ETO

Liigume tänase teise küsimuseni, mis on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teemaks on ETO. Ma saan aru, et tegu on siis taaskasutusorganisatsiooniga? Ei ole? Ei ole! (Kaja Kallas ütleb vahele, et tegu on elutähtsat teenust osutavate ettevõtetega.) Selge! Ühesõnaga, Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea peaminister! Jaa, tegemist on ETO-ga, elutähtsat teenust osutavate ettevõtetega ja selle kohta on mul ka küsimus. Küsimus on jällegi ajendatud uudisest, mis ilmus ühes meediaväljaandes. Lugesin selle täiesti läbi, ei piirdunud ainult pealkirjaga, ja sellest lähtuvalt siis ka küsimus. Valitsus saatis Riigikogu poole hädaolukorra seaduse muutmise [eelnõu] ja kavandatud muudatustega lisandus praegu sätestatud 14 teenusele 7 elutähtsat teenust. Muude seas olid ka toiduga varustamise ettevõtted seal sees. Ja nagu sai loetud, eelkõige puudutas see kolme ettevõtet, kes tegelevad toiduga varustamisega. Need on Maag Food, Valio ja Tartu Mill. Mure seisneb selles, et nemad väidavad, et need kohustused, mis puudutavad ETO-ks olemist, tulevad nende investeeringute ehk ettevõttesiseste investeeringute arvelt, mitte ei [rahastata] riigi poolt. Loomulikult paneb see need ettevõtted mitte kõige paremasse konkurentsiolukorda – on lisakohustused, lisainvesteeringud. Kas see vastab tõele või ikkagi riik, määrates need ettevõtted ETO-ks, ulatab ka oma abikäe ja investeerib ka sellesse, et need ettevõtted oleksid endiselt konkurentsivõimelised?

Aitäh! Kõigepealt, hädaolukorra seadus on riigikaitsekomisjonis juba sel neljapäeval. Ma isiklikult kaitsen seda [eelnõu] seal ja tulen siia Riigikogu suure saali ette selle esimest lugemist kaitsma 4. juunil. Eestis on elutähtsa teenuse regulatsioon olnud juba mõnda aega. Tegemist on ühe direktiivi ülevõtmisega, aga meie ei pea väga palju muutma, sest see regulatsioon on olemas, see toimib hästi ja tagab meile valmisoleku enneolematuteks katkestusteks. Mis mulle teeb natuke nalja selle asja juures on see, et 2021. aastal olen ma käinud siin Riigikogus sellepärast, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda esitas siis Riigikogu põhiseaduskomisjonile arvamuse, et hädaolukorra seaduses tuleks elutähtsa teenusena sätestada ka toidu tootmine, toiduohutuse tagamine. Just nende argument oli, et toidu tootmisel on ülekaalukas mõju ühiskonna toimimisele, selle katkemine ohustab vahetult inimeste elu ja tervist. Toiduainetööstuse esindaja Sirje Potisepp on öelnud, et võiks alustada sellest, et toidutööstus oleks elutähtsa teenuse osutajate, kaitstud tarbijate nimekirjas. Mina vastasin 24. oktoobril 2022. aastal [küsimusele], miks ei ole valitsus arvanud toidutööstusi elutähtsa teenuse osutajate nimekirja? Sellega on nii, et ma kohtusin ka toiduainetööstuse esindajatega, kes tõid välja, et nad peaksid olema selles nimekirjas. Nagu ikka, on saatan peidus detailides. Esiteks, elutähtsa teenuse osutajate nimekirjas olemine ei ole sugugi lihtne, see toob kaasa ka kohustusi. Need, kes seal nimekirjas on, tegelikult kõik ei taha seal nimekirjas olla, sest see toob kaasa täiendavad kulud ja rohkem bürokraatiat. Teiseks, ei ole võimalik määrata elutähtsa teenuse osutajaks kogu sektorit. Näiteks panganduses on valitud vaid teatud pangad, kes elutähtsat teenust osutavad, ja nii peaks see olema ka toiduainetööstuses. Samas see võib tekitada ebavõrdset olukorda just väikeste tootjate jaoks, sest kui me räägime puhtalt elutähtsast teenusest ja toiduainete tootmisest, siis ilmselt suured läheksid sinna alla, väikesed ei läheks. Selle küsimusega tegeldakse ja valmistatakse ette uut eelnõu. Oluline on selle eelnõu puhul rõhutada, et eesmärk on tagada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevus igas olukorras ja seeläbi ka elanike elu ja tervis, ühiskonna toimimine, riigi toimimine erinevates kriisides tervikuna. Toiduainetööstuse puhul puudutab see kolme ettevõtet. Jah, praegusele 14 teenusele tuleb juurde täiendavalt veel 6 teenust ...

Teie aeg!

Okei, vastan edasi siis järgmise küsimusega seoses.

Jaa, see võimalus on olemas, sest Lauri Laats saab täpsustava küsimuse. Palun!

Aitäh! Ega keegi ei vaidlegi, et toiduga varustamise ettevõtted peaksid – ja see on hästi oluline – olema elutähtsat teenust osutavate ettevõtete nimistus. Kui meil keerulised olukorrad on või peaksid tulema, siis igal juhul riik peab selle eest ka hoolitsema, et meil oleks toiduvarud olemas. See on kõik arusaadav. Küsimus on lihtsalt täiendavas investeeringus, täiendavates kohustustes. Kas riik omalt poolt ei peaks need kohustused enda kanda võtma ja neid varusid ettevõtetes hoidma, [tagades] selle valmisoleku? See lähtuks ju igal juhul riigi huvidest, meie inimeste huvidest. Nüüd aga kolm ettevõtet, kes on sinna nimekirja sattunud, muutuvad lihtsalt selle tegevuse tõttu vähem konkurentsikõlbulikuks. Siin on ka majandusminister, ma arvan, et tema on ka praegu mures. Ma näen tema näoilmest, et ta on mures, samamoodi mõtleb, et võiks ikkagi neid ettevõtteid aidata.

