Arupärimine Venemaa kodanike hääleõiguse kohta Eesti kohalike omavalitsuste valimisel Venemaa Ukraina-vastase sõja ajal (nr 624)

Järgnevalt tänane teine päevakorrapunkt: Riigikogu liikmete Riina Solmani, Tõnis Lukase, Helir-Valdor Seedri, Mart Maastiku ja Priit Sibula 1. aprillil käesoleval aastal esitatud arupärimine Venemaa kodanike hääleõiguse kohta Eesti kohalike omavalitsuste valimisel Venemaa Ukraina‑vastase sõja ajal. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Helir-Valdor Seedri. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud siseminister! Head kolleegid! Viis Riigikogu liiget on esitanud julgeolekuteemalise arupärimise, mis puudutab Vene kodanike hääleõigust Eestis kohalikel valimistel. Nii nagu teada, ametis olev valitsus on koalitsioonilepingus kokku leppinud, et koostöös riigiõiguse ekspertidega töötatakse välja õiguslik raamistik Vene föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks kohalike omavalitsuste valimisel põhiseadust muutmata. Kahetsusväärselt peab tunnistama, et seni ei ole mingisuguse raamistiku ega eelnõu väljatöötamiseni jõutud. Ekspertiis on andnud sellele kokkuleppele, mis koalitsioonilepingus on sätestatud, hävitava hinnangu ehk öelnud, et sellist asja ei ole võimalik teha. Nii et kokku lepitud on asjas, mida ei ole võimalik teha, ja seda on tunnistanud ka kõik kolm koalitsiooni osapoolt. Aga veel kord rõhutan: vaatamata sellele ei ole selles üliolulises julgeolekuküsimuses praegu, Ukraina ja Venemaa vahel toimuva sõja olukorras, suudetud kokku leppida. Tuletan meelde, et maksupakett võeti eelmisel aastal, juba kevadel, uue valitsuse tööle hakates, vastu paari kuu jooksul, eirates nii head õigusloome tava kui ka kodu‑ ja töökorra seadust, rääkimata heast poliitilisest kultuurist. Nii et kui on poliitiline tahe, siis suudetakse küll vastu võtta erinevaid seadusi, aga siin peab tõdema, et poliitilist tahet julgeolekuküsimustega sellisel määral tegeleda praegusel valitsuskoalitsioonil kahjuks ei ole. Siit tulenevalt on viis Riigikogu Isamaa [fraktsiooni] liiget esitanud kolm küsimust, millele me palume vastata siseministril, kes on ka sotsiaaldemokraatide esimees. Juba sotsiaaldemokraatide eelmine esimees Indrek Saar ütles, et see on nende jaoks punane joon. Mulle jääbki arusaamatuks, et kui see on punane joon, miks nad siis koalitsioonilepingus kokku leppisid, et nad on valmis [valimisõigust] peatama nendel tingimustel, kuigi nii ei ole seda tegelikult võimalik peatada. Kas see oli kavalus või oli see nahaalsus? Ei tea. Loodetavasti annab siseminister selgitused, miks selline kokkulepe tehti, kui oli teada, et see on nagunii sotsiaaldemokraatidele punane joon. Koalitsioonipartnerid on öelnud, et üksmeel puudub, sotsiaaldemokraadid on vastu, ja ega sotsiaaldemokraadid ise ka ei eita, et nad on sellele vastu. Aga lahendust keegi valitsuskoalitsioonist ei paku. Seega on meil kolm küsimust, millele, me loodame, siseminister annab vastuse. Kui siseminister hakkab rääkima, et lõimumisteema on oluline ja et ei tea, ega riskid sellisel juhul hoopis ei suurene, siis ütlen kohe, et arupärijad on kõik tutvunud ka julgeolekuraportiga, mille on koostanud kapo. Meie initsiatiivid, Isamaa ettepanekud kolmandate riikide kodanikelt hääleõigus ära võtta, on selle raportiga igati kooskõlas. Need eesmärgid ja need meetmed on igati proportsionaalsed, võin öelda. Ei saa siin tutvustada seda dokumenti lähemalt, kuna see on juurdepääsupiiranguga, aga üldpõhimõttena võib kinnitada, et meie initsiatiiv, algatused, kriitiline hoiak ja nõudlik küsimus siseministrile ja valitsusele on igati kooskõlas ka nende riskianalüüside ja ohuhinnangutega, mille vastavad julgeolekuasutused on teinud ja andnud. Me oleme tänaseks tegelenud nii-öelda juba selge sihtrühma ehk Vene kodanike suunal mitmete algatustega, mida praegune valitsus on aktsepteerinud. See puudutab Vene kodanike osalemist rahvusvahelistel võistlustel, mille kohta Eesti on eitava seisukoha välja kujundanud, see