticu ja energiaühenduste tagamine ning konkurentsivõime suurendamine. Fraktsioonide esindajad tõid esile murekohti seoses põllumajandustoetuste ja regionaalarengu võimaliku vähenemisega uues eelarves, samuti kritiseeriti ELi võlakoormuse kasvu ja liikmesriikide maksustamispädevusse sekkumist. Debatt kinnitas, et läbirääkimised on alles algusjärgus ja nõuavad Eesti poolt aktiivset ja strateegilist tegevust.

Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõu 633 kolmas lugemine. Juhatus avas läbirääkimised, kuid kuna kõnesoove ei esitatud, suleti need koheselt. Juhtivkomisjoni ettepanekul viidi läbi eelnõu lõpphääletus. Hääletustulemused näitasid eelnõule laialdast toetust: poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Eelnõu 633 võeti seadusena vastu.

Riigikogu arutas Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 684 esimest lugemist, mille algatasid 37 Riigikogu liiget. Eelnõu esitas Riigikogu esimees Lauri Hussar, kes rõhutas vajadust parandada valimisprotsessi läbipaistvust ja usaldusväärsust. Peamised sisulised muudatused puudutavad presidendikandidaatide esitamise tähtaegade varasemaks toomist nii Riigikogus (12–9 päeva asemel senise 4–2 päeva) kui ka valimiskogus (7–5 päeva). Lisaks annab eelnõu kandidaatidele õiguse esineda kõnega nii Riigikogu kui ka valimiskogu ees, et tutvustada oma seisukohti ja jäädvustada protsessi ajaloo tarbeks. Eelnõus sisaldub ka tehniline parandus, millega asendatakse kehtivas seaduses eksisteerimatu "Eesti hääleõiguslike kodanike riiklik register" rahvastikuregistriga.

Arutelu käigus kritiseerisid mitmed Riigikogu liikmed (sh Peeter Ernits ja Varro Vooglaid) eelnõu kui "kosmeetilist", leides, et see ei tegele peamise probleemiga – presidendi otsevalimise sisseviimisega. Samuti tõusis korduvalt esile valimiskogu koosseisu proportsioonide küsimus pärast haldusreformi, kuna kohalike omavalitsuste esindajate arv on vähenenud, muutes valimiskogu koosseisu peaaegu võrdseks Riigikogu liikmete arvuga. Lauri Hussar kinnitas, et valimiskogu proportsioonide taastamist kaaluti, kuid ühise mudeli leidmise keerukuse tõttu jäeti see praegusest eelnõust välja. Põhiseaduskomisjoni esimees Ando Kiviberg tutvustas komisjoni arutelu, mis keskendus esinemisaja pikkusele (10 minutit) ja tähtaegade rakendumisele erakorralise valimise korral. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Riigikogus toimus Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 732 esimene lugemine. Eelnõu eesmärk on muuta toimetulekutoetuse taotlemine selgemaks ja õiglasemaks, võimaldada kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlke ja kirjutustõlke teenuseid riikliku püsirahastuse toel ning täpsustada hooldusteenuse osutajate kohustusi hügieenivahendite tagamisel. Samuti muudetakse paindlikumaks üksi elava pensionäri toetuse maksmise määra kehtestamine ja antakse Sotsiaalkindlustusametile volitused pensionikalkulaatori funktsioonide laiendamiseks (sh kolmas sammas). Sotsiaalminister Karmen Joller rõhutas, et muudatused toimetulekutoetuse süsteemis, mis mõjutavad umbes 28 000 inimest, vähendavad bürokraatiat ja toetavad õppivaid 18–19-aastaseid noori.

Debati käigus tõstatati mitu kriitilist küsimust. Rain Epler (EKRE) vaidlustas seaduseelnõus tehtud muudatuse, millega asendatakse toimetulekutoetuse arvestamise alustes "inimväärne äraelamine" "esmase toimetulekuga", leides, et see langetab sotsiaalset latti. Helmen Kütt (SDE) keskendus kahele murele: esiteks, et seaduse tekstis puudub säte säästude piirmäära kohta (kaks toimetulekupiiri ehk 440 eurot üksi elavale inimesele), mis on tema hinnangul liiga väike summa (nn. "kirsturaha") ja tekitab inimestes ebakindlust. Teiseks küsis Kütt vaegnägijatele mõeldud kirjeldustõlke teenuse seadustamise ja rahastamise kohta, mida eelnõu ei sisalda. Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo kinnitas, et toimetulekupiiri tõus on planeeritud ka järgmisteks aastateks ning et elatusmiinimumi metoodika on ülevaatamisel.

Päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia direktiivi RED III ülevõtmine) eelnõu 697 esimest lugemist. Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt tutvustas eelnõu, rõhutades selle eesmärki lihtsustada taastuvenergia projektide loamenetlusi, luues ühtse kontaktpunkti Eesti ehitisregistri näol ning seades tähtaegu lubade saamiseks. Samuti käsitletakse eelnõuga transpordisektorit, kaotades kütusetarnijate 6% kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamise kohustuse ja luues raamistiku vesiniku ning veeldatud biometaani laiemaks kasutamiseks. Olulise muudatusena laiendatakse biomassi säästlikkuse kriteeriumid väiksematele tootmisüksustele (alates 7,5 MW).
Debati käigus väljendasid opositsioonipoliitikud (Rain Epler, Kalle Grünthal) muret. Epler kritiseeris direktiivi rangeimat ülevõtmist, mis tema hinnangul soodustab turgude konsolideerumist ja seab väikeettevõtetele liigseid kohustusi. Grünthal tõstatas küsimuse tuulikute infraheli ohutusest, kaheldes olemasolevate uuringute kehtivuses. Juhtivkomisjoni ettekandja Mario Kadastik andis ülevaate arutelust majanduskomisjonis, kus käsitleti ka elektriautode kahesuunalise laadimise nõuet, mida ministeerium soovib muuta vabatahtlikuks.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse, maakatastri seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse (taastuvenergiatootmise arendamine kaevandamisloaga alal) eelnõu 698 esimest lugemist. Ettekandjaks oli energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Eelnõu peamine eesmärk on luua õiguslik alus taastuvenergia rajatiste (päikese- ja tuulepargid) ehitamiseks aladele, millel kehtib kaevandamisloa, eriti ammendunud karjääridesse või turba tootmisaladel. See peaks kiirendama üleminekut kliimaneutraalsusele ja lihtsustama kaevandusalade korrastamist, vähendades bürokraatiat väiksemate (kuni 15 ha) mäeeraldiste ja turbatootmisalade (kuni 150 ha) puhul. Minister Sutt rõhutas, et muudatused aitavad mitmekesistada maakasutust ja ergutada majandustegevust, ilma et korrastamise kvaliteet kannataks.

Debati käigus tõstatusid mitmed kriitilised küsimused. Rain Epler (EKRE) vaidlustas eelnõu ideoloogilise suunitluse, hoiatades, et see seab riigi kliimaeesmärgid majandusliku otstarbekuse ette ning lukustab potentsiaalselt aktiivsed põlevkivi- ja turbavarud 50 aastaks taastuvenergia arenduste alla, mis ohustab Eesti energiajulgeolekut. Tiit Maran (SDE) tunnistas eelnõu vajalikkust, kuid pidas seda "tooreks", kritiseerides Kliimaministeeriumi analüüsi ühekülgset lähenemist. Ta tõi esile, et eelnõu ei arvesta piisavalt elurikkuse ja kliimaaspektidega, eriti 150-hektariliste turbaväljade puhul, mille niisutamata jätmine võib kaasa tuua märkimisväärse CO2 emissiooni. Minister Sutt kinnitas, et taastamiskohustus jääb arendajale ning kaevandamisloa omanikud saavad ise otsustada, kas näevad alal ärilist perspektiivi.

Aruanne käsitleb Kultuuriminister Heidy Purga vastamist Martin Helme (EKRE) arupärimisele seoses Eesti Rahva Muuseumis (ERM) toimunud skandaalse üritusega "ÖÖ25". Martin Helme tõi esile, et maksumaksja rahastatava riigimuuseumi laval esines artist nimega "Valge Tüdruk", kelle etteaste sisaldas äärmuslikku roppust, poolpaljast aelemist, vägistamise, orgasmi ja ejakulatsiooni imiteerimist ning publiku alandamist (nt templite löömist otsaette sõnadega "libu" ja "suguhaige"). Helme küsis ministrilt, kas selline tegevus on kultuur, kas ministeerium seda heaks kiidab ja kas maksumaksja peaks seda rahastama, nõudes ühtlasi tegevuskava muuseumi juhtkonna suhtes.

Minister Purga vastas, et ta ise üritusel ei viibinud ja seetõttu ei saa anda isiklikku hinnangut. Ta rõhutas, et Kultuuriministeerium ei anna hinnanguid kultuuriasutuste sisutegevuse sobivuse kohta ega sekku nende programmide koostamisse. Purga apelleeris loomingulisele vabadusele ja hoiatas poliitilise surve eest, mis võiks viia enesetsensuurini. Ta avaldas täielikku usaldust ERM-i juhi Laura Kipperi vastu, märkides, et skandaalne programm oli vaid väike osa kogu päeva väldanud sündmusest. Nii Helme kui ka Varro Vooglaid kritiseerisid ministri käte puhtaks pesemise hoiakut, väites, et riiklikult rahastatud roppuste lubamine lõhub rahvuslikku ühtekuuluvust ja mürgitab ühiskonda. Minister jäi oma seisukoha juurde, kinnitades, et ta usaldab tugevaid juhte ja ei hakka poliitiliselt survestama kultuuriasutuste tööd, pidades ERM-i tegevust, sh ebamugavate teemade käsitlemist, nende õiguseks.

Riigikogu liige Urmas Reinsalu esitas peaminister Kristen Michalile küsimusi valitsuse rahanduspoliitika ja riigieelarve strateegia kohta, keskendudes eriti suurele eelarvedefitsiidile. Reinsalu rõhutas, et kavandatav puudujääk (4,5% SKP-st järgmistel aastatel) on Eesti ajaloos enneolematu ja viib riigi rahanduslikult juhitamatusse olukorda, tuues kaasa määramatud riskid uuteks maksutõusudeks. Ta küsis peaministrilt konkreetseid meetodeid, kuidas valitsus kavatseb jõuda pikaajalise -1% defitsiidi eesmärgini, ning kritiseeris laenuraha kasutamist Reformierakonna maksuküüru kaotamise rahastamiseks riigikaitsekulude erandi arvelt. Peaminister Michal kaitses valitsuse poliitikat, selgitades, et defitsiit on suuresti tingitud hädavajalikest riigikaitsekuludest, mis kasvavad 5%-ni SKP-st. Ta kinnitas, et valitsus eelistab eelarve tasakaalustamisel kulude kärpimist uute tulude toomisele ning et lisakärped on planeeritud järgmisteks aastateks. Michal lükkas tagasi süüdistused maksuküüru autorluses, märkides, et see on eelmise koalitsiooni (sh Isamaa) pärand, ning rõhutas, et maksuküüru kaotamine langetab maksukoormust ja jätab inimestele rohkem raha kätte. Lisaküsimuses kritiseeris Mart Maastik Kliimaministeeriumi tellitud 100 000 eurost tuulikute tervisemõjude uuringut kui ebaefektiivset ja raiskavat kulu, mille tulemused oleks saanud kätte tehisintellekti abil. Peaminister Michal kaitses teadlaste tööd, süüdistades Maastikut teadlaste ründamises.

Riigikogu arutelu keskendus kultuuritöötajate palkade ebavõrdsusele ja aeglasele tõusule võrreldes teiste sektoritega. Riigikogu liige Helmen Kütt alustas, tuues esile, et kõrgharidusega kultuuritöötajate miinimumpalk on viie aastaga tõusnud vaid 23% (jõudes 1600 euroni), samas kui õdede ja ämmaemandate keskmine palk tõusis 67% ja kultuuriministri palk 46%. Kütt küsis kultuuriminister Heidy Purgalt, kuidas seletada sellist "karjuvat materiaalset alaväärtustamist" ja kas on oodata proteste.

Minister Purga vastas, et Kultuur 2030 arengukava näeb ette, et kultuurivaldkonna keskmine palk jõuab aastaks 2030 90%-ni Eesti keskmisest palgast. Ta rõhutas, et 10% palgafondi tõus on praeguses riigieelarve olukorras hea tulemus. Purga selgitas, et fookus on nihkunud miinimumpalga tõstmiselt palgafondi diferentseerimisele, et asutuste juhid saaksid motiveerida tippspetsialiste, kuna miinimumpalka saavate töötajate arv on ministeeriumi haldusalas vähenenud. Kütt küsis täpsustavalt ka 2001. aastal TALO-ga sõlmitud miinimumpalga süsteemi muutmise plaanide kohta, millele minister vastas, et süsteemist väljumine nõuab kahepoolset kokkulepet ja arutelu on vajalik, et leida efektiivsemad lahendused. Madis Kallas küsis lisaks, miks kultuuritöötajate palkade eest ei seista sama tugevalt kui õpetajate eest, millele minister vastas, et palgatõusud on alati toimunud koos (õpetajad, päästjad, politseinikud, kultuuritöötajad) ning 10% tõus puudutas laia ringi, sealhulgas treenereid ja laulupeo juhte.

Riigikogu liige Helle-Moonika Helme esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise teemal "Olukord riigis", keskendudes valitsuse prioriteetidele ja rahakasutusele. Helme kritiseeris teravalt kultuurivaldkonna kärpeid ja ERSO orkestrantide madalaid palku, vastandades seda miljardite suunamisega Rail Balticule, tuulikuärimeestele, kaitsevaldkonda ja väidetavalt 400 miljoniga Kliimaministeeriumi palgatõusudeks. Ta süüdistas valitsust põhiseaduse rikkumises, jättes kultuuri kaitsmise prioriteediks. Peaminister Michal lükkas tagasi väited Kliimaministeeriumi palgatõusu suuruse kohta ja kaitses kultuuriministrit, tuues esile, et kultuur oli üks viiest valdkonnast, kus palgad tõusid, ning mainis ERSO rahastuse suurenemist ja uute kultuuriobjektide valmimist. Täpsustavas küsimuses nihkus fookus majandusele. Helme süüdistas valitsust Konjunktuuriinstituudi ja selle direktori Peeter Raudsepa ründamises, kuna instituudi sõltumatud analüüsid näitavad 13 kvartalit kestnud majanduslangust, mis on tingitud valitsuse valest maksu- ja rahapoliitikast. Michal vastas, et majanduseksperdid on seadnud kahtluse alla tarbijakindluse baromeetri metoodika ning tsiteeris Konjunktuuriinstituudi enda värskeid andmeid, mis näitavad majanduskliima paranemist ja usalduse kasvu valitsuse majanduspoliitika vastu. Martin Helme lisaküsimuses süüdistas peaministrit nõukogudeaegse propaganda kopeerimises ja nimetas Michali tsiteeritud eksperte "spinndoktoriteks", rõhutades, et iga paranemine tähendab vaid sügavast august väljatulekut.

Riigikogu viies päevakorrapunkt käsitles peaminister Kristen Michali vastuseid Riigikogu liikme Mart Maastiku küsimusele riikliku käendusprogrammi kohta energeetikasektoris. Maastik väljendas muret Kliimaministeeriumis väljatöötatava uue laenukäendusskeemi pärast, mis on mõeldud suurtele energeetikaprojektidele (nagu meretuulepargid, salvestid ja tuumajaam). Maastiku hinnangul on tegemist turumajanduse põhimõtetega vastuolus oleva meetmega, kus maksumaksja kannab riskid (kahjumi korral) ja erasektor riisub koore (edu korral). Ta viitas Rootsi sarnase programmi peatamisele riskide ja sotsiaal-majandusliku efektiivsuse keerulise kalkuleerimise tõttu. Peaminister Michal kinnitas, et käendusmeede on kontseptuaalsel tasandil arutelu all ning seda töötavad välja mitu ministeeriumi (EIS, KliM, MKM, RaM). Meetme eesmärk on tuua Eestisse suuri tööstus- ja energiataristuprojekte, mis on erasektori finantseerijate jaoks liiga riskantsed, ning rõhutas, et riigi riskid peavad olema lepingutingimustes maandatud.

Täpsustavas küsimuses kritiseeris Maastik Kliimaministeeriumi 100 000 euro suurust kulutust tuulikute tervisemõjude süstemaatilisele ülevaatele, väites, et tegemist oli lihtsa referaadiga, mille oleks saanud koostada ka tehisintellekti abil, ja pidas seda riigi raha raiskamiseks. Peaminister kaitses teadustöö tellimist, selgitades, et teaduslik ülevaade on vajalik avalikkuse murede lahendamiseks taastuvenergia tervisemõjude osas. Lisaküsimuses väljendas Rain Epler muret juhuelektri eelisarendamise pärast, viidates Hispaania hiljutisele elektrikatkestusele ja hoiatustele, mis näitavad, et tuule- ja päikeseenergia eelisarendamine suurendab süsteemi kulusid ja katkestuste ohtu. Peaminister Michal vastas irooniliselt, et Eesti energeetikud on ammu teadlikud vajadusest tasakaalustada juhitamatuid ja juhitavaid võimsusi, viidates Eesti edukale desünkroniseerimisele Venemaa sagedusalast.

Arutelu keskendus julgeolekule Eesti-Vene piiril, täpsemalt Saatse saapa teelõigule Kagu-Eestis, mis läbib lühikese maa ulatuses Venemaa territooriumi. Riigikogu liige Anti Allas (SDE) esitas peaminister Kristen Michalile küsimuse, miks ei ole aasta pärast raha eraldamist alustatud alternatiivse ümbersõidutee ehitusega, eriti arvestades hiljutist julgeolekuolukorra halvenemist ja PPA otsust tee sulgeda. Allas rõhutas, et Sotsiaaldemokraadid nõudsid vahendite eraldamist juba 2024. aasta eelarvekõnelustel.

Peaminister Michal selgitas, et ehituse ettevalmistused algasid 2024. aastal ja raha leiti 2025. aastal. Ta pidas Politsei- ja Piirivalveameti otsust tee sulgemise kohta julgeoleku tagamiseks ainuõigeks. Michal kinnitas, et valitsus arutab olukorda ja ohuhinnangut lähimal istungil ning tegeleb ajutise lahendusena RMK tee laiendamisega, et tagada kohalikele liiklemisvõimalused. Püsiva lahenduse osas on eesmärk kiirendada uue tee valmimist algselt planeeritud 2027. aastalt 2026. aastale. Kiirendamiseks kaalutakse seadusemuudatusi, sealhulgas looduskaitseseaduse osas, või riigikaitseliste erandite kasutamist. Lisaküsimuses uuris Tiit Maran keskkonnaväärtuste (Natura alad) käsitlust kiirendatud ehituse puhul. Peaminister vastas, et julgeoleku- ja riigikaitseline huvi kaalub antud olukorras keskkonnapiirangud üles, mis määrab ka prioriteetsuse.

Arutelu keskendus peaminister Kristen Michali plaanidele eelseisvaks Euroopa Ülemkoguks, eriti rändepoliitika ja kliimaeesmärkide osas. Riigikogu liige Rain Epler esitas väga konkreetse küsimuse, kas Eesti kavatseb sarnaselt Poolale taotleda erandit EL-i rändepakti kvoodisüsteemist või rahalistest kohustustest, viidates suurele hulgale Ukrainast pärit sõjapõgenikele. Peaminister Michal vältis otsest vastust erandi taotlemise kohta, märkides, et Eesti toetab tagasisaatmiste määruse kiiret rakendamist ja eeldab, et pagulaste suur arv Eestis võetakse arvesse erinevate tegevuste juures. Epler küsis ka, kas Eesti plaanib teha koostööd Poolaga, et vaidlustada koormavaid LULUCF-i kohustusi ja 2040. aasta kliimaeesmärke. Peaminister kinnitas, et Eesti seisukohad kliimaeesmärkide osas on tingimuslikud (nõudes tehnoloogia, rahastuse ja ülevaatusklausli olemasolu) ning et LULUCF-i metoodika muutmiseks on korduvalt ettepanekuid tehtud. Martin Helme kritiseeris peaministrit initsiatiivituse pärast, süüdistades teda teistele riikidele lootmises, mille peaminister teravalt tagasi lükkas, rõhutades Eesti aktiivset osalemist debattides ja selgeid rahvuslikke positsioone.

Peaminister Kristen Michali ja Riigikogu liikme Priit Sibula vahelises arutelus käsitleti Eesti idapiiri taristu ja julgeolekuga seotud küsimusi, keskendudes Saatse saapa teelõigu sulgemisele ja Balti kaitsevööndi rajamisele. Priit Sibul tundis muret Saatse tee sulgemise kiiruse ja alternatiivsete lahenduste puudumise pärast, rõhutades vajadust kiire lahenduse järele, mis arvestaks kohalike elanike huve. Sibul tõstatas ka mure Natura alade laiendamise ja maaomanike teavitamise puudumise pärast, kasutades selle kirjeldamiseks terminit "neonatsionaliseerimine".

Peaminister Michal kinnitas, et Transpordiamet tegeleb olemasoleva RMK tee laiendamise ja hooldusega ning uue tee rajamiseks kaalutakse seadusemuudatusi või riigikaitselist erandit, seades prioriteediks inimeste ohutuse ja julgeoleku. Michal andis ülevaate idapiiri taristu ehituse seisust, märkides, et maismaapiiri põhiosa peaks valmima 2025. aasta lõpuks ning seirevõimekus, sealhulgas droonimüür, saavutatakse 2027. aastaks. Balti kaitsevööndi osas selgitas peaminister, et 2024. aastal hangiti tõkestuselemente ning 2025. aastal alustatakse tugipunktide (punkrite) rajamist, valdavalt riigimaadele. Projekti eelarve on 60 miljonit eurot ja valmimine on planeeritud 2027. aastaks. Lisaküsimuses kritiseeris Martin Helme siseminister Igor Taro tegevust Saatse tee sulgemisel kui vastutustundetut hüsteeriat, mille Michal aga tagasi lükkas, kaitstes PPA otsust kui õiget ja kohast, mis tulenes Venemaa ebaratsionaalsest käitumisest.

Riigikogu liige Mart Helme esitas peaminister Kristen Michalile küsimuse julgeoleku teemal, keskendudes peamiselt sisejulgeolekule ja Eesti valmisolekule sisemiste ohtude vastu. Helme alustas Saatse saapa teema lühikese käsitlusega, selgitades, et tee puudumine on seotud piirilepingu ja võimalikku maadevahetusega, mitte tegematajätmisega. Peamine murekoht oli aga "viies kolonn" Eestis. Helme väitis, et riigis on hinnanguliselt kuni 5000 väljaõppe saanud isikut, kes võivad Eesti Vabariigi vastu välja astuda, ning lisaks suur hulk kontrollimata taustaga sõjapõgenikke, kes on saabunud läbi Venemaa. Ta kirjeldas hüpoteetilist stsenaariumi, kus sisemine mäss (nt Stenbocki maja ülevõtmine) viiks Venemaa tunnustatud autonoomsete piirkondade tekkeni, mida NATO käsitleks sisekonfliktina. Helme kritiseeris ka kriisireservi puudumist.