Aitäh! Teile peab alati meelde tuletama, et valitsuse raha, igasugune toetuste raha tuleb maksumaksja taskust. Ja igasuguse maksumaksjalt täiendava panuse küsimise vastu olete te siin väga häälekalt, nagu te olete häälekalt vastu ka igasuguste kokkuhoiukohtade tegemisele. Aga ma tulen selle juurde, et see on ka ettevõtjate huvides, et nende teenus toimiks. Põhiline etteheide on praegu olnud see, et miks peab toidusektor täitma küberturvalisuse nõudeid, need on ebaproportsionaalsed. See, et siin on tegelikult need küberturvalisuse nõuded – jutt käib saartalitluse nõudest. Ettevõttel peavad olema alternatiivsed lahendused olukorraks, kus tema IT-süsteemid on välisriigis ning puudub neile juurdepääs, näiteks süsteemid küberrünnakute või füüsiliste rünnakute tõttu ei tööta. Me oleme praegu riigina, ka ettevõtetena, kogu aeg küberrünnakute all. Ma võin teile näidata tabeleid, meil neid rünnakuid on kuus rohkem kui varasemalt oli kogu aasta peale. Kui elutähtsa teenuse osutaja hoiab oma süsteeme välisriigis, siis peab neil olema varuplaan juhuks, kui välisriigis asuvate süsteemidega on side katkenud. See ei tähenda seda, et juba praegu tuleb kõik süsteemid Eestisse tuua, vaid see tähendab seda, et peab olema nii-öelda plaan B juhuks, kui ühendus ei tööta. Eelnõuga on antud viieaastane üleminekuaeg ja Riigi Infosüsteemi Amet toetab toidusektorit igati küberturvalisuse nõuete täitmisel. Nagu ma ütlesin, on kolm suuremat ettevõtet. Ka nende huvides on see, et nende süsteemid toimiksid. Me teame, et küberkurjategijad ründavad praegu nii ettevõtjaid kui riigiasutusi ja ettevõtjad väga tihti ei ole teinud investeeringuid oma küberturvalisuse huvides. Aga kõik on tänapäeval seotud. Kõik on tänapäeval seotud infosüsteemidega ja see on ettevõtja enda huvides, et tema teenus toimiks, ta saaks oma teenust edasi osutada ja tema IT-süsteemidel oleks varuplaan. See ei ole mingi täiendav kulu, see on kulu selleks, et ettevõtja saaks oma teenust alati osutada. Infosüsteemid on selle teenuse osutamisel olulised osad.

Suur tänu! Lisaküsimus, Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh, härra Riigikogu esimees! Lugupeetav peaminister! Ma küsisin teilt konkreetse küsimuse, et saada vastust. Ma olen korduvalt seda küsinud nii täna kui eelmisel nädalal. Kui palju raha eurodes jäi Eesti Vabariigil kasutamata 2023. aasta eelarvest? Te täna vastasite mulle, et 2023. aasta eelarve maht oli 16,2 miljardit eurot, seadusandja poolt vastuvõetud eelarve näeb küll ette 16,8 miljardit eurot. No see selleks, okei. Ma palun teilt uuesti vastust: kui palju eurosid jäi 2023. aasta eelarvest kasutamata 2023. aastal? Te kõnelete mulle protsentsuhetest, aga ma arvan, et minimaalne hoolsuskohustus juhtimises praegu on see, et kui me kõneleme keerulisest olukorrast riigi rahanduses, siis on meil riigi raha juhtimise koha pealt selgus olemas. Mul on vägagi suur mure tekkinud, et kas teil ei ole informatsiooni riigi rahalise seisu kohta või te mingitel motiividel, mis mulle jäävad sellisel juhul arusaamatuks, soovite seda mitte avaldada. Meil on juba maikuu keskpaik. Ma kordan oma küsimust: kui palju – eurodes – jäi Eesti Vabariigil 2023. aasta eelarvest, mille kogumaht oli seadusandja poolt kinnitatuna 16,8 miljardit eurot, kasutamata? Kui suur on see summa eurodes, proua peaminister? Ma palun teilt vastust. Ma andsin teile võimaluse, andsin nädal aega. Me leppisime korrektselt kokku – oli nii eelmisel nädalal –, et te valmistate ennast ette ja annate selle rahalise vastuse. Kahe küsimuse järel ma paraku seda vastust ei ole saanud. Ja ma näen, et härra spiiker noogutab minu jutu peale. Palun, proua peaminister! Sõna on peaministril.

Aitäh, Urmas Reinsalu! Kuna küsimus ei puudutanud elutähtsa teenuse osutamist, siis proua peaminister saab valida, kas vastata või mitte. Aga, proua peaminister, kui te soovite vastata, siis palun!

Jaa! No te olete haritud inimene, oskate protsendi järgi välja arvutada: kui ma ütlen teile kogusumma ja ütlen protsendi, palju on ära kasutatud, siis oskate arvutada selle järgi ka summa, mida pole ära kasutatud. Vastan veel kord: 15. maiks peavad kõik ministeeriumid oma ülekantavad summad esitama Rahandusministeeriumile ja see kõik saab avalikuks.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise.