2023 riigieelarve täitmine

Meie esimene küsimus on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Urmas Reinsalu ja teemaks on 2023. aasta riigieelarve täitmine. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Proua peaminister! Riigi rahanduslikus olukorras valitseb suur segadus. Valitsus ei suutnud täita eelarve eesmärki 2023. aastal. Praeguse seisuga, lähtudes kevadprognoosist, kukutakse läbi 2024. aasta eelarve eesmärki [täites] ja veel mustem stsenaarium on 2025. aasta eelarve kohta. Ma küsisin teilt möödunud nädalal selle kohta, kui palju on riigieelarvest 2023. aastal tegelikkuses ära kulutatud, kui palju rahalisi vahendeid on 2023. aastast järgi jäänud ja kui palju kogu sellest rahast kavatsevad ministeeriumid üle tõsta 2024. aastasse? Te vastasite, et need numbrid on teil olemas, kuid te – mu küsimus ei olnud konkreetselt selle kohta – ei saa mulle seda informatsiooni anda. Aga te olete sellest täielikult informeeritud. Küsisin sama ka rahandusministrilt. Rahandusminister samuti keeldus seda informatsiooni andmast, vaikis. Minu küsimus teile, proua peaminister, on ühemõtteline. 2023. aasta riigieelarve oli ühe summana seadusandja poolt fikseeritud. Kui palju nendest eelarves planeeritud kulutustest – meil on juba maikuu keskpaik ja ma eeldan, et see informatsioon täielikult on olemas – kulutati tegelikkuses 2023. aastal ära ja kui palju vahendeid ministeeriumid sellest rahast, mis järgi jäi – sellest nii-öelda jäägist – kavatsevad tõsta 2024. aastasse üle? Paluksin konkreetselt numbreid nimetades seadusandjat informeerida.

Aitäh! 2023. aasta riigieelarveliste asutuste kogukulu maht oli 16,28 miljardit eurot, mis teeb esialgse eelarve täitmiseks 95%. 2023. aastal kasvas kogukulu eelmise aastaga võrreldes 2,2 miljardi euro võrra ehk 15,4%. Veidi üle poole, täpsemalt 1,195 miljardit eurot, moodustab aastasest kulu kasvust kodumaiste toetuste kasv, seda peamiselt sotsiaal- ja tegevustoetuste tõttu: sotsiaaltoetused 780 miljonit eurot, tegevustoetused 415 miljonit eurot. Sotsiaaltoetustest suurenesid peretoetused, pensionid keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastuse ja indekseerimise mõjul. Aastaga on kasvanud vanaduspensionid 320 miljoni, paljulapselise pere toetus 111 miljoni, lapsetoetus 64 miljoni euro võrra. Tegevustoetuste kasv tuleneb enamjaolt KOV-idele ehk kohalikele omavalitsustele riigieelarvest eraldatud toetusfondi vahendite suurenemisest. [See summa] kasvas muu hulgas hooldusreformi kulude katmise eesmärgil. Märkimisväärselt ehk 404 miljoni euro võrra suurenes 2023. aastal ka kodumaistest vahenditest tööjõu- ja majandamiskulude ja investeeringute finantseerimine. Ja kui me räägime nendest ülekantavatest vahenditest, siis vastavalt riigieelarve seadusele saab vahendeid üle kanda, kui kasutamise tähtaega pikendatakse näiteks aasta võrra. Aga üldjuhul neid arvestuslikke vahendeid üle ei kanta. Kulud saab kanda üle kuni 3% ulatuses riigieelarves liigendatud kulumahust ja investeeringud kantakse üle kogumahus. Finantseerimistehinguid üle ei kanta. Euroopa Liidult, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, välisriigilt, välisriigi valitsusväliselt organisatsioonilt saadud sihtotstarbelise või mittesihtotstarbelise rahalise toetuse saab ka kanda üle kogumahus. (Kostab vastamise aja lõppemise signaal.) Võib-olla saan teile hiljem edasi vastata. Ülekantavad vahendid ei ole planeeritud Vabariigi Valitsuse reservi, need jäägid suurendavad 2024. aastal kasutada olevat eelarvet ehk siis eelarvelimiit raamatupidamislikult ülekantavate vahendite võrra suureneb. Aga saame seda debatti edasi pidada.

Saame tõepoolest. Urmas Reinsalu, täpsustav küsimus, palun!

