Riigikogu API läbipaistvuse ja terviklikkuse raport - 2024

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 4
Date: 2024-10-08T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 4

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 4
Date: 2024-10-07T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 5

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2024-10-07T17:27:55.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2024-10-07T17:27:55.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Head kolleegid, peale haamrilööki on võimalus registreerida vabasse mikrofoni. Nii, siin läks nüüd trügimiseks. Esimene ja kõige kiirem oli Rain Epler. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341', 'date': '2024-10-07T17:28:24.000+00:00', 'speaker': 'Rain Epler', 'text': 'Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed! Nagu juba kombeks on saanud, [annan] kiire ülevaate nendest uudistest, mis ei ole Eesti meedias suuremat kajastust või üldse kajastust leidnud. Kõigepealt nagu ikka üks minu lemmikteemasid: rohepöörasus, mis ei taha peatuda. Suurbritannia pani oma viimase söeelektrijaama kinni. Nemad hakkavad nüüd energeetikas toetuma – ega nad ise ka täpselt ei tea, millele. Loomulikult on palju juttu tuuleparkidest ja kõigest muust. Samal ajal sealsed inimesed, eriti pensionärid ja kehvema sissetulekuga inimesed, vaatavad hirmuga talve suunas, [mõeldes], kas maja kütta saab. Lisaks pani Ühendkuningriik kinni oma traditsioonilise terasetootmise. See oli omal ajal isegi üle ilma kuulus ja majanduslikku jõudu andis see Ühendkuningriigile omal ajal päris palju. Nüüd see suletakse. Traditsiooniliste söe abil terase tootmise [ahjude] asemele paigaldatakse nüüd elektrilised ahjud, millega saab vanametalli ümber töödelda. Aga see on niivõrd kulukas, et riik peab kulutama arvestuslikult umbes 500 miljonit aastas maksumaksja raha selle ettevõtmise elushoidmiseks. Ilmselt mõni aasta jõutakse kulutada ja siis lõpeb ka see. Teiseks, hiinlased kasvatavad oma haaret just nimelt rohetehnoloogia [valdkonnas]. Teatavasti kehtestas Euroopa Liit just Hiina elektriautodele päris korralikud tollitariifid. Aga mida teevad hiinlased? Nad on hakanud investeerima Hiinast väljapoole, sealhulgas Euroopasse, et toota nii päikese‑ ja tuuleenergia tootmiseks vajalikku kui ka neidsamu elektriautosid ning niimoodi tariifidest ja nende mõjust mööda pääseda. Sellest on pikalt juttu olnud, et lääs kipub Hiina lõa otsa jääma rohetehnoloogiate arenduses, ja paistab, et sellest pääsu ei ole. Nende kurbade uudiste järele hea uudis Norrast. Nimelt, 1. oktoobril hakkas Norras kehtima seadus, mis ütleb, et kui sa mingit äri teed, kas või teatrit pead, siis sa pead sularahamakseid vastu võtma. Nii et cash is king ja rikkad trollid Skandinaaviast on öelnud, et sularaha ei tohi kaduda. Ma arvan, et see on hea sõnum üle kogu maailma nendele, kes tahaksid digirahale üle minna. Mõni uudis veel. Meil räägitakse palju sõjatööstuse arendamisest Eestis, aga tundub, et nii nagu meie IT-tiiger on tukkuma jäänud, nii ka sörgime sõjatööstuse arendamises siiski oma lähinaabrite sabas. Lõuna-Korea just teatas, et hakkab ostma Poolast tapjadroone. Nii et poolakad on suutnud mitte ainult [suuri] sõnu teha, vaid ka reaalsesse lepingusse jõuda. Ja lõppu lõbusam uudis. Montana mees, 81‑aastane – kujutate ette, milline ettevõtlik inimene –, kloonis lamba. Tahtis teha vot sellise superlamba, keda siis jahtida. Paraku ta pannakse nüüd vangi. Nagu mees ise ütles, tema pere pole kunagi pankrotis olnud, aga tema selline entusiastlik teadustegevus on viinud selleni, et pere on laostunud. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2024-10-07T17:32:04.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Aitäh! Kalle Grünthal, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'db532de2-5abd-4b6d-a82c-2d9a75fd9d18', 'date': '2024-10-07T17:32:23.000+00:00', 'speaker': 'Kalle Grünthal', 'text': 'Mõned aastad tagasi, vabandust, kuskil aasta aega tagasi oli siinsamas Riigikogu puldis Riigikohtu esimees, lugupeetud Villu Kõve, ja andis aru. Kui ma üritasin küsida küsimust ja järjekord jõudis minuni, siis küsimus kõlas järgmiselt. Tulenevalt põhiseadusest on Eesti kodaniku kohus olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Mu küsimus kõlas Villu Kõvele järgmisena: "Nimetage palun need vahendid, mida võib kasutada vastupanuliikumises, kui põhiseadust muudetakse." Villu Kõve mõtles pikalt ja ütles: mina ei näe, et põhiseaduslik kord oleks ohus. Võib-olla küll, aga mulle tundus, et juba siis oli ohus. Nüüd on ajaratas liikunud umbes aasta aega edasi. Mis olukorras me oleme? Tippjuristid on analüüsinud, et 30% seaduste puhul, mis on siin saalis vastu võetud, on menetlemisel eiratud hea õigus[loome] norme, rikutud seadust. President on kuulutanud needsamad seadused välja vaatamata sellele, et opositsioon on sellele korduvalt ja korduvalt tähelepanu juhtinud. Riigikohus on omatahtsi muutnud põhiseadust, mille järgi arupärimistele vastamise aeg on [20 istungi]päeva – tema leidis, et võib seda normi rikkuda. Maavarad ja loodusrikkused loovutatakse erinevate skeemide kaudu välisfirmadele. Inimeste igapäevane toimetulek hävitatakse erinevate maksude koormusega. Ettevõtete pankrot ja sulgemised on igapäevane nähtus kõrgete hindade, elektrihindade tõttu. Ja põhiline on see, et sotsid hüüavad loosungit, et Eestis tulekski turumajandus ära lõpetada ja asja hakkab koordineerima valitsus. Kõige tipuks lugupeetud õiguskantsler tuvastas, et riigieelarve ei vasta seadusele, aga kohtusse ta ei pöördu. Rääkimata sellest, et sisserändekvooti tahetakse kolm korda suurendada, et tuua siia, ma ei tea, Bangladeshist või Türkmenistanist töölisi. Rääkimata ka sellest, et siinsamas Riigikogus on kahekojaline parlament ELAK‑i näol, kes on seni andnud heakskiidu kõikidele Euroopa Liidu õigusaktidele. Kui nüüd selle taustal keegi teist veel ei näe, et Eesti Vabariigi põhiseaduskord on ohus, siis ma soovitan minna silmaarsti juurde. Ilmselgelt on ka valitsus selleks valmistunud, ega ta muidu televisioonis ei näitaks, mismoodi veekahuritega ja politsei erijõududega surutakse maha meeleavaldus, kus eestlased on siltidega väljas Eesti eest. Aga me ei pea – me ei pea! – minema kaasa nende lahingutaktikaga, vaid tegema oma. Ja parim võimalus selleks pole mitte meeleavaldus, vaid riigi üldstreik. Veel parem, kui sellega tuleksid kaasa ka tööandjad, autotranspordiettevõtted ja muud ettevõtted, kes on konsolideerunud ametiühingusse, liitudesse. Seda nimetatakse töösuluks ehk lokaudiks. Need vahendid on [osa] võitlustaktikast, mille vastu politsei on tegelikult võimetu. Kutsun kõiki ettevõtete omanikke üles reageerima sellele üleskutsele ja alustama omavahel läbirääkimisi, et lõpetada põhiseadusliku korra kukutamine ja lasta valitsus erru. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2024-10-07T17:37:37.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Martin Helme, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '98008392-64a2-4429-8a41-fb051823e402', 'date': '2024-10-07T17:37:48.000+00:00', 'speaker': 'Martin Helme', 'text': 'Täna möödub täpselt aasta suurimast juutide massimõrvast alates teisest maailmasõjast. See, mis toimus 7. oktoobril eelmisel aastal Gaza sektoriga piirnevates juudi asundustes, oli kõige ehedam barbarism: massiline vägistamine, mis oli kõikehõlmav; vägistamine sinnamaani, kuni inimesed surid, või vägistamine ja pärast seda nende tapmine; laste tapmine vanemate silmade all; vanemate tapmine laste silmade all; tütarde ja emade vägistamine nende õdede-vendade, vanemate silmade all; ja siis loomulikult pantvangide viimine Gazasse. See ei saa olla ühegi inimese mõistuses viis, kuidas lahendada territoriaalseid vaidlusi. Ja tõepoolest, me ju kõik saame mingil tasandil aru, et küsimus ei ole territooriumi üle vaidlemises, vaid küsimus on tsivilisatsioonide vahelises konfliktis. Küsimus on selles, et nii nagu Euroopa on taas kord järjekordse islami invasiooni all, nii toimus ka islami invasioon Iisraeli riiki. Eesmärk ei ole kaubelda territooriumi üle, eesmärk on hävitada vastane. Kui me kuulame Hezbollahi või Gaza Hamasi esindajate sõnavõtte, kui nad on ausad, siis nad ütlevad otse välja: "Te kõik hakkate kas moslemiteks või me tapame teid kõiki ära. Kui juutidega ühele poole saame, siis hakkame eurooplastega tegelema." See, et sa oled uskmatu – noh, palju meil siin Eestis kristlasi on –, neid ei huvita. Kui sa ei ole islami [usku], siis lüüakse maha. Nüüd, vasakpoolsete jaoks, igasuguste – kuidas see on, Queens for Gaza? – vikerkaarelipu lehvitajate jaoks, keda selsamal festivalil kõigepealt vägistati ja siis tapeti või elusast peast põletati, kui ei oldud jõutud vägistada või ära tappa, ei ole ikka veel päriselt kohale jõudnud, kellega on tegemist. Tegemist on barbaritega, kes on tulnud meid hävitama. Vasakpoolsete jaoks on põhiprobleem ikka veel see, et Iisrael hakkab vastu ja kaitseb ennast. Minule ei mahu see kõik pähe, mina ei saa aru, kuidas saab nii pikalt ja nii enesekindlalt ratsionaliseerida seda, mis on toimunud. Euroopa on üle tuhande aasta järjest pidanud seisma silmitsi islami invasiooniga, iga kord on see olnud väga-väga julm ja jõhker, ja meil toimub praegu jälle islami invasioon Euroopasse. See toimub põhiliselt massiimmigratsiooni kaudu, selle puhul on ikka ja jälle nii nagu alati terrorism, tsiviilelanike jõhker tapmine, propaganda, kõik muu. Iisraelil on sama vaenlane. Vaatame siis, kes see vaenlane on. Sellel vaenlasel on sõbrad, kes on meie vaenlased. Nii-öelda palestiinlased ei ole mingi eraldi rahvas, vaid lihtsalt üks eraldi seltskond araablasi. Nii-öelda palestiinlaste lähimad liitlased on kes? Õige – Venemaa. Kes veel? Hiina. Peaaegu kõik maailma diktaatorid, kellesse me suhtume erilise õõvaga, on nende barbarite põhilised sõbrad ja toetajad. Inimestel võib olla sellest erinev arusaamine, inimestele ei pea meeldima juudid või Iisrael või sionism, aga nii palju enesealalhoiuinstinkti peaks inimestel alles olema, et saada aru: me oleme samal poolel, meil on sama vaenlane, ja sellel vaenlasel, kes on Iisraelil, on sõbrad, kes on meie vaenlased. Nii et minu meelest tuleks väga selgelt öelda – aasta hiljem me kõik saame aru, mis on panused, aasta hiljem me saame aru, kes on head ja halvad –, et tuleb toetada Iisraeli õigust enesekaitsele.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2024-10-07T17:42:04.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Ja, head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh teile kõigile panuse eest!', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2024-10-07T17:42:06.000+00:00', 'speaker': None, 'text': 'Rohkem kõnesoove ei ole ja sellega head kolleegid, on tänane istung lõppenud, aitäh teile kõigile panuse eest. 17:42', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 4
Date: 2024-09-26T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 4
Date: 2024-09-25T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 12

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 4
Date: 2024-09-25T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 4
Date: 2024-09-24T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 5

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 4
Date: 2024-09-23T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 4

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 4
Date: 2024-09-19T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 4

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 4
Date: 2024-09-18T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 8

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 4
Date: 2024-09-18T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 4
Date: 2024-09-17T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 3

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 4
Date: 2024-09-16T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 5

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2024-09-16T20:15:01.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2024-09-16T20:15:01.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Nüüd on vaba mikrofon ja kõigil soovijatel on võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks. Rain Epler, küll olid natuke kiirem, aga palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341', 'date': '2024-09-16T20:15:27.000+00:00', 'speaker': 'Rain Epler', 'text': 'Aitäh, hea istungi juhataja! Nagu juba ilusaks traditsiooniks on saanud, kajastan pisut seda, mis maailmas toimub, aga mis Eesti meediasse ei jõua. Kõigepealt sissejuhatuseks nii palju, et liberaalid üle maailma ei väsi rääkimast sellest, kuidas tuleb olla salliv ja hooliv, aga ka sellest, et demokraatia on ohus ja seda tuleb kaitsta. Paraku olukorras, kus demokraatlikud protsessid siin- ja sealpool ookeani kipuvad viima konservatiivide eduni, ei meeldi liberaalidele enam demokraatia ja kaob ka soov olla salliv. Nagu me teame, üritati Donald Trumpi taas tappa. See aga ei õnnestunud. Ülejäänud osas eksitab peavoolumeedia inimesi pidevalt. Korrumpeerunud bürokraatlik poliitiline masinavärk koos kallutatud justiitssüsteemiga üritab konservatiivset maailmavaadet aina rohkem maha suruda ja konservatiivide edu takistada. Mõned näited. Teatavasti möödunud nädalal toimus palju tagasisidet ja kumu tekitanud debatt Trumpi ja Harrise vahel Ameerikas. Noh, peavoolumeedia pasundab sellest, kuidas Trump olevat esitanud hulgaliselt valeväiteid. Kõigepealt tuleb öelda, et Harrise valeväiteid moderaatorid isegi ei kontrollinud. Ja see, et Trump esitas valeväiteid, on ka mitmes aspektis ümber lükatud. Aja kokkuhoiu mõttes toon vaid ühe näite. Trump väitis debatis, et Harris toetab riigi kulul soomuutmisoperatsioonide läbiviimist illegaalsetele immigrantidele, kes viibivad vanglas. Seda püütakse valena näidata, aga tegelikult on CNN – te leiate selle üles, kui otsite, nende lehel on see siiamaani üleval – kirjutanud sellest, kuidas 2019. aastal, kui Harris alustas oma presidendikampaaniat, et 2020. aastal kandideerida – temast ei saanud hiljem kandidaati –, küsiti temalt otse, kas ta toetab riigi tasutud soomuutmisoperatsiooni vanglates viibivatele immigrantidele. Harris vastas, et ta toetab poliitikat, mis tagab selle, et föderaalvanglates viibivad vangid ja illegaalsed immigrandid saaksid meditsiiniteenust, sealhulgas kirurgilist sekkumist soo muutmiseks. Isegi Ameerika president Joe Biden otsustas hiljaaegu Trumpi toetada, kui ta pani Trumpi kampaaniamütsi pähe möödunud nädalal. Aga võib-olla ta ei otsustanud toetada. Võib-olla ta, nagu tal viimasel ajal juhtub, ei saanud täpselt aru, kes ta on ja kus ta on. Tuleme Euroopasse. Ajal, mil inimesed, valijad üle Euroopa aina rohkem ütlevad, et immigratsioon tuleb peatada, selle probleemiga tuleb midagi ette võtta, käituvad vasakpoolsed risti vastupidi. Ühendkuningriigis vangistatakse inimesi, kes avalikult avaldavad arvamust liiga leebe immigratsioonipoliitika vastu. Laupäeval Itaalias taotlesid prokurörid asepeaminister Salvinile kuueaastast vanglakaristust selle eest, et ta 2019. aastal ei lasknud illegaalseid immigrante täis laeval randuda. Ja kui Itaalia peaminister Meloni esines Salvinit toetava avaldusega, siis loomulikult leidus vasakpoolne, täpsemalt Itaalia Demokraatliku Partei liider, kes süüdistas Melonit mitmes surmapatus. Energeetikast ka. Ameerikast tuli möödunud nädalal uudis sellest, et on läbi viidud päris põhjalikud analüüsid, hindamaks võimalusi suletud või suletavate kivisöejaamade tuumajaamaks ümberehitamiseks. Tulemused on rõõmustavad. Sõltuvalt jaama suurusest sobib selliseks ümberehituseks 79–100% jaamadest. Sellise asenduse puhul oleks kulude kokkuhoid 15–35%. Kui me mõtleme Eesti kontekstis, siin räägitakse umbes miljardilisest investeeringust, siis võimalik kokkuhoid oleks 150–350 miljonit, kui me asendaks mõne amortiseerunud põlevkiviploki. Kui ma olen tõstatanud küsimuse, et analüüsiks seda, siis on millegipärast vastuseks vaikus. Ilmselt leidub palju inimesi, kes tahaks ikkagi uut asja ehitada. Tuleb rohkem betooni valada! Ja viimane uudis, et veidi lõbusamalt lõpetada. Möödunud nädalal tuli kuulsaimal AI-tegelasel ChatGPT-l välja uus versioon. See olevat nüüd palju võimekam kui senised versioonid. Nii et eks te saate ise mõelda, kas siin puldis rääkisin praegu mina või oli see kõik AI poolt abistatud. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2024-09-16T20:20:13.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Järgmisena Kalle Grünthal.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'db532de2-5abd-4b6d-a82c-2d9a75fd9d18', 'date': '2024-09-16T20:20:32.000+00:00', 'speaker': 'Kalle Grünthal', 'text': 'Hea Eestimaa rahvas! Järgnev jutt peaks huvitama eelkõige Järvamaad ja Järva valda, aga ma usun, et see ei jäta ükskõikseks ka tervet Eestimaad. Kõik me teame, et Järvamaa on ilus maa, seal on väga kaunis loodus ja see on turismiobjekt. Kuid ühel hetkel võib see kõik muutuda. Nimelt, välismaa ärimehed tahavad teha eriti tulusa projekti enda jaoks. Nende eesmärk on Järvamaale lähiaastatel püstitada, täpsemalt Järva valda, 109 tuulegeneraatorit, mille igaühe tipu kõrgus on arendajate soovil kuni 270 meetrit. Teletorn! Ja ühe arendaja, Vindr Balticu ettevõtte juhi Marko Viidingu sõnul on Järva vallas tehtud uuringute järgi väga hea tuulevaru ja see tundub hea mõte. Vaatasin huvi pärast ka selle arendaja tausta. Ettevõte on loodud 2021. aasta novembris ja kapitali suurus on 5104 eurot. Ilmselgelt sellise raha eest sellist asja ikka ei tee. Vaatasime edasi siis. Selgub, et selle tegelik omanik on Vindr aktsiaselts, kes arendab tuuleenergiaprojekte Norras ja Rootsis. Sealt on ta laienenud ka teistesse Põhjala ja Balti riikidesse. Muuseas, see ei ole ka lõplik omanik, sest Vindr AB emaorganisatsioon on Treblade AB Rootsis. Aga ma ei hakka selle taustaga edasi minema, sest tähtsam on see, kust tuleb ikkagi raha. Saavutamaks nendele endale seatud eesmärki olla suunanäitaja Põhja-Euroopa taastuvenergeetika[turul], olid need Vindri mehed investori otsingul. Näed sa, leitigi! Leiti investor, neid on kaks. Üks on Euroopa taristu investor ning teine on InfraVia fond, kes on valmis finantseerima 109 tuulegeneraatorit. Vaatasin huvi pärast ka InfraVia tausta ja selgub, et tegemist on Pariisis asuva Prantsusmaa erakapitali investeerimisfondiga. Investeerimisfirma omandab muuseas ka osaluse selles infrastruktuuri- ja tehnoloogiakasvuettevõttes. Ehk siis tuleb Eesti mees ja teeb kaupa, kuid tegelik omanik on hoopis prantslane. Nende kodulehelt leitav info on väga oluline: meil on võim ja võimsus, me ühendame, me kasvame. Kusjuures, nad on kaasanud oma kapitali 12 miljardit 15-sse Euroopa riiki. Mis siis meile jääb? Praegu juba peetakse läbirääkimisi maaomanikega, et see maa endale saada. Ja kui see on saadud, siis eestlastele jäävad ainult pastel ja kannel. Miks? Sest meile jääb selles protsessis vaid talumistasu, nagu ütles Järva vallavanem härra Tammik. Talumistasu puhul liiguvad väga suured rahad ja siis kurdetakse, et näed, vallas ei ole raha õpetajate palkadeks, teede remondiks ja nii edasi. Täielik rumalus! Sisuliselt tähendab see tegevus, mida praegu tehakse, ikkagi okupatsiooni, millega võetakse Eesti rahvalt ära tema väärtused. Küll ilma tankide ja kahuriteta, natuke peenemal viisil. Ja just niimoodi käitusid ka kunagi maadeavastajad, omal ajal, kui nad jõudsid kuskile pärismaalaste juurde, kus riidehilpude vastu saadi kulda, teemante või muid väärtuslikke asju. Põhiseaduse § 5 ütleb tegelikult otse ära, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Ja põhiseaduse kommentaar ütleb väga selgelt, et sinna hulka arvatakse ka õhk. Nii et me anname mitte millegi eest ära oma rikkuse ja lisaks kaotab Järvamaa loodus muidugi ainulaadsuse. Kusjuures on valitud kõige nõrgem lüli. Järva valla volikogu teeb otsuse, mida hiljem ei ole võimalik enam tagasi pöörata. Kutsun volikogu sellest keelduma. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2024-09-16T20:25:41.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Rohkem kõnesoove ma ei näe. Istung on lõppenud. Turvalist koduteed!', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2024-09-16T20:25:58.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '20:25', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 4
Date: 2024-09-12T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 1

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 4
Date: 2024-09-11T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 11

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 4
Date: 2024-09-11T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 4
Date: 2024-09-10T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 5

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 4
Date: 2024-09-09T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 11

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2024-09-09T18:32:35.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2024-09-09T18:32:35.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Võime alustada vaba mikrofoni. Nüüd peale haamrilööki saate registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Nii, Kalle Grünthal, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'db532de2-5abd-4b6d-a82c-2d9a75fd9d18', 'date': '2024-09-09T18:33:03.000+00:00', 'speaker': 'Kalle Grünthal', 'text': 'Lugupeetud Eesti rahvas! Möödunud aasta suvel ma sõitsin autoga, raadio mängis sumedalt. Sumeduse tekitas meie kaitseministri Hanno Pevkuri rahulik jutt, ta rääkis meie kaitsevõimest. Aga ühel hetkel läksid mul kõrvad vägagi kikki, sellepärast et Hanno Pevkur ütles järgmise lause. Järgmisel aastal, kui meil algab sõda – väikene vaikushetk ja ta jätkas –, või siis ülejärgmisel või üleülejärgmisel aastal, kui meil algab sõda … See tekitas minus kummalise tunde. Kuidas Hanno Pevkur teab, et meil algab sõda? Ma hakkasin selle mõtte taustal otsima mingisugustki vastust sellele küsimusele. Ja vastuse ma oma arust leidsin 1997. aasta 11. märtsi Sõnumilehest artiklist "NATO läheneb Venemaale. Saladuskate läbirääkimiste kohal". Kõigi kolme läbirääkimise [kohal], mis olid toimunud. Lühidalt oli see tekst järgmine. "NATO ületab viimaseid takistusi, saamaks Moskva heakskiitu bloki laiendamisele 3–4 Ida-Euroopa riigi võrra. Teateid edust läbirääkimistel varjutavad aga üha enam kuuldused Moskvale tehtud järeleandmistest." Ja nimelt: "Üleeile kohtusid Moskvas NATO peasekretär Javier Solana ja Venemaa välisminister Jevgeni Primakov. Kolmetunnisel kohtumisel arutati NATO laienemisega seotud probleeme, pooled hindasid kõnelused edukaks." Jevgeni Primakov selgitas, et peab soodsaks tulemuseks lepet, mis arvestaks Moskva huve ja välistaks NATO sõjalise infrastruktuuri lähenemise Venemaa piirideni. Samas aga olevat Soome ajakirjanike sõnul selgeid märke, et Moskva on andnud nõusoleku kolme Ida-Euroopa riigi vastuvõtuks. Vastutasuks olevat Venemaale lubatud, et Soomet ja Balti riike ei võeta NATO‑sse kunagi. Sellised olid need salajased läbirääkimised, mille kohta eriti infot ei ole. Aastal 2004 võeti ikkagi Balti riigid NATO‑sse vastu. Midagi peale Venemaa pahase jorina eriti ei toimunud. Küll aga toimusid hoopis teised sündmused, kui Ukraina hakkas rääkima NATO‑sse astumisest – see vallandas sõja. See on minu mõttekäik, see on minu arvamus. Ja nüüd on ka Soome astunud NATO‑sse. Minu hinnangul ja järelduste põhjal on NATO ületanud need punased piirid, mis on Venemaa jaoks väga olulised. Küsisin ka lugupeetud kolleegi Kunnase käest: "Kas sa tead midagi NATO laienemise harta kohta?" Ei saanud täpset vastust, aga ei peagi saama, sellepärast et selles mängus, kus me praegu oleme – sõjaolukord ja kohe tuleb sõda –, meie riik on puhas ettur malelaual. Siin liigutavad nuppe hoopis teised jõud sarnaselt Molotovi-Ribbentropi paktiga. Ja kui me jätkame Ameerika baaside ehitamist Soodlasse, Nursipalusse ja Ida-Virumaale, siis minu hinnangul ei ole välistatud, et analoogselt Ukrainaga võib tabada tõepoolest ka meid see sõda, millest Hanno Pevkur rääkis. Tean, [et see], millest ma räägin praegu, on tabuteema ja sellest ei tohi rääkida. Aga me peame sellest rääkima, sest see mäng käib kaugelt üle meie peade.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2024-09-09T18:38:10.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Aitäh vabas mikrofonis osalejale! Järgmisena Martin Helme, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '98008392-64a2-4429-8a41-fb051823e402', 'date': '2024-09-09T18:38:33.000+00:00', 'speaker': 'Martin Helme', 'text': 'Vaja on selgeks teha üks lihtne asi. Meid ootab lähinädalatel, lähikuudel ees lõputu arutelu eelarve üle: kust kärpida ja kust raha juurde saada? Kõik see on üks massiivne avalikkuse eksitamise kampaania, mis meid ees ootab. Meile loobitakse ette mingisuguseid täielikult triviaalseid pseudoteemasid, laetud teemasid: oo, kuluhüvitised, oo, parteide rahastamine, oo, kas pensioneid kärbime või ei kärbi? Kõik on elevil, kõik lähevad endast välja. Ja seda kõike tehakse selle jaoks, et me ei näeks päris asja, et me ei näeks seda, kuidas põhimõtteliselt kõrval röövitakse panka ehk Eesti maksumaksjat. Sel ajal, kui me siin kõik madistame sel teemal, mis me ikkagi arvame sellest, kas pensionide indekseerimisega tuleks midagi ette võtta, või mida me teeksime kuluhüvitistega, valitsus lihtsalt tõstab – ilma eelarveta, vaid ministrite käskkirjadega – miljardeid maksumaksja raha vasakule. Miljardeid! Riigikontroll ütles, et 2023. aastal oleks pidanud tegema toetusi juriidilistele isikutele 868 miljoni euro eest, aga tegelikult tehti 2,4 miljardi võrra rohkem ehk 3,2 miljardi eest. Täiesti läbinähtamatu, läbipaistmatu raha lihtsalt läks kuskile vasakule. Jätame selle numbri meelde: 3,2 miljardit läheb kuhugi, me ei tea, kuhu läheb. Ja siis me arutame, kas lastetoetuste vähendamise pealt 13 miljonit kokku hoida või äkki õnnestub mõnisada tuhat kokku hoida mingisuguste, ma ei tea, kärbetega kusagil bürokraatias. See on ju kõik inimeste lollitamine, inimeste tähelepanu kõrvalejuhtimine päris asjadelt. Eestil ei oleks mingit eelarvekriisi, kui meil ei oleks ideoloogiliselt fanaatilist ja täiesti selgelt korrumpeerunud võimueliiti, kes kandib raha kõrvale. Meil oleks vaja lihtsalt paar otsust ära teha. Jätame tegemata Rail Balticu, 400 miljonit eurot aastas – mitte euroraha, vaid Eesti maksumaksja raha – läheb sellele projektile. Ajakirjandus ei küsi, kas te olete selle poolt või vastu. Mind ajasid pool nädalat taga kõik ajakirjanikud, et saada kommentaari kuluhüvitiste teemal, kuigi see on triviaalne raha riigieelarve mõistes. Aga noh, kõiki erutab. Kuid ükski ajakirjanik ei küsi, mida teha Rail Balticuga ja kust te selle raha kavatsete võtta. 400 miljonit eurot aastas on kaks korda rohkem, kui automaks toob riigieelarvesse sisse, kaks korda rohkem, kui käibemaksu tõus toob riigieelarvesse sisse. Siis meil on maksuküür – ainus maksulubadus, mille Reformierakond enne valimisi maksumaksjatele välja rääkis. Maksuküüru- või, ütleme, maksureformile [kulub] 500 miljonit eurot aastas, pool miljardit. Ei küsita, kust see tuleb või mis asjade arvelt. Jälle, selle jaoks on vaja tõsta meil tulumaksu, selle jaoks on vaja tõsta aktsiise, selle jaoks on meil vaja automaksu ja ma ei tea, mida kõike veel. Ja ikka ei tule välja! Siis on meil umbes 300 miljoni eest MTÜ‑maffia Eestis. Aastas jagatakse KÜSK‑i ja igasuguste muude kummaliste organisatsioonide kaudu umbes 300 miljonit eurot erinevatele poliitaktivistidele, kes nii-öelda kodanikuühiskonda ehitavad. [Selle] kõik võiks päevapealt lõpetada. Ja ainsad, kes karjuksid, on parasiidid. Samamoodi Ukraina toetamine. Me toetame [Ukrainat] siseriiklikult 200–230 miljoniga. See on raha, mis läheb erinevate eelarveridade pealt, küll läheb hariduse jaoks, küll läheb tervishoiu jaoks, küll läheb sotsiaaltoetuste jaoks, kaasa arvatud pensionid, kaasa arvatud lastetoetused, peretoetused. See on see raha, mille me anname muude sotsiaaltoetuste käigus. Aga see on suurenenud üle 200 miljoni võrra sellepärast, et me oleme võtnud nii tublisti Eestisse nii-öelda ukrainlasi, kes mingil põhjusel räägivad küll kõik vene keelt. Ja teist sama palju, umbes 200 ja natuke rohkem miljonit, läheb meil Ukrainasse. No see on ju täiesti musta auku! Nii korrumpeerunud rahakasutust ei ole me keegi isegi unes näinud, kui seal on Ukraina nii-öelda ülesehitamiseks. Me ehitame seal koole, me ehitame teid, me ehitame sadamaid – kõike, mida me Eestis teha ei saa. Eestis me paneme koolid kinni, teid me ei ehita ja sadamaid ka ei ehita, sest raha ju ei ole. Raha ju ei ole! Aga vot, Ukrainas me saame 200 miljonit sellele kulutada, pluss 100 miljonit riigikaitseraha, mille me saadame samuti Ukrainasse. Kui natukene vähendaks seda, hoiaks jälle kokku, ei peaks tegema automaksu. Ja loomulikult, rohepööre – miljardid, miljardid, miljardid igal aastal liinide ehitamiseks, tuulikute ehitamiseks, võimsuste tagamiseks, võrkude stabiliseerimiseks. Mitte enam sajad miljonid, vaid igal aastal miljardid! Kui me need mõned asjad ära teeksime, siis saaks kõiki makse langetada.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2024-09-09T18:43:33.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Järgmisena on vabas mikrofonis ennast registreerinud Rain Epler. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341', 'date': '2024-09-09T18:43:45.000+00:00', 'speaker': 'Rain Epler', 'text': 'Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te istungit jälgite! Kuna tagasiside sellele, mida ma olen siin juba varasemalt teinud – nimelt kajastanud uudiseid, mis Eesti meedias kajastust ei leia –, on olnud positiivne, paljud inimesed on kirjutanud, helistanud ja nööbist kinni võtnud, öelnud, et jätka, siis ma jätkan. Ma alustan sellest, et Meta omanik, Facebooki ja Instagrami omanik Mark Zuckerberg avaldas augusti lõpus kahetsust ja tunnistas, et allus Bideni administratsiooni survele ning lasi Facebookis ja Instagramis tsenseerida koroonaviirusega seotud postitusi. Kustutati postitusi, mis olid kriitilised vaktsiinide suhtes või mis väitsid, et viirus pärineb Hiina laboritest. Aga tsensuur puudutas ka nalja ja satiiri. Lisaks tunnistas Zuckerberg, et Facebook piiras faktikontrolli tõttu info levikut president Bideni poja Hunter Bideni sülearvutist leitud materjalide kohta, mis näitasid Joe Bideni seotust korruptsiooniga Ukrainas. Zuckerberg – kujutage ette! – kinnitas, et tänaseks on selge, et tegu ei olnud väärinfoga, ning enam ta info levikut ei piira. Selle faktikontrolli juures tasub meelde tuletada, et Eestis on Facebooki ametlik faktikontrolli partner Delfi. Ühtpidi võib rõõmu tunda, et Zuckerberg kahetseb ja lubab tulevikus enam mitte selliseid tegusid teha, aga teisipidi on jällegi raske üle saada kahtlusest, et Zuckerberg tegi selle ülestunnistuse sellepärast, et kui USA Senat küsib, siis hästi ei julgeta valetada, aga samas ka selleks, et ennast heas valguses näidata, enda ettevõtete usaldusväärsust tõsta ja eks tulevikus siis jälle suunata nii, nagu vaja on. Elame, näeme. Lootkem parimat! Kliimateemade juurde. Juba rohkem kui kümme aastat on terve hulk maailmapäästjaid ja kliimaaktiviste olnud suures mures Suure Vallrahu seisundi halvenemise pärast. Ja kuigi enamik Eesti ega ka ilmselt Euroopa aktiviste kunagi Suurt Vallrahu oma silmaga vaatama ei jõua, on nad ikkagi olnud ülimalt murelikud, sest peavoolumeedia on esitanud väiteid, et Suur Vallrahu on inimtegevuse ja kliima soojenemise tõttu kohe hävimas. Sellised kauged katastroofid on hästi sobilikud alarmismi tekitamiseks ühiskonnas, sest et olgu see vallrahu või jääkarud, kes on väidetavalt välja suremas, inimesed reeglina neid fakte väga lihtsalt kontrollida ei saa. Niimoodi ongi lihtne viia ühiskond ärevusseisundisse ja siis öelda, et kui te kohe taimetoidule üle ei lähe või autoga sõitmisest ei loobu, siis surevad jääkarud välja ja Suur Vallrahu hävib. Inimesed hakkavad ennast asfaldi külge kleepima ja kunsti hävitama. Ja vaatamata sellele, et veel selgi kevadel kuulutas Delfi, et korallrahud jõuavad ajaloo kõige hullema pleekimiseni ja Austraalia Suur Vallrahu on 2024. aastal läbi elanud ajaloo ulatuslikema kuumastressi, tuli juulis hea ja rahustav uudis kõigile muretsejatele, kelle ööund need uudised segasid. Nimelt on Suure Vallrahu korallkate kasvanud rekordiliseks ja alates 1986. aastast, kui mõõtmisi on [tehtud], ei ole Suurel Vallrahul kunagi nii hästi läinud. Ja lõpetuseks nagu ikka, kui võimalus on, ei saa ma seda kasutamata jätta. Kuigi öeldakse, et ei ole ilus ja viisakas olla kahjurõõmus, siis selles valdkonnas ma siiski võtan endale julguse olla veidi kahjurõõmus. Norra energeetikagigant Equinor, endise nimega Statoil, teatas möödunud nädalal, et on kulude suurenemise tõttu loobunud meretuuleparkide arendusprojektidest Hispaania ja Portugali rannikul ja Vietnamis. Ma loodan, et need uudised toovad selgemat vaadet ja pragmatismi ka meie tänase koalitsiooni otsustajate laua taha ning Eesti loobub plaanist uputada üüratuid summasid maksumaksja raha nii sõna otseses kui ka kaudses mõttes merre. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a39c4392-bbc8-4036-b923-0f5f2b3d9766', 'date': '2024-09-09T18:47:52.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Arvo Aller', 'text': 'Kõnesoovid on ammendunud ja käesolev istung lõppenud. Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2024-09-09T18:48:10.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '18:48', 'link': None}]}

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2024-09-09T15:17:29.000+00:00', 'title': '<p>Eesti Vabariigi presidendi kõne</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-09-09T15:17:29.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Lugupeetud Riigikogu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '3d6390fe-90e2-4c34-b2e4-78b408dd4e0c', 'date': '2024-09-09T15:17:47.000+00:00', 'speaker': 'Eesti Vabariigi president Alar Karis', 'text': 'Austatud Riigikogu liikmed! Head külalised! Olen täna siin selleks, et soovida Riigikogule kui Eesti riigi kõrgeimale kogule tegusat sügisistungjärku. Ja jagan teiega mõtteid selle kohta, milline on parlamendi roll tänases Eestis. Just nimelt: tänases Eestis. Poleks palju kasu sellest, kui korrata üldisi põhimõtteid: et parlament on oluline, et Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse vahekord peab olema korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel, et põhiseadus on täitmiseks, mitte lipukirjaks. Hoopis raskem on täpsustada, mida need demokraatia aluspõhimõtted nõuavad meilt tänastes oludes, mida need nõuavad parlamendilt, mis alustab oma istungjärku 2024. aasta septembris. Õige pea esitab valitsus Riigikogule arutamiseks riigieelarve eelnõu. Eelnõu, mitte valmis riigieelarve. Riigikogu ülesanne pole eelarvet pelgalt kinnitada, vaid langetada kõige olulisemad riigirahandust puudutavad otsused. Ent mida see õieti tähendab? Ma ei arva, et parlamendi liikmed peaksid valijatele oma tegusust tõestama nii, et kauplevad välja kuluridasid enda toetajatele. Samas peab ka eelarve puhul säilima range parlamentaarne kontroll. Seegi on tuntud tõde. Oleme aastaid rääkinud, et eelarve olgu läbipaistev. Ütleksin pigem nii, et eelarve peab olema kontrollitav, parlamentaarset sõelumist võimaldav. Alles siis, kui on näha, kuidas raha täpsemalt kasutatakse, tekib pind aruteluks selle üle, kas tehtud valikud olid mõttekad. Miks on see iseäranis oluline just praegu? Räägime palju kärbetest. See on hea, kuna nüüdne pilt sunnib meid senisest enam hindama avalike kulude vajalikkust. Olevik pakub meile võimaluse hinnata, mida meie riik üldse tegema peab, kui suur peab olema riigi osa majanduses ja ühiskonnaelus ning kas me oleme liikunud õiges suunas. Kuid kärpimine protsentidega ei tarvitse olla parim tee, ehkki nii võib kõige lihtsamalt saavutada poliitilise kompromissi. Aga kui riik on aasta-aastalt teinud kulutusi, mille kohta on nüüdseks selge, et need ei ole õigustatud, siis pole mõistlik lahendus ka see, kui vähendame põhjendamata kulurida 10% võrra. Teisalt peitub kärpimises ka suur oht. Riigi raha kasutus võib kujuneda ka selle järgi, milline minister on suutnud kõige paremini seista vastu kokkuhoiusurvele. Muidugi, ministri töö ongi selgitada oma valdkonna vajadusi, aga sama mõistetav on seegi, et iga minister mõtleb ka oma erakonna käekäigule võrdluses teiste erakondadega. See on paratamatult nii. Samas saab just Riigikogus hinnata eelarvet tervikuna ja otsustada, kas tulemuses on üldse mingeid sihtjooni peale poliitilise kompromissi. Eelarve parlamentaarne kontroll ei kindlusta üksnes Riigikogu õigusi. See on ka oluline vahend meie majanduskeskkonna ausana hoidmisel. Minagi lugesin Riigikontrolli värskest aruandest parlamendile, et riiklike toetuste jagamine ei ole alati läbipaistev ja et toetusi antakse viisil, mis ei taga ausat konkurentsi. Riigikogu asi on selle teemaga tegeleda ning küsida valitsuselt selgitusi. Rõhutan just seda tõika, et kontrollimata toetuste näol ei tarvitse olla tegu ainult raha raiskamisega, vaid ka majanduskeskkonna moonutamisega. Eriti väikeriigis on konkurents võtmetähtsusega hindade langetamisel. Võime rääkida üldiselt meie majanduse avatusest, ent kui mõned sektorid kannatavad riigi kaasabil loodud turuvõimu all, mida naudivad soodustatud ettevõtjad, siis lööme kiilu ette ka majanduse arenemisele. On täitsa võimalik, et riiklike toetuste andmine on kasvanud välja siirast soovist toetada majanduse arengut. Üldisem küsimus, millega siin põrkume, on aga see, kuidas majandust arendada. Viimasel ajal on palju kõneldud sellest, et peame meelitama Eestisse välisinvesteeringuid ja muu seas tegema ettevõtjatele soodustusi. Kindlasti on see üks hoob, kuid pikas vaates ei soodusta me oma majandust, kui täidame selle mitmesuguste erandite ja erisoodustustega. Märksa olulisem on luua niisugune keskkond, mis ise soosib investeeringuid. Mõistlikud, läbipaistvad, kõigile võrdsed reeglid, mitte hulk läbiräägitud erandeid – see oleks õige tee. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ent majanduse võib lämmatada ka reeglite alla. Ma ei leia, et parlamendi töö tulemust peaks mõõtma selle järgi, mitu seadust on vastu võetud. Tõhususe ja viljakuse mõõdupuu on pigem see, kui hästi on õnnestunud mõni üldine eesmärk tõlkida selgeks ja sihipäraseks õigusnormiks. Majanduse kohta aitab sihte seada raport, mille konkurentsivõime ekspertkogu esitas juunis Riigikogule. Ühe probleemina on raportis mainitud liigset bürokraatiat ja ettevõtetele pandud regulatsioonide koormat, mis nähtavasti tulevikus veelgi suureneb. Just Euroopa poliitika kujundamisel on meil kõige paremad võimalused võidelda tarbetute reeglitega. Kuid mõelgem ka sellele, millise eesmärgiga Euroopa Liidu tasandil reegleid kehtestatakse. Kui nende eesmärk on ühisturu loomine ja süvendamine, siis on see kooskõlas Eesti huvidega. Meie majanduse kasvu peab vedama eksport. Euroopa lõimimise kandev idee on aga olnud turgude avamine väliskonkurentsile. Mida võimekamaks muutub meie majandus, seda tähtsam on meile Euroopa ühisturu toimimine. Edukad on meie ettevõtted rahvusvahelises konkurentsis aga vaid siis, kui me ei lisa euroreeglitele mõtlematult nõudeid oma poolt juurde. Pigem peaksime uute euroreeglite ülevõtmisel alati mõtlema, kas need võimaldavad meil midagi oma õiguses lihtsamaks ja paremaks teha. On hea, et Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon püüab Euroopa poliitika kujundamist mõjutada senisest varasemalt. Kui mõni eelnõu on Euroopa tasandil juba valminud ja ootab lõplikku heakskiitu, siis on Eesti seisukohti hilja sõnastama hakata. Riigikogu vajab asjatundjate ja huvigruppide abi, selgitamaks, mida mõni kavandatav direktiiv või määrus Eesti oludes tegelikult kaasa tooks. Et Eesti huve kaitsta, selleks peavad need olema varakult sõnastatud ja vormitud seisukohtadeks, mida toetab asjatundlik argumentatsioon. Eesti on Euroopa. Jah, aga meil on eripärane minevik, oma poliitiline kogemus, oma arusaam riiklusest, mis kajastub meie põhiseaduses. Me peame oma põhiseadust kaitsma ka Euroopa Liidu liikmena. Hea Riigikogu! Ikka ja jälle loen või kuulen ma murelikke jutte parlamentarismi kriisist. Viimase aasta kogemus aga pigem näitab, et meie riigikord toimib. Võimude lahutatus ja tasakaalustatus tähendab seda, et kui riigielus tekivad vastuolud, siis on nende lahendamisel oma osa parlamendil, valitsusel, kohtul ja presidendil. Riigikorra toimimise näitaja pole see, kas tekivad teravad vastuolud, vaid see, kas vastuolud hakkavad süsteemi tervikus lahenema. Iga osapool näeb lahendust erinevalt ja tahaks riigikorda kujundada oma seisukohtade järgi. Valitsusel ja parlamendi enamusel on oma arvamuse maksma panemiseks paremad võimalused kui opositsioonil. Nende võimu peab tasakaalustama kohus, vajadusel asudes opositsiooni õiguste kaitsele. Ka nüüdsete parlamendi pingete puhul on kohus oma sõna öelnud ja seda sõna tuleb õigusriigis austada. Kui arvestada, et demokraatia igapäev on võitlus, siis äkki ei peakski me püüdlema täieliku kodurahu poole, ei parlamendis ega poliitikas üldisemalt. Ajalugu näitab meile küllalt selgelt, kuhu võib parlamenti kodurahu nõudmisega tüürida. Samamoodi tasub küsida, kas mingit sorti usaldamatus pole demokraatia olemuslik tunnus. Vaevalt on meie ideaal see, et kogu rahvas usaldab valitsust ega pea seetõttu vajalikuks üldse süveneda poliitika üksikasjadesse. Niisuguse usalduse teine külg on passiivsus, osavõtmatus, kriitika ja kontrolli puudus. Võib-olla ei peaks me seda pidama üksnes hädaks, et infotehnoloogia areng on süvendanud usaldamatust. Jah, siin on ohud, aga tark rahvas ei ole kunagi üdini üksmeelne, kahtlusteta, pimesi usaldav. Kuid enne, kui annan selle kõnetooli tagasi Riigikogu liikmetele, ütlen siit tänusõnad Ants Laaneotsale ja Siim Kallasele, kes on rohkem kui kolme aastakümne jooksul oluliselt mõjutanud Eesti elu ja nüüd parlamendipoliitikast lahkunud. Kuuldes nende otsusest minna ära Riigikogust, mõtlesin: muidugi on paratamatu, et poliitikalaval vahetuvad põlvkonnad ja vaatused, aga ikka on kahju, kui poliitikast taandub kogemus, mida seal nii hädasti vaja on. Soovin teile edukat uut tööaastat, Riigikogu! Tänan! (Aplaus.)', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-09-09T15:30:32.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Tänan teid, härra president!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': None, 'date': '2024-09-09T15:30:43.000+00:00', 'speaker': '', 'text': 'Laulab Rahvusooper Estonia noormeestekoor. (Aplaus.)', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-09-09T15:34:06.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Rahvusooper Estonia noormeestekoori esituses kõlas laul pealkirjaga "Munamäel", muusika Karl August Hermannilt, sõnad Juhan Kunderilt. Tänan Estonia noormeestekoori lauljaid ja nende dirigenti Hirvo Survat. Aitäh! Austatud Riigikogu, palun tõusta, Eesti Vabariigi president lahkub.', 'link': None}]}