puudutab Vene numbrimärgiga autode teemat, see puudutab kodanikele turismiviisade väljastamist, see puudutab Vene kodanikelt relvalubade äravõtmist ja nii edasi. Kui siin räägitakse, et seda ei ole võimalik sellele sihtrühmale teha või see mõjub väga ohtlikult, siis mina arvan, et kõige ohtlikumalt mõjub see, kui me soovime midagi määramata tingimustel määramata ajaks ähmaselt peatada. Lisaks sellele tahan meelde tuletada, et see viimane küsimus – kas juhul, kui Venemaa ründaks sõjaliselt Eestit, toetaksite jätkuvalt Venemaa kodanike hääleõiguse jätkumist Eesti kohalike omavalitsuste volikogude valimistel? – on olnud väga ettenägelik. Putin ongi koos patriarhiga kuulutanud püha sõja nii Ukrainale kui ka lääneliitlastele, sealhulgas meile. Nii et selles kontekstis me loodame, et siseminister on valmis nendele küsimustele vastama. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli siseminister Lauri Läänemetsa. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud arupärijad ja head saadikud! Siseministrile on edastatud arupärimine Venemaa kodanike hääleõiguse kohta Eesti kohalike omavalitsuste valimisel Venemaa Ukraina-vastase sõja ajal ning on esitatud kolm küsimust. Esimene küsimus: "Kas Teie hinnangul on Venemaa kodanike hääleõigus Eesti kohalike omavalitsuste valimistel moraalselt aktsepteeritav, arvestades muu hulgas, et Eesti on vastu Venemaa kodanike osalemisele rahvusvahelistel võistlustel, on keelanud Venemaa numbrimärgiga autod Eestis ega väljasta Venemaa kodanikele turismiviisasid?" Põhiseaduse autorid on teadlikult andnud kohaliku omavalitsuse maa-alal püsivalt elavatele isikutele ja sealhulgas kolmandate riikide kodanikele võimaluse hääletada kohalike omavalitsuste volikogude valimisel. Juhin tähelepanu, et sellega ei ole nimetatud isikutele antud õigust olla valitud. Vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele on kandideerimisõigus hääleõiguslikul ja vähemalt 18‑aastasel Eesti kodanikul ning Euroopa Liidu kodanikul. Seega, kohalike omavalitsuste volikogudesse kolmandate riikide kodanikud kuuluda ei saa. Valitsuse moraalne kohustus ja põhiseaduslik ülesanne on kaitsta Eesti riiki, rahvast ja siinseid elanikke. Selleks oleme välise mõju vähendamiseks piiranud näiteks Venemaa propaganda levikut ehk koomale tõmmanud teatud telekanalite levi või keelustanud võltsmeediaväljaannete, nagu Sputnik, levitamise Eestis. Samuti oleme kitsendanud relvaomanike ringi, astunud samme üle Venemaa piiri liikumise vähendamiseks ning liigume selles suunas, et lasteaedades ja koolides toimuks eestikeelsele õppele üleminek ja õpe oleks eesti keeles. Oleme loomulikult piiranud ka erineva kauba voolu Venemaalt Eestisse ning see tähendas ka Venemaa numbrimärkidega autode siiatuleku lõpetamist. Samuti on praegu oluline vähendada Kremli juhitava võrgustiku mõju näiteks Moskva patriarhaadi kaudu usuorganisatsioonides. Need on konkreetsed sammud Venemaa režiimi mõjutustöö tõkestamiseks Eesti pinnal ja need on siinses sotsiaalses ruumis mõeldud meie ühiskonna ühtsemaks ja tugevamaks muutmiseks. Julgeolekuasutused seiravad olukorda ja omavad ülevaadet ohtudest. Tänases julgeolekuolukorras oleks mõnes mõttes hoopis ajalooline võimalus muuta Eesti ühiskond sidusamaks. Selleks on vaja erinevaid tegevusi. Mõnes mõttes on ohtlik ühiskonda killustada, tekitada meeleheidet ja alust radikaliseerumiseks. Ka need on asjad, mille eest julgeolekuasutused meid kõiki hoiatanud on. Meie eesmärk on see, et Eestis oleks vähem neid inimesi, kes ei ole Eesti kodanikud, ja oleks järjest rohkem neid inimesi, kes on Eesti kodanikud. See on loogika, mis on olnud Eesti seadusandluses, nii on see olnud juba palju aastaid ning ka tänane valitsus seda joont loomulikult jätkab. Tänases olukorras oleks nii siseturvalisuse kui ka laiemalt julgeoleku mõttes ülioluline, et me kuidagi ei soodustaks Venemaa katseid siin viiendaid kolonne moodustada. Vastupidi, me töötame selle nimel, et Venemaal ei õnnestuks meie riiki ja rahvast lõhestada. Selleks ise alust anda ei ole ka mõtet. Teine küsimus: "Kas teie hinnangul kujutab Venemaa kodanike hääleõigus Eesti kohalike omavalitsuste valimistel Eestile julgeolekuohtu?" Kui toetuda faktidele ja teemakohastele teaduslikele uuringutele, siis saab järeldada, et julgeolekuohuks võib saada hoopis venekeelse elanikkonna võõrandumine Eesti kohalikus ja riigi elus kaasarääkimisest. Seda ütlevad nii sotsiaalteadlased kui ka julgeolekuspetsialistid. Tuleb vaadata numbreid ja tuleb vaadata uuringuid, mille seas kõige paremad on need, mille Kultuuriministeerium tegi lõimumismonitooringu näol. Kui me vaatame ka viimaseid Riigikogu valimisi, siis näeme, et sealt joonistub välja kaks sõnumit. Esimene sõnum on see, et 60% siinsetest Vene kodanikest, kes kohalikel valimistel valida saavad, on Eesti suhtes pigem positiivselt meelestatud. Samas joonistus Riigikogu valimistel välja väga selgelt kahjuks – ma ütlen, et kahjuks – see, et üks kolmandik Ida-Virumaal valimas käinud valijatest, kes on Eesti kodanikud, valisid väga selgelt venemeelseid jõude, teiste hulgas ühte erakonna Koos liidritest, kes on saanud praeguseks juba süüdistuse riigireetmises. Selliseid isikuid valiti. Ehk selgelt on näha, et probleem ei jookse mitte kodakondsuse liini mööda, vaid on hoopis keerulisem ja sügavam. Loomulikult, kui neid kahte asja kõrvutada, siis saame kõik väga lihtsalt aru, et kui valimistelt võtta ära teatud hulk positiivselt meelestatud inimesi, siis nende osakaal, kes on negatiivselt meelestatud, suureneb. Ma arvan, et julgeolekule võib sellel tõesti mõju olla. Kellegi valimisõigus ei ole olemuselt muidugi julgeolekuoht, ohuks on ikka konkreetsed kavatsused ja teod. Nende kohta on ka karistusseadustikus konkreetsed karistused ette nähtud. Ja näiteks, kui rahvaesindaja kohalikus volikogus või Riigikogus osutub julgeolekuohuks või kurjategijaks, ei muuda see tema valijaid automaatselt samaväärseks julgeolekuohuks või kurjategijaks. Selline tõlgendus vähemalt ei peaks olema ühelegi demokraatlikule riigile kohane, et automaatselt selliseid järeldusi üle kanda. Kolmas küsimus: "Kas juhul kui Venemaa ründaks sõjaliselt Eestit, toetaksite jätkuvalt Venemaa kodanike hääleõiguse jätkumist Eesti kohalike omavalitsuste volikogude valimistel?" Kui rääkida sõjalisest rünnakust Eesti vastu, tuleb rääkida valimiste asemel hoopis kaitsetahtest. Venekeelse elanikkonna valmidus osutada Venemaa sõjalisele ründele relvastatud vastupanu näitab selgelt kasvu. Relvastatud vastupanu toetavate venekeelsete eestimaalaste osakaal oli 2021. aasta 61%‑lt 2023. aastaks kasvanud 70%‑le ja vastupanu eitajaid oli jäänud vähemaks, 26% asemel 15%. Need andmed pärinevad Kaitseministeeriumi tellitud uuringust. Lisaks ei saa me täielikult mööda faktist, et regionaalne lõhestatus ja elanike võõrandumine nende asukohariigi – ma pean praegu silmas Eestit – poliitilises elus osalemisest on osutunud nõrkuseks, mida Venemaa on paljudes teistes riikides ära kasutanud. See on ka Eesti jaoks tegelikult väljakutse, olgu kõne all meelestatuse mõjutamine või koguni sõjaline sissetung ja roheliste mehikeste operatsioonid. Seega, sõjalisest rünnakust rääkides peaksime kohalikke elanikke ja poliitilise osaluse küsimust vaatlema hoopis sellest aspektist, kuidas teha meie riiki tugevamaks, sest valimisõiguse äravõtmine seda ühtsust kuidagimoodi ka näiteks Ida-Virumaal kasvatada ei võimalda, vaid loob kindlasti pinnast selle jaoks, et tekiks rohkem inimesi, keda on piiri tagant võimalik kergemini manipuleerida, enda eesmärkide jaoks ära kasutada, neid radikaliseerides, ma ei tea, süvendades separatistlikke meeleolusid, neid tagant õhutades ja kõiki muid tegevusi kasutades. Seega, lõpetuseks uuesti üleskutse: ärme palun keskendume ainult sellele poolele, et meil on ühe või teise riigi kodanikke siin mingi arv. Põhiküsimus on ju selles, et nende meelestatus oleks selline, et nende soov astuda Eesti riigi eest Venemaa vastu välja oleks võimalikult suur. See on see