Proua peaminister, mul on võimalus teid õnnitleda. See oli suurepäraseim mittevastus, mida ma tegelikkuses siin parlamendisaalis mitme aasta jooksul olen kuulnud. See teeb teile au. Mittevastamine valitsuse poliitika kohta iseloomustab teie valitsust. Minu küsimus ei olnud mitte, kui palju tõusid mingid sotsiaaltoetused 2023. aastal. Minu küsimus oli, [ütlen] konkreetsemalt uuesti, nii nagu ma küsisin: kui suur oli 2023. aasta eelarve ja kui palju raha 2023. aasta eelarvest riik 2023. aastal ära kulutas? Siit moodustub üks number, mille te, ma loodan, loetud minutite pärast mulle ütlete. Ja [edasi] on mu küsimus järgmine: kui palju sellest rahast kavatsevad ministeeriumid 2024. aastasse üle tõsta? Nii et see on konkreetne küsimus. Ma ei saa aru, mis põhjusel seda numbrit keeldutakse mulle ütlemast. Ma küsin konkreetse rahalise mahu kohta, et saada aru – see on vajalik juhtimisotsusteks, vajalik teie valitsusele juhtimisotsusteks –, kas meil üldse on praegu, mai keskel ülevaade, mis meie rahanduses toimub. Ehk küsimus, kordan konkreetselt: kui suur oli 2023. aasta eelarve numbriliselt ja kui palju sellest eelarvest kulutati 2023. aastal riigieelarvet täites ära? Kui palju raha jäi järgi ja kui palju kohta sellest rahast on ministeeriumid esitanud taotlused 2024. aastasse [üle kanda] täiendavaks kasutamiseks?

Aitäh! Võib-olla vastan uuesti täpselt sellesama lausega, millega ma vastasin enne. 2023. aasta riigieelarveliste asutuste kogukulu maht oli 16,28 miljardit eurot, mis teeb esialgse eelarve täitmiseks 95%. Koos ülekantavate vahenditega on eelarve täitmine 87,4%. See on see, mis meil on teada, see on teadmine, mille alusel me töötame ka järgmise aasta eelarvet tehes. Miks ma seletan seda? Võib-olla teie küll teate, aga meil on ka inimesed, kes seda ülekannet kuulavad, ega tea, miks jääb nii-öelda raha üle, [miks raha] ei kasutata ja [tekivad] need ülekantavad vahendid? Esiteks, 15. maiks peavad valitsusasutused ülekantavate vahendite käskkirja ettepanekud Rahandusministeeriumiga kooskõlastama ja 31. maiks peavad nad need käskkirjad allkirjastama ja avalikustama oma kodulehel. Need ülekandmise põhjused on väga erinevad. Näiteks investeeringute hangete edasilükkumine, hangete luhtumine, edasilükkunud soetuste jäägid, mida kasutatakse samadeks tegevusteks järgmisel aastal, mingite tegevuste ärajäämine või planeeritud mahust vähem kasutamine, antavate toetuste puhul sihtgrupp või nõudlus oli väiksem, taotlejaid oli vähem, hangete või teenuste hinnad kujunesid planeeritust soodsamaks, mis on ju positiivne, ei olnud võimekust [teatud] tegevusi või teenuseid planeeritud mahus ellu viia. Näiteks kui on olnud ühekordsed eelarvevahendid, mida ei jõutud ühe aastaga [ära kasutada], siis need kantakse üle. Osades valdkondades on pikemaajalised lepingud. Kui me räägime näiteks teadusrahastusest, siis on mitmeaastased projektid, mis kantakse tekkepõhiselt kuluks sellel aastal, kui projekt lõpeb. Ka on eraldatud sihtotstarbelised toetused, mille tekkepõhine kasutamine on osaliselt edasi lükkunud järgmisesse aastasse, mis tähendab, et toetusi ei saa kuludesse kanda seni, kuni pole toetuse saajalt tegevusaruannet laekunud. Loomulikult, kui me paneme kokku järgmise aasta eelarvet, siis me kõiki neid ülekantavaid vahendeid vaatame väga terava silmaga just sellel põhjusel, et kui see raha jääb üle ja teistes kohtades on puudu, siis me peaksime saama neid vahendeid kasutada nende asjade tarbeks, mida riigil on vaja teha. Seega me peame mingeid karme kokkuhoiumeetmeid vähem tegema, kui me saame kasutada neid ülekantavaid vahendeid. Aga nii nagu öeldud, 15. maiks peavad valitsusasutused esitama Rahandusministeeriumile need ettepanekud, need kooskõlastama, ja 31. maiks on need asjad ka avalikud, nii nagu ma aru saan.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister, kui kolleeg Urmas Reinsalu küsis siin selle aasta eelarve kohta, siis mina küsiks järgmise aasta eelarve kohta, aga need kaks teemat on omavahel tihedalt seotud niikuinii. Kui te võib-olla mäletate, siis meil oli siin saalis teiega vestlus teemal pensionid, keskmine pension, keskmise pensioni tulumaksust vabastamine. Ja siis, vaatamata sellele, et põhimõtteliselt koalitsioon lubas, et keskmist pensioni ei maksustata, tuli välja, et ikkagi on selline plaan. Siis te väitsite, et see ei sega teist Reformierakonna valimiseelset lubadust, et keskmine pension on aastaks 2027 vähemalt 1000 eurot, et prognoosid nagu näitavad seda. Nüüd, eile me saime meediast lugeda, et valitsus mõtleb selle peale, et pensionide indekseerimine külmutada, mis, ma arvan, oleks äärmiselt murettekitav uudis kõikidele meie pensionäridele. Minu küsimus on: esiteks, kas tõepoolest valitsus mõtleb selle peale, et külmutada pensionide indekseerimine, ja teiseks, kas sel juhul ikkagi jääb püsima see lubadus, et aastaks 2027 on keskmine pension vähemalt 1000 eurot, nagu Reformierakond enne valimisi lubas? Teie koalitsioonipartner Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubas, et see on lausa 1200 eurot.

Aitäh! Hea näide sellest, et isegi Riigikogu liige ei loe tegelikult pealkirjast kaugemale, vaid jookseb juba pealkirja järgi. Kui te [loete] seda artiklit, siis loomulikult sealt tuleb välja, et mingit plaani pensionide indekseerimist külmutada valitsusel ei ole. Ja kui te ehk teete praegu lahti uudistekanalid, siis on ka rahandusministri postitus selle kohta, et see ei vasta tõele. Me ei lähe pensioneid vähendama, me ei lähe pensionide indekseerimist ära lõpetama. Aga selge on see, et Sotsiaalministeerium on praegu riigieelarve revisjoni protsessis. See tähendab seda, et vaadatakse üle kõik teenused, kõik toetused, mida Sotsiaalministeeriumi haldusalas makstakse, millistel tingimustel need on, millised on need alused, millele [toetudes] ühes või teises kohas on võimalik midagi teha. See tähendab seda, et tehakse kaardistus kogu eelarve suhtes, aga poliitilised valikud jäävad ikkagi lõpuks valitsusele. 2025. aasta eelarve me paneme koos riigi eelarvestrateegiaga kokku augustis. Jah, tõsi on see, et me teeme iga kuu koosolekuid, et samm sammu haaval neid suuri tükke lahendada, sest see ülesanne, mis meie ees on, on päris keeruline. Aga me peame saama augustis selle protsessiga võimalikult lihtsalt ühele poole. Ja loomulikult tuleb riigieelarve siis Riigikokku, kus Riigikogu, sealhulgas ka teie, saate seda menetleda, saate oma seisukohti väljendada, muudatusettepanekuid esitada, et see eelarve kajastaks nii riigieelarve seisu kui ka neid väljakutseid, mis meil praegu ühiskonnas on. Siin ma pean eelkõige silmas seda keerulist julgeolekuolukorda, kus me oleme, keerulist rahalist olukorda, kus me riigieelarvega oleme, ja loomulikult ka keerulist majandusolukorda, kus me riigina oleme. Nii et ma tõesti loodan, et opositsioon mõtleb siin konstruktiivselt kaasa, mitte ei ole kõikidele asjadele vastu ega püüa lihtsalt võtta populistlikke punkte, vaid saab aru, et see on kriis, millega me kõik koos [silmitsi] seisame, kogu Eesti riik, ja see on kriis, millele me peame lahendusi otsima kõik koos.

Aitäh! Head kolleegid! Meil on 11 küsimust ja [pole hea], kui me hakkame siin liigselt arutama istungi protseduuri üle ja seda aega kasutatakse vastusõnavõttudeks. Nii et ma praegu neid protseduurilisi küsimusi ei võta. Selleks et ka 10. ja 11. küsija saaksid oma tänase küsimuse küsida, et neil tekiks see võimalus, liigume edasi. Lõpetan esimese küsimuse käsitlemise.