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2024-09-09T15:03:58.000+00:00', 'title': '<p>Riigikogu esimehe Lauri Hussari kõne</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2024-09-09T15:03:58.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Järgnevalt, head kolleegid, palun Riigikogu kõnetooli kõneks Riigikogu esimehe Lauri Hussari. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-09-09T15:04:35.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Austatud Eesti Vabariigi president, Riigikogu liikmed, peaminister, Vabariigi Valitsus, põhiseaduslikud ametikandjad, Teie Ekstsellentsid, daamid ja härrad! Avan Riigikogu XV koosseisu IV istungjärgu. Austatud Riigikogu liikmed! Ma olen kindel, et igaüks meist, kõik me 101 kodanike valitud esindajat, teame une pealt meie põhiseaduse preambulit. Sestap ei hakka ma seda siinkohal tsiteerima, vaid osutan teisele põhiseaduse artiklile: seadusandlik võim kuulub Riigikogule – § 59. Võimu omamine on teadupärast suur vastutus, kuid vastutuse koorem ei tohiks meid suruda tardumusse ja tegevusetusse. Vastupidi, õigesti tajutud vastutus kannustagu meid seadusloomega intensiivselt ja konstruktiivselt töötama. Meie kodanikud väärivad kvaliteetset õiguskorda sünnitavat seadusandlust. Mõistagi on kogu Eesti jaoks keskseimaid tuleva aasta riigieelarvet kujundav seadus. Valitsuse ettepanekud lähtuvad sellel aastal riigieelarve tasakaalu suunas tüürimise eesmärgist. Niisamuti oodatakse samme majanduse elavdamiseks, millest mitmed saavad olema selle saali otsused, ning meie Riigikogu liikmetena anname nendele eesmärkidele oma hinnangu, olles poolt või olles mingil põhjusel vastu. Aga mitte keegi Eesti Vabariigi kodanikest ei oota parlamendilt tuima protseduuride blokeerimist, mida hellitavalt obstruktsiooniks kutsutakse. Meilt oodatakse tulemuslikku tööd, sisukat debatti ja kaalutletud otsuseid. Jah, Riigikohus on öelnud, et obstruktsioon on midagi, mida tuleb taluda, aga mitte viisil, mille puhul Riigikogu põhiseaduslik roll kahtluse alla satub. Kui võtta veel kord aluseks meie põhiseadus, siis paneb see meile seadusandjana tervelt kuusteist ülesannet, mida täita. Loomulikult on poliitika sunnitud tegelema akuutsete agendasse kerkivate probleemidega. Mitmes mõttes oli õigus omaaegsel Briti peaministril Harold Macmillanil, kes vastates küsimusele, mis on riigimehe jaoks suurim väljakutse, lausus vaimukalt: "Sündmused, mu poiss, sündmused." Otse loomulikult oleme meiegi iga päev silmitsi sündmustega, milliseid pole tihti võimalik ette ennustada. Aga on ka terve hulk sündmusi, mille toimumist me teame ette, ning seega on võimalik nendeks ka parimal viisil valmistuda. Mõnele sellisele tahaksingi tähelepanu juhtida. Üks paljudest parlamendi ülesannetest on tagada, et meie riigielu korraldavad seadused oleksid hästitoimivad ning ühemõtteliselt selged. Nii mõnegi seadusega on aga kujunenud olukord, et need tuleks avatud pilguga üle vaadata ja teha täpsustusi. Lihtsalt aeg on edasi läinud ja teatud amortisatsioon tabab ka seaduste tekste. Hiljuti, iseseisvuse taastamise aastapäeval 20. Augusti Klubile peetud pidukõnes mainisin mõningaid põhiseaduse mõtte ja sätte seisukohalt olulisi seadusi, mida ajahammas ei ole purenud, kuid mis ikkagi vajavad olulist korrastamist ja täpsustamist. Sealhulgas tõin välja Vabariigi Presidendi valimise seaduse, mis vajaks kaasaajastamist, selleks et presidendi valimise protsess oleks sujuvam, avalikkust kaasavam ja selgepiirilisem. Oma järjekorda ootab ka aastaid vindunud erakonnaseaduse uuendamine ja vastus küsimusele, kas korduvalt kriminaalkorras karistatud erakonnalt tuleks riigieelarveline eraldis ära võtta. Praegu kehtib jätkuvalt kord, mille puhul makstakse ka reegleid korduvalt rikkunule veel preemiat. Kohalike valimiste seaduse puhul lisandub veel üks huvitav aspekt, mida avalikkuses on käsitletud alates sellest, kui algas Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu. Nimelt, agressorriikide kodanike õigus hääletada. Meie kohustus on sellele probleemile lahendus leida, ning õige kiiresti, sest kohalikud valimised on juba järgmise aasta sügisel. Valla- ja linnavolikogude valitud liikmed osutuvad ka presidendi valimisel hääletajateks ning siit kulgeb otsene seos presidendi valimise ja kohaliku volikogu valimise seaduse vahel. Mis sellest, et presidenti hakkame valima alles 2026. aastal. Mängureeglite täpsus ja efektiivsus on tarvis tagada kiiresti, seda enam, et kohalikud valimised toimuvad juba 13 kalendrikuu pärast. Muide, tsiteerin siinkohal meelsasti meid oma kohalolekuga austavat vabariigi presidenti Alar Karist, kes oma ametisse astumise puhul siinsamas saalis peetud kõnes on öelnud: "Pole sugugi tarbetu vaidlus, milline on presidendi leidmise kõige mõistlikum rada moodsas Eestis. Pikalt ettevaatamine, vältimatult saabuvate muutustega varakult kohanemine on samuti tarkuse tunnus." Austatud parlamendi liikmed! Kutsun teid üles mõtlema sellelegi, kas muutmist vajaks ka meie kodu- ja töökorra seadus. See, et enda toimimispõhimõtteid püsivalt üle vaadatakse, on demokraatlike parlamentide tavapärane praktika. Viimase pooleteise aasta jooksul on mitmed selle seaduse sätted leidnud põhjalikku käsitlemist ka Riigikohtus. Pea kõikidel puhkudel on Riigikohus leidnud, et parlamendi enesekorraldusõigus on väga suur ja ummistuste puhul on just parlamendi juhatus või ka komisjonid need, kes oma sammudega saavad tagada parlamendi edasise toimimise. Mugav lahendus oleks täna mitte midagi teha ja oodata, et reguleerimata olukorrad lahendab Riigikogu juhatus. Me oleme, muide, selleks valmis. Ja oleme nii ka toimetanud, selleks et tagada Riigikogu tõhus toimimine. Aga tasuks mõtiskelda ka selle üle, kas mugav lahendus on alati parim demokraatia toimimisele. Demokraatia oma lõppdefinitsioonis ei tähenda iialgi mugavust. Nagu lausus juba Winston Churchill: "Demokraatial on palju puudusi, ometigi on ta parim kõigist võimalikest valitsemissüsteemidest." Omalt poolt kutsun teid üles arutlema komisjonide töö täpsustamise, aga ka enne hääletust võetavate arupidamispauside üle. Kaaluda võiks ka istungi juhatajale teatud distsiplineeriva võimu delegeerimist – kas just sama ranget nagu Euroopa Parlamendis, kus juhataja võib lasta korda rikkuva liikme istungilt eemaldada, aga midagi senisest kaalukamat siiski. Mitte ükski valija ei ole ühelegi Riigikogu liikmele andnud mandaati müramasina toomiseks Riigikogu istungisaali! Head kolleegid, ütleksin isegi, saatusekaaslased! Eesootaval istungjärgul peame vaatama iga kivi alla, kust on võimalik vahendeid kokku hoida. Meie saatus ja staatus on selline, et peame reguleerima ka iseenda töötasu. Tõsi, seda küll vaid järgmise koosseisu jaoks. Aga Eesti Vabariigi kulude ja tulude tasakaalustamise imperatiiv viib meid küsimuseni, milline on meie endi panus kulude laiaulatuslikku vähendamisse. Üks väheseid variante, mida meile seadus võimaldab, on kuluhüvitiste üle otsustamine. Iga seersant või koolmeister teab, et õpetamine on edukas vaid siis, kui oled võimeline eeskuju näitama. Seega kutsun teid üles vastama ka küsimusele, millist eeskuju kavatseme meie ise anda ja kas leiame ka iseendaga seoses kokkuhoiukohti. Ja viimaks, head kolleegid, tahan ma rääkida teiega kõige olulisemast: meie julgeolekust, meie iseolemise nurgakivist. Ukraina rahvas peab juba kolmandat aastat vabadussõda Venemaa vastu. Ukraina ei võitle seejuures mitte ainult oma vabaduse eest, vaid seisab ka demokraatliku ja vaba maailma eesrindel ja võitleb nii meie kõigi eest. Me teame, et kui Ukraina kaotab selle sõja, siis on Venemaa valmis ründama järgmist riiki, sest ainult nii suudab Putini kuritegelik režiim tagada enda võimulpüsimise. Üheksa kuud tagasi ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi siitsamast kõnepuldist nõnda: "Me peame võitma selle võitluse, mitte ainult sellepärast, et selles otsustatakse meie riigi saatus ning kõikide riikide ja rahvaste saatus, kes piirnevad Venemaaga. Selles võitluses otsustatakse, milline on praegu ning milline hakkab olema peale meid ja meie lapsi ja lapselapsi globaalne suhtumine vabadusse. Vabadus peab oskama võita, seistes vastu türanniale." Viimase ligi kolme aasta jooksul on vabade riikide parlamendid selles võitluses mänginud üliolulist rolli. Nii ka Eesti Vabariigi Riigikogu, kes ainuüksi selle sõja ajal on teinud üheksa Ukrainat ja selle inimesi toetavat avaldust ning teedrajavana võtnud vastu otsuse Venemaa külmutatud varade andmise kohta Ukrainale tekitatud sõjakahjude hüvitamiseks. On ütlematagi selge, et Ukraina vabadussõda sunnib meid pingutama. See sunnib meid pingutama iseenda riigikaitseküsimustega. Meie ees on ülesanne tagada Eesti esmane kaitsevõime ning võidule orienteeritud strateegia. Meie kõikide, iga Riigikogu liikme kohus on aga selgitada meie liitlastele, et sõda Venemaaga ei saa võita, kui Venemaa pihta tulistada ei ole lubatud. Ning on ilmselge, et igaüks meist peab võtma selle koorma ja riigikaitset finantseerima. Ühtsus välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes on meile olnud enam-vähem omane kogu käesoleva 21. sajandi jooksul. Ärgem loobugem sellest! Head kolleegid! Meid on kõigest 101 enam kui miljoni kodaniku seast. Aga me oleme siia kandideerinud, et Eesti Vabariik kestaks ja areneks. Ma usun, et me suudame rohkemat kui seni, kvaliteetsemalt kui seni, isegi sõbralikumalt kui seni. Jõudu meile kõigile demokraatliku protsessi seadusesse valamisel! Ma tänan tähelepanu eest ning kuulutan Riigikogu XV koosseisu IV istungjärgu avatuks. (Aplaus.)', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 107
Date: 2024-07-29T15:56:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 106
Date: 2024-07-29T14:34:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 3

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 106
Date: 2024-07-29T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 6

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2024-07-29T10:02:48.000+00:00', 'title': '<p>Istungi rakendamine</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-07-29T10:02:48.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Head kolleegid, järgnevalt palun kohaloleku kontroll.', 'link': None}, {'type': 'VOTING_EVENT', 'uuid': None, 'date': '2024-07-29T10:02:49.000+00:00', 'speaker': None, 'text': None, 'link': 'https://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/1e1ec251-e3de-40e1-897c-a4b1ae6a9bcd'}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-07-29T10:03:31.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Kohalolijaks on registreerinud 87 Riigikogu liiget, puudub 14. Riigikogu on otsustusvõimeline. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku juhatuse ettepanekul poolthäälte enamusega. Juhatuse ettepanek erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku osas on järgmine. Erakorraline istungjärk koosneb kahest istungist. Esimene istung kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Juhul kui esimese istungi päevakorras olevate eelnõude 364 ja 443 teine lugemine lõpetatakse, algab üks tund pärast esimese istungi lõppu erakorralise istungjärgu teine istung, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Head kolleegid, panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töö ajagraafiku kohta. Palun võtta seisukoht ja hääletada!', 'link': None}, {'type': 'VOTING_EVENT', 'uuid': None, 'date': '2024-07-29T10:04:28.000+00:00', 'speaker': None, 'text': None, 'link': 'http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/cbc14614-bd65-48b9-87b8-19a107ac53c7/'}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-07-29T10:04:55.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Ettepaneku poolt hääletas 60 Riigikogu liiget, vastu oli 27 Riigikogu liiget ja erapooletuid ei olnud. Seega leidis ettepanek toetust. Head kolleegid! Enne kui ma võtan Urmas Reinsalu protseduurilise küsimuse, kui lubate, võtaksin ma vastu eelnõud ja arupärimised, [teeksime ära muu] protseduurika ja siis [läheksime] päevakorra juurde. Kas selline variant sobib? (Hääl saalist.) Hästi, Urmas Reinsalu. Head kolleegid, nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Kõnesoove ei ole. Siis läheme edasi Urmas Reinsalu protseduurilise küsimusega. Palun, Urmas Reinsalu!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a78027e5-2480-49f2-a340-ee88daf92d53', 'date': '2024-07-29T10:05:47.000+00:00', 'speaker': 'Urmas Reinsalu', 'text': 'Lugupeetav Riigikogu esimees! Meile on esitatud kinnitatud päevakord, [kus on] välja kuulutamata jäetud seaduse menetlemine, ja meile on esitatud üks tekst, [kus on] muudatusettepanekud ja [kirjeldatud] nende läbivaatamist. Aga praeguses olukorras on minu veendumus, et meil ei ole võimalik seda arutada, kuna komisjon on esitanud teksti, [kuhu on] ju sisse kodeeritud põhiseadusvastasus. Nimelt, maksukorralduse seadus näeb ette, et uute kehtestavate riiklike maksude vastuvõtmise aja ja jõustumise aja vahel peab olema kuuekuuline viive. Seda ütleb maksukorralduse seaduse § 41. Nüüd on meil juuli lõpp ja komisjon on meile esitanud eelnõu, mille kohaselt see maks rakenduks 1. jaanuarist järgmisel aastal. Minu veendumuse järgi on juba see kavatsus, mis on [eelnõu vormis] lauale pandud, põhiseadusvastane. Ja minu küsimus on, kas Riigikogu juhatus on tegelikkuses seda küsimust arutanud, et kuidas me saame arutada põhiseadusvastast initsiatiivi, kui tegelikult oli meie ülesanne see põhiseadusvastane seadus – president ju tunnistas automaksuseaduse põhiseadusvastaseks praagiks – korda teha. Nüüd me hakkame seda lappima uue põhiseadusvastase aktsiooniga. Ma arvan, härra Riigikogu esimees, et siin on peidus paradoks.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-07-29T10:07:22.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aitäh, hea kolleeg! See on küll sisuküsimus ja seda tuleks kindlasti küsida komisjonipoolselt ettekandjalt konkreetse eelnõu arutelu käigus. Ma usun, et komisjoni ettekandjal on sellele ka piisavalt ammendav vastus olemas. Kalle Grünthal, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'db532de2-5abd-4b6d-a82c-2d9a75fd9d18', 'date': '2024-07-29T10:07:45.000+00:00', 'speaker': 'Kalle Grünthal', 'text': 'Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mina nüüd ei saa teie selgitusest aru. Kui Riigikogu liikmed näevad, et tegemist on põhiseadusvastase eelnõuga, siis mulle jääb arusaamatuks, kuidas Riigikogu juhatus ei reageeri põhiseadusvastasele tegevusele. See, et komisjon on midagi jätnud tegemata, näitab tegelikult seda, et nad ei ole oma tööd korralikult teinud. Selgitage, kuidas on võimalik, et Riigikogu juhatus lubab põhiseadusvastast tegevust.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-07-29T10:08:26.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Hea kolleeg Kalle Grünthal! Minu vastus on ikka sama: kõigi nende küsimustega, mis on seotud konkreetse eelnõu ja konkreetse eelnõu sätetega, palun pöörduda konkreetselt rahanduskomisjonipoolse ettekandja poole. Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '4b96f3e5-af5e-41ce-86c9-3fdee3ce51da', 'date': '2024-07-29T10:08:45.000+00:00', 'speaker': 'Mart Helme', 'text': 'See põhimõtteliselt tõukub eelmistest küsimustest või õigemini on samal teemal. Olles lugenud presidendi põhjendusi selle seaduseelnõu tagasilükkamise kohta ja olles ka lugenud neid muudatusi, mis on praegu tehtud, on minu jaoks küll täiesti selge, et me ei saa seda eelnõu, kui me seadusetähte sõna-sõnalt järgime, siin uuesti menetleda. Minu arvates on selle menetlemise tulemus sama, mis eelmisel korral, kui see suruti läbi koalitsiooni häältega – presidendil pole võimalik, kui ta seadust järgib, seda välja kuulutada. Nii et kas te ei arva, et juhatus on praegu kokku kutsunud sisuliselt illegitiimse Riigikogu erakorralise istungi?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-07-29T10:09:40.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aitäh, hea kolleeg! Juhatus on kokku kutsunud Riigikogu erakorralise istungjärgu 39 Riigikogu liikme palvel. Mis puudutab seda, kas minu vastus varieerub praegu võrreldes varasemate vastustega, siis ei varieeru. Kõikide sisuküsimustega konkreetse eelnõu kohta palun pöörduda rahanduskomisjonipoolse ettekandja poole. Urmas Reinsalu, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a78027e5-2480-49f2-a340-ee88daf92d53', 'date': '2024-07-29T10:10:08.000+00:00', 'speaker': 'Urmas Reinsalu', 'text': 'Aitäh, härra Riigikogu esimees! Loomulikult, teie olukord on praegu väga keeruline, kahvli olukord. Seda tuleb mõista. Küllap me mõlemad teame, et see on kahvli olukord. Vaatame nüüd asju perspektiivis, kus parlament asetseb. Üks kord on põhiseadusvastane automaksuseadus koalitsiooni enamushäältega siin läbi surutud, paraku ka protseduurireegleid rikkudes. Ma saan aru, see oli Kaja Kallase valitsuse, selle koalitsiooni püsimise hind. Ja nüüd me läheme sama operatsiooni järjekordselt evidentse põhiseadusvastasusega läbi viima, et põhistada Michali koalitsiooni. See võib olla teie kui koalitsioonipoliitikute huvi, aga see ei ole ühiskonna huvi. See ei ole kindlasti ka vastavuses õigusriigi põhimõtetega, et me evidentselt põhiseadusvastase ja ka sisuliselt ebakvaliteetse uue maksu kehtestame siin parlamendis. Ühe päevaga, loetud tundidega hakkame me läbi suruma automaksu. Teie hakkate läbi suruma automaksu! Mul on konkreetne küsimus. Teie viide oli selline – kas ma saan õigesti aru? –, et parlamendi juhatus ei näe endal mingit vastutust ega mingit rolli, kui ettepanek, mis on jõudnud parlamendiliikmete lauale, on põhiseadusvastane jõustumisaja poolest, viitega maksukorralduse seadusele, ja et parlamendi juhatus distantseerub põhiseadusliku organina, parlamendi tööd korraldava organina täiesti sellest, kas see tegevus on kooskõlas põhiseadusega või mitte. Et see ei ole teie asi. Kas ma sain õigesti aru?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-07-29T10:12:05.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Hea kolleeg Urmas Reinsalu! Me kaks nädalat tagasi arutasime konkreetset küsimust, kas presidendi ettepanekut toetada või mitte, ja presidendi ettepaneku osas võttis parlament seisukoha, et toetatakse presidendi ettepanekut ja minnakse automaksueelnõu muutma. Komisjonil on väga suur enesekorraldusõigus selle eelnõu ettevalmistamisel ja ka Riigikogu suurel saalil on võimalus kaaluda, kuidas selle konkreetse eelnõuga toimida. Parlamendi juhatus ei hakka kindlasti mitte mingisuguseid seisukohti võtma, mis puudutab komisjonide pädevust. Kert Kingo, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'dea71fe2-c8ff-416a-b592-43c5fc094870', 'date': '2024-07-29T10:12:56.000+00:00', 'speaker': 'Kert Kingo', 'text': 'Tänan, lugupeetud istungi juhataja! See põhiseadusega vastuolus olev automaksu kehtestamise eelnõu on juba üks kord läbi surutud. Nüüd on see uuesti laual ja ikka on siin vastuolu põhiseadusega sees. Teie siin rõhutate kogu aeg, kuidas komisjonidel, kes kinnistavad vastuolu põhiseadusega, on enesekorraldusõigus. Mul on teile küsimus. Mida te ütlete, vaadates koalitsiooni tegevust, kas meil põhiseadus üldse enam kehtib või on see teie hinnangul lihtsalt aegunud dokument?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-07-29T10:13:36.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aitäh, Kert Kingo! Need [küsimused] väljuvad juba käesoleva istungi protseduurireeglite piirest, aga ma võin teile kinnitada, et Eesti Vabariigi põhiseadus kehtib jätkuvalt. Nii, head kolleegid! Andrei Korobeinik, kas te näpite telefoni või pulti? Ma saan aru, et pulti. Palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'a62b7530-a1fb-4c0b-b041-f10c2cfaa31a', 'date': '2024-07-29T10:14:00.000+00:00', 'speaker': 'Andrei Korobeinik', 'text': 'Jaa, austatud istungi juhataja! Ma ei saanud aru, mis mure teil mikrofoniga on. Aga mul on küsimus, mis osaliselt kattub härra Reinsalu küsimusega. Juhatus vaatab, kas eelnõu vastab normitehnilistele reeglitele. Kui vaadata seda, mis need normid on, siis § 1 räägib konkreetselt sellest, et seaduseelnõu peab vastama kehtivale õigusele. Antud eelnõu konkreetselt rikub seda, kuna pool aastat [saab täis] peale 1. jaanuari. Ja mul on puhtalt normitehniline küsimus: kas juhatus ei pannud seda tähele või on teil mingi muu kaalutlus, miks te ikkagi saatsite selle eelnõu saali?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-07-29T10:14:59.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu, hea kolleeg! Juhatus kaalub eelnõude menetlusse võtmist, aga pärast seda on see ikkagi väga selgelt juba komisjoni pädevuses, ka otsustamine selle üle, kuidas konkreetse eelnõuga toimida. See on komisjoni kohustus ja juhatus ei saa siin võtta komisjoni rolli. Juhatus lähtub siin väga selgelt nii põhiseadusest kui ka meie kodu- ja töökorra seadusest. Siin on kindlasti komisjonide enesekorraldusõigus väga suur. Rain Epler, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341', 'date': '2024-07-29T10:15:31.000+00:00', 'speaker': 'Rain Epler', 'text': 'Aitäh, hea istungi juhataja! Mu küsimus tegelikult …', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-07-29T10:15:32.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Vabandust, head kolleegid! Siin saalis läheb juba väga häälekaks, mul on keeruline Rain Epleri küsimust kuulata. Rain Epler, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341', 'date': '2024-07-29T10:15:44.000+00:00', 'speaker': 'Rain Epler', 'text': 'Aitäh, hea istungi juhataja! Mu küsimus tegelikult tekkis sellel hetkel, kui te kolleeg Korobeinikule sõna andsite. Te [ütlesite] midagi sellist, et kas te näpite telefoni või pulti. See on nüüd puhtalt protseduuriline küsimus: kas teil on plaanis hakata reguleerima kuidagi seda, kas ma võin siin vaadata arvutit või telefoni? Mis see põhjus oli sellise avangu jaoks, kui te Korobeinikule sõna andsite?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-07-29T10:16:08.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Rain Epler, need on mõlemad puutetundlikud ekraanid. Ühe kaudu jõuab minuni protseduurilise küsimuse soov. Nii, head kolleegid, rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole.', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 105
Date: 2024-07-23T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 5