Peaminister Michal vastas, et Eesti sisejulgeolek on eeskujulik ja Kaitsepolitseiamet (Kapo) teeb vastuluure tööd väga edukalt. Ta hindas Eestit üheks turvalisemaks riigiks maailmas ja lükkas tagasi väited organiseeritud viienda kolonni destabiliseerivast tegevusest, nimetades Helme esitatud näiteid "ilukirjanduslikeks". Martin Helme liitus aruteluga, seostades julgeolekumured kontrollimatu immigratsiooniga, eriti idaslaavi riikidest saabunud inimeste ja kasvava moslemikogukonnaga. Peaminister kinnitas, et ränne on kontrolli all ning valitsus jätkab panustamist nii kaitse- kui ka siseturvalisusse, tunnistades samas Venemaa kui agressiivse vastase tugevust.

Infotunni käigus tõstatati julgeolekuteemaline küsimus, mis puudutas relvade omamise ja soetamise piiranguid Eestis. Riigikogu liige (PID: lbM-4Rz4iuw) küsis peaministrilt, kas valitsus kavatseb praeguses julgeolekuolukorras liikuda selles suunas, et rohkematel Eesti inimestel oleks võimalik soetada relvi enesekaitseks, pere ja vara kaitseks. Küsimuse esitaja märkis, et Riigikaitsekomisjon ja Kaitseministeerium on olnud lihtsustuste osas ühtmeelel, samas kui Siseministeerium on olnud kriitiline, kuigi siseminister Igor Taro lubas debati käigus piirangute mahavõtmist.

Peaminister vastas, et valitsuses on arutatud relvaseadusi eelkõige kaitsetööstuse konkurentsivõime parandamise kontekstis, tuues näiteid takistustest relvade tootmisel Eestis. Erakätesse relvade soetamise osas väljendas peaminister vaistlikku seisukohta, et seaduskuulekatel, kontrollitud ja Eesti riigile lojaalsetel kodanikel võiks relva omamine olla kindlasti lihtsam. Ta rõhutas, et ootab ära siseminister Igor Taro lubatud materjali ja positsiooni valitsusse toomise, et täpselt üle vaadata, mis takistused hetkel kehtivad.

Päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu Ar-Riyāḑi erakorralise kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 689 esimene lugemine. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras tutvustas eelnõu, mille eesmärk oli ratifitseerida UPU üldeeskirjade ja postikonventsiooni muudatused. Muudatused olid suunatud UPU nõuandekomitee rolli täpsustamisele, eelarve piirmäära suurendamisele ning universaalse postiteenuse kaasajastamisele, et see vastaks paremini e-kaubanduse ootustele, lisades kohustuslike teenuste hulka näiteks elektroonilise jälgitavuse.

Majanduskomisjoni esindaja Urve Tiidus andis põhjaliku ülevaate komisjonis toimunud aruteludest. Komisjon käsitles küsimusi ohtlike esemete saatmise ennetamisest (sh anonüümse pakiautomaadi kasutamise kaotamine), väljastpoolt EL-i tellitavate kaupade ohutusest ning postireformi mõjust inimeste käitumismustritele. Samuti tõi Tiidus esile olulise tulevase muudatuse, mille kohaselt väheneb alates 2027. aastast kirisaadetiste maksimaalne kaal 2 kg-lt 1 kg-le. Juhtivkomisjoni ettepanekul esimene lugemine lõpetati.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu 725 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk, mida tutvustas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras, oli korrastada taksoteenuse korraldust, viies selle vastavusse digiriigi põhimõtetega. Peamine muudatus seisnes andmete dubleerimise lõpetamises, koondades kõik taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andmed Majandustegevuse Registrisse (MTR), kaotades Transpordiameti hallatava vananenud ühistranspordiregistri. See peaks vähendama halduskoormust, kulusid ja turvariske.

Kõige enam vastukaja tekitas eelnõu ettepanek kaotada teenindajakaardilt foto esitamise nõue, mida minister põhjendas andmekaitse ja bürokraatia vähendamisega, kuna tegemist ei ole isikut tõendava dokumendiga. Riigikogu liikmed (Rene Kokk, Mart Maastik, Priit Sibul) rõhutasid aga, et foto on oluline kliendi turvatunde ja juhi isikusamasuse kontrollimise seisukohalt. Majanduskomisjoni ettekandja Mario Kadastik kinnitas, et komisjon leidis konsensuslikult, et foto peaks jääma, ning minister lubas teiseks lugemiseks analüüsida võimalust kasutada rahvastikuregistri fotot. Samuti tõstatati küsimus Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepaneku eiramisest anda kohalikele omavalitsustele õigus teostada kontrolltehinguid platvormiteenuse osutajate suhtes. Minister Terras põhjendas selle väljajätmist eelnõu kiireloomulisuse ja tehnilise fookusega, lubades teemat käsitleda laiema ühistranspordiseaduse muudatuste raames.

Riigikogu arutas Eesti Vabariigi ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 718 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi esitas eelnõu, selgitades, et leping põhineb OECD tüüplepingul ning selle peamine eesmärk on soodustada riikidevahelisi investeeringuid ja tõkestada maksudest kõrvalehoidumist. Minister tõi esile peamised maksustamispiirangud, näiteks dividendide (füüsilistel isikutel 10%), intresside (füüsilistel isikutel 10%) ja litsentsitasude (5%) kinnipeetava tulumaksu ülempiirid. Äriühingutele makstavad intressid on kinnipeetavast maksust vabastatud.

Rahanduskomisjoni nimel tutvustas arutelu tulemusi Riina Sikkut, kes kinnitas, et komisjon toetas eelnõu menetlemist. Arutelu käigus kerkis esile võrdlus hiljuti menetletud Omaani lepinguga. Nii minister kui ka komisjoni esindaja selgitasid, et kuigi aluseks on OECD tüüpleping, on läbirääkimiste käigus tehtud mõlemas lepingus spetsiifilisi mugandusi, mis peegeldavad partnerriikide maksusüsteeme ja huve. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 733 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, rõhutades, et tegemist on teise tänavuse lisaeelarvega, millega vähendatakse kulusid 19,9 miljoni ja investeeringuid 12 miljoni võrra, samas suurendatakse finantseerimistehinguid 72,3 miljoni võrra. Eelarve peamine dominant on riigikaitse, mille raames suurendatakse Kaitseministeeriumi eelarvet 39 miljoni euro võrra. Oluline osa muudatustest puudutas laia riigikaitset, eriti energiataristut: Kliimaministeeriumi valitsemisalas suurendatakse Eleringi aktsiakapitali 45 miljoni euro võrra, millest 35 miljonit on suunatud trafode kaitsmiseks hübriidohtude eest. Samuti lükatakse edasi mitmete suurprojektide, nagu eestikeelsele haridusele ülemineku tegevused (60,5 miljonit eurot), elluviimine, kuna neid ei suudeta käesoleval aastal realiseerida.

Debati käigus esitasid saadikud küsimusi Eleringi rahastamise, vesinikutaristu investeeringute ja SmartCapi kaudu jagatava 17,8 miljoni euro sihtotstarbe kohta. Minister Ligi selgitas, et Eleringi kapitali tugevdamine on vajalik võõrkapitali kaasamiseks ning tunnistas, et projektide edasilükkamised tulenevad ministrite kalduvusest oma projektide elluviimise võimekust üle hinnata. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann tutvustas komisjoni arutelu, kus otsustati eelnõu esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise ning julgeolekumaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu 734 esimest lugemist. Eelnõu peamine eesmärk on tühistada eelmise valitsuskoalitsiooni kavandatud tulumaksumäära tõus 24%-le, jättes selle kehtivale 22% tasemele. Samuti jäetakse ära eraisiku tulude maksustamine esimesest eurost 2%-ga ja säilitatakse ettevõtluskonto maksumäär 20% juures. Rahandusminister Jürgen Ligi rõhutas, et muudatused parandavad maksusüsteemi konkurentsivõimet ja ergutavad majanduskeskkonda, kuigi need tekitavad eelarvepositsioonile ligi 250 miljoni euro suuruse miinuse. Lisaks pikendatakse kahe aasta võrra (kuni 2027. aasta lõpuni) tulumaksuvabastust Ukraina abistamisega tegelevatele konkreetsetele MTÜ-dele tehtud annetustelt.

Debati käigus kritiseeris opositsioon (Urmas Reinsalu, Aivar Kokk, Riina Sikkut) valitsust eelarvedefitsiidi süvendamise ja poliitilise usalduse kahjustamise eest, eriti seoses välisinvesteeringute negatiivse netopositsiooniga. Korduvalt tõstatati ka toiduainete käibemaksu langetamise küsimus (Peeter Ernits), millele minister Ligi vastas kategoorilise eitusega, nimetades seda rumalaks ja sotsiaalselt valesti suunatud maksupoliitiliseks otsuseks, viidates rahvusvahelistele soovitustele. Samuti arutati maksusoodustuste andmise ettevaatlikkust Ukraina abistavatele MTÜ-dele, kuna see on riskantne ja kuritarvitustele avatud valdkond.

Käesolev päevakorrapunkt käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 736 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu eesmärke, mille hulka kuulus Euroopa Liidu nõukogu direktiivi ülevõtmine, et suurendada riigi lühiajalist eelarvepoliitilist paindlikkust, ning riigieelarve arusaadavuse ja läbipaistvuse parandamine. Oluline muudatus on 2026. aasta riigieelarves tegevuspõhise ja majandusliku vaate integreerimine, samuti valitsuse reservi suuruse piiramine 3%-ga eelarve kulude ja investeeringute mahust. Lisaks täpsustatakse riigisiseste toetuste andmise ja tagasinõudmise aluseid. Kohalike omavalitsuste rahastamise osas muudetakse tasandusfondi ja toetusfondi jaotuspõhimõtteid, et suurendada rahastamise paindlikkust ja vähendada bürokraatiat. Debatis keskenduti uute reeglitega kaasnevale bürokraatia suurenemisele ja küsimusele, kuidas mõjutab EL-i fiskaalne järelevalve demokraatlikku otsustusprotsessi. Minister Ligi rõhutas ekspertiisi ja ratsionaalsuse tähtsust poliitilise populismi ohjeldamisel.

Riigikogu viies päevakorrapunkt käsitles Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmete Anti Allase, Reili Ranna ja Jaak Aabi arupärimist regionaal- ja põllumajandusministrile Hendrik Johannes Terrasele kohalike omavalitsuste (KOV) tulubaasi olukorra kohta. Arupärijate nimel esinenud Anti Allas rõhutas vajadust tagada võrdsed ja kättesaadavad avalikud teenused kõikides Eesti piirkondades, sõltumata omavalitsuse rahalisest võimekusest. Ta palus ministril tuua selgust KOV-ide rahastamise olukorda ja nn Robin Hoodi meetme mõjusid, eriti seoses järgmise aasta riigieelarve menetlusega.

Minister Terras vastas arupärimisele, kinnitades, et KOV-ide rahaline võimekus on otseselt seotud igapäevaste teenuste kvaliteediga. Ta lükkas ümber Tartu abilinnapea Meelis Leidti väite, et Robin Hoodi meede ja hooldereform võtavad Tartult kolme aasta jooksul 14 miljonit eurot, hinnates Robin Hoodi mõju nelja aasta peale kokku umbes 8,7 miljonile eurole. Minister märkis, et ligi 80% omavalitsustest saab reformist kasu, samas kui negatiivne mõju puudutab vaid viiendikku omavalitsusi, peamiselt Harjumaal ja Tartumaal. Terras tõi suurima struktuurse probleemina esile KOV-ide vähese finantsautonoomia (vaid 2,3% tuludest pärineb kohalikest maksudest). Tulevikuplaanides näeb ta ette riiklike toetuste (nt koolide ja teede toetused) viimist KOV-ide püsivasse tulubaasi, uute kohalike tasude (nt päikeseparkide kohaliku kasu tasu) loomist ning Robin Hoodi mehhanismi järkjärgulist rakendamist kuni aastani 2036. Järgnevas debatis kritiseeris Aivar Kokk (Isamaa) Robin Hoodi meetme vähest mõju ja rõhutas vajadust muuta rahastusmudeleid põhimõtteliselt, samas kui Anti Allas rõhutas tasandusfondi suurendamise olulisust vaesemate omavalitsuste aitamiseks.

Riigikogus toimus arupärimise nr 804 arutelu, mille esitasid Riigikogu liikmed Züleyxa Izmailova, Tiit Maran, Tanel Kiik, Riina Sikkut, Heljo Pikhof ja Andre Hanimäe energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile seoses üldise, siduva pesitsusrahu kehtestamise vajalikkuse ja ajakohasusega. Arupärijad, eesotsas Züleyxa Izmailovaga, rõhutasid, et Eesti elurikkuse näitajad on pidevas languses, ligi 30% liikidest on ohus ning et 93% elanikkonnast toetab universaalset raierahu perioodil 15. aprillist 15. juulini. Nad kritiseerisid kehtivaid soovituslikke piiranguid (sh RMK omad) kui ebapiisavaid.

Minister Andres Sutt vastas, et Kliimaministeerium ootab ära Riigikohtu lahendi kohtuvaidluses, mis puudutab lindude tahtlikku häirimist pesitsusperioodil. Seni jätkatakse kehtiva praktikaga. Minister tõi välja, et RMK rakendab vabatahtlikku raierahu juba üle 20 aasta, viimasel ajal kuni 30. juunini, mis katab umbes poole metsamaast. Sutt kaitses kehtivat õigusraamistikku ja Keskkonnaameti poolt kasutusele võetud haudelindude asustustiheduse maatriksit riskipõhise järelevalve teostamiseks. Arupärijate poolt esitati mitmeid täpsustavaid küsimusi seoses Riigikohtu otsuse mõju, metsade majandamise keerukuse kliimamuutuste tingimustes ja valitsuse lubatud rohevõrgustiku kaardistamisega. Izmailova väljendas läbirääkimistel sügavat pettumust ministri vastuste üle, pidades neid ebamäärasteks ja tegevusetust õigustavateks, ning süüdistas valitsust looduskaitse eiramises.

Riigikogu seitsmenda päevakorrapunktina arutati Riigikogu liikmete Tiit Marani, Züleyxa Izmailova, Tanel Kiige, Riina Sikkuti ja Heljo Pikhofi esitatud arupärimist nr 809 kliimaseaduse tuleviku kohta, millele vastas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. Arupärijate esindaja Tiit Maran kritiseeris teravalt valitsuse tegevusetust ja vastuolulisi signaale, märkides, et algselt 2024. aasta juuniks lubatud ambitsioonikas kliimaseadus asendus lahjema "Kliimakindla majanduse seaduse" eelnõuga, mis ei vastanud rahvusvahelistele kohustustele ning jättis kohanemise aspektid (adaptatsioon) praktiliselt käsitlemata. Maran väljendas muret, et kliimamuutuste leevendamine ja elanike ettevalmistamine pole enam valitsuse prioriteet, viidates samal ajal majanduslikele otsustele (nt raiemahu suurendamine, põlevkivikaevanduse erisused), mis liiguvad vastupidises suunas.

Minister Andres Sutt kinnitas, et kliimapoliitika on endiselt valitsuse prioriteet. Ta selgitas, et uus lähenemine on lühike, konkreetne ja realistlik raamseadus, mis erineb varasemast versioonist detailide viimisega valdkondlikesse teekaartidesse. See lähenemine pakub suuremat paindlikkust majanduse ja tehnoloogia kiire muutumisega kohanemiseks. Sutt rõhutas, et eelnõu esitamist Riigikogule on edasi lükanud vajadus valdkondlikud teekaardid koos huvirühmadega läbi arutada ja valmis saada, et tagada tervikpilt. Minister lubas eelnõu Riigikogule esitada veel selle aasta jooksul. Debati käigus käsitleti ka LULUCF-i (maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) eesmärkide täitmise raskusi ja vajadust leida realistlikud lahendused Euroopa Liidu tasandil.

Riigikogu arutas Aivar Koka ja Priit Sibula esitatud arupärimist Endla looduskeskuse sulgemise kohta. Arupärijad kritiseerisid teravalt Keskkonnaameti otsust sulgeda Toomal asuv keskus (väidetava aastase kuluga 82 000 eurot) ilma kohaliku kogukonna ja omavalitsusega eelnevalt konsulteerimata. Aivar Kokk tõi esile kontrasti Endla sulgemise ja 67 miljonit eurot maksva uue Keskkonnamaja ehitamise vahel Tallinnas, küsides, kas kokkuhoid oli õigustatud.

Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt selgitas, et Endla kontori sulgemine oli osa Keskkonnaameti laiemast kokkuhoiukavast (üle 3,3 miljoni euro viie aasta jooksul) ning hoone oli kahe töötaja jaoks ebaefektiivne, kuna ekspositsioon moodustas vaid 9% pinnast. Minister kinnitas, et Endla ja uue Keskkonnamaja projektid ei ole omavahel seotud alternatiivid. Sutt rõhutas, et looduskeskuse sulgemine ei takista juurdepääsu loodusradadele, mille hooldamise eest vastutab jätkuvalt RMK, ning õppematerjalid anti üle kohalikele haridusasutustele ja organisatsioonidele. Ta lisas, et Riigi Kinnisvara AS (RKAS) hindab hoone müügi või rendile andmise võimalust, vastates sellega MTÜ Endla Looduse Seltsi huvile. Aivar Kokk jäi oma seisukoha juurde, et kohaliku omavalitsuse (Jõgeva Vallavalitsus) teavitamata jätmine enne sulgemist oli tõsine viga, ning palus ministril tulevikus tagada parem koostöö kohalike partneritega.

Riigikogu arutelu keskendus Reformierakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklikule küsimusele "Eesti majanduse tulevik". Ettekandeid esitasid Maris Lauri (Reformierakond), majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, Eesti Asutajate Seltsi president Allan Martinson ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse juhatuse liige Liina Vahtras. Maris Lauri käsitles Eesti majanduse konkurentsieeliseid nelja alustala kaudu: loodusvarad, tööjõud, kapital ja teadmised, rõhutades pideva innovatsiooni ja konvergentsi tähtsust. Minister Keldo esitas optimistliku visiooni, lubades Eestist Euroopa üht kiiremini kasvavat majandust, rõhutades julgeoleku (5% SKP kaitsekulud), ekspordi kasvu ja teadusmahuka majanduse arendamist. Allan Martinson andis ülevaate idusektori tugevusest (panus 4,5% SKP-sse), märkides, et ekstensiivne kasvumudel on ammendumas ning tulevik sõltub tehisaru rakendamisest ja kaitsetööstuse niššidest. Liina Vahtras tõi esile e-residentsuse programmi edu (370 miljonit eurot tulu) ja tutvustas plaane kaardivaba digitaalse lahenduse kiireks juurutamiseks, et suurendada Eesti konkurentsivõimet. Läbirääkimistel kiitsid koalitsioonisaadikud (Pillak, Reinaas) valitsuse samme maksukoormuse langetamise ja investeeringute osas, samas kui opositsioon (Aab, Reinsalu) kritiseeris teravalt valitsuse maksueksperimente, majandususaldust purustavat tegevust, suurt eelarvedefitsiiti ja inflatsiooni.

Istung jätkas Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimest lugemist. Juhtivkomisjoni ettekande esitas Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann, kes rõhutas eelarve peamiste prioriteetidena tulumaksu langetamist ja riigikaitsekulude kasvu üle 5% SKP-st. Ta märkis, et eelarve tulud on 18,6 miljardit ja kulud 19,5 miljardit eurot, ning valitsussektori finantseerimisvajadus ulatub 1,7 miljardi euroni. Akkermann kaitses maksuküüru kaotamise eesmärki, väites, et see toob suurima netopalga tõusu just keskmise palga saajatele.

Debatt oli terav, opositsioon kritiseeris eelarvet vastutustundetuse eest, viidates rekordilisele defitsiidile (4,5% SKP-st) ja laenuraha kasutamisele jooksvate kulude katteks. Urmas Reinsalu ja teised opositsiooniliikmed seadsid kahtluse alla valitsuse mandaadi maksutõusude ja võlakoormuse kasvatamiseks ning kritiseerisid maksukingitust jõukamatele, samal ajal kui sotsiaalvaldkonnad (nt erihoolekanne) jäävad alarahastatuks. Koalitsiooni esindajad (Õnne Pillak, Toomas Uibo) kaitsesid valikuid, rõhutades julgeoleku tagamise prioriteetsust ja lubadust viia riigirahandus pikas plaanis tasakaalu. Läbirääkimiste lõpus esitasid neli opositsioonifraktsiooni ettepaneku eelnõu tagasi lükata, mis hääletati maha.

Sotsiaalminister Karmen Joller esitas Riigikogule ettekande riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest tervise ja heaolu valdkondades. Minister rõhutas valdkondade integreerimise vajadust, tuues esile, et kuigi oodatav eluiga on tõusuteel (eriti naistel, 83,4 aastat), elatakse kauem haigena ning tervise ebavõrdsus hariduse ja regionaalse kuuluvuse lõikes on märkimisväärne (kuni 12 aastat). Suurimateks murekohtadeks tervisevaldkonnas on kasvav ülekaalulisus, kõrge alkoholitarbimine, e-sigarettide levik noorte seas ning laste vaktsineerimisega hõlmatuse langus (leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiini puhul 83,3%). Minister tõi esile ka vaimse tervise probleemide sagenemise. Tervishoiu rahastamise osas märkis Joller, et Tervisekassa eelarvedefitsiit on sisemise tõhustamise ja sotsiaalmaksu parema laekumise tulemusel vähenenud, kuid süsteem vajab püsivate muutuste läbiviimiseks stabiilsust.

Heaolu valdkonnas keskenduti sündimuse langusele, mis 2024. aastal oli viimase 100 aasta madalaim. Positiivsena märgiti absoluutse vaesuse määra aeglast vähenemist ja hooldereformi mõju hoolduskoormuse leevendamisele. Tulevikuplaanides on prioriteediks haiglavõrgu korrastamine, sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi integratsioon, esmatasandi arstiabi kvaliteedi tõstmine ning digilahenduste arendamine (sh SKAIS2 süsteemi ülesehitamine). Debatil kritiseerisid opositsioonipoliitikud teravalt valitsuse tegevusetust sündimuse toetamisel ning Tervisekassa suuri administratiivkulusid ja väidetavat laristamist ajal, mil ravijärjekorrad on pikad. Minister kaitses Tervisekassa arendustegevusi ja rõhutas, et tervishoiuprobleemid on pigem struktuursed ja seotud spetsialistide puudusega, mitte ainult rahaga.

Päevakorrapunkti arutelu keskendus Riigikogu liikmete Peeter Tali, Ando Kivibergi, Anti Haugase ja Mati Raidma algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 670 kolmandale lugemisele, mis puudutas numbrituvastuskaamerate süsteemi seadustamist. Debatt oli äärmiselt terav ja keskendus peamiselt isikuvabaduste ja põhiõiguste riivele. Opositsioon (Keskerakond, Isamaa, EKRE) kritiseeris teravalt Siseministeeriumi "argpükslikku" käekirja ja süsteemset püüdlust laiendada jälgimist, heites ette, et süsteem seadustatakse tagantjärele, ilma et keegi ebaseadusliku kasutamise eest vastutaks. Kriitika puudutas ka eelnõu laia sõnastust, mis võimaldaks piiramatut kaamerate paigaldamist ja andmetele ligipääsu suurele hulgale ametnikele, sealhulgas Maksu- ja Tolliametile. Eelnõu toetajad (Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) rõhutasid, et tegemist on politseile hädavajaliku tööriistaga raskete kuritegude lahendamiseks ning et eelnõu on saanud heakskiidu Andmekaitse Inspektsioonilt ja Õiguskantsleri büroolt. Vaatamata tugevale vastuseisule ja kriitikale menetlusviisi osas, võeti eelnõu lõpphääletusel vastu 49 poolthäälega 16 vastuhääle juures.

Päevakorras oli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 658 OE, millega tehti Vabariigi Valitsusele ettepanek töötada välja kava mobiilside turu konkurentsi suurendamiseks ja numbriliikuvuse kiirendamiseks. Eelnõu tutvustaja Lauri Laats rõhutas, et Eesti mobiilsideteenuste hinnad on naaberriikidest Lätist ja Leedust keskmiselt 30–35% kõrgemad, mida soodustab pikk numbri teisaldamise aeg operaatorite vahel. See pikk protsess (mille tõttu 50% vahetustest jääb pooleli) võimaldab operaatoritel hoida ebanormaalselt kõrgeid kasumimarginaale (umbes 20% käibest). Eelnõu eesmärk oli lühendada numbri teisaldamise aeg maksimaalselt ühe tööpäevani ning luua raamistik reaalajas liikuvuseks. Majanduskomisjoni arutelul selgus, et Justiits- ja Digiministeerium tegeleb juba sarnaste muudatustega, plaanides numbri liikuvust lühendada loetud tundideni, kuigi tehniline rakendamine võtab aega. Läbirääkimistel tõsteti esile ka hajaasustuse leviprobleeme ja riigi suutmatust tagada kvaliteetset andmesidet. Eelnõu pandi lõpphääletusele, mille vastuvõtmiseks oli vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Riigikogu võttis esimesele lugemisele Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni (IALA) asutamise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 663. Taristuminister Kuldar Leis tutvustas eelnõu, rõhutades, et ühinemine on vajalik Eesti meresõiduohutuse standardite tagamiseks ja annab Eestile hääleõiguse rahvusvaheliste navigatsioonimärkide süsteemide (nagu poid, tuletornid ja AIS) arendamisel. Minister selgitas, et seni on Eesti osalenud IALA tegevuses alates 1994. aastast valitsusvälise ühenduse kaudu, makstes liikmemaksu, kuid valitsustevaheliseks organisatsiooniks muutumise järel puudub Eestil otsustusõigus, kui konventsiooniga ei ühinetaks. Ühinemisega riigile lisakulusid ei kaasne. Debati käigus esitati mitmeid teemaväliseid küsimusi, näiteks laevade Eesti lipu alla toomise ja Peipsi järvel toimunud piirimärkide varguse kohta. Minister kinnitas, et laevade lipu alla toomine on pikk protsess, millega tegeleb värske merenduse asekantsler, ning Peipsi intsident on pigem piirivalve ja julgeoleku küsimus. Majanduskomisjoni esindaja Urve Tiidus kinnitas, et komisjon toetas eelnõu konsensuslikult ja tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 717 esimest lugemist. Sotsiaalminister Karmen Joller tutvustas eelnõu nelja peamist muudatust, mille eesmärk on muuta süsteem õiglasemaks, paindlikumaks ja tõhusamaks. Muudatuste hulka kuulub pikaajalise haiguse ajal osalise töökoormusega töötamise võimaluse lühendamine 61. päevalt 31. päevale, vabatahtliku ravikindlustuse maksetingimuste paindlikumaks muutmine (võimaldades maksta osade kaupa), töötuskindlustushüvitise ja haigushüvitise topeltmaksmise lõpetamine ning rasedate haigushüvitise arvutamise aluse muutmine.

Viimane muudatus, mille kohaselt hakatakse rasedate hüvitist arvutama eelmise kalendriaasta sissetulekute põhjal (MTA andmed) senise tööandja poolt esitatud andmete asemel, tekitas parlamendiliikmete seas elavat diskussiooni. Riina Solman ja Rain Epler väljendasid muret, et see võib kahjustada naisi, kes olid eelmisel aastal lapsehoolduspuhkusel või kelle palk on vahetult enne rasedust tõusnud. Minister Joller ja sotsiaalkomisjoni esindaja Irja Lutsar põhjendasid muudatust vajadusega vähendada Tervisekassa halduskoormust ja vältida süsteemi kuritarvitamist, mis oli seotud tööandjate poolt esitatud ebatäpsete palgaandmetega. Sotsiaalkomisjoni ettekandest selgus, et topelthüvitiste lõpetamine toob 2026. aasta riigieelarvesse positiivse mõju 1,2 miljonit eurot. Esimene lugemine lõpetati.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu 701 esimene lugemine. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk oli lahendada Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse käigus esitatud puudused (Seveso III direktiivi ülevõtmisel), ennetada suurõnnetusi ohtlike kemikaalidega ning vähendada nende mõju inimestele, keskkonnale ja varale. Muudatused puudutavad ametiasutuste ülesannete täpsustamist pärast õnnetust, ettevõtjate kohustuste selgemaks muutmist (nt koostöö Päästeametiga doominoefekti ohu korral) ja halduskoormuse vähendamist. Halduskoormuse vähendamine saavutatakse dokumentide elektroonilise esitamise ja riiklike ohuteavitussüsteemide (sireenid, e-alarm) kasutuselevõtu kaudu, mis vabastab ettevõtjad kallite teavitussüsteemide loomise kohustusest. Arutelu käigus tõstatas Rain Epler küsimused seoses ettevõtjate piiramata vastutusega õnnetuse järgsete heastavate meetmete eest ning vastutuse jaotusega riiklike teavitussüsteemide ebaõnnestumise korral. Minister Keldo selgitas, et piiranguid ei peetud vajalikuks ning vaidlused lahendatakse kohtus. Teavitussüsteemide vastutuse osas lubas minister täpsustava vastuse esitada. Keskkonnakomisjoni esindaja Mait Klaassen kinnitas, et komisjon toetas eelnõu esimese lugemise lõpetamist konsensuslikult.

Päevakorrapunkti raames toimus Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 683 esimene lugemine. Eelnõu tutvustas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, kes rõhutas vajadust muuta planeerimismenetlus selgemaks, kiiremaks ja paindlikumaks, et toetada investeeringuid ja majanduskasvu. Minister tõi esile mitu olulist muudatust, sealhulgas kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kaotamise, uutele detailplaneeringutele 10-aastase kehtivusaja kehtestamise (pikendatav 5 aasta võrra, rakendub alates 2027), pooleliolevate planeeringute lõpetamise lihtsustamise ning teavitamise ja avalikustamise tõhustamise. Viimane hõlmas maakonna- ja üleriigilistes lehtedes teatamise kohustuse kaotamist ning avalikust väljapanekust etteteatamise aja lühendamist 14 päevalt ühele päevale. Keldo rõhutas ka tulevasi muudatusettepanekuid, mis annaksid Maa- ja Ruumiametile (MaRu) haldusjärelevalve õiguse KOV-ide tegevuse üle, et tagada tähtaegadest kinnipidamine.

Debatt oli pingeline, kus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsioon (Rain Epler, Martin Helme, Rene Kokk, Arvo Aller) väljendas tugevat vastuseisu. Opositsioon nägi eelnõus "teerulli" poliitikat, mis piirab kogukondade kaasamist ja omavalitsuste õigusi, eriti seoses suurte arendustega, nagu tuulepargid. Kriitika pälvis ka sätte lisamine kliimamuutustega arvestamise kohta, mida peeti ebamääraseks ja ametnike omavoli ohtu suurendavaks. Minister Keldo lükkas süüdistused tagasi, selgitades, et muudatused on suunatud ebavajaliku bürokraatia vähendamisele ja protsessi selgusele. Juhtivkomisjoni (majanduskomisjon) ettepanek oli esimene lugemine lõpetada. EKRE fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata hääletati maha.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud isikuid sunniviisilise kadumise eest kaitsva rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu 681 SE esimene lugemine. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, selgitades, et kuigi Eesti pidi konventsiooniga ühinema juba 2013. aastal, jäi see toona tehnilistel põhjustel pooleli. Minister rõhutas, et Eesti siseriiklik õigus vastab konventsiooni nõuetele täielikult – karistusseadustikku ei pea muutma ega lisarahastust eraldama. Ühinemise peamine eesmärk on parandada Eesti rahvusvahelist suhtlust, suurendades riigi tõsiseltvõetavust ja kaalu.

Arutelu käigus tekkisid küsimused konventsiooni keskse mõiste "sunniviisiline kadumine" kantseliitliku sõnastuse ja selle seotuse kohta Eestisse saabunud immigrantidega riikidest, kus sellised kuriteod on levinud (nt Iraak, Sri Lanka). Minister selgitas, et tegemist on röövimisest erineva kuriteoliigiga ning eitas seost immigratsiooniga. Juhtivkomisjoni, õiguskomisjoni, nimel esinenud Peeter Ernits kinnitas, et komisjon toetas konsensuslikult eelnõu esimese lugemise lõpetamist, viidates eelnõule kui teoreetilisele ja Eesti kultuuriruumis mitteesinevale aktile, mis siiski näitab Eesti kuulumist maailma osana.

Riigikogu kümnenda päevakorrapunktina toimus Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse (karistusõiguslik jurisdiktsioon ja merealuse taristu lõhkumine) eelnõu 656 esimene lugemine. Ettekande tegi justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, kes selgitas, et eelnõu lahendab mitmest hiljutisest sündmusest tingitud õiguslikke lünki, sealhulgas Eesti välisesinduste jurisdiktsiooni küsimuse ja vajaduse kaitsta kriitilist merealust taristut. Eelnõu näeb ette karistusõiguse laiendamise Eesti majandusvööndile ja mandrilavale ning tõstab oluliselt karistusmäärasid merealuse taristu kahjustamise eest (kuni 10 aastat vangistust ja juriidilistele isikutele kuni 4 miljardit eurot trahvi). Lisaks võimaldatakse jälitustoiminguid vara kahjustamise juhtudel, kui on alust kahtlustada vaenulike riikide eriteenistuste tellimustööd. Arutelul keskenduti Soome kohtu hiljutisele otsusele Estlink 2 kaabli kahjustamise asjus, mida minister pidas rahvusvahelise mereõiguse väärtõlgenduseks, ning arutleti karistusõiguse heidutava mõju üle.

Päevakorrapunktiks oli Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 695 esimene lugemine. Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta tutvustas eelnõu, rõhutades selle tehnilist iseloomu. Eelnõu eesmärk on viia Eesti siseriiklik õigus täielikku vastavusse nelja erineva Euroopa Liidu õigusaktiga, kuna Euroopa Komisjoni hilisem kontroll leidis, et Eesti esialgne ülevõtmine vajas siiski täpsustamist. Muudatused puudutavad infosüsteemide vastaseid ründeid (arvutiandmete pealtkuulamise ettevalmistamise karistatavus), Euroopa vahistamismäärust (kolmanda riigi kodanike loovutamise aluste ühtlustamine), õigust kaitsjale ja teavitamisele kinnipidamise korral ning alaealiste kahtlustatavate menetluslikke tagatisi, nähes ette sagedasema vahi all pidamise otsuse kontrolli. Peeter Ernits esitas korduvalt küsimusi muudatuste tehnilisuse ja ajastuse kohta, kaheldes, kas see ei too kaasa tohutut hulka sarnaseid täpsustavaid eelnõusid. Minister selgitas, et tegemist on pideva ja tavapärase EL-i õiguse ülevõtmise kontrolli protsessiga. Õiguskomisjoni liige Anti Haugas andis ülevaate komisjoni arutelust, kinnitades, et rikkumismenetlused lõpetatakse puuduste kõrvaldamisel. Läbirääkimisi ei toimunud.

Päevakorrapunktiks oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikmete algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 661 SE esimene lugemine. Eelnõu eesmärk oli langetada põhitoiduainete (juur- ja köögiviljad, piima-, liha-, teravilja- ja kalatooted ning munad) käibemaksumäär 24%-lt 9%-le. Ettekandja Lauri Läänemets (SDE) rõhutas, et toiduhinnad on Eestis viimastel aastatel tõusnud pretsedenditult, mõjutades eriti madalama sissetulekuga peresid, ning et maksulangetus elavdaks sisetarbimist ja toetaks Eesti toidujulgeolekut ja põllumajandussektorit. Ta kritiseeris valitsust, kes tema hinnangul eelistab laenu võtmist rikastele rahaliste kingituste tegemiseks, selle asemel et toetada laiemat elanikkonda. Rahanduskomisjoni esindaja Diana Ingerainen teatas, et komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, kuna puudus kindlus, et maksulangetus jõuab lõpptarbijani, ning see tekitaks riigieelarvesse ligikaudu 200 miljoni euro suuruse puudujäägi. Fraktsioonide läbirääkimistel toetasid eelnõu SDE, EKRE ja Keskerakond, kuigi viimased kaks kritiseerisid Sotsiaaldemokraate varasema käibemaksu tõstmise toetamise eest. Hääletusel lükati eelnõu tagasi.

Riigikogu arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 625 esimest lugemist. Eelnõu eesmärk oli taastada õiglus ja sätestada mootorsõiduki aastamaksu vabastus puudega isiku omandis olevale sõidukile. Ettekandja Vadim Belobrovtsev (Keskerakond) rõhutas, et puuetega inimesed on põhiseadusega eraldi kaitstud ja vajavad liikumispiirangute tõttu isikliku transpordi osas erandit. Ta kritiseeris valitsuse käitumist, kes algselt eemaldas puuetega inimeste maksuvabastuse ja asendas selle ebapiisavate toetustega, hoolimata presidendi ja õiguskantsleri soovitustest. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (Reformierakond) tutvustas komisjoni seisukohta, mille kohaselt valitsus eelnõu ei toeta. Valitsus oli otsustanud maksuvabastuse asemel suurendada sotsiaaltoetusi 9,1 miljoni euro võrra aastas, põhjendades seda tehniliste raskustega puuetega inimeste registri ja Transpordiameti andmebaasi ühildamisel ning sooviga vältida kuritarvitusi. Debatis tõstatati küsimusi toetuste ebapiisavuse ja eelnõu hilise aruteluaja kohta. Juhtivkomisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Riigikogu istungil käsitleti peaminister Kristen Michali vastuseid riigi rahandust puudutavale arupärimisele, mille esitas Riigikogu liige Lauri Läänemets. Läänemets kritiseeris valitsuse eelarvepoliitikat ja kavandatavaid maksumuudatusi, eriti tulumaksusüsteemi reformi, mis tema hinnangul teeb "kingitusi" kõige rikkamatele (teenides 4000–7000 eurot), samas kui madalapalgalised (1000–1400 eurot) saavad minimaalset kasu. Läänemets rõhutas, et riik võtab nende muudatuste rahastamiseks laenu, mille intressikulud tõusevad nelja aastaga 464 miljoni euroni, mis on tema sõnul majanduslikult ebamõistlik ja tähendab sisuliselt 3,7% tulumaksu maksmist välispankadele.

Peaminister Michal kaitses valitsuse poliitikat, lükates tagasi väite, et tegemist on kingitustega, ning rõhutas, et maksude vähendamine ja maksuküüru kaotamine on suunatud keskklassi koormuse leevendamisele. Ta tõi näiteid, et keskmise palga lähedal teenivad tööperekonnad (nt õpetajad, turvatöötajad) saavad aastas arvestatava võidu (kuni 1848 eurot), mis parandab nende toimetulekut. Michal rõhutas, et majandus areneb paremini madalama maksustamise ja inimestele suurema teenistuse kätte jätmise kaudu.

Jätkuküsimuses tõstatas Jaak Aab käibemaksu tõusu ja selle mõju toiduhindadele ning sisetarbimisele. Ta pooldas toiduainete käibemaksu langetamist majanduse elavdamise ja hindade stabiliseerimise eesmärgil. Peaminister Michal vastas, et käibemaksu tõus on osa teadlikust valikust rahastada kaitsekulutuste kasvu 5%-ni SKP-st, samuti pensione ja tervishoidu. Ta kinnitas, et hinnatõus on prognooside kohaselt järgmisel aastal raugemas ning inimestele suurema raha kätte jätmine on parim viis hinnatõusuga toimetulekuks.

Riigikogu liige Lauri Laats esitas taristuminister Kuldar Leisile arupärimise teedeohutuse teemal, keskendudes pidurdumatule kergliiklusanarhiale linnades, mis on tingitud tõukeratastest ja pisimopeedidest, mille üle puudub efektiivne järelevalve ja mille tekitatud õnnetuste kohta puudub ühtne register. Laats rõhutas, et nii munitsipaalpolitseil kui ka Eesti Vabariigi politseil puuduvad piisavad volitused olukorra kontrollimiseks ning hoiatas, et ametkonnad püüavad vastutusest kõrvale hiilida, kuni juhtub traagiline õnnetus. Ta tõi esile ka kindlustuskohustuse erisuse, mis jätab alla 25 kg kaaluvad renditõukerattad (nagu Bolt) kindlustusnõudest välja.

Minister Leis tunnistas probleemi tõsidust, eriti suurlinnades ja valglinnastutes, ning kinnitas, et Kliimaministeerium ja Transpordiamet tegelevad teemaga. Ta teatas, et kergliikurite olukord on lisatud Vabariigi Valitsuse liikluskomisjoni 29. oktoobri istungi päevakorda. Leis rõhutas, et lahendus peab olema kompleksne, kaasates Siseministeeriumi, Politsei, Sotsiaalministeeriumi ja Tallinna linna, ning see võib hõlmata nii halduskoormuse suurendamist (nt lubade nõue) kui ka karistuste karmistamist. Lisaküsimuses kritiseeris Anastassia Kovalenko-Kõlvart valitsusparteisid sarnaste eelnõude mahahääletamise eest ja küsis, kas ettevõtlusvabadus kaalub üles laste tervise kaitse, viidates renditõukerataste piirarvu, vanuselise kontrolli ja kiivri kasutamise reguleerimise vajadusele. Minister kinnitas, et kõik varasemad ettepanekud vaadatakse liikluskomisjonis süsteemselt üle.

Istungil käsitleti kolmandat küsimust peaminister Kristen Michalile, mille teemaks oli "Paremini kaitstud Eesti". Riigikogu liige Martin Helme (EKRE) seadis kahtluse alla Reformierakonna maine riigikaitsjana, viidates Riigikontrolli kriitikale kaitseministeeriumi rahade kasutamise osas ning ebaõnnestumistele piiriehituse ja droonimüüri rajamisel. Peamine fookus oli väidetaval sõnavahetusel peaministri ja NATO peasekretäri Mark Rutte vahel seoses NATO artikli 4 (konsultatsioonid) liiga kergekäelise käivitamisega Eesti poolt. Helme esitas hüpoteesi, et Reformierakond kas kütab sõjahüsteeriat reitingute tõstmiseks või paljastab artikli 4 käivitamine NATO tegeliku võimetuse Eestit kaitsta.

Peaminister Michal lükkas need väited ümber, kinnitades, et Rutte on nii avalikult kui ka omavahel toetanud Eesti otsust artikli 4 käivitamise kohta, pidades seda põhjendatuks ja õigeaegseks. Michal vastas kriitikale, tuues esile Martin Helme varasema tegevuse rahandusministrina, kus ta olevat 2019. aastal otsustanud idapiiri ehituse ja droonivõimekuse rajamise kulusid kärpida. Mart Helme (EKRE) lisaküsimuses süüdistas peaministrit korruptsioonis seoses tuuleparkide ja kaitsetööstuspargi projektidega ning kordas väidet, et Michal riskib Eesti sõtta kiskumisega vaid Reformierakonna populaarsuse nimel. Michal rõhutas lõpetuseks, et NATO toimib, liitlased on pühendunud ning et Venemaa on agressor, mitte Euroopa või Eesti.

Tänane neljas küsimus käsitles eelarve- ja maksupoliitikat, mille esitas peaminister Kristen Michalile Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder. Seeder kritiseeris valitsuse eelarveprojekti, süüdistades seda inflatsiooni toitmises, laenukoormuse suurendamises ja "rumala valimislubaduse" täitmises (viidates maksuküüru kaotamisele). Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et eelarvestrateegiasse on planeeritud tulu (330 miljonit eurot pärast 2027. aastat) ETS2 süsteemist, mida valitsus väidetavalt ei toeta, pidades seda pettuseks. Seeder palus peaministril vältida korduvat juttu maksuküürust ja õpetajate palkadest, kuna see on korduv ja tüütu teema.

Peaminister Michal vastas, et maksuküüru kaotamine on positiivne samm, mis jätab inimestele rohkem raha kätte (keskmise palga juures 1800 eurot aastas). Ta lükkas kategooriliselt tagasi väited maksutõusudest, rõhutades, et maksukoormus hoopis langeb 36,6%-lt 35,2%-le, mis on ajaloo suurim maksulangetus (780 miljonit eurot). Täpsustavas küsimuses keskendus Seeder automaksule, kritiseerides selle ettevalmistust ja küsides, kas valitsus on valmis seda tühistama. Michal kaitses automaksu, tuues esile soodustused lastega peredele ja väikebussidele. Lõpuks küsis Mart Maastik valitsuse lubatud kokkuhoiu ja kärpimiste kohta, viidates ministeeriumide palgatõusudele ja töötajate arvu kasvule. Michal kinnitas kokkuhoiu vajadust, kuid rõhutas varasemaid kärpeid (1,4 miljardit eurot) ja tõi näiteid haldusreformi edukusest.

Riigikogu liige Helmen Kütt esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise erihoolekande teemal, keskendudes valdkonna alarahastamisele ja teenuste kättesaadavusele. Kütt tõi esile erihoolekande töötajate madalad brutopalgad (1150–1250 eurot) ning viitas Riigikontrolli auditile, mis näitas, et kehtestatud teenusehinnad katavad vaid umbes 60% tegelikest kuludest. Ta rõhutas, et järjekord teenuse saamiseks on aastatel 2018–2024 kahekordistunud ning ligi 1000 inimest on kodus omastehooldajate hoole all, kuigi neile on teenus määratud. Kütt küsis, mida valitsus kavatseb ette võtta olukorras, kus omavalitsused on sunnitud riigi kohustusi täitma ja on seetõttu pöördunud kohtusse.

Peaminister Michal vastas, et erihoolekande eelarve on võrreldes 2015. aastaga kasvanud 154%, ulatudes 2026. aastaks 57,7 miljoni euroni. Ta rõhutas, et vaatamata riigieelarve defitsiidile on erihoolekanne üks viiest prioriteetsest valdkonnast (koos õpetajate, kultuuritöötajate, päästjate ja politseinikega), millele eraldatakse 2026. aasta eelarves 4,2 miljonit eurot lisaraha just töötajate palkade tõstmiseks. Michal lisas, et Sotsiaalministeerium jätkab teenuse järjekordade korrastamist, et suuremad abivajajad saaksid teenuseid kiiremini. Madis Kallas esitas täiendava küsimuse, paludes peaministril sõnastada erihoolekande peamise probleemi. Michal kordas, et praeguse lisarahastuse peamine eesmärk on lahendada töötajate majandusliku hakkamasaamise küsimus.

Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev esitas siseminister Igor Tarole arupärimise päästjate ja politseinike palkade teemal, rõhutades eesliinitöötajate rahulolematust valitsuse pakutud palgatõusuga. Belobrovtsev viitas asjaolule, et kuigi valitsus otsustas palgafondi tõsta kuni 10% võrra, on see ebapiisav arvestades viimase kahe aasta ligi 40%-list inflatsiooni. Ta tõi esile ka ebakindluse tulevaste aastate (2027/2028) palgapoliitika osas, mis on peamine põhjus õpetajate ja päästjate kavandatavaks meeleavalduseks.

Minister Igor Taro kinnitas, et Siseministeeriumi valitsemisala sai eelarveläbirääkimistel palgafondi suurendamiseks 28,9 miljonit eurot, mis oli tema prioriteet. Ta rõhutas, et tegemist oli märkimisväärse saavutusega, kuna enamik ministeeriume pidi kärpima. Taro möönis, et 10%-line tõus ei lahenda kõiki probleeme, kuid selgitas, et asutuste juhtidele on antud juhis suunata suurem palgatõus (üle 10%) sinna, kus "king pigistab kõige rohkem", ehk eesliini ametikohtadele. Lisaks tõi minister välja, et maksuküüru kaotamine annab suurima protsentuaalse mõju just keskmise palga saajatele, sealhulgas päästjatele, suurendades seeläbi nende tegelikku sissetulekut. Lauri Laats tõstatas täpsustavas küsimuses palgavaesuse probleemi, millega päästjad ja politseinikud silmitsi seisavad, ning kutsus üles süsteemi terviklikult üle vaatama. Minister Taro tänas päästjaid teema üleval hoidmise eest ja kinnitas, et valitsus töötab majanduse parandamise nimel, et tulevikus oleks võimalik tagada paremad palgatõusud.

Riigikogu liige Varro Vooglaid esitas peaminister Kristen Michalile arupärimise rahvastikukriisi teemal, rõhutades, et Eesti seisab silmitsi rahvastikukatastroofiga, kuna summaarne sündimuskordaja on langenud 1,18-le ja sündide arv ähvardab langeda alla 9000 aastas. Vooglaid kritiseeris valitsust selle eest, et rahvastikukriisile pööratakse ebaproportsionaalselt vähe tähelepanu võrreldes julgeolekukriisiga, tuues näiteks Kaitseministeeriumi tohutud lisarahastused ja rahvastikuministri ametikoha kaotamise. Vooglaid pakkus välja konkreetseid samme, nagu võrreldava summa (nt 26 miljonit eurot) kulutamine laste saamise tahte edendamiseks ja perekonnaõpetuse sisseviimine koolidesse.

Peaminister Michal tunnistas rahvastikukriisi tõsidust, märkides, et tegemist on üle-euroopalise probleemiga. Ta kaitses valitsuse tegevust, rõhutades, et Eesti perepoliitika on Euroopa tipus, kulutades lastele ja peredele umbes 2,2% SKP-st (ligikaudu miljard eurot aastas). Michal rõhutas, et ainuüksi rahalised toetused probleemi ei lahenda, ning viitas Sotsiaalministeeriumi värskele analüüsile, mis pakub välja mitmeid poliitikasoovitusi, nagu eluaseme kättesaadavuse parandamine ja töö- ja pereelu ühitamine. Peaminister rõhutas, et valitsus lähtub poliitikavalikutes analüüsipõhisusest ja et sündimuse kasvu parim eeldus on rahulik ja lastesõbralik keskkond.

Tänane infotund keskendus kaheksandale küsimusele, mille esitas peaminister Kristen Michalile Riigikogu liige Urmas Reinsalu (Isamaa) riigieelarve teemal. Reinsalu kritiseeris valitsuse eelarveprojekti teravalt, nimetades seda "kehvakene" ja vastutustundetuks ("pärast meid tulgu või veeuputuse" eelarve). Ta heitis valitsusele ette Reformierakonna maksuküüru kaotamise rahastamist laenurahaga, mis viib defitsiidi püsimiseni 2070. aastani. Reinsalu nõudis valitsemiskulude vähendamist, tuues esile, et tema arvutuste kohaselt on need kulud (personalikulud, majanduskulud ja mitteseaduses ettenähtud toetused) 2024. aasta ja 2026. aasta eelarve vahel hoopis kasvanud 1,9 miljardi euro võrra, mitte vähenenud, nagu peaminister lubas.

Peaminister Michal kaitses eelarvet, rõhutades, et see on "väga hea eelarve" tänu ajalooliselt kõrgetele kaitsekulutustele (5% SKPst) ja suurimale maksumäära alandamisele (maksuküüru kaotamine), mis jätab inimestele kätte rohkem raha. Ta vaidlustas Reinsalu numbrid, märkides, et kärpeid on tehtud juba 1,4 miljardi euro ulatuses ja neid tuleb juurde. Michal süüdistas Reinsalu meelevaldses numbritega opereerimises ja nõudis konkreetseid kärpeettepanekuid. Jätkuküsimuses nõudis Reinsalu konkreetseid ridu 2026. aasta eelarvest, mis tõestaksid 1,4 miljardi suurust kokkuhoidu valitsemiskuludelt, ning kritiseeris konkreetseid kulutusi (nt soode rajamine, uue keskkonnaasutuste maja ehitus). Lõpetuseks küsis Tõnis Lukas õpetajate palgatõusu ja karjäärimudeli kokkulepete kohta kohalike omavalitsustega, millele Michal vastas, et palgatõus on planeeritud, kuid detailid tuleb küsida haridusministrilt. Infotund lõppes enneaegselt, kuna järgmiste küsimuste esitajad puudusid saalist.

Istungil toimus Vabariigi Valitsuse algatatud 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (737) esimene lugemine, mille kandis ette rahandusminister Jürgen Ligi. Minister rõhutas, et eelarve on koostatud majanduskasvu kiirenemise ootuses, kuid seda iseloomustab ajalooliselt suur puudujääk (4,5% SKP-st), mis on tingitud peamiselt julgeolekukulude (üle 5% SKP-st) erakorralisest kasvust, mis jääb Euroopa Liidu erandi piiridesse. Eelarve prioriteedid on julgeolek, majanduse toetamine ja sissetulekud. Ligi tõi esile maksukoormuse languse (36,6%-lt 35,2%-le), tulumaksuvaba miinimumi tõusu 700 euroni ja mitmete plaanitud maksutõusude ärajätmise, nimetades seda majandusstiimuliks. Eelarve näeb ette ka palgafondi kasvu haridus-, kultuuri-, sisejulgeoleku- ja erihoolekande sektorites ning suuri investeeringuid taristusse.

Küsimuste voorus keskendus opositsioon eelarve defitsiidi ja riigivõla kiirele kasvule, süüdistades valitsust valimislubaduste täitmises laenurahaga (Urmas Reinsalu, Martin Helme). Samuti kritiseeriti maksukergenduste suunamist kõrgema sissetulekuga inimestele ja Tervisekassa jätkuvat miinust. Minister Ligi kaitses eelarvet, rõhutades, et defitsiit on peamiselt tingitud välistest julgeolekufaktoritest ning et maksusüsteemi korrastamine on vajalik majanduse konkurentsivõime tagamiseks. Ligi kritiseeris teravalt ka avalikkuses levivat negatiivset meelsust ja Konjunktuuriinstituudi metoodikat. Istungi käigus hääletati Reformierakonna fraktsiooni ettepanek pikendada istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14:00-ni.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse eelnõu 690 esimest lugemist. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, rõhutades, et muudatused tulenevad Euroopa Liidu õigusest ning nende eesmärk on vähendada Euroopa kapitalituru killustatust ja soodustada pangandusvälist rahastamist. Eelnõu keskendub neljale peamisele muudatusele: prospekti koostamise kohustuse lävendi tõstmine 8 miljonilt 12 miljonile eurole, keelenõuete leevendamine (lubades prospekti koostada inglise keeles, kuid nõudes eestikeelset kokkuvõtet), halduskoormuse vähendamine investeerimisteenuste osutajatele ning Finantsinspektsioonile paindlikumate sanktsioonide (käibepõhiste trahvide) määramise võimaldamine turu kuritarvitamise korral. Muudatuste jõustumine on planeeritud 2026. aasta 5. juunile.

Rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd kinnitas, et komisjon toetas eelnõu konsensuslikult, nähes selles olulist sammu Eesti finantsturu mitmekesistamiseks, mis on praegu liialt panganduskeskne. Komisjon arutas ka tasakaalupunkti leidmist investorite kaitse ja halduskoormuse vähendamise vahel. Pärast lühikest arutelu, kus küsiti keelenõuete leevendamise põhjendatuse kohta, otsustati esimene lugemine lõpetada.

Riigikogu päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Omaani Sultaniriigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 692 esimene lugemine. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, selgitades, et lepingute eesmärk on tagada stabiilne maksukeskkond, vältida rahvusvahelist topeltmaksustamist ning tõkestada maksudest kõrvalehoidumist. Leping, mis allkirjastati 27. oktoobril 2024. aastal Masqaţis, põhineb OECD tüüplepingul ja on Eesti 64. kehtiv maksuleping. Minister tõi välja peamised sätted, sealhulgas piiratud maksustamisõiguse dividendidele (kuni 10%, teatud juhtudel 0%), intressidele (kuni 5%, valitsusasutustele 0%) ja litsentsitasudele (kuni 8%), ning rõhutas põhjaliku teabevahetuse kohustust maksuhaldurite vahel.

Rahanduskomisjoni nimel esines Diana Ingerainen, kes tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Debati käigus esitas Peeter Ernits küsimusi nii ministrile kui ka komisjoni esindajale, tundes huvi, miks valiti partneriks just Omaan, arvestades riikide väikest kaubavahetuse mahtu ja suurt tasakaaluhäiret. Minister Ligi selgitas, et lepingute sõlmimine sõltub vastaspoole huvist ning Eesti kaubandusbilanss on traditsiooniliselt miinuses, samas kui teenuste bilanss on ülejäägis. Riigikogu otsustas eelnõu esimese lugemise lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 20. oktoober kell 17.15.

Riigikogu arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 694 SE esimesel lugemisel. Rahandusminister Jürgen Ligi tutvustas eelnõu, mille peamine eesmärk on leevendada lastega perede maksukoormust. Eelnõu näeb ette mootorsõidukimaksu vähendamist kuni 100 eurot aastas iga alaealise lapse eest. Lisaks vähendatakse maksu rohkem kui seitsme istekohaga M-kategooria sõidukitel, maksustades neid edaspidi madalama N-kategooria määraga. Ligi sõnul väheneb maksukohustus ligikaudu 55 000 perel nullini ja lastega perede koormus väheneb keskmiselt üle 50%.

Debatt oli emotsionaalne ja keskendus suuresti automaksu kehtestamise poliitilisele taustale ja õiglusele. Opositsioon kritiseeris maksu vajalikkust, selle negatiivset mõju majandusele ja regionaalse ebavõrdsuse suurenemist. Tõstatati ka küsimusi puuetega inimeste erisuste puudumise ning juba tasutud maksude tagastamise tehniliste detailide (Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto) kohta. Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann kinnitas, et eelnõu kohaselt on laps kuni 18-aastane (kaasa arvatud) ning IT-lahenduste juurutamise maksumus on 680 000 eurot.

Riigikogu arutas rahanduskomisjoni algatatud mootorsõidukimaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 677 SE esimest lugemist. Ettekandjaks oli rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Eelnõu algatamise ajendiks olid õiguskantsleri 26. veebruari ettepanekud viia mootorsõidukimaksu seadus ja liiklusseadus kooskõlla põhiseadusega. Eelnõu sisu keskendub maksustamisperioodi lühendamise aluste loomisele juhtudel, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist või kuulutatakse varguse tõttu tagaotsitavaks. See muudatus on vajalik, et Maksuamet saaks teha parandused teises maksuteates enne 15. detsembri maksetähtaega.

Debati käigus kritiseeris opositsioon (Sotsiaaldemokraadid, Keskerakond, Isamaa) teravalt valitsuse lähenemist, nimetades seda "saba jupikaupa raiumiseks". Küsiti, miks ei lahendata korraga kõiki seaduse puudujääke, nagu regionaalse komponendi puudumine, ebaõiglane registreerimistasu ja erisuste puudumine puuetega inimestele. Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja Anti Allas rõhutasid, et seadus jääb ka pärast kosmeetilisi muudatusi põhiseadusega vastuollu, eriti puuetega inimeste ebavõrdse kohtlemise tõttu. Akkermann kaitses komisjoni tempot, selgitades, et nad tegelevad kõige hädapärasema põhiseaduse riive lahendamisega, ning teised teemad, nagu puuetega inimeste toetussüsteem, vajavad eraldi ja põhjalikumat eelnõu ettevalmistamist. Aivar Kokk kutsus üles automaksu täielikult tühistama, viidates selle läbikukkumisele ja riigi raiskavale eelarvepoliitikale.

Riigikogu arutas Jaak Valge ja Leo Kunnase esitatud arupärimist nr 794, mis puudutas Ukraina põgenikele, eriti mobilisatsiooniealistele meestele, rahvusvahelise kaitse andmist Eestis. Arupärija Jaak Valge kritiseeris teravalt Eesti pagulaspoliitikat, väites, et rahvusvahelise kaitse saajatest moodustavad mobilisatsiooniealised mehed ebaloomulikult suure osa (väidetavalt 65%), mis tema hinnangul õõnestab Ukraina võitlust ja pakub varjupaika desertööridele. Valge nõudis selgitust, miks Eesti kaitseb neid mehi justkui Ukraina riigi eest ja kas kontrollitakse nende suhet Ukraina väekohuslusega.

Siseminister Igor Taro lükkas Valge esitatud statistika kategooriliselt ümber, süüdistades arupärijat demagoogias ja andmete segiajamises (rahvusvaheline kaitse vs. ajutine kaitse). Minister Taro kinnitas, et kokku on Eestis kaitse saanud 12 500 mobilisatsiooniealist meest 35 000-st kaitse saajast, mis teeb osakaaluks alla 30%. See näitaja on lähedane Euroopa keskmisele (24%) ja ei viita Eesti eripärale. Taro rõhutas, et Eesti kaitseb Ukraina kodanikke Venemaa agressiooni eest ning Siseministeerium on pakkunud Ukraina saatkonnale abi mobilisatsioonikohuslaste teemal, kuid ametlikku palvet pole tulnud. Debatt oli pingeline, kus Valge ja teised opositsioonipoliitikud (Ernits, Põlluaas) süüdistasid ministrit vassimises ja ebakonkreetsuses, eriti rahvusvahelise kaitse saajate spetsiifilises kategoorias.

Riigikogu arutas siseminister Igor Tarole esitatud arupärimist nr 803, mis käsitles Rootsi Kuningriigi kurjategijate Eestisse toomist ja nende vangistamist Tartu Vanglas. Arupärijad, eesotsas Heljo Pikhofiga, väljendasid muret selle valitsuse "äriplaani" mõju pärast Eesti siseturvalisusele, eriti Lõuna-Eestis, kus politseinike ja piirkonnapolitseinike puudus on juba praegu tõsine. Opositsioon kartis, et vangivalvurite värbamine suurendab konkurentsi PPA ja teiste siseturvalisuse asutuste vahel, nõrgestades süsteemi, ning halvendab Eesti mainet. Samuti tõstatati küsimus projekti tegelikust majanduslikust kasust ja tervishoiusüsteemi koormusest.
Siseminister Igor Taro kaitses valitsuse seisukohta, rõhutades, et tegemist on pika plaani otsusega, mis tagab alakasutatud Tartu Vangla funktsioneerimise ja toob riigieelarvesse minimaalselt 30 miljonit eurot tulu. Minister kinnitas, et Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning Kaitsepolitseiamet (KAPO) konsulteeriti ning kaardistatud riskid (nagu organiseeritud kuritegevuse ja radikaliseerumise vältimine) on maandatud. Taro rõhutas, et projekt loob Lõuna-Eestisse ligikaudu 250 uut töökohta, mis on regionaalpoliitiline võit. Ta lükkas ümber väited turvalisuse halvenemise kohta, viidates eesliinitöötajate planeeritavale palgatõusule ja Sisekaitseakadeemia kasvavale populaarsusele.

Riigikogu arutas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esitatud arupärimist koolitoidu ebapiisava riikliku rahastamise ja sellest tuleneva ebavõrdsuse kohta. Arupärijate esindaja Reili Rand rõhutas, et toidu hindade kiire kallinemise tõttu on riiklik toetus (1 euro lapse kohta) jäänud ajale jalgu, sundides kohalikke omavalitsusi (KOV) leidma omaosalust teiste valdkondade arvelt või suunama kulusid peredele, mis süvendab sotsiaalset ebavõrdsust. Samuti tõsteti esile koolitoidu oluline roll Eesti toidujulgeolekus ja kohaliku tootmise toetamises.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas vastas arupärimisele, rõhutades korduvalt Eesti riigikorralduse põhimõtet, mille kohaselt koolitoidu kulude katmine on koolipidaja ehk KOV-i ülesanne, mitte riigi põhikohustus. Riik vaid toetab seda kohustust. Minister lükkas tagasi ettepaneku siduda koolitoidu toetuse suurus tarbijahinnaindeksiga, märkides, et tema prioriteet riigieelarve läbirääkimistel oli õpetajate palgatõus. Ta kinnitas, et Sotsiaalministeeriumi hinnangul uued tervislikkuse nõuded koolitoidu hinda ei tõsta. Minister nentis, et tal puudub ülevaade KOV-ide suutlikkusest puudujäävat osa katta, kuid tema teada ei jää Eestis ükski laps sotsiaal-majandusliku olukorra tõttu koolis sooja toiduta. Debati käigus kritiseerisid arupärijad ministri jäika seisukohta vastutuse jaotamisel ning tõid esile mure koolitoidu kvaliteedi langemise pärast, mis on tingitud ebapiisavast rahastusest.

Päevakorrapunkt käsitles Riigikogu liikmete arupärimist (nr 800) põhikooli lõpueksamite, eriti matemaatikaeksamite, läbikukkumiste kohta 2025. aasta kevadel, keskendudes Valga Põhikooli äärmiselt kehvadele tulemustele. Arupärija Ester Karuse tõi esile, et Valga Põhikoolis ei sooritanud matemaatikaeksamit positiivsele hindele üle poole lõpetajatest (50 85-st), mis seab kahtluse alla nende edasised õppimisvõimalused gümnaasiumis. Karuse küsis, kuidas riik toetab õpilünkadega noori ja kuidas tagatakse koolikohustuse täitmine 18. eluaastani.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas selgitas, et riiklik keskmine matemaatikaeksami tulemus (64%) oli varasemate aastatega võrreldav, kuid probleem on koondunud sotsiaal-majanduslikult nõrgema taustaga ja hariduslike erivajadustega laste koolidesse. Minister tutvustas 2026. aasta muudatusi, millega kaotatakse matemaatika järeleksam, kuna õppimiskohustus kestab 18. eluaastani. Kallas kinnitas, et riik loob ja rahastab ettevalmistava õppe kohti (eelkõige kutsekoolides) õpilünkade katmiseks, sealhulgas vene ja ukraina kodukeelega lastele. Ta soovitas Valga sarnaste koolide toetamiseks rakendada väiksemaid õpperühmi ja temporühmi. Lõppsõnas kritiseeris Ester Karuse teravalt Valga valla haridusjuhtimist, viidates vallavalitsuse ja õpetajate vahelisele kohtuvaidlusele, mis on viinud õpetajate massilise lahkumiseni, ning nõudis Valgale Ida-Virumaaga võrdset riiklikku toetust keelelise mitmekesisuse tõttu.

Riigikogu arutas Riina Solmani, Helir-Valdor Seedri ja Mart Maastiku esitatud arupärimist põhikooli lõpueksamite ja gümnaasiumisse vastuvõtu korralduse kohta. Arupärija Riina Solman kritiseeris teravalt haridusministeeriumi otsust tuua lõpueksamid varasemaks, mis tema hinnangul suurendas laste vaimset koormust ja stressi, jättes vähe aega kvaliteetseks kordamiseks. Samuti heitis ta ette, et riigigümnaasiumid ei arvestanud vastuvõtul järeleksamite tulemusi ning sulgesid avalduste vastuvõtu enne eksamite toimumist.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas kaitses muudatusi, väites, et varasem süsteem tekitas õpilastele pikema ja suurema stressi, kuna katsed ja vastuvõtud toimusid paralleelselt õppetööga mitme kuu jooksul. Minister kinnitas, et eksamite varasemaks toomine ei mõjutanud tulemusi negatiivselt ning et tänu muudatusele jätsid paljud riigikoolid sisseastumiskatsed ära. Kallas selgitas ka järeleksamite kaotamise tagamaid, märkides, et need varjasid tegelikke õpilünkasid. Lastele, kes ei soorita lõpueksameid positiivselt, on nüüd ette nähtud ettevalmistav aasta järgmises õppeastmes, et lüngad saaksid kaetud, vältides seeläbi haridussüsteemist väljalangemist. Madis Kallas esitas täiendava küsimuse Saaremaa gümnaasiumide (eriti Orissaare ja Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi) tuleviku kohta, millele minister vastas, et sulgemisplaane lähiaastatel ei ole.

Riigikogu arutas Haridus- ja Teadusministeeriumi (HTM) eelarve jääkide teemal esitatud arupärimist, mille esitasid Anti Allas, Tiit Maran ja Züleyxa Izmailova. Arupärijad väljendasid muret, et olukorras, kus haridusvaldkonnas on suur rahapuudus ja viiakse läbi kärpeid (mis puudutavad eriti väiksemaid piirkondi, näiteks Vana-Vigala ja Hiiumaa kutseharidust), on ministeeriumi valitsemisala eelarve jääk kasvanud märkimisväärse 107,9 miljoni euroni.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas selgitas jääkide tekkepõhjuseid. Ta rõhutas, et suur osa jääkidest on kaetud kohustustega ja need ei ole vabad vahendid. Jäägid jagunevad peamiselt kaheks: teadus- ja arendustegevuse rahad (nt 45 miljonit eurot seoses twinning/teaming projektide kaasfinantseerimisega, mis ootavad Euroopa Komisjoni otsuseid) ning eestikeelsele õppele ülemineku vahendid. Viimase puhul oli tegemist ebaõige planeerimisega, kus 2024. aasta jääk (44 miljonit kahe aasta peale) tuli ümber tõsta järgmistesse aastatesse, et katta tulevasi puudujääke, kuna palgatõusu koormus kasvab iga aastaga. Kallas kinnitas, et umbes 18 miljonit eurot eestikeelsele õppele ülemineku jääkidest, mida tulevikus vaja ei ole, tagastati riigikassasse. Minister lükkas ümber väited, et kutsehariduse ümberkorraldused (nagu Vana-Vigalas ja Hiiumaal) on seotud kärbetega, selgitades, et need on tingitud OSKA analüüsist tulenevast kahanevast tööturuvajadusest ja vajadusest tagada põhikoolilõpetajatele kutseõppe võimalused igas maakonnas. Debatis tõstatati ka lasteaiaõpetajate palgatoetuse ja huvihariduse rahastamise küsimused, kus minister avaldas toetust Islandi pearahasüsteemi analüüsimisele huvihariduses.