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 104
Date: 2024-07-22T08:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 103
Date: 2024-07-15T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 5

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 3
Date: 2024-06-19T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 5

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 3
Date: 2024-06-14T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 3

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 3
Date: 2024-06-13T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 5

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2024-06-13T10:01:26.000+00:00', 'title': '<p>Istungi rakendamine</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '87b36dbb-08e9-4048-91eb-6df699c6e27e', 'date': '2024-06-13T10:01:27.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Jüri Ratas', 'text': 'Head ametikaaslased, kohaloleku kontroll.', 'link': None}, {'type': 'PRESENCE_CHECK', 'uuid': None, 'date': '2024-06-13T10:01:31.000+00:00', 'speaker': None, 'text': None, 'link': 'http://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/77b62822-5408-4e56-96e4-95ea07ce3d47/'}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '87b36dbb-08e9-4048-91eb-6df699c6e27e', 'date': '2024-06-13T10:02:03.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Jüri Ratas', 'text': 'Kohalolijaks registreerus 53 Riigikogu liiget, puudub 48. Ja nüüd on suurepärane võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Juhatus ootab aktiivset osavõttu. Kõnesoove ei ole. Läheme tänase päevakorra juurde.', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 3
Date: 2024-06-12T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 17

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 3
Date: 2024-06-12T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 6

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2024-06-12T12:48:18.000+00:00', 'title': '<p>Muud küsimused</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-12T12:48:18.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Head kolleegid! Nüüd on teil võimalik nobedate näppude voorus registreeruda küsimuse esitamiseks. Küsimuse esitamiseks on aega kaks minutit ja sellele vastamiseks aega kolm minutit. Enne küsimuse algust, head kolleegid, palun täpsustage, millisele meie kolmest ministrist teie küsimus suunatud on. Kõigepealt esimene küsimus, Igor Taro, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '642e6a9e-8123-4b1d-bbdd-a58a4be0f1fa', 'date': '2024-06-12T12:48:48.000+00:00', 'speaker': 'Igor Taro', 'text': 'Aitäh, hea juhataja! Minu küsimus on suunatud haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele ja küsida soovin riigieelarve seisu kohta. Te olete küll haridus- ja teadusminister, aga Vabariigi Valitsuse liikmena vaatate kindlasti ka suuremat pilti riigi rahandusest. Nagu meil oli siin, Riigikogu suures saalis hiljuti juttu riigi rahanduse teemalisel OTRK-l, on olukord järgnevatel aastatel väga keeruline. Valitsus on küll saanud kokku lisaeelarve, aga lisaeelarve on võrdlemisi väikene rehkendus võrreldes sellega, mis tuleb teha järgnevaks neljaks aastaks. Sealsamas OTRK-l toodi välja, et kui me piisavalt otsustavalt ei tegutse, siis hakkavad meie võlakoormuse intressikulud olema nelja aasta pärast võrreldavad meie praeguste teadus- ja arendus[tegevuse] kogukuludega ehk 0,9% SKP-st, mis on iga töötava inimese kohta 520 eurot aastas. Kuidas te seda näete, et mis võiks olla pikk plaan, kuidas me jõuaksime sinna, et riigi rahandus ikkagi lõpuks korda saaks? Et Eesti riik poleks mitte ainult Eesti kodaniku südamele kallis, aga et oleks ka rahaliselt jõukohane.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '58c73fe3-2c62-480d-902d-4514ce8090f1', 'date': '2024-06-12T12:50:18.000+00:00', 'speaker': 'Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas', 'text': 'Aitäh! Riigi rahanduse seis on tõesti see teema, mis ei lase minul öösel rahulikult magada, ütlen ausalt, sellepärast, et ma arvan, et Eesti riigil ei ole viimase 20 aasta jooksul olnud nii halba rahalist seisu ja nii halba prognoosi pika vaatena. Kui me samade trendide jätkudes mitte midagi ei tee, siis on äärmiselt must see prognoos, kuhu jõuab Eesti riigi rahanduse seis, krediidireiting ja sellega ka meie majandus ja ettevõtete võime turgudelt raha võtta ja milliseks raha hind Eesti jaoks kujuneb. Lisaks sellele, et meil on riigi rahanduse seis väga halb, on meil täpselt piiri ääres ka väga ebastabiilne geopoliitiline olukord. See tekitab veel omakorda ebastabiilsust, nii et rahvusvahelised krediidi andmise agentuurid vaatavad meie peale väga-väga murelikult. Eesti-sugusel väikesel riigil lihtsalt ei ole mitte ühtegi muud alternatiivi, kui sellises geopoliitilises olukorras ja asukohas oma riigi rahandus väga korras hoida. Kui te küsite, et mis meid ees ootab, siis [vastan, et] minu ja Eesti 200 seisukoht on väga selge: me peame astuma äärmiselt ebapopulaarseid, aga väga tugevaid samme riigi rahanduse kordategemisel. See tähendab umbes viit sammu. Üks samm on see, et meid ootavad ees kärped: me peame riigieelarves kärpima umbes 1% SKP-st. Täpselt samamoodi on meil vaja tulusid suurendada umbes 1% võrra SKP-st. Need on tõenäoliselt maksutulud, mille poole me vaatama peame. Meil on kindlasti vaja investeerida majandusse, kas see on [näiteks] suurinvestorite toetusmeede – see on tegelikult laual ja me peaksime seda kiiremas korras valitsuse tasandil otsustama –, see on tulumeede, mis meie riigi rahanduse seisu kindlasti parandab. Me peame kindlasti mõtlema riigivõlakirjade emiteerimisele. Ma arvan, et Eesti rahvale riigivõlakirjade emiteerimine kaitsekulude katmiseks on teema, mille me peaksime riigieelarve läbirääkimistel kindlasti lauale panema ja seda arutama. Viimane punkt, aga mitte väheoluline: eelarvereeglite karmistamine. See on Eestis ülioluline. Me oleme vahepeal [eelarvereeglid] lõdvaks lasknud ja see on meid [viinud] tulemuseni, kuhu oleme täna jõudnud. Me peame eelarvereeglites võtma väga selge suuna sinna, et me ei tee mitte –3% nominaalset eelarvemiinust, vaid ülejäägis eelarveid. Me peame hakkama planeerima ülejäägis eelarveid, me peame kokku leppima, milline on riigivõla maksimumpiir: kas see on 35%, 30%. Sealt üle ei tohi ükski valitsus riigi võlakoormaga minna, nii et meil on väga-väga tõsised sammud ees. Aga kui me seda ära ei tee, siis ma arvan, et Eestit ootab ees äärmiselt must stsenaarium.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-12T12:53:16.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aleksei Jevgrafov on järgmine küsija. Palun öelge küsimuse alguses ka, millisele ministrile on küsimus suunatud. Aleksei Jevgrafov, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '0ef9e676-8ee6-481a-ae29-e1ce75af5aaa', 'date': '2024-06-12T12:53:25.000+00:00', 'speaker': 'Aleksei Jevgrafov', 'text': 'Tänan! Minu küsimus on härra Margus Tsahknale. Lugupeetud välisminister peaministri ülesannetes! Nüüd oleme olukorras, kus valitsuse otsused avaldavad olulist mõju elanike elule ja isegi kahjustavad nende tervist. Räägin valitsuse otsusest sulgeda ööseks Narva piiripunkt. Tuletan meelde, et veebruaris ületas piiri 13 000 inimest, aga jaanuaris oli see arv kaks korda suurem. Need inimesed ei ole kuhugi kadunud ja peavad leidma võimaluse ületada piiri päeva jooksul. Nüüd, tänu valitsuse otsusele, on inimesed, kes tahavad piiri ületada päeva esimeses pooles, suunatud piiripunkti järjekorda varahommikul kella neljast või viiest. Järjekorrad on ülipikad. Eriti terav on probleem siis, kui on kuum ilm või sajab vihma ning inimesed peavad õues seisma. Eriti palju kannatavad eakad ja lapsed. On aset leidnud juhtumeid, kui inimeste tervis on oluliselt halvenenud ja nad on minestanud, rääkimata sellest, et on hulgaliselt juhtumeid, kui inimesed on piiri ületades hilinenud oma bussile ja tagasiteel Eestisse ei ole neil olnud võimalik [piiripunkti] lahtioleku ajal piiri ületada, mistõttu nad on pidanud otsima majutuskohta Ivangorodis. See on päris keeruline ülesanne. Palun lõpetage inimeste mõnitamine ja tagage Narva piiripunkti ööpäevaringne läbilaskevõime! Austatud minister, kas valitsus saab muuta oma otsust ja pöörata näo rahva poole?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'aae0509c-c7cf-4949-a93b-b71393f9b5e6', 'date': '2024-06-12T12:54:58.000+00:00', 'speaker': 'Välisminister Margus Tsahkna', 'text': 'Aitäh, hea küsija! Väga hea, et te seda teemat puudutate, piiriteema on ju väga oluline. Siin on mitu aspekti: üks on julgeolekupoliitiline olukord ja teine on praktiline elu. Et asjad oleksid selged: Narva piiripunkti sulgemise teema ei ole mitte Eesti initsiatiiv, vaid Venemaa teatas meile mõned kuud tagasi, juba eelmisel aastal, et nad kavatsevad rekonstrueerimise ettekäändel panna kinni [Ivangorodi] piiripunkti. Teine [aspekt] on see, et seesama noot, nii-öelda jutt on käinud ka meie lõunapoolse piiripunkti kohta. See on lihtsalt üks algus. Eesti valitsus ja ka mina välisministrina ei soovita üldse Eesti inimestel Venemaale minna. Ei ole vaja Venemaal kooserdada, ei ole vaja Venemaal käia, sellepärast et Venemaa on ohtlik riik. Venemaal ei suuda ka meie tagada oma kodanike või residentide julgeolekut ega neid aidata, kui midagi nendega peaks juhtuma. Seetõttu on valitsus otsustanud, et piiriületused peavad olema eriti kaalutletud – kas humanitaarpõhjustel või täiesti vältimatutel põhjustel. See on taustaks. Ma absoluutselt ei varja, et me kaalume väga tõsiselt, kui seda on vaja, ka sulgeda piir täielikult, sellepärast et Venemaa kasutab oma piirilõike – ma ei räägi ainult Eestist, vaid ka näiteks Soomest või üldse meie regioonis olevatest riikidest – pahatahtlikult, [piirilõike] kasutatakse ära hübriidrünnakute, hübriidolukordade tekitamiseks. Eestil on ka valmisolek piir täielikult sulgeda väga lühikese aja jooksul. Me oleme oma otsuses tõepoolest lähtunud sellest, et ajaliselt limiteerida piiri ületamist selleks, et tõmmata kokku oma ressursse ja suunata neid ka nendesse etappidesse, mis ei ole ametlikud piiriületuskohad, sest Venemaa kasutab piiri poliitilistel eesmärkidel. Ei ole mingi saladus, et Venemaa on kasutanud väga laias võtmes – näiteks Soome sulges [sel põhjusel] oma piiri täielikult – ka neid vaeseid inimesi, kes on tulnud võib-olla oma elu eest seistes nii kaugele, et saada Euroopa Liitu. Neid kasutatakse tegelikult sõjarelvadena. See on väga-väga [suurt] hukkamõistu väärt olukord. Viimane teema: see ei ole mingi saladus, vaid täiesti avalik informatsioon, et Venemaa võttis veest välja 25 piiri tähistavat poid. See on väga tõsine teema. Täna ma võin välisministrina öelda, et Välisministeerium on esitanud Venemaale küsimuse, miks seda tehti. See on väga selgelt sekkumine meie piiri. Nii et see taust on palju kirevam. Kokku võttes ütlen: head Eesti inimesed, ka need, kes Narvas elavad, ärge minge Venemaale! Ärge minge Venemaale. See ei ole täna julgeoleku kohalt õige.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-12T12:58:11.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Järgnevalt on küsimise järjekord jõudnud Toomas Uiboni. Enne küsimuse algust öelge ka, millisele ministrile on küsimus suunatud. Toomas Uibo, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'd0d7a6a5-25de-40d0-b5df-09575a7c9bfc', 'date': '2024-06-12T12:58:22.000+00:00', 'speaker': 'Toomas Uibo', 'text': 'Aitäh! Minu küsimus on suunatud välisminister Margus Tsahknale, valdkond on riigikaitse: riigikaitse eelarve ja selle ilmselt möödapääsmatu suurendamine. Ma tean küll kaitseministri seisukohti selles küsimuses, aga ma sooviksin teada ka teie nägemust. Mil moel sellises pingelises eelarveolukorras, kus me peame kärpima, oleks võimalik investeerida riigikaitsesse ja suurendada kaitse-eelarvet? Kas kõne alla võib tulla ka võlakirjade emiteerimine või on veel mingeid muid lahendusi?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'aae0509c-c7cf-4949-a93b-b71393f9b5e6', 'date': '2024-06-12T12:59:24.000+00:00', 'speaker': 'Välisminister Margus Tsahkna', 'text': 'Aitäh, hea küsija! Minu kõrval on ka kaitseminister, aga see on laiem teema, mida me oleme ka Eesti 200-s arutanud. On selge, et Kaitseväe juhataja kindral Herem ei ole andnud oma sõjalist suunist mitte sellepärast, et olla kuidagi populaarne, vaid sellepärast, et Eesti seisab silmitsi väga tõsise julgeolekuohuga. Julgeolekuoht tuleb ida poolt ja see ei ole mitte ainult Eesti teema. Võib öelda, et me oleme suutnud oluliselt tõsta Eesti riigikaitsekulutusi ja oleme üle vaadanud – nii nagu ka kaitseminister siin täna selgitas sellele kriitikale vastates –, mis on meile kõige olulisemad lõigud, mida me peame ennaktempos täitma. See kindlasti on sõjamoona varumine ja kindlasti õhukaitse – õhuruumi sulgemise võimekus ja õhukaitse. Seda me näeme Ukraina sõja pealt. Nüüd, 3,2% SKP-st, mida me [panustame] sellel aastal kaitsekulutusteks – see tase peab jääma [samaks] isegi vaatamata kõigile keerulistele otsustele, mida me peame riigieelarve puhul ette võtma. Me peame investeerima oma kaitsesse ja julgeolekusse. Idee, et Eesti riik peaks täiendavateks investeeringuteks kaitsesse emiteerima võlakirju või võiks seda teha, ei ole meie erakonnale ja ka mulle mitte midagi uut. Me peame seda väga tõsiselt võtma, sellepärast et Kaitseväe juhataja kindral Heremi soovituste kohaselt me räägime üle miljardilisest lisavajadusest järgmiste aastate jooksul, eelkõige mis puudutab laskemoona [varumise] võimekuse tõstmist. Euroopa Parlamendi valimised on läbi ja õnneks on kampaania lõppenud. Ma saan öelda siin sellise ideena lihtsalt välja, et ainult Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola ei pea oma õlgadel Euroopa ja NATO kaitsekoormust kandma. Kõik need riigid investeerivad rohkem kui 2% [SKP-st], näiteks Poola paneb oma kaitsesse juba 4% SKP-st. Samal ajal näeme, et väga paljud Euroopa Liidu liikmesriigid, kes ei asu Venemaa piirile nii lähedal, ei investeeri isegi 2% [SKP-st]. Nüüd, idee on ikkagi jagada koormust Euroopa [NATO] liikmesriikide vahel, emiteerida need kaitsevõlakirjad Euroopa tasemel. See ei ole mingi pretsedendi loomine. COVID-i alguses otsustati mõne nädala jooksul emiteerida suurusjärgus 700 miljardit võlakirju ehk võtta laenu erakorraliste meetmete kasutuselevõtuks. Julgeolek on täna kogu Euroopa küsimus, kogu NATO küsimus. Kui me suudaksime 100 miljardi mahus emiteerida kaitsevõlakirju Euroopa Liidu tasemel, siis võidaks kogu Euroopa, aga ka meie Eestina selles regioonis väga palju.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-12T13:02:33.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Järgnevalt Tõnis Lukas. Palun küsimuse alguses öelda ka, millisele ministrile küsimus läheb. Tõnis Lukas, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '9a8a55b8-c946-47a2-9e17-9978c3fd23f8', 'date': '2024-06-12T13:02:42.000+00:00', 'speaker': 'Tõnis Lukas', 'text': 'Aitäh, austatud juhataja! Ma kuulasin huviga Eesti 200 fraktsiooni liikmete küsimusi. Nende põhjal otsustan oma küsimuse suunata haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele, kuna mingi indikatsioon on olemas, et tõenäoliselt räägime me ikkagi jõhkrate kärbete erakonna uue või tulevase esimehega alates augustikuust või septembri algusest. Vaevalt mu küsimus teile unerahu juurde toob. Kui rääkida võimalikest eelseisvatest kärbetest eelarve seisu parandamiseks ja panna sinna kõrvale haridusvaldkonnas [peetud] läbirääkimised, kus minu hinnangul on kõik seotud – nii palgataseme tõus ja võimalikud taotlused selles osas kui ka [uus] karjäärimudel, koormuse arvestus –, siis [teame, et] kõik need [läbirääkimised] viivad lõpuks rahani välja. Kui selge on, et nendel läbirääkimistel, mida te praegu peate, on sügiseks, nagu lubatud, mingi tulemus? Valitsus [on teinud] ettepanekuid, milline uus karjäärimudel ja ka võimalikud palgatõusud vastavalt kvalifikatsiooniastmetele hakkaksid järgmise aasta algusest olema. Kas valitsus suudab praeguses rahalises olukorras teha õpetajatele normaalseid ettepanekuid? Kuidas te näete sellise kokkuleppe võimalikkust tingimustes, kus te peate rääkima peamiselt jõhkrate kärbete erakonna esimehena ikkagi jõhkratest kärbetest?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '58c73fe3-2c62-480d-902d-4514ce8090f1', 'date': '2024-06-12T13:04:50.000+00:00', 'speaker': 'Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas', 'text': 'Aitäh selle küsimuse eest! Kui Eesti riik, Eesti valitsus täna riigi rahandust õigetele radadele paika ei saa, siis ma arvan, et mõne aasta pärast ei ole meil võimalik mitte mingisugustest palgatõusudest rääkida, vaid me peame hakkama rääkima sellest, et peame hakkama õpetajate palkasid kärpima. Täna oleme seisus, kus me õpetajate palkasid kärpima kindlasti veel ei pea. Selle tõttu on praegu viimane hetk teha kõik liigutused selleks, et me ka kahe, kolme ja nelja aasta pärast ei pea õpetajate palkasid kärpima, ei pea pensione kärpima. Mis puudutab õpetajate karjäärimudelit: haridusleppe läbirääkimistel oleme tänaseks sellises seisus, et haridusministeerium on välja arvutanud, kui palju potentsiaalselt nõuaks rahalisi vahendeid õpetajate karjäärimudeli rakendamine erinevate palgaastmetega vanemõpetajatele ja meisterõpetajatele. Kuna me sellel aastal tõstsime diferentseerimisfondi 20%-ni, siis ka selle arvelt [saab] karjäärimudelit rakendada. Need arvutused on tehtud ja hariduslepe on osapooltele saadetud. Vanemõpetaja ja meisterõpetaja karjääriastme palgatõus on täna arvestuslikult diferentseerimisfondi osa. Need olid arvestuslikult diferentseerimisfondi osa ka sellest hetkest alates, kui diferentseerimisfond kehtestati. Selle mõte oli, et iga koolipidaja ja iga koolijuht kehtestab oma karjääri- ja palgamudeli. Selleks anti koolidele vabasid vahendeid, et õpetajate palka diferentseerida. Nüüd me lepime riigiüleselt kokku, kuidas selle karjäärimudeli puhul õpetajate palka diferentseerida. Eraldi küsimus on õpetajate alampalga tõstmine. See on tõesti riigieelarve läbirääkimistel eelseisev küsimus, mille puhul me täna veel ei tea, kuidas see laheneb.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-12T13:06:45.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Järgnevalt Tõnis Lukas. Protseduur on teil juba selge. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '9a8a55b8-c946-47a2-9e17-9978c3fd23f8', 'date': '2024-06-12T13:06:49.000+00:00', 'speaker': 'Tõnis Lukas', 'text': 'Aitäh! Eelmise [vastuse kohta] ma ütlen lihtsalt seda, et ka diferentseerimisfondi tuleb sellisel juhul, kui sinna nii-öelda koormust või ülesandeid lisada, tõsta, nii et rahalised läbirääkimised on …', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-12T13:07:06.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Palun täpsustada, millisele ministrile on küsimus suunatud.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '9a8a55b8-c946-47a2-9e17-9978c3fd23f8', 'date': '2024-06-12T13:07:09.000+00:00', 'speaker': 'Tõnis Lukas', 'text': '… kõik need nagunii. Ma tahaksin praegu küsida Margus Tsahknalt. Nimelt, jällegi, Eesti 200 fraktsiooni esindaja küsis teilt väga terase küsimuse. Praegusel juhul on ka kindral Herem teinud vastavaid ettepanekuid, et niikuinii tõusvate kaitsekulude hulgas oleks vaja lähiajal hankida moona oluliselt [rohkem] – miljard kuni poolteist on need summad, millest on räägitud. Küsimus oli päris selge. Küsiti, millised on viisid selle võimalikuks rahastamiseks, aga valik, mille te välja pakkusite, oli siiski natukene piiratud. Võlakirju on väga selgelt välja käidud, loomulikult peaks juba käima tegevus võlakirjaemissiooni – kui see on riiklik – ettevalmistamiseks ja nii edasi. Ma küsin teilt konkreetselt: kas on veel mingeid meetodeid, mida valitsus on arutanud? Kas valitsus on arutanud ka käibemaksu tõstmist võimalike erakorraliste kaitsekulude tõusu katmiseks?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'aae0509c-c7cf-4949-a93b-b71393f9b5e6', 'date': '2024-06-12T13:08:20.000+00:00', 'speaker': 'Välisminister Margus Tsahkna', 'text': 'Aitäh, hea küsija! Ma kordan siis üle. Kõigepealt: ma ei tea vist ühtegi erakonda siin Riigikogu saalis, kes ei mõtleks selle peale, et me peame rohkem ja ennaktempos oma riigikaitsesse investeerima. Samal ajal teame päris selge pilguga, mis on meie majandus- ja eelarveprognoosid. Siin ma olen väga nõus Kristina Kallasega, kes ütles, et võib-olla me oleme viimase paarikümne aasta ühes tõsisemas kriisis, mis puudutab just nimelt riigieelarvet, aga mitte ainult – ka majanduse arenguprognoosid on kehvad. Need ei ole kehvad mitte sel [põhjusel], nagu meil oli näiteks aastail 2008–2009, et oli ülemaailmne finantskriis, vaid eelkõige seetõttu, et meie turud on ära langenud. Meil ei ole täna lootust, et kui turud, kus me oleme olnud tavalised ekspordipartnerid, kosuvad, siis meie majandus läheb kuidagi automaatselt käima. Seda lihtsalt enam ei juhtu, sest me pole enam tavaline konvergentsimajandus, mida teised riigid käima tõmbavad, ja me ei ole enam odava alltöövõtu riik, vaid me peame ise vaatama, kuidas oma majandust käima tõmmata läbi investeeringute, innovatsiooni, tarkade lahenduste ja muidugi läbi selle, et meie tööstus saaks uue tõmbe ja oleks võimeline eksportima. Ainult tööstuse ekspordist see raha tuleb. See kõik võtab aega. Ükspuha, milline valitsus siin ka ei oleks, see kõik võtab aega, aga kaitse ei oota. Tegelikult meil ongi kolm varianti. Kõige lihtsam, kiirem – aga see nõuab väga tõsist otsust ja ka koormust meie riigieelarvele – on kaitsevõlakirjade emiteerimine. See tuleb niikuinii ka riigieelarve tasakaalu sisse. Teine võimalus on see, mille nimel tuleb igal juhul tööd teha: et kaitsevõlakirju emiteeritaks Euroopa Liidu tasemel. Praegu on räägitud 100 miljardi suurusest võlakirjade emissioonist ja neid [tuleks] jaotada vastavalt võimekustele, mida on vaja arendada, eriti meie regioonis. Konkreetselt on räägitud eelkõige laskemoona, jämeda laskemoona võimekusest, on räägitud õhukaitsevõimekuse tõstmisest. See kõik, me saame aru, hakkab eelkõige asuma nendes riikides, kes on vahetu sõjalise ohu piires. Kolmas, tõepoolest, on maksude teema. Pean kinnitama, et valitsuses me ei ole arutanud näiteks käibemaksu tõstmist selleks, et katta kaitseinvesteeringute vajadusi, küll aga oleme valitsuskoalitsiooni tasemel ja ka avalikult rääkinud sellest, et võib-olla tuleb arutada erakorralise kaitsemaksu kehtestamist. Millistest komponentidest see koosneb, ongi avaliku debati sisu. Käibemaksu [ei plaanita tõsta], räägitakse pigem tulude [suurendamisest], aga mitte ühe või teisel grupi kaudu, vaid väga laiapindselt.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-12T13:11:29.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Järgnevalt Tõnis Lukas. Küsimuse alguses palun öelge, millisele ministrile küsimus on suunatud. Palun, Tõnis Lukas!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '9a8a55b8-c946-47a2-9e17-9978c3fd23f8', 'date': '2024-06-12T13:11:37.000+00:00', 'speaker': 'Tõnis Lukas', 'text': 'Küsimuse suunan härra kaitseministrile. Lugupeetud Hanno Pevkur! Euroopa Parlamendi valimiste kampaania on lõppenud ja isegi tulemused on teada. Üks teemadest, mis oli nendel valimistel kas nüüd tulipunktis, aga kindlasti teemana üleval, oli võimaliku Euroopa kaitsevoliniku lisamine praegustesse struktuuridesse. Täpselt ei ole teada, mis valdkondi ta ühendama hakkaks – tõenäoliselt hankeid ja muid niisuguseid asju –, aga enamik erakondi arvas, et see võiks olla Euroopa kaitsetööstuse ja üldse kaitsepoliitika tummisemaks muutmiseks oluline positsioon. Praegu räägitakse näiteks meie peaminister Kaja Kallase liikumisest Euroopasse – võimalik, et välisasjade volinikuks. Võib-olla jätame isikud kõrvale, kuigi on väga oluline, millisest riikide grupist ja millistest parteirühmadest Euroopa Parlamendis ameteid komplekteeritakse. Näiteks kui Euroopa uued tulijad ja Vene piiri äärsed [riigid] saavad välisasjade voliniku koha, võib juhtuda, et kaitsevolinik on Euroopa suurtest [riikidest] või Venemaa piirist kaugematest riikidest. Ühesõnaga, vaevalt teie kui tegusa inimese või valitsuse liikme teadmised on nii piiratud kui minul Riigikogu liikmena. Kindlasti need asjaajamised käivad. Kas te oskate kõneleda sellest, millise profiiliga isikut tõenäoliselt otsitakse? Kas on mingeid indikatsioone, kelle peale hakatakse mängima Euroopa kaitsevoliniku positsiooni täitmisel?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '63db6a84-695e-4e4a-ab36-c2fc090ee4b5', 'date': '2024-06-12T13:13:46.000+00:00', 'speaker': 'Kaitseminister Hanno Pevkur', 'text': 'Aitäh! No täna on meie infotund kujunenud natuke selliseks "Esimeseks stuudioks", nagu me siin arutasime, et on saatejuht ja on küsimused ja vastused. Aga ei, meil ei ole selle vastu midagi. Tõnis jagab küsimusi kenasti võrdselt ja vaatab, et kõik saaksid vastata. Kaitsevolinikust: ma olen sügavalt veendunud, et jah, Euroopa Liit vajab kaitsevolinikku. Komisjoni koosseisus peaks ta olema. Kas tema nimetus on kaitsetööstusvolinik või kaitsevolinik, on maitse asi. Fakt on see, et Euroopa Liidus tervikuna me peame rohkem tähelepanu pöörama riigikaitsele. Kuigi riigikaitse on ja jääb riikide pädevusse – riigikaitselised sisulised otsused tehakse loomulikult NATO tasandil, [näiteks] kaitseplaanide rakendamine ja planeerimine –, siis Euroopa Liidul on võimalus ja võimekus, nagu Margus COVID-i kriisile viitas, teha otsuseid, millest riigid saavad kasu. Selle jaoks oleks tõepoolest vaja poliitilist liidrit, kes aitaks neid protsesse vedada. On see siis 100 miljardi [euro hankimine] läbi kaitsevõlakirjade või mingi muu mehhanism, ei ole isegi niivõrd oluline. Oluline on see, et me sellele teemale tähelepanu pööraksime ja saaksime tugevdada riikide, eelkõige NATO idatiiva, Euroopa Liidu idatiiva kaitset. See on kõikidele vajalik. Kuidas seda protsessi võimalikult lihtsalt ette kujutada või kirjeldada: esiteks, järgmisel esmaspäeval kogunevad riigijuhid mitteametlikule ülemkogule, kus tehakse esimesed indikatsioonid. 27.–28. juunil toimub ülemkogu, kus põhimõtteliselt otsustatakse Euroopa Komisjoni uus president, loodetavasti ka ülemkogu president, samamoodi [Euroopa] Parlamendi juht ja kõrge välisesindaja. Need neli ametikohta peaksid saama ülemkogu heakskiidu. Sealt edasi: kui Euroopa Komisjoni president saab paika, on tema ettepanek see, milline saab olema Euroopa Komisjoni uus koosseis, arvestades liikmesriikide arvu ja sellest tulenevalt komisjoni liikmete arvu. Sellest omakorda tekib portfellide jaotus. Portfellide jaotuse puhul tuleb muidugi arvestada, et hetkel ei ole võimalik öelda, millise profiiliga [inimest] otsitakse, sellepärast et nagu ma ütlesin, kaitsevoliniku puhul jääb fookus suure tõenäosusega eelkõige tööstuse peale. Seda ei saa aga täna keegi öelda. Ma ühe asja ütleks veel. Ma loodan, et juhataja annab mulle mõne sekundi lisaks. Me ei ole uued tulijad, me oleme Euroopa Liidus olnud 20 aastat. Me ei ole enam ammu uued tulijad. Meid tuleb võtta täpselt samamoodi nagu kõiki teisi, Soomet ja kõiki teisi liikmeid, kes [1995]. aastal ja varem liitusid. Nii et ma väga loodan, et esiteks, kaitsevolinik tekib. Teiseks: tõsi on see, et kui Euroopa kõrge välisesindaja võiks tulla näiteks meie piirkonnast, siis riikide kokkuleppel suure tõenäosusega ei ole kaitsevolinik ja kõrge välisesindaja samast piirkonnast. Pigem on üks neist teisest piirkonnast. Need on üldised poliitilised tavad, mis on Euroopas olnud. Milline lõpptulemus on, näeme 28. juunil.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-12T13:17:21.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Järgmine küsija on Valdo Randpere. Palun enne küsimuse algust täpsustada, millisele ministrile on küsimus suunatud. Valdo Randpere, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '966e7ccd-b097-4e49-923c-c8d39dae2d62', 'date': '2024-06-12T13:17:28.000+00:00', 'speaker': 'Valdo Randpere', 'text': 'Aitäh! Mina küsin haridusminister Kristina Kallaselt, kuna talle on siin väga vähe küsimusi olnud. Ma igaks juhuks esitan kohe kaks küsimust ühekorraga, juhuks, kui ta esimesele ei tea vastust, sest äkki on veel liiga vara vastust oodata. Esimene küsimus on see. Meil oli hiljuti COVID, suleti koole. Siis oli üks läbiv hirm ühiskonnas, et kas koolide sulgemine, distantsõpe toob kaasa ka õpilaste teadmiste vähenemise, lüngad teadmistesse. Võib-olla on seda veel tõesti liiga vara küsida, nagu ma ütlesin, sest seda ei ole veel mõõdetud, aga kui on mingi teadmine, siis äkki jagate meiega. Kas on märgata, on see kuidagi halvasti mõjunud või ei ole üldse mõjunud või äkki on hästi mõjunud? Teine pool küsimusest on riigigümnaasiumide kohta. Pole enam tükk aega kuulnud, mis seisus me oleme. Kuidas on riigigümnaasiumide programmi täidetud? Kas on mõni veel ehitamisel või loomisel? Kuidas nemad on ennast õigustanud?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '58c73fe3-2c62-480d-902d-4514ce8090f1', 'date': '2024-06-12T13:18:39.000+00:00', 'speaker': 'Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas', 'text': 'Aitäh! Täna istuvad põhikoolilõpetajad [eksamil], teevad valikeksamit. Mu enda laps teeb täna eksamit. Me pingeliselt ootame neid tulemusi. Tänavu põhikooli lõpetavad noored on need, kes õppisid kuuendas, seitsmendas, kaheksandas klassis COVID-i ajal, ja ilmselgelt annavad põhikooli lõpueksamid märku, kas [õpilastele] on jäänud õpilüngad. Eelmise aasta eksamitulemused näitavad küll seda, et tõenäoliselt on õpilüngad COVID-i perioodil sellele põlvkonnale siiski tekkinud, aga eesti keeles lugemise ja kirjutamise oskuses märkimisväärseid muutusi ei ole. Eelmisel aastal ei teinud [eksamit] lävendile ära ehk jäi alla põhikooli baastaseme kõigest 4% põhikoolilõpetajatest eesti keeles, aga 23% matemaatikas. Me tegime haridusministeeriumis analüüsi, et mis on matemaatikas alla põhikooli baastaseme jäämise põhjused: kas põhjus on pandeemia; kas põhjus on see, et koolis ei ole kvalifikatsioonile vastavaid matemaatikaõpetajaid; kas on põhjus see, et kaasav haridus on tekitanud selle olukorra. Tegelikult ei olnud ükski nendest matemaatikatulemuste halvenemise põhjus. Ainuke, mis seda tegelikult selgitas, oli sotsiaal-majanduslike lõhede suurenemine hariduse andmisel. Ehk: nende laste tulemused, kellel oli nõrgem perekondlik tugi või kelle vanematel oli [vähem] võimalust oma lapsi haridusteel toetada, pandeemia ajal väga tugevasti langesid, sellepärast et kodune tugi oli nõrgem. See on see, mida me täna näeme ja millel on olnud mõju haridustulemustele. Me peame nende sotsiaal-majanduslike mõjude või taustamõjude suurenemise [probleemiga] hariduslike tulemuste näitamisel tõsiselt tegelema. Seda tõid välja ka 2022. aastal PISA tulemused, mis üldiselt näitasid Eestile ju head tulemust: me jätkuvalt oleme maailma tipus. Ka need lapsed, kes pandeemia läbisid, suudavad ikkagi maailma tipu tasemel [tulemusi] teha. Langus on siiski olemas ja langust on ka PISA-s näha, eriti tugevalt on kasvanud sotsiaal-majandusliku tausta mõju laste haridustulemustele. See trend on murettekitav ja sellega tuleks kindlasti tegeleda. Seoses riigigümnaasiumidega: täna on meil 26 riigigümnaasiumit. 27. riigigümnaasium on plaanis [ehitada], see on Lasnamäe riigigümnaasium. Oleme asunud Tallinna linnaga läbirääkimistesse. Tallinna linnal on vaja veel detailplaneeringut muuta selleks, et riik saaks arhitektuurikonkursi välja kuulutada. Lasnamäe riigigümnaasiumi ehitus on planeeritud 2028. aastasse.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-12T13:21:29.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu, proua minister! Enne järgmist küsimust laenan mõtet kaitseminister Hanno Pevkurilt, kes viitas, et tänane formaat on justkui nagu "Esimene stuudio". Kui panna sõnad "Esimene stuudio" ja "infotund" kokku, saame kokku "infostuudio". Järgmine küsija on meil juba neljandat korda selles nobedate näppude voorus. Hea kolleeg Tõnis Lukas, palun! Sõna on teil, aga enne küsimuse algust palun öelge, millisele ministrile on küsimus suunatud. Palun, Tõnis Lukas!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '9a8a55b8-c946-47a2-9e17-9978c3fd23f8', 'date': '2024-06-12T13:22:03.000+00:00', 'speaker': 'Tõnis Lukas', 'text': 'Aitäh, härra juhataja! Tõsi ta on jah, kurblooliselt ei saa üheski saates kõik osalejad võrdselt sõna. Mina suunan oma küsimuse nüüd välisminister Margus Tsahknale, kes on kiiduväärselt ka peaministri ülesannetes ja kes on nendessamades ülesannetes – ma küll ei tea, mis peaministriga juhtunud on – juba teist korda järjest, eelmisel nädalal samamoodi, ja kes meie diskussiooni siin kuulis. Eelmise nädala formaat oli midagi sarnast. Stuudios oli kaks … Oi, vabandust! Riigikogu saalis oli kaks Sotsiaalministeeriumi ministrit. Ma esitasin küsimuse selle kohta, et Eesti Ekspressi andmetel – mida ei ole keegi ümber lükanud – on Sotsiaalministeeriumis välja töötatud juhend selle kohta, et enam ei ole vaja soo muutmiseks kirurgilisel teel ehk mitte lihtsalt [selles mõttes], et kellena ma ennast tunnen, vaid soo [pöördumatuks] muutmiseks konsulteerida psühhiaatriga või saada tema seisukohta, mis enne oli kohustuslik. Seda kommenteerisid psühhiaatrite liidu esindajad, Sotsiaalministeeriumi esindajad. Teie tunnete Sotsiaalministeeriumi ja sealsete ametnike tungi asju reguleerida või reguleerimata jätta päris hästi. Kas te oskate öelda, kas sootunnuste kirurgilise muutmise küsimuses – sugu iseenesest on ju bioloogiline nähtus, seda reaalselt muuta ei saa – peaks olema valitsusel seisukoht? On see poliitiline küsimus või võib Maarjo Mändmaa tellida ühe juhendi kelleltki ja selle ka ise kehtestada? Keegi ei ole minu küsimusi vaidlustanud, ma ei ole sellist infot saanud – järelikult see on tõsi.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': None, 'date': '2024-06-12T13:24:14.000+00:00', 'speaker': 'Välisminister Margus Tsahkna', 'text': 'Aitäh, hea küsija, kõigepealt tunnustuse eest, et juba teist nädalat ma asendan peaministrit. Valitsus ja riik on selles mõttes hästi juhitud, aga minu asendamine Eesti põhiseaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse järgi ikkagi ei ole selline, nagu ma oleksin peaminister, vaid peaminister on ikkagi Kaja Kallas. See teema ei ole minu laual täna detailides, sest valitsuse tasemele neid arutelusid toodud ei ole. Küll aga, nagu te ise mainisite, aastaid tagasi ma pidasin valitsuse ministrina ka sotsiaalkaitseministri ametit ja toona oli see teema päris tõsiselt laua peal. Nimelt oli siis initsiatiiv anda inimesele soo muutmine täiesti vabaks, nii et see oleks tehtav põhimõtteliselt ID-kaardi alusel. Inimene ise saaks otsustada ja päris selgelt, jooksvalt ja korduvalt, millist sugu ta esindab avalikkuse silmis. Me ei rääkinud sellest, kellena inimene ennast tunneb. Ma olen täiesti selgel seisukohal, et tegu ei ole üldpoliitilise teemaga, vaid iga inimene saab ise otsustada ja peabki ise otsustama selles mõttes oma identiteedi üle. Küll aga oli varasem regulatsioon tookord tehtud nõndamoodi, et minister pidi alla kirjutama ja minister pidi lõpuks formaalselt otsustama, mis sugu üks või teine inimene on. See oli meie ühine arusaamine toona terviseministrina töötanud Jevgeni Ossinovskiga, et see ei ole ministri otsus, see on laiem teema. Seetõttu töötatigi välja kord, kuidasmoodi toiming läbi viidaks, kuidasmoodi eksperdid aitaksid inimesel selgusele jõuda ja lõpuks ka, kuidasmoodi oleks võimalik oma sugu vahetada. See kord minu teada senimaani kehtib. See ei ole ministri otsus selles mõttes, et minu hinnangul ministril puudub kompetents hinnata, kas üks või teine isik on ühte või teist sugu. Minister täidab talle Riigikogult antud mandaati ja on poliitiline juht. Ma mäletan, et seal oli ka üks teine aspekt juures. Kui anda see asi täiesti vabaks, siis tekib tegelikult julgeolekupoliitiline küsimus: mitte kaitsepoliitilises võtmes, vaid selles, et isikud peavad olema identifitseeritavad. Kui inimene oma sugu muudab ja saab seda teha täiesti vabalt, jooksvalt, pidevalt näiteks e-riigi vahendusel, siis muutub ka isiku identiteet riigi silmis, muutub tema isikukood. See läheb hoopis muusse teemasse. Nüüd tulen tagasi arusaama juurde, mida võib-olla ka küsija silmas pidas, et kas see peaks olema täiesti vaba teema, mida iga inimene saab ise otsustada. Ma arvan, et inimene peabki saama ise otsustada, aga selleks peab olema ka vastav ja väga selge protseduur. Võib-olla anda lihtsalt abi ja tuge enne, kui selliseid põhimõttelisi otsuseid teha. Ma olen ise ka lapsevanem ja meie oma vanuses teame väga hästi, et väga palju mõtteid käib noortel inimestel peast läbi. Kindlasti on kirurgiline sekkumine oma sootunnuste muutmiseks see samm, mis vajab pikaaegset ja põhimõttelist enesesse süüvimist. See kindlasti ei tohi käia kergekäeliselt ja väga lihtsalt. Ma tahan veel kord rõhutada, et …', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-12T13:28:08.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Vabandust, aga nüüd me oleme juba peaaegu minuti üle.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'aae0509c-c7cf-4949-a93b-b71393f9b5e6', 'date': '2024-06-12T13:28:11.000+00:00', 'speaker': 'Välisminister Margus Tsahkna', 'text': '… see ei ole minu partei poliitiline seisukoht, vaid see on niisugune inimlik ja isikuvabadusi austav seisukoht.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-12T13:28:16.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Head kolleegid! Ma väga ei taha teid katkestada, sest meil on täna küsimusteks aega, aga mingid raamid küsimustel ja vastustel siiski on. Ligi minutist üleminekut me kahjuks siin päris lubada ei saa. Aga läheme edasi, meil on veel registreeritud küsimusi. Järgmine küsija on Peeter Tali. Palun enne küsimuse algust öelda, millisele ministrile on küsimus suunatud. Peeter Tali, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'b6f8dff5-7c69-4d4c-b978-be0a2ad6e161', 'date': '2024-06-12T13:28:46.000+00:00', 'speaker': 'Peeter Tali', 'text': 'Küsimus on härra välisministrile ja see puudutab Prantsusmaa president Emmanuel Marconi, kes küll saatis … Macroni, parandan, kes küll saatis parlamendi laiali, aga tema niisugust initsiatiivi viia Putini režiim tasakaalust välja. Esiteks ütles ta, et annab moodsaid lennukeid Mirage, ja [teiseks], et Prantsusmaa kaalub väga tõsiselt oma vägede, instruktorite saatmist Ukrainasse. Nüüd on öelnud Saksa ajakirjandusväljaanne Bild – ma rõhutan, et tegemist ei ole kvaliteetväljaandega –, teiste riikide hulgas on ka Eestit nimetatud, et [Saksamaa] võib saata Ukrainasse logistikaüksuseid ja instruktoreid. Nüüd küsimuse juurde. Mu küsimus on: millised on välispoliitiliselt Eesti plussid, miinused ja riskid ja mida me võime [sellest] saada? Kuidas peaks Eesti sees sündima see otsus, et kas, mida ja kui palju saata ja kuidas?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': None, 'date': '2024-06-12T13:30:03.000+00:00', 'speaker': 'Välisminister Margus Tsahkna', 'text': 'Aitäh!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': None, 'date': '2024-06-12T13:30:08.000+00:00', 'speaker': 'Kaitseminister Hanno Pevkur', 'text': 'Mulle oli see. (Peeter Tali saalist: "Välisministrile oli.") Välisministrile? Ma kuulsin, et sa ütlesid, et kaitseministrile. (Naer saalist. Peeter Tali kõneleb saalist.) Ma kuulsin, et kaitseministrile. Vabandust! (Kristina Kallas saalist: "Poisid tõusid koos püsti." Naerab.)', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': None, 'date': '2024-06-12T13:30:13.000+00:00', 'speaker': 'Välisminister Margus Tsahkna', 'text': 'Ei, mul ei ole midagi …', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-12T13:30:14.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': '(Sumin saalis.) Head kolleegid! (Naerab.) Kuna meil on praegu … Teeme nii, head kolleegid, et kuna meil on praegu aega, siis Peeter Tali saab registreeruda uue küsimuse esitamiseks ja siis me saame sama küsimuse küsida ka kaitseminister Hanno Pevkurilt. Kindlasti on need äärmiselt olulised seisukohad, aga kuna küsimus oli tõesti suunatud välisminister Margus Tsahknale, siis Margus Tsahkna, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'aae0509c-c7cf-4949-a93b-b71393f9b5e6', 'date': '2024-06-12T13:30:39.000+00:00', 'speaker': 'Välisminister Margus Tsahkna', 'text': 'Saatejuhi saalomonlik otsus on minu arust väga hea. Siis saab täieliku pildi, sest kaitseminister tegelikult tegeleb sõjalise poolega, aga välisminister tegeleb välispoliitiliste aspektidega. Mulle väga meeldis president Macroni väljaütlemine, mis tekitas väga palju arutelu. Näiteks kasutas ta sõnu boots on the ground – mis see siis täpselt on, selle pärast hakkasid kõik pead sügama ja selle üle mõtlema ja arutama. See ongi hea, sellepärast et läänemaailmas me ütleme liiga palju kordi ei. Me ütleme, et me ei tee ühte asja, me ei tee teist, kolmandat ja neljandat asja, ja see on väga selge sõnum Putinile. Kui me midagi ei tee, siis ta saab järelikult arvestada sellega, mida me teeme. Selline kastist välja mõtlemine mulle väga meeldib ja see on ka tekitanud segadust Putini plaanides, kuna ta peab arvestama võimalusega, et äkki me saadamegi läänemaailma poolt boots on the ground. Hetkel ei räägi mitte keegi [Ukrainasse] sõjalise missiooni saatmisest. Eesti puhul on täiesti selge, et igasuguse missiooni saatmine käib vastavalt Riigikogu otsusele. Valitsus ei saa kedagi saata missioonile ilma Riigikogu mandaadita. See on põhiseaduslik positsioon ja selles mõttes ei ole mõtet väga peljata. Nüüd, kui me räägime aruteludest: muidugi räägitakse ja arutatakse, mida me saaksime veel teha Ukraina toetuseks. Ukraina ei ole küsinud sõjalist missiooni, vaid pigem räägitakse treeningvõimekustest. Me anname Ukraina sõduritele praegu tegelikult päris laia treeningut ja väljaõpet väljaspool Ukrainat. Räägitud on sellest, kas teatud juhtudel oleks võimalik midagi üle võtta ka Ukraina territooriumil, ja see ei ole sõjaline missioon. Toon ka ühe näite. Leedu parlament andis tegelikult juba eelmisel aastal mandaadi Leedu valitsusele [saata] suurusjärgus peaaegu 100 inimest teatud juhtudel – mitte sõjalise missiooni võtmes, vaid näiteks piirivalvevõimete katmiseks või milleks iganes – ka Leedust väljapoole. Nii et siin ei ole mitte midagi uut ja väga sensatsioonilist, eks järgmises voorus saab ka kaitseminister täpsustada. Üks idee, mille on välja käinud seoses uue mobilisatsiooniseadusega, mis Ukrainas vastu võeti, Poola välisminister Radosław Sikorski, on see, et neid isikuid, kes tuleksid nende territooriumile vabatahtlikult Ukraina kodanikena kokku, on Poola valmis oma territooriumil treenima, rahastama ja välja õpetama, näiteks brigaadi jagu Ukraina kodanikke, kes läheksid Ukraina sõtta kaitsma oma riiki. Siin on erinevaid variante.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-12T13:33:29.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aitäh! Järgmine küsija on Tõnis Lukas. Palun! Enne küsimuse algust palun täpsustage, millisele ministrile on küsimus suunatud.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '9a8a55b8-c946-47a2-9e17-9978c3fd23f8', 'date': '2024-06-12T13:33:38.000+00:00', 'speaker': 'Tõnis Lukas', 'text': 'Aitäh! Kuna noormeeste vahel on siin nii tõsine konkurents küsimustele vastamises, [küsimuste võrdselt jaotamise] temaatika on ka ja mõlemad on endised sotsiaalministrid, siis võib-olla olekski õigem küsida hoopis Kristina Kallase käest. (Naer saalist.) Ma küsin haridus- ja teadusminister Kristina Kallase käest. Kuidas teie suhtute sellesse, et alates 18. eluaastast – tegelikult me räägime vanuse poolest ju 11. klassi õpilastest; nüüd, ma saan aru, sellel kevadel on tehtud juhendis muudatus – on võimalik füüsilise, kirurgilise sekkumisega muuta sootunnuseid. Enne pidi [käima] psühhiaatri konsultatsioonil ja küsima nõusolekut soo muutmiseks kirurgilisel teel. [Ei saanud] lihtsalt öelda, et ma tunnen ennast kellenagi. Kui [varem] pidi küsima psühhiaatrilt seisukohta – ma ei taha öelda, et diagnoosi – või nõu, siis nüüd seda enam tegema ei pea. Me teame, et noori inimesi mõjutab tihti [soov] kuuluda mingitesse sotsiaalsetesse gruppidesse. Nõuandjaid on palju, ise oled segaduses. Probleeme võib elus olla erinevaid. Kahetsusväärselt palju, mitmetel juhtudel – ajakirjandusest [saab] lugeda – öeldakse, et sa tõenäoliselt ei tunne ennast oma kehas hästi, see on sinu probleem, kuigi küsimused on võib-olla hoopis sotsiaalsed, käitumuslikud. Ma küsin: kuidas teie suhtute sellesse, et soo muutmine tehakse noortele nii vabaks? Ma leian, et see ei ole õige.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': None, 'date': '2024-06-12T13:35:31.000+00:00', 'speaker': 'Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas', 'text': 'Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole kahjuks kursis selle küsimuse detailidega, et teiega siin seda debatti detailselt pidada. Pean tunnistama, et ma pean sellesse võib-olla rohkem süvenema. 18-aastane inimene on õiguslikult, juriidilises mõttes täiskasvanu. Selle tõttu, ka põhiseaduse mõttes, on täiskasvanud inimesele keerulisem seada piiranguid, mida tema oma eluga teha saab ja teha tohib, aga niipalju kui ma tean, ei käi soovahetusprotsess siiski lihtsalt kellegi päevasoovi pealt. Seda ei [tehta] nii-öelda paberil esitatud avalduse põhjal, et ma täna soovin ja homme see juhtugu. See on siiski oluliselt pikem protsess. Ma väga loodan, et inimesed siiski saavad vajalikku tuge, kui on vaja teha nii põhimõtteline ja nii elu muutev otsus. See kindlasti ei tohiks toimuda kiiresti, ei tohiks toimuda hetke ajel. Ma väga loodan, et protsessi on ikkagi piisavalt selliselt kujundatud, et kui ta selle protsessi on endale sooviks võtnud, siis ta saab piisavalt tuge, et otsus oleks põhjendatud ja õige. Aga ma tõesti jään praegu selles mõttes natuke vastuse võlgu, et kui detailselt seda juhendit on muudetud võrreldes varasemaga.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-12T13:37:11.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aitäh! Järgnevalt on küsija kolleeg Peeter Tali. Palun enne küsimuse algust täpsustada, millisele ministrile on küsimus suunatud. Peeter Tali, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': None, 'date': '2024-06-12T13:37:21.000+00:00', 'speaker': 'Peeter Tali', 'text': 'Ei saa kaitseministrile kuidagi pettumust valmistada, küsimus ongi kaitseministrile. Välisminister peaministri ülesannetes ütles siin selgelt, et kui Ukrainasse ikkagi saadetakse keegi pikemalt midagi tegema, siis see tuleb teha loomulikult parlamendi kaudu. Mu küsimus on: mida me üleüldse saame veel ise teha, et Ukrainat toetada, peale lähimaa-õhutõrjerakettide [saatmise], mille me ootamatult otsustasime, kuna ukrainlaste vajadus oli lihtsalt nii suur? Me otsekohe reageerisime. Ma ei mäleta, kuhu rindelõiku need lähevad, aga vajadus oli suur ja need kindlasti ukrainlasi aitavad. Mida me saame veel teha lisaks sellele, et me iga päev räägime oma liitlastega nii valitsuse kui ka parlamendi tasemel?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '63db6a84-695e-4e4a-ab36-c2fc090ee4b5', 'date': '2024-06-12T13:38:20.000+00:00', 'speaker': 'Kaitseminister Hanno Pevkur', 'text': 'Aitäh! Ma väga vabandan, et me siin koos [Margus Tsahknaga] niimoodi püsti hüppasime, aga ju siis oli soovkuulmine. Kuna teema oli see, millega ma igapäevaselt praegu tegelen, siis ma järelikult kuulasin sooviga sulle vastata. Paar sõna veel sellest juriidilisest mandaadi-küsimusest. Juriidiliselt on põhimõtteliselt erinevaid võimalusi. Esiteks, parlament on andnud valitsusele nii-öelda blankomandaadi, mida sa kindlasti ise väga hästi mäletad. Me räägime sõjalistest missioonidest – sõjalisele missioonile saatmiseks, kiireloomuliselt reageerimiseks [on olemas] blankomandaat. Teine, kui me räägime nii-öelda Prantsuse initsiatiivist: Prantsuse initsiatiiv ei puuduta mitte sõjalist missiooni, vaid treeninguid, väljaõpet. Seal on reeglina olnud kasutusel kas riigikaitseseaduses toodud rahvusvahelise koostöö formaat, mis täpsustab põhiseadust – põhiseadus ütleb, et rahvusvahelisele ülesandele saatmise otsustab parlament, riigikaitseseadus täpsustab seda, et sõjalise missiooni [otsustamine] on parlamendi roll –, ja rahvusvaheline koostöö: näiteks saadeti kaitseliitlased Poola piiri toetama, see oli Vabariigi Valitsuse otsus. Tuleb arvestada ka seda, et on olemas veel [üks] võimalus – meil praegu inimesed käivad seal infot kogumas –, see on lähetuse formaat. Erinevaid formaate on tegelikult palju, aga on selge, et me ei ole hetkel veel sealmaal, et üldse seda arutada, mis see õiguslikult võiks olla. Nüüd Ukraina abistamise kohta: jah, üks on see, kas me saame veel midagi oma varudest võtta ja Ukrainale saata. Seda me Kaitseväe juhtkonnaga loomulikult igapäevaselt jälgime, et meie oma võimekus ei langeks, aga teisalt on meil loomulikult ka üsna tihe suhtlus Ukraina kaitseväe, Ukraina poliitilise ja Kaitseministeeriumi juhtkonnaga ja minul isiklikult kaitseministriga. Kui on selliseid kiireloomulisi … See Mistrali-[otsus] kasvas ka välja väga kiirest vajadusest, nende pöördumisest meile. Mida me reaalselt teeme: me püüame ukrainlastelt maha võtta mingeid koormusi, mida nad on [seni] ise teinud, ehk me püüame neil aidata hankeid läbi viia, et nad peaksid sellisele [administratiiv]asjale vähem peavalu kulutama. Me saame neid sellega aidata. Ja loomulikult see, mida sa ise juba mainisid – homme-ülehomme on seal NATO kaitseministrid –, et [me saame] ikkagi jätkuvalt suruda seda sõnumit, et abi kogu aeg kasvaks, ja ka [toetada] Ramsteini formaati. Ehk kui ma võtan kokku: a) meie enda toetus, b) sõnumi hoidmine, c) Ukrainalt koormuse mahavõtmine, näiteks hankeid läbi viies.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-12T13:41:29.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu, härra minister! Järgnev küsija on, üllatav-üllatav, jälle Tõnis Lukas. Aga palun, Tõnis Lukas! Enne küsimuse algust täpsustage, millisele ministrile on küsimus suunatud. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '9a8a55b8-c946-47a2-9e17-9978c3fd23f8', 'date': '2024-06-12T13:41:40.000+00:00', 'speaker': 'Tõnis Lukas', 'text': 'Aitäh! Minu küsimus on Kristina Kallasele, haridus- ja teadusministrile. Kärpe-eelarves ehk lisaeelarves te plaanite vähendada teaduskulusid. Plaan on pidada küll kokkuleppest kinni, aga kuna SKT on vähenenud, siis on 1% sisustamiseks vaja justkui vähem raha. Nüüd, metoodiliselt te teate – või kui palju meist keegi üldse teab, sest paraku Rahandusministeerium keeldub juba aastaid tegema väga selget juhendit või korda selle kohta, kuidas ja mis ajahetkel SKT-d arvestatakse –, et üldiselt on nii, et SKT-st selgub mingi tegevuse osakaal tavaliselt peale seda aastat, kui see raha on kulutatud. Päris mitmel juhul on SKT arvestus olnud lõpuks palju optimistlikum kui siis, kui eelarvet tehti, nii et ma küsin: kui kindel te olete, et selline teaduse rahastamise kahandamine on praegu täpne ja me tegelikult jääme üle 1% või 1% [SKT-st] sisse ehk kokkuleppe sisse ja ei lange sealt allapoole pärast lisaeelarve [koostamist]? Selle küsimuse teine pool puudutab ülikoole. Meil on mõneks aastaks tehtud kokkulepe ülikoolide ja kõrgkoolide rahastamise 15%-liseks tõusuks aastas. See kokkulepe praegu veel püsib. Ega te seda [protsenti] kahandama ei lähe? Kokkulepe on pikaajaline ja seda ei ole riigil õigus ühepoolselt vähendada.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '58c73fe3-2c62-480d-902d-4514ce8090f1', 'date': '2024-06-12T13:43:45.000+00:00', 'speaker': 'Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas', 'text': 'Aitäh küsimuse eest! Teadusraha kärbe lisaeelarves moodustas 19,4 miljonit eurot. Sellest 19 miljonist on 6,5 miljonit valitsuse sihtotstarbelises reservis oleva valdkondliku teadus- ja arendustegevuse raha kärbe. [See raha] on kasutamata olnud, see on tegelikult jäägi kärbe. Teine osa jäägi kärpest on haridusministeeriumis olnud roheinvesteeringute kärbe. Jah, me küll lubasime algselt ülikoolidele, et nad saavad roheinvesteeringuid kasutada kas päikesepaneelide [ostmiseks] või akende vahetamiseks ehk oma taristu roheinvesteeringute mõttes vastavaks viimiseks, aga praegu oleme me neid ühekordseid jääke sellest teaduse rahast kärpinud. Nii et sellest 19 miljonist on mingi osa tegelikult ühekordseid kärpeid. See tähendab seda, et kui SKT korrigeerub, siis see on lihtsalt selle aasta sees olnud lisaeelarvekärbe. Mis puudutab teaduse pikema aja kärbet, siis arendusstipendiumid jäid praegu selle kärpe tõttu põhimõtteliselt seisma. Arendusstipendiume me välja ei kuuluta. Nüüd sõltub kõik järgmiste aastate SKT kasvust, potentsiaalsest kasvust 2025. või 2026. aastal, et kas tuleb see raha tagasi, et me saaksime arendusstipendiumid ka välja kuulutada. Võib-olla halb uudis teaduse poole pealt on Teamingu projektide kohta: Eestist [esitati] Euroopa tippkeskuste Teamingu projektidesse kolm taotlust ja ükski neist raha ei saanud. Kaasfinantseering mahus 45 miljonit eurot, mis oli riigieelarvesse planeeritud, jääb kasutamata, sellepärast et Teamingu projektid jäid rahastamata. See on Eesti teadusele siiski rahaline kaotus, aga reservis hoitud raha tegelikult vabaneb. Mis puudutab hariduse kulusid üldiselt, ka kõrghariduse rahastamist, siis hariduse valdkonnas kärbete tegemisel ja raha kokkutõmbamisel olen ma väga selgelt seadnud nii-öelda punased jooned sinna, kust me kindlasti kärpida ei tohi. Need on eestikeelsele õppele üleminek, kõrghariduse rahastamine ehk see 15% [aastas suurenemise] kokkulepe, teaduse raha baasinstrumendid ehk kõik – baasfinantseering, uurimisgrandid, nooremteadurite lepingud ja tippkeskuste rahastamine –, mis otse teadusele lähevad, ja kutsehariduse valdkonna raha, sest kutseharidus vajab päris märkimisväärselt ressursse juurde. Need on kohad, kuhu me kärpima kindlasti ei lähe, sellepärast et need on hariduse baasvajadused. Ma arvan, et sealt kärpida oleks väga vale.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-12T13:46:28.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Järgnevalt kolleeg Peeter Tali. Palun enne küsimuse algust öelda, millisele ministrile on küsimus suunatud. Peeter Tali, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'b6f8dff5-7c69-4d4c-b978-be0a2ad6e161', 'date': '2024-06-12T13:46:37.000+00:00', 'speaker': 'Peeter Tali', 'text': 'Küsimus on haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele eestikeelsele õppele ülemineku kohta. Olen lugenud igasuguseid asju, et kuidas ei saa ja kuidas saab. Mu küsimus on: kas on ka mingisugused koolid, kes tahavad kiiremini üle minna eestikeelsele õppele? Ma tean, et näiteks Pärnus on Tammsaare kool, mis oli ajalooliselt 3. Keskkool ja mille on näiteks Andrei Korobeinik lõpetanud. Sellest on saamas või juba saanud täitsa tavaline [eestikeelne] kool. Kuidas see kõik rahvusvaheliselt kõlab? Kui te räägite oma kolleegidega Euroopa Liidus ja NATO-s, siis kuidas nad seda näevad? Eesti-Läti parlamendigrupi juhina ma tean, et lätlased ütlevad, et nojah, te olete nüüd küll õigel teel, aga me saame aru, et te olete aeglasemad kui meie. Meie ikka teeme asjad ära, teie kaalute seitse korda, aga lõpuks ometi olete haaranud härjal sarvist ja tundub, et teete ühtse [eestikeelse] kooli lõplikult ja päriselt ära.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '58c73fe3-2c62-480d-902d-4514ce8090f1', 'date': '2024-06-12T13:48:04.000+00:00', 'speaker': 'Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas', 'text': 'Aitäh! Meil on praegu veel 70 vene õppekeelega kooli. Sellest 70 koolist läheb [eestikeelsele õppele] valitsuse kavandatud tegevuskavast kiiremini üle natuke üle 20 kooli. Tartu linnal on oma eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava, mille tempo on kiirem. Kaks Tartu linna kooli lähevad [kiiremini] üle, kuigi ma olen kuulnud, et üks Tartu linna kool on vist palunud Tartu linnalt pikendust. Ma ei teagi, Tõnis, mis seis seal on. Ma ei tea, kas pikendus sealt tuleb või ei tule. Ma ei ole Tartu linna otsusega kursis, aga praeguse ajakava järgi peaks [üleminek] kiirem olema. Meil on Kohtla-Järvel kaks kooli, kes lähevad kiiremini üle. Eestikeelsele õppele lähevad üle kõik algklassid: 1., 2., 3., 4. klass – kõik alustavad eestikeelset õpet. Meil on Narvas koole ja meil on ka Tallinnas koole, kes mitte ainult esimestes ja neljandates, vaid ka algkooli praktiliselt kõikides klassides alustavad õppimist eesti keeles, sellepärast et tänavu 2. ja 3. klassi minevad lapsed peavad varem või hiljem minema eestikeelsele õppele üle. Miks mitte seda alustada juba 2. või 3. klassis, miks peaks ootama kuni 4. klassini selleks, et eestikeelsele õppele üle minna. Nii et päris palju on koole, kes lähevad [varem] üle. Need on reeglina koolid, kellel on seni olnud väga suur edu keelekümbluse metoodika rakendamisel. Nad on 20 aastat või üle selle rakendanud keelekümblusmetoodikat. Neil on õpetajad, neil on kompetents ja pädevus. Mis puudutab rahvusvahelist haridusüldsust, kes hariduspoliitikaga tegeleb, siis olen pidanud väga palju eestikeelsele õppele üleminekut tutvustama, selgitama. Väga positiivselt on seda vastu võetud, ma ei ole kuulnud mitte ühtegi kriitikanoolt Eesti kohta. Mitte kunagi ei ole üles kerkinud küsimust, kas te ahistate venekeelse vähemuse õigust emakeelsele haridusele. Eesti ülemineku puhul ongi väga oluline alati välja tuua seda, et jah, me teeme seda aeglasema tempoga kui Läti, aga me teeme seda oma tempoga ja sellel on omad põhjused, miks me seda sellise tempoga teeme. Põhjused on selles, et meil on pedagoogiliselt ja hariduslikult väga läbimõeldud protsess. Eesmärk ei ole ainult eesti keele selgeks õpetamine, vaid nendes vene koolides ka üldise hariduskvaliteedi tõstmine selleks, et me suudaksime ka akadeemiliselt väga head haridust pakkuda lastele, kelle emakeel on vene keel.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': None, 'date': '2024-06-12T13:50:56.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aitäh! Enne kui ma annan võimaluse tänase infotunni viimaseks küsimuseks, pean tegema pisut statistilist ülevaadet. Nimelt, kolleeg Tõnis Lukas on püstitamas uut infotunni rekordit: koos viimase küsimusega on Tõnis Lukas infotunnis esitanud lausa kümme küsimust. See läheb kindlasti Riigikogu ajalukku infotunni [küsimuste] rekordina. Aga nüüd on tõesti sõna Tõnis Lukasel infotunni viimaseks küsimuseks. Enne küsimuse algust palun täpsustage, millisele ministrile on küsimus suunatud. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': None, 'date': '2024-06-12T13:51:34.000+00:00', 'speaker': 'Tõnis Lukas', 'text': 'Aitäh! Üleminek eestikeelsele õppele tuleb nüüd ära teha ja koolikeskkond, keelekeskkond peab muutuma eestikeelseks, nii et jõudu! Mul on küsimus välisminister Margus Tsahknale, kes on muu hulgas täna siin ka peaministri ülesannetes. Te mõni aeg tagasi ütlesite, et nüüd lähiajal, sel suvel, muutub valitsus kindlasti, tuleb uus valitsus. Öelge siis kenasti, millal praegune valitsus oma tegevuse lõpetab. Kõik ootavad!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'aae0509c-c7cf-4949-a93b-b71393f9b5e6', 'date': '2024-06-12T13:52:23.000+00:00', 'speaker': 'Välisminister Margus Tsahkna', 'text': 'Aitäh! Tõepoolest, ühiskonna meeleolu on laiemalt ja pikemalt olnud nagu "Godot\'d oodates". Jutt käib ju tegelikult sellest, et peale Euroopa Parlamendi valimisi hakatakse kokku panema uut komisjoni ja määrama kõrgeid ametikohti Euroopa Liidu tasemel. Üks pretendent kõrgemale ametikohale on tänane Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas. Sellest on palju räägitud. Teine loogika seisneb selles, et tänase koalitsioonilepingu alusel on kokku lepitud, et ka Euroopa Komisjoni Eesti-poolne esindaja ehk commissioner on Reformierakonna nimetada. Kui kõik need infokillud kokku panna, siis ongi väga aktiivseks läinud see spekulatsioon, kas Kaja Kallasele võidakse teha ettepanek [asuda] näiteks mõnele kõrgele ametikohale, ja siin käib jutt, oleme ausad, kõrgemast välisesindajast. Seda mina ei tea, kas ettepanek tehakse või mitte, see peaks selguma jaanipäevaks või saama päris selgeks peale jaanipäeva. Need on Euroopa suurte perekondade ja parteide mängud. Teine [küsimus] on see, et kui [ettepanekut] ei tehta, kas siis teeb Reformierakond ettepaneku, et näiteks peaminister Kaja Kallas oleks võimalik kandidaat Euroopa Komisjoni liikme koha peale. See õigus on Reformierakonnal olemas ja kui see ettepanek tehakse, siis valitsus peab seda otsustama. Ajaraami vaadates: sellel hetkel, kui Kaja Kallas otsustab mõne ametikoha vastu võtta, peab ta tagasi astuma peaministri ametikohustuste täitmisest. Siis valitsus ka kukub ehk valitsus astub tagasi. Kui peaminister astub tagasi, siis valitsus astub tagasi, ükspuha mis põhjustel. [Asi] ei ole mitte selles, kas me saame hästi või halvasti läbi või kas see koalitsioon on hästi või halvasti hakkama saanud. Ma arvan, et meil on omavahelised suhted väga head ja see koalitsioon on väga töövõimeline. Sealt tuleb lihtsalt see loogika. Ja nüüd, kunas see kõik võib juhtuda, seda tuleb kindlasti küsida Reformierakonna, Kaja Kallase käest. Seda on vist, ma arvan, sada korda siin saalis ka küsitud. Ajaraam on aga enam-vähem selline, et juulikuu jooksul saab selgeks, esiteks, kes saab Euroopa Komisjoni presidendiks, ja [teiseks], kes hakkavad olema riikide esitatud komisjoni liikme kandidaadid. See on juulikuu jooksul, siis saab selgeks ka see, mis Eestis edasi saab. Eesti 200 poolt võin öelda, et meie oleme oma koalitsioonipartneritega rahul. Ma arvan, et see koalitsioon on Eestile kõige parem kombinatsioon poliitilises võtmes: me austame isikuvabadusi, liberaalsust ja me saame aru vastutusest, mis puudutab Eesti riigi julgeolekut, aga ka eelarve- ja majanduspoliitikat. Eesti 200 tahab oma programmi jätkuvalt ellu viia, kui see on võimalik.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-12T13:55:20.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu, lugupeetud minister! Ma tänan kõiki kolleege, kes tänases infotunnis osalesid, tänan infotunnis osalenud valitsuse liikmeid. Tänane infotund on lõppenud ja me jätkame täpselt kell kaks, kui algab Riigikogu täiskogu istung.', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2024-06-12T13:55:42.000+00:00', 'speaker': None, 'text': 'Aitäh. Suurepärane. 13:55', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 3
Date: 2024-06-11T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 7

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 3
Date: 2024-06-10T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 7

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2024-06-10T17:22:57.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2024-06-10T17:22:57.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Jäänud on vaba mikrofon. Peale haamrilööki on võimalus registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Urve Tiidus, palun! Ei ole piiranguid.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '0c571754-914d-406a-baba-6734212353de', 'date': '2024-06-10T17:23:13.000+00:00', 'speaker': 'Urve Tiidus', 'text': 'Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud juhataja! Vaba mikrofon on tore võimalus, et teha väike heategu, heategu eesti kõnekeele edendamiseks. Tahan rääkida nähtusest, mis levib nagu nakkus. See on kõnekeeleline maneerlikkus või selline kunstlik keelekasutus. Mitte sõna otseses mõttes peenutsemine, vaid see tuleneb soovist rõhutada mõnd mõtteavaldust, varieerides lauserõhke või täpsemalt sõnarõhke. See suulise kõne stiil, mille kohta ma kohe näiteid toon, levib viimastel aegadel järjest rohkem. Stenogrammi jaoks on võib-olla hea soovitus – või te teate ise paremini, kuidas seda märkida – panna ülakoma selle rõhulise silbi ette. Siis saab aru, millest ma räägin, ka see, kes seda teksti loeb. Toetajate`ta, aegla`selt, otsustamise`ni, selge`maks, saame seadusega piira`ta, seotud usaldushääletuse`ga, varase`malt, piira`tud, viieteistkümne`ni, mõjutab ulatusli`kult. Ja nii edasi ja nii edasi. Peaks kontrolli`ma – mõned näited veel. Valimiste salaja`sus. Täna kõlas siin saalis: muutub Euroopa haigeks meheks sajandi`teks. Peaks olema määratle`tud. Küllap taipasite, milles on asi. Eesti keeles on rõhk reeglina sõna esimesel silbil. Eesti keeles on loomulikult palju võõrsõnu, kus rõhutatakse originaalkeele järgi. Näiteks man`eer, organisatsi`oon, elekt`rooniline, ju`riidiline on sellised näited võõrsõnadest. Eesti keeles on praktiliselt ainult üks hea näide, kus rõhk on viimasel silbil, ja see sõna on "aitäh". Väga palju neid sõnu rohkem ei ole. Ma toon veel mõned viimase silbi rõhutamise näited. Kas tuleb tuttav ette? Esimeste`na, õiguse`le, konkreetsed juhtu`mid, leiame lahendu`se, kindlas`ti, viieteistkümne`ni, kehtestab reeg`lid, jätab kohale ilmuma`ta. Olen need üles tähendanud ja need näited on kõik võetud kas siin saalis või mujal avalikus ruumis kõlanud sõnakasutusest. Ja siin ei ole poliitikaga mitte mingit tegemist, [räägin] lihtsalt keele huvides. Küllap oponeerib keegi nüüd mulle, et keel areneb ja muutub ja sellisel moel viimast silpi rõhutades saab justkui anda mõnele mõtteavaldusele suurema kaalu. Võib-olla. Siiski, eesti keele kõnelemisel on hea teada paari reeglit. Lihtlauses on üks sõna rõhuline, liitlauses võib neid olla natuke rohkem, vastavalt lause osadele, ja eesti keeles on kuldne reegel: sõnarõhk on esimesel silbil. Ja lõpetuseks üks ja sama tekst kahel viisil. Öeldakse küll, et vigu ei tohi võimendada, aga siiski, saate võrrelda. 37% uuringus osalenu`test vastas, et eelistavad taaskasu`tust, sest tahavad ostelda keskkonnasäästliku`malt. Eelmine aasta eelistas taaskasutatud jõulukinke vaid kolmandik vastanu`test. Ja nüüd see parem variant. 37% uuringus osalenutest vastas, et eelistavad taaskasutust, sest tahavad ostelda keskkonnasäästlikumalt. Eelmine aasta eelistas taaskasutatud jõulukinke vaid kolmandik vastanutest. Head eesti keele edendamist meile kõigile! Suur tänu tähelepanu eest!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '906f1a0a-0000-4a96-866c-b30f2b6adc49', 'date': '2024-06-10T17:26:47.000+00:00', 'speaker': 'Aseesimees Toomas Kivimägi', 'text': 'Suur tänu! See teine variant oli palju ilusam ja grammatiliselt korrektne lisaks kõigele. Nii et ma arvan, et see on väga kena tähelepanek, millest me võiksime kõik juhindu`da. Mitte juhindu`da, vaid `juhinduda. Just! Rohkem kõnesoove ei ole. Head kolleegid, tänane istung on lõppenud. Aitäh teile!', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2024-06-10T17:27:08.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '17:27', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 3
Date: 2024-06-06T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 5

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 3
Date: 2024-06-05T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 13

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 3
Date: 2024-06-05T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 8

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2024-06-05T13:20:51.000+00:00', 'title': '<p>Muud küsimused</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-05T13:20:51.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Meil on registreeritud teemad otsas. Sellisel juhul saab nobedate näppude voorus end registreerida küsimuse esitajaks. Enne kui me saame selle protsessi juurde asuda, on Helir-Valdor Seederil küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '23161df7-bc1b-442e-b4cd-2d1f37627658', 'date': '2024-06-05T13:21:14.000+00:00', 'speaker': 'Helir-Valdor Seeder', 'text': 'Aitäh! Jah, kuna meil registreeritud küsimused on otsas, siis on meil piisavalt aega ka protseduurilisteks küsimusteks. Minu protseduuriline küsimus on väga oluline täpsustus, ka protseduuriline. Terviseminister teatas küsimusele vastates, et koalitsioonileping kui selline ei ole seadus – seda me kõik muidugi teame. Aga see, et see ei kuulugi täitmisele, et kokkulepped ei kuulu täitmisele, ei ole muidugi Eesti poliitilises kultuuris mitte küll ennenägematu, aga siiski avalikult välja öeldud rutiinina midagi väga uut – midagi väga uut! – ja kahetsusväärset. Aga tema vastus, mis puudutas seda, et Isamaa ei ole välja pakkunud tulusid, oli täiesti eksitav. Mulle tundub, et kahjuks ka teie, lugupeetud minister, ei orienteeru eelarve maksupoliitilistes küsimustes. Teise samba mitte lammutamine, vaid inimestele vabaks tegemine tõi riigieelarvesse sadu miljoneid eurosid täiendavat tulu. (Riina Sikkut ütleb saalist: "Ühekordselt.") Pidevalt. Kõik need inimesed, kes lahkusid teisest sambast, jäävad tulevikus maksma iga-aastaselt oma palga pealt riigieelarvesse ehk esimesse sambasse sotsiaalmaksu. Jäävad sinna maksma sotsiaalmaksu, ka seda 4%. See on täiendav alaline tulu riigieelarvesse, see on sadu miljoneid iga aasta. Tehke palun valitsuse liikmena endale elementaarsed maksupoliitilised ja eelarvepoliitilised seisukohad selgeks. Ja ärgem eksitagem avalikkust.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-05T13:22:53.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aitäh, Helir-Valdor Seeder! Teil oleks olnud võimalik küsida see täiesti järjekorras oleva küsimusena. Sisuliselt on tegu vastulausega, ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Aga meil on kaks registreeritud küsimust. Kõigepealt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Enne küsimuse algust öelge palun ka ministri nimi, kellele küsimus on suunatud. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2024-06-05T13:23:15.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': 'Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on küsimus minister Margus Tsahknale. Ma jälgisin infotundi ja mul ei olnud plaanis siia tulla, aga ma vaatasin, et iga kord, kui te vastate minu kolleegide küsimustele, siis selle asemel, et anda adekvaatne vastus, hakkate te hoopis ründama, rääkima Keskerakonnast, rääkima korruptsioonist, viskama erinevaid süüdistusi. See on toimunud juba mitu korda. Ma mäletan, et [see juhtus] paar nädalat tagasi, kui te vastasite minu kolleegi Aleksandri küsimusele. Ma siis ei jõudnud saali. Täna te vastasite samas stiilis, samal viisil kolleeg Lauri Laatsi küsimusele. Mul on küsimus: kas te reaalselt arvate, et teie olete eeskuju ja õige inimene sellisel viisil rääkima ja õpetama? Te esindate erakonda, mille üks liige, Riigikokku valitud saadik, pani Ukrainale [mõeldud] annetustega toime ajaloo suurima pettuse. Siiamaani inimesed kardavad annetada. Pettustega saite oma hääled, seeläbi saite valitsusse. Rääkimata sellest, kuidas teie poliitikud teevad koostööd lobistidega, pidurdavad lausa Euroopa tasemel direktiive. Üldiselt on need ettevõtted, kes toetavad Eesti 200 erakonda. Ja üleüldse kogu teie poliitika valitsuses – te tulite ju valitsusse, et vaid teenindada Reformierakonna huve. Üldiselt te pole seda ka varjanud ei enne valimisi ega pärast valimisi. Kogu teie pikk plaan ongi olla nii-öelda Reformierakond vol. 2. Seda tõendab tegelikult väga hästi ka see, et teie enda erakonna valija usaldab peaministrina rohkem Kaja Kallast kui teid. Hea näide on ka see, kuidas automaksu teemal, mis täna tuleb teisel lugemisel veel arutlusele, te ei suutnud end kehtestada. Teie ütlesite, et peaksid olema automaksuvabastused puuetega inimestele ja lasterikastele peredele. Midagi sellist ei tule. Kõik see oli vaid suusoojaks räägitud. Nii et äkki võiks kokku leppida, et järgmine kord, kui mõned minu kolleegid esitavad teile küsimusi, te vastate nende küsimustele, mitte ei hakka rääkima Keskerakonnast.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'aae0509c-c7cf-4949-a93b-b71393f9b5e6', 'date': '2024-06-05T13:25:33.000+00:00', 'speaker': 'Välisminister Margus Tsahkna', 'text': 'Aitäh, hea küsija! Mul on hea meel, et te tulite siia saali. Vähemalt see tulemus minu vastusel oli. Aga huvitaval kombel see on mõlemapoolne. Iga kord, kui mina olen siin saalis olnud ja teie olete esitanud küsimusi mitte ainult mulle, vaid ka paljudele teistele, siis teie vastus on alati selline, et te ei saanud aru, mida vastati. See on praktiliselt kõikide vastuste puhul nii, et te lihtsalt ei saa aru, millest jutt käib. Ei ole minu asi kommenteerida, miks te aru ei saa, aga see on suhteliselt patoloogiline. Aga meil on vaba riik ja inimesed kas saavad aru või ei saa. Te siin esitasite laimu, terve rida kuulujutte, mille eest te mõnes mõttes peaksite ka vastutust kandma. Aga mina, kui ma kommenteerisin Keskerakonna korruptsiooni, ei levitanud ju laimu. Mina ütlen, et Eesti Vabariigi kohtud on Keskerakonna erakonnana korduvalt korruptsioonis süüdi mõistnud. See ei ole mitte mingi laim, see on lihtsalt täiesti nüri, selge fakt. Mina usaldan Eesti õigussüsteemi. Ma kutsun kõiki inimesi üles usaldama Eesti õigussüsteemi. Mina ei ole siin niimoodi laimu levitanud, nagu teie praegu oma väikeses sõnavõtus tegite, paisates kõik teemad segamini, süüdistades inimesi kuritegelikus käitumises. Kusjuures mitte ühtegi sellist otsust, mitte ühtegi teemat ei ole olnud, et teie sõnadele kinnitust leida. Mina nimetan seda laimu levitamiseks, aga see on teie enda südametunnistusel. Muuseas, Eesti Vabariigis on ka laim karistatav. Vaadake ette, mida te teete. Mina tuginen konkreetselt faktidele, et Keskerakond on erakonnana kriminaalkorras [süüdi mõistetud]. Ma ei räägi isikute korruptsioonisüüdistustest, mida teil on ka erakonnas terve rida. Ma räägin konkreetselt, et erakond on mõistetud korduvalt korruptsioonis kriminaalkorras süüdi. Hea küsija, kas te tahate seda kuidagimoodi eitada? Ma ei ole [laimanud], mitte ühtegi alusetut süüdistust siin saalis öelnud. Võtke välja avalikud allikad, Keskerakond on kriminaalkorras süüdi mõistetud. Ma väga loodan, et koalitsioonilepingus kokkulepitud põhimõte, et kriminaalkorras süüdi mõistetud erakond saab sanktsiooni, näiteks selle, et riigi maksumaksjad ei maksa talle erakonna toetust, jõustub varsti.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-05T13:28:09.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Järgnevalt Tõnis Lukas, palun! Enne küsimuse algust öelge ka, millisele ministrile küsimus on.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '9a8a55b8-c946-47a2-9e17-9978c3fd23f8', 'date': '2024-06-05T13:28:11.000+00:00', 'speaker': 'Tõnis Lukas', 'text': 'Aitäh, lugupeetud juhataja! Minu küsimus on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. Eelmisel aastal, aasta tagasi, oli meil siin Riigikogus arutlusel mitmeid-mitmeid teemasid. Osa neist oli valitsus hinnanud kiireloomuliseks, näiteks seoses maksumuudatustega. Et nende [menetlust] kergemini läbi viia, kuna need olid kiireloomulised, otsustas valitsus siduda need usaldushääletusega. Nende hulgas oli üks erand, mis kindlasti ei olnud päevakorras kiireloomulisena. Valitsus viis ikkagi entusiastlikult [usaldushääletusega sidudes] läbi sooneutraalse abielu või samasooliste abielu võimaldamise, kuigi iseenesest see kiireloomuliseks muidugi ei kvalifitseerunud. Sellega oleks olnud võimalik ka demokraatlike arutelude käigus siin Riigikogus tegeleda. Aga te läksite nii hoogu, et ütlesite, et tulevad ka järgmised sammud ja teie unistus on, et soo muutmine oleks Eesti Vabariigis võimalik ka ilma psühhiaatri nõusolekuta. Jah, see tekitas siin ka arutelu, et kas nii suurte sammudega pöörasuse poole [tasub liikuda] ja kas meie traditsioonilises elukorralduses või ettekujutuses, et ühiskond jaguneb põhiosas naisteks ja meesteks ning bioloogiline sugu on ette antud, [tasub] selliseid muutusi tuua. Te tõmbusite tagasi, peaminister ütles, et valitsus ei ole seda otsustanud. Nüüd selgub, et Sotsiaalministeeriumis olete te valmis saanud käskkirja ja käskkirjaga olete andnud välja korra, mille kohaselt võib ilma psühhiaatri nõusolekuta viia läbi soo muutmise operatsioone. Niisugustest asjadest on ka ametlikus meedias uudised ilmunud. Ma küsin, kuidas te seda tegite ja kas teil oli selleks õigus.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-05T13:30:22.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Palun, proua minister!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '32c82484-61bc-494f-87cd-b0391b0c2453', 'date': '2024-06-05T13:30:24.000+00:00', 'speaker': 'Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo', 'text': 'Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab soo korrigeerimist, siis tõepoolest, aasta tagasi [ütlesin] ja julgen seda ka praegu öelda, et minu meelest on õige ja õiglane, kui inimesed saavad oma sugu korrigeerida ka viisil, mis ei ole meditsiiniline sekkumine pöördumatute tagajärgede tekitamisega, ehk inimesed saavad sõltumata sellest, kas on läbi viidud soovahetusoperatsioon, ise otsustada ja deklareerida, kumma soo nad valivad. Tõsi on ka see, et valitsuses – ma olen seda korduvalt öelnud – selle kohta kokkulepet ei ole, koalitsioonileppes seda samamoodi ei ole. Ma väga loodan, et Eesti jõuab kunagi sinna, et inimesed on vabad enda identiteedi üle ise otsustama. Mis puudutab soo korrigeerimist ja ministeeriumi määrust, siis minu, sotsiaalkaitseministri valitsemisalasse ei jää mitte ühtegi määrust, mis võimaldaks reguleerida mis tahes viisil soo korrigeerimise küsimusi. Vaatasin enda kõrval istuva terviseministri poole, kes samuti raputas pead – sisulisi muudatusi ei ole tema teinud.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-05T13:31:54.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Mart Maastik, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '29068268-672d-451a-a08a-5727ec4300f4', 'date': '2024-06-05T13:31:56.000+00:00', 'speaker': 'Mart Maastik', 'text': 'Härra eesistuja! Minu küsimus on välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes. Ma pean nõustuma Anastassia Kovalenko-Kõlvarti öelduga. Ka minu küsimusele te tegelikult ei vastanud, vaid hakkasite rääkima vandenõuteooriatest ja esitasite sellise väite, justkui minul oleks midagi isiklikult meie peaministri vastu. Ma kinnitan, et mul ei ole isiklikult mitte midagi mitte kellegi vastu. Küll aga ma ei saanud vastust ja ma siis kordan seda [küsimust]. Nimelt, peaminister käis Bilderbergi klubi koosolekul ja te ütlesite, et tal ongi õigus käia seal kui vabariigi peaminister ja et sellised arutelud viivad kõike edasi. Ma küsisin, kas see kehtib kõikide klubide puhul. Seda enam, et mina näiteks küll ei tea, mis asi on Bilderbergi klubi, kuigi siin, jah, kolleeg Arvo Aller natukene valgustas meid sellel teemal. See on kinnine klubi, kus aetakse salajaselt asju, selles mõttes, et ei teavitata sellest, mis on tulemused või mis teemasid arutatakse. Minu küsimus on see, kas tõesti riik, maksumaksja maksab kinni kõik peaministri ja ka teiste ministrite külastused mis iganes klubidesse ja organisatsioonidesse, millest meil puudub ülevaade. Me ei tea, mis asju seal aetakse, ja samamoodi me ei saa vastuseid, mis suhtes peaminister või keegi teine meid seal esindab. Ma küsin veel kord teie käest, kas te peate õigeks, et kõik sellised hämarad külastused maksab kinni Eesti riigi maksumaksja.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'aae0509c-c7cf-4949-a93b-b71393f9b5e6', 'date': '2024-06-05T13:33:49.000+00:00', 'speaker': 'Välisminister Margus Tsahkna', 'text': 'Aitäh! Ma arvan, et kõik need tegevused, mille kaudu me tugevdame oma välispoliitilist positsiooni, julgeolekut ja mis lähtuvad kõik sellest, mis meil siin on kokku lepitud, on vajalikud. Ja on väga hea, et me oleme nendel nõupidamistel, aruteludel kohal. See on minu väga selge seisukoht. Nüüd, selle konkreetse ürituse kohta ma olen siin korduvalt öelnud, et peaminister annab teile kindlasti ülevaate, mida seal täpsemalt arutati. Aga ma ütlen, et te abstraheerite, et kas kõikvõimalikud klubid kogu maailmas ja et kõik on hästi halvasti. Muidugi ei ole. Iga konkreetset ettepanekut ja iga visiiti ju kaalutakse. Seal kogunevad meiega samade mõtetega ja samal meelel olevad riigid, organisatsioonid. Aga ma palun, esitage see küsimus peaministrile, kes tuleb kindlasti ja annab ülevaate, mida ta seal arutas. Ta sai kutse ja läks sinna kui Eesti Vabariigi peaminister. Minul ei ole lihtsalt füüsiliselt olnud võimalik temaga suhelda sellel teemal, sest ma täitsin oma ametikohustusi Prahas toimunud NATO välisministrite mitteametlikul kohtumisel, kus valmistuti Washingtoni tippkohtumiseks. Peale seda olin ma visiidil Ukrainas ja eile õhtul tulin tagasi. Aga välisministrina ma pean, vastupidi, väga õigeks ja võib-olla isegi tunnustuseks, et me oleme sellistel aruteludel kohal.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-05T13:35:21.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Järgmine küsija on Tõnis Lukas. Palun öelge küsimuse alguses, millisele ministrile on küsimus suunatud.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '9a8a55b8-c946-47a2-9e17-9978c3fd23f8', 'date': '2024-06-05T13:35:28.000+00:00', 'speaker': 'Tõnis Lukas', 'text': "Aitäh, lugupeetud juhataja! Minu küsimus on terviseminister Riina Sikkutile. On olnud erinevaid arutelusid nii ülikoolide kui ka haiglate suuruse üle, selle üle, milline peab olema see tagamaa, et haigla või ülikool oleks rahvusvahelisel tasemel ja et haiglas oleks võimalikult palju [ravi]juhtusid, et saaks anda kõrgel tasemel professionaalidele pidevalt tööd. Ülikoolide haiglatel on veel teine komponent ka: lisaks kõrgel tasemel tööle on võimalik tulevastel arstidel selle töö juures õppida. Eesti kandvusest on palju räägitud. Kas me kanname välja erinevaid kõrghariduskeskusi? Kumb on päris ülikoolilinn, Tartu või Tallinn? Eks mõlemas on ülikoole, aga Tartu on minu meelest ülikoolilinn. Nüüd, kui minna konkreetsemaks, siis ega kõrgharidust ei ole universitas'es võimalik anda liiga piiratud valdkonnas. Universitas moodustubki eri valdkondade sünergias, koostöös. Ja kui Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskond või ‑haru näiteks sulgeda … Kui ta on hinnatud suhteliselt väikeseks ja näiteks suur osa arstiõppest tuleks Tallinnasse, on sulgemise oht ka edaspidi, sest kui vaikselt tilgutada üksikuid operatsioone või üksikuid samme, siis see viib selle nii või teisiti keskusesse, kus on raha, kus on spetsialistid, kus on patsiendid. Kas teil on kavas hakata meditsiiniõpet Tallinnasse üle kandma ja kuidas need diskussioonid seni on toimunud?", 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '964540ee-9558-40ed-bb2a-98397c3c0d61', 'date': '2024-06-05T13:37:33.000+00:00', 'speaker': 'Terviseminister Riina Sikkut', 'text': 'Aitäh! Tõesti väga oluline küsimus. Tartu Ülikooli vilistlasena olen ma teiega samas parteis, et Eestis on üks ülikoolilinn. Haiglavõrgu arengusuundasid praegu koostatakse ja arutatakse ning üks küsimus on tõesti ülikooli haigla teema. Varem me oleme käsitlenud piirkondlike ja maakondlike vastutusega haiglaid, aga ma olen sama meelt, et ülikooli haigla on ainulaadne, teist tüüpi ülesannetega. Haiglavõrgu arengusuundades me toome esmakordselt välja, et meil on üks ülikooli haigla, see on Tartu Ülikooli Kliinikum, ja et tal on eripärane vastutus. Rahvusvaheliselt peetakse ülikooli haigla teeninduspiirkonna [suuruseks] umbes pooltteist miljonit inimest. Nii et tõepoolest, Eestis ongi üks ülikooli haigla ja üks arstiteaduskond, kes arste ette valmistab. Kui vaadata üle lahe Soome, siis [me näeme, et] nemad on tervise- ja sotsiaalvaldkonna reformide järel [loonud] viis suurt heaolupiirkonda. Iga piirkonna keskmes on ülikooli haigla. See mudel on sarnane sellele, mida meie soovime rakendada. Nii et seda, et ülikooli haigla tähtsus kaob või vajadus [selle järele] kaob, ma ei näe. Pigem on olemas arusaam, et seda tuleb eraldi esile tuua ja selle väärtust rõhutada. Nüüd räägime õppe korraldamisest. Põhiõpe, suur osa õppest ja ettevalmistusest toimub Tartus. Mõtleme, mis võiks tulevikus muutuda. Ühelt poolt [peaks olema] õppes rohkem meeskonnatööd, sest tervishoid ei ole sageli enam nii, et doktor ja patsient on kahekesi kabinetis, vaid patsiendi tervise parandamise nimel toimetab terve meeskond. Nii et juba õppe raames võiks teha koostööd näiteks Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õdede, füsioterapeutide ja hooldajatega. Nüüd teine [asi], mis puudutab residentuuri, on residentuuribaaside ringi laiendamine. Jah, osa residente õpib või teeb tsükleid Tallinnas. Me oleme tõesti jõudnud patsientide nappuse olukorda, meil ei ole võimalik kõiki residente Tartus ette valmistada, aga seda ei olegi vaja teha. Osa neist saab residentuuri läbida Tallinnas, kus on kõige rohkem patsiente. Aga tehnoloogia areng võimaldab järjest rohkem, tehnoloogia areng võimaldab teha ka kodu lähedal rohkem. See, et residentuuribaase on rohkem, maakonnahaiglates üle Eesti – olgu Ida-Virumaal või Kuressaares –, on tegelikult meie suund, et residendid saaksid oma residentuuri kolme kuni viie aasta jooksul kogemuse ka maakonnahaiglast. Mõnele neist see töö sobib ja meeldib ja võib-olla nad soovivadki jätkata töötamist maakonnahaiglas. Nii et suund on pigem residentuuri raames laiendada üle-eestiliselt seda kogemust, mida õppe käigus saadakse. Aga arstiõppe kolimist või sellist muutust ei plaanita, ei valmistata ette. Ma olen teiega ühte meelt, et nii arstiteaduskond kui ka ülikooli haigla [jäävad Tartusse] ja ülikoolilinnaks jääb meil Tartu.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-05T13:40:43.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Järgnevalt Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! Enne küsimuse algust öelge, millisele ministrile on küsimus suunatud.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2024-06-05T13:40:50.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': 'Aitäh! Mul on küsimus minister Margus Tsahknale. Jätkan sealt, kus pooleli jäi. Ma arvan, et kuna te ei oodanud sellist sõnavõttu või küsimust ja te ei teadnud, kuidas vastata, siis oligi jälle kuskil seitse korda vaja mainida Keskerakonda. Siis öeldi mulle, et mina esitan laimu. Te peaksite seda ütlema siis ka meediale ja enda erakonnakaaslastele, sest nii paljud asjad, mida ma mainisin, on läbi käinud ka meediast, mitmed [neist] on ka teie erakonnakaaslased välja öelnud. Ja väga hea, et kõige selle peale te mainisite, et inimesi saab selliste sõnade eest, mida mina täna ütlesin, karistada, sest see on ka üks eelnõu, mida teie valitsus soovib kangesti ellu viia. Nimelt, vaenukõne-eelnõu on Riigikogus menetluses, et saakski lihtsamini opositsiooni karistada, opositsiooni suukorvistada, et tulevikus näiteks mina või mõni muu kolleeg, kes siin saalis istub, ei saakski enam niimoodi sõna võtta, nagu mina seda täna siin saalis teen. Muidugi teile see ei meeldi, muidugi see ajab teid närvi, aga mul on tegelikult hea meel, et te selle meile ka niimoodi otse välja ütlesite. Nüüd on maskid langenud.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-05T13:42:07.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Härra minister, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'aae0509c-c7cf-4949-a93b-b71393f9b5e6', 'date': '2024-06-05T13:42:08.000+00:00', 'speaker': 'Välisminister Margus Tsahkna', 'text': 'Jah, ma küsimust ikka ei kuulnud nagu tavaliselt. Aga teate, võib-olla teil on mingid traditsioonid selles erakonnas, kus te olete, et keegi ütleb teile kuskilt, mida te peate ütlema ja mis on õige, mis on vale. Sõnavabadus on väga tähtis, aga sõnavabadusega, iga sõnaga kaasneb ka vastutus. See, mida ma ütlesin ja mida ma kavatsen korrata, on see, et te lihtsalt levitate kuulujutte, laimu. Võrreldes minuga: mina usun, et Eesti on õigusriik, mina usun, et laimu levitamine, valede levitamine peab vastama sellele, milles me oleme ühiskonnas oma õigussüsteemis, moraalis, väärtustes kokku leppinud, ja kehtib ka süütuse presumptsioon. Enne kui asjaolud on tegelikult selged, antakse sellele, keda näiteks laimatakse või kelle kohta esitatakse väiteid, võimalus ennast kaitsta. Ja lõpuks ongi olemas ka kohtud, kes tegelikult kõiki lahendusi kaaluvad. Ma ütlen selle lihtsalt veel kord välja, et kui te ei saanud aru, mida ma silmas pidasin, siis ma soovitan teil lugeda omaenda erakonna kohta tehtud kohtuotsuseid, mis on lõplikult jõustunud. Need on seotud korruptsioonisüüdistusega. Teie erakond on kohtus korduvalt korruptsioonis süüdi mõistetud. Kas ma pean seda veel kümme korda ütlema, milles süüdimõistmine toimus? See ei ole laim, see ei ole sõnavabaduse piiramine. See on konkreetne otsus, mis on langenud Eesti Vabariigi õigussüsteemis, ja see on avalik, see on kõigile teada. See on see asi. Teie esitasite terve rea igasuguseid väiteid, mida keegi on kuskil öelnud, ajakirjanduses kinnitanud, öeldes konkreetsete inimeste kohta asju, mida tegelikult ei ole ju tõestatud või milles ei ole neid süüdi mõistetud. Te lihtsalt levitate laimu, saate aru? On suur vahe, kas erakond on mõistetud karistusseadustiku järgi kriminaalkorras korruptsioonis süüdi – avalikult ja korduvalt kusjuures – või on igasugused väited, mida te kasutate siin infotunnis, vaadates aeg-ajalt selja taha, et [näha], kas vaatajad ikkagi vaatavad või mitte. Teie õigus on levitada siin saalis laimu, aga lõpuks te ise ka vastutate selle eest. Mitte minu ees.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-05T13:44:27.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aitäh! Tõnis Lukas, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '9a8a55b8-c946-47a2-9e17-9978c3fd23f8', 'date': '2024-06-05T13:44:28.000+00:00', 'speaker': 'Tõnis Lukas', 'text': 'Aitäh, austatud juhataja! Ma panin [nupu] sisse, et esitada küsimus härra välisministrile – võib-olla meil on selleks veel aega –, aga ma leidsin siiski meie eelmist diskussiooni sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga puudutavad viited. Kui ma küsisin enne selle kohta, kas Sotsiaalministeeriumis on mingeid uusi regulatsioone, mis on seotud sellega, et psühhiaatri hinnang ei ole kohustuslik, kui soo muutmiseks hakatakse kirurgiliselt keha muutma, siis te vastasite, et ei, niisuguseid regulatsioone ei ole, mingeid selliseid uudiseid Sotsiaalministeeriumist ei ole. Ma ei leidnud praegu konkreetselt seda juhendit üles, aga sellest olid fragmendid ka ajalehes. Ma tsiteerin, ja küsimus on Signe Riisalole: "Sotsiaalministeeriumi rahastatud värske juhend teeb murelikuks vanemad, kelle lapsed tunnevad end sooneutraalsena. Selle järgi pole psühhiaatri hinnang kohustuslik, kui nad 18aastaseks saades soovivad oma keha kirurgiliselt pöördumatult muuta." Eesti Ekspressi aprillikuisest artiklist jäi mulje, et see juhend on kehtestatud, mitte ainult pole tellitud konkreetset eelnõu. Ma küsin siis, kas on selline asi, et ilma psühhiaatri, ilma eriarsti psühhiaatrilise heakskiiduta või nõuandeta on inimestel Eestis õigus oma sugu kirurgiliselt muuta, ja [kui jah, siis] miks te selle muudatuse tegite.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '32c82484-61bc-494f-87cd-b0391b0c2453', 'date': '2024-06-05T13:46:27.000+00:00', 'speaker': 'Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo', 'text': 'Lugupeetud Riigikogu juhataja, äkki saaks mikrofoni?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-05T13:46:32.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Jaa, palun, loomulikult, proua minister! Teil on kohe võimalus vastata. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '32c82484-61bc-494f-87cd-b0391b0c2453', 'date': '2024-06-05T13:46:39.000+00:00', 'speaker': 'Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo', 'text': 'Lugupeetud Riigikogu liige Tõnis Lukas! Te pöördusite täna teisel korral selle küsimusega minu poole. Seda te olete teinud – mitte konkreetselt teie, aga Riigikogu [liikmed] – lähiaegadel ka varem ja ma olen korduvalt vastanud, et sotsiaalkaitseministri pädevuses ei ole rahvatervise seadus ja sealt tulenevad rakendusaktid. Ka täna, kui te selle küsimuse küsisite, ma vastasin, et sain kinnituse enda kõrval istuvalt terviseministrilt, et ta ei ole praegu määrusi muutnud. Ja ma väga palun, et Riigikogu esimees, kes juhatab infotundi, suunaks küsimuse õigele ministrile, kes õnneks on ka praegu saalis, sest mina ei saa vastata küsimustele, mis puudutavad terviseministri valitsemisala. Tegemist on tervishoiuteenustega ja nende reguleerimine on jätkuvalt terviseministri pädevuses.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-05T13:47:35.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aitäh! Antud juhul, kui küsija suunas küsimused [sotsiaalkaitse]ministrile, siis ju see oli niimoodi mõeldud. Me lähtume selles formaadis ka sellest, et kui Riigikogu liige suunab küsimuse [teatud] ministrile, siis see on talle suunatud küsimus. Tõnis Lukas, teil on võimalik veel ühel korral küsida. Saate esitada õige küsimuse täpselt õigele adressaadile, proua minister Sikkutile. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '9a8a55b8-c946-47a2-9e17-9978c3fd23f8', 'date': '2024-06-05T13:48:09.000+00:00', 'speaker': 'Tõnis Lukas', 'text': 'Aitäh, austatud juhataja! Kuna esimesel korral te konsulteerisite tõesti kõrval oleva ministriga, aga andsite vastuse ise, siis ma selle vastuse põhjal, arvestades, et see vastus ei lähe kokku avaliku informatsiooniga ja tegelikult selline juhend on olemas, pöördusin teie poole. Vabandust! Ma näen, et praegu on mõlemad ministrid kimbatuses. Töötage läbi see Eesti Ekspressi artikkel, vaadake, mis teil majas toimub juhenditega, ja võib-olla saate sellele vastuse. Igal juhul oleks selline käik üllatav, sest Eesti sotsiaalpoliitikas niisuguseid päris suure kaaluga otsuseid nii ootamatult – vastupidiselt kinnitustele – ei tohiks teha, see on ikka mäng inimeste tervisega. Aga minu küsimus on välisminister Margus Tsahknale. Jällegi, mitmel korral – mul on korduvad küsimused väga tihti – olen siin pöördunud näiteks siseministri poole küsimusega, et kui teistes riikides on asjad lahendatud niimoodi, et – mis põhjusel keegi – kas julgeolekupõhjustel, juriidilise tasakaalu [nimel] või lihtsalt riikluse üldalustest lähtudes ei ole antud kohalike omavalitsuste valimistel kolmandate riikide kodanikele valimisõigust, ka Euroopas on selliseid riike hulgi, siis miks Eestis see valimisõigus on. Me oleme teinud korduvalt ettepaneku võtta agressorriigi Venemaa kodanikelt kohalikel valimistel valimisõigus ära, sest nad mõjutavad niimoodi konkreetselt poliitikat. Siseminister on öelnud, et see õõnestaks meie julgeolekut. Kas teie välisministrina oskate öelda, kas teised riigid või rahvusvaheline avalikkus hakkaks meid hukka mõistma, kui me teeksime oma riiklusele täiesti automaatselt loomuliku iseseisva otsuse ja võtaksime kohalikel valimistel mittekodanikelt hääleõiguse ära?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'aae0509c-c7cf-4949-a93b-b71393f9b5e6', 'date': '2024-06-05T13:50:22.000+00:00', 'speaker': 'Välisminister Margus Tsahkna', 'text': 'Aitäh! Tegelik põhjus, miks me ei ole siin saalis seda seadust või põhiseaduse muudatust arutanud ja otsustanud, on ju poliitilise kokkuleppe puudumine koalitsioonis. Nagu te teate, ja ma olen seda ka korduvalt öelnud, Eesti 200 on erakonnana seisukohal, et agressorriigi kodanikult valimisõiguse äravõtmine näiteks kohalikel valimistel oleks õiglane tegu. Me oleme vaielnud selle üle, kas seda saab teha seaduse muutmisega nõnda, et see õigus peatada – valdav osa eksperte ütleb, et see oleks põhiseadusvastane. Teine variant oleks minna ja muuta põhiseadust. See tähendaks mitte ainult ühe või teise riigi kodanikelt, vaid laiemalt kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse äravõtmist, mis võib olla natuke ebaproportsionaalne. Aga noh, see on arutelude koht. Nii et kui te küsite minu käest, miks ei ole seda koalitsioonis kokku lepitud, siis seetõttu, et meil pole poliitilist kokkulepet, sest sotsid on hetkel teisel seisukohal. Kui te küsite minu kui välisministri käest, kas see halvaks meie olukorda rahvusvahelises poliitilises võtmes, siis kindlasti mitte. Ma arvan, et [seda toetaks] nii mõnede teiste riikide praktika kui ka lihtsalt praegune moraalne väärtusolukord, kus me näeme, et agressorriik Venemaa rikub koos Valgevenega kõiki rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. Lisaks kõigele, oleme ausad, on viimased kuud või isegi natuke pikem [aeg] toonud väga tõsised hübriidsekkumised Eesti riigi asjade ajamisse, kui me räägime Eesti territooriumil eriteenistuste juhitud erioperatsioonidest, räägime näiteks piiriintsidendist, mis toimus Narva jõe peal, räägime valeinformatsiooni ja sõjanarratiivi levitamisest. Räägime ka näiteks sellest, et siseminister tegeleb valitsuse toel Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku organisatsiooni selle osaga, mis levitab Eestis Kremli ja Putini narratiivi ja propagandat. Me tegeleme juba niikuinii nende teemadega. Nii et ma arvan, et meie välispoliitilist positsiooni see absoluutselt ei mõjutaks, pigem, vastupidi, annaks selgemaid sõnumeid. Küll tuleb kindlasti arvestada sellega, et Venemaa proovib siin meie elanike seas tõsta esile just vihkamist ja rahvustevahelist vaenu. Me teame, et seda soovitakse niikuinii teha. Ja kindlasti oleks seesama valimisõiguse teema üks nendest, mis oleks paljudele meie elanikele, keda see puudutaks, emotsionaalselt valus teema, ja Venemaa üritab seda kindlasti ära kasutada. Aga me juba näeme, et proovitakse ära kasutada ka eestikeelsele õppele üleminekut, millest meie valitsus kindlasti seetõttu ei loobu.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-05T13:53:22.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Aitäh! Me jõuame võtta täpselt ühe küsimuse. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '04510d7c-b12a-48aa-8402-80b0efb114a6', 'date': '2024-06-05T13:53:25.000+00:00', 'speaker': 'Anastassia Kovalenko-Kõlvart', 'text': 'Aitäh! Mul on küsimus Margus Tsahknale. Ma lihtsalt korra testin, et kas te suudate vastata küsimusele ka otse ilma rünnakuteta. Ma esimeses sõnavõtus mainisin, et Eesti 200 on mitu korda öelnud, et soovib automaksuerandeid nii puuetega inimestele kui ka lasterikastele peredele. Enne seda, kui te ütlete, et see on laim, [märgin, et] selle kohta on näiteks 17. novembrist artikkel ERR‑is, aga neid artikleid oli hiljem veel. Kahjuks tuleb täna see eelnõu teisele lugemisele ja seal pole neid maksuvabastusi sees. Selle kohta tegi Keskerakonna fraktsioon mitmeid muudatusettepanekuid – mina isiklikult tegin ka selle kohta muudatusettepanekuid –, aga Eesti 200 poliitikud neid ei toetanud. Kahjuks toetasid Eesti 200 esindajad seda, et kõik need sisulised muudatusettepanekud, mida ma just mainisin, seotakse kokku. Isegi kui me tahaksime täna suures saalis täiskogus neid eraldi hääletada, et ka Eesti 200 saaks toetada näiteks puuetega inimeste ja lasterikaste perede maksuvabastust, siis seda teha ei saa. Rahanduskomisjonis teie erakond seda ei toetanud, teie erakond toetas seda, et põhimõtteliselt ei olekski võimalik neid sisulisi muudatusettepanekuid hääletada. Kas te saaksite öelda, kust ikkagi tuli see meelemuutus, kui algselt Eesti 200 soovis neid erandeid, soovis seda eelnõu muuta ja paremaks teha, et vähem kindlustatud pered ja isikud saaksid maksuvabastuse? Miks täna on teine seisukoht?', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': 'aae0509c-c7cf-4949-a93b-b71393f9b5e6', 'date': '2024-06-05T13:55:03.000+00:00', 'speaker': 'Välisminister Margus Tsahkna', 'text': 'Aitäh, hea küsija! Vahepeal, eelmiste küsimuste [käigus] oleme me omavahel puselnud, nii et ma kiidan küsijat, selles küsimuses tõepoolest laimu esitamist ei olnud. Oli asjalik küsimus ja andsite mulle võimaluse selgitada. Tõepoolest, selle [eelnõu] päris pika menetluse käigus oleme me koalitsioonis läbi rääkides saavutanud Eesti 200‑ga päris olulisi suuri muutusi. Kõigepealt, nüüd tuleb automaksukoormus igale autoomanikule oluliselt väiksem. See on jaotatud laiemalt, aga maksukoormus, nagu me ütlesime, maksude näol tuleb väiksem. See oli üks [soov], mida me väga selgelt väljendasime päris alguses, ja selle oleme me ühiselt ka saavutanud. Teiseks, mis puudutab sügava või raske puudega inimesi ja nende hooldajaid, siis teie ettepanek, mille te olete maksuerandi kohta teinud, on kindlasti kõigile arusaadav, aga tegelikult ei kata see nii laiapindselt nende isikute ja hooldajate muresid ja vajadusi kui see eelnõu, mida töötab välja Sotsiaalministeeriumi see pool, mida juhib Signe Riisalo. Seal taga on reaalselt rahanumbrid. Raske või sügava puudega isikud saavad leevendust mitte ainult automaksu mõttes, vaid laiemalt nende teenuste katmiseks, mille järele neil vajadus on. Ma võin kinnitada endise sotsiaalkaitseministrina, küll juba aastast 2015–2016, et see teema on aastaid laual olnud. Nüüd me selle ühiselt lahendame ja see toob leevendust ka seoses automaksuga. Uunikumide teema, mis oli üks [murekoht], on samamoodi lahendamisel. Ja lõpuks jäi romude teema: mispärast me ei tegele romudega, selle seaduse eesmärk on ju oluliselt korrastada ja puhastada meie looduskeskkonda, ja me näeme seisvaid vanu vrakke igal pool? Ka siin me oleme lahenduse leidnud. Minu teadmisel tuleb Kliimaministeerium veel enne teie suvepuhkusele minekut teie ette vastava seadusemuudatusega, mis puudutab liiklusseaduse muutmist. See teema saab seal selgelt reguleeritud. Seetõttu ma ütlengi, et võin küll kiita Eesti 200‑t, täna küll esimehena, aga eelkõige Riigikogu liikmeid, kes nägid päris palju vaeva. Meie koalitsioonipartnerid tulid samamoodi päris paljudes punktides vastu ja automaks, mis ei ole ju rõõmusõnum Eesti rahvale, sai vähemalt natuke inimlikum ja mõistlikum.', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-05T13:57:33.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu! Tänane infotund on lõppenud. Suur tänu kõikidele ministritele ja kolleegidele, kes infotunnist aktiivselt osa võtsid! Me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2024-06-05T13:57:49.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '13:57', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 3
Date: 2024-06-04T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 7

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 3
Date: 2024-06-03T12:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 8

{'agendaItemUuid': None, 'date': '2024-06-03T21:56:21.000+00:00', 'title': '<p>Vaba mikrofon</p>', 'events': [{'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-03T21:56:21.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Nüüd, head kolleegid, on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Ja tõepoolest kõnesoove on. Ma palun Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun!', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '94ffc777-09a5-4472-bf5d-ce16e78a2341', 'date': '2024-06-03T21:56:40.000+00:00', 'speaker': 'Rain Epler', 'text': 'Hea istungi juhataja, aitäh! Head kolleegid! Head inimesed siniste ekraanide taga! Täna algasid Euroopa Parlamendi valimised. Tänasest kuni pühapäevani on võimalik minna valimisjaoskonda ja anda oma hääl. Tehke seda! Aga sellega seoses on oluline ära klaarida üks teema, millel sotsid, reformarid ja eestikahesajalased kõlada lasevad. Nad väidavad, et Eesti asjad ja Euroopa Parlamendi valimised on üksteisest täiesti eraldiseisvad. See on absoluutne vale. Kui valid neil valimistel sotsi, reformierakondlase või Eesti 200 [kandidaadi], siis toetad tänast valitsust. Siis ütled sa neile selgelt, et pensionäridelt rohkem tulumaksu võtta on õige, et lastega perede toetuste vähendamine on õige, et automaks on õige. Sellist valikut ei ole mõistlik teha. Küsite, keda valida? Ma tulen teile appi. Eestlased on üldiselt spordilembene rahvas ja väike võistlusmoment aitab kindlasti valimisaktiivsust tõsta. Sel aastal on mind võimalik valida mitte ainult Kagu‑Eestis, vaid üle terve riigi. Sellega seoses kuulutan ma välja maakondadevahelised Eesti meistrivõistlused Epleri valimises. Aitäh! (Aplaus.)', 'link': None}, {'type': 'SPEECH', 'uuid': '64c0141f-371b-4520-8a50-09e65231f775', 'date': '2024-06-03T21:58:13.000+00:00', 'speaker': 'Esimees Lauri Hussar', 'text': 'Suur tänu, hea kolleeg! Rohkem kõnesoove ei ole, seega on tänane Riigikogu istung lõppenud. Rahulikku õhtut!', 'link': None}, {'type': 'SESSION_END', 'uuid': None, 'date': '2024-06-03T21:58:30.000+00:00', 'speaker': None, 'text': '21:58', 'link': None}]}

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 3
Date: 2024-05-30T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 2

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 3
Date: 2024-05-29T11:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 15

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 3
Date: 2024-05-29T09:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 10

Session UUID: None
Membership: 15
Plenary Session: 3
Date: 2024-05-28T07:00:00.000+00:00
Edited: False
Agenda Items Count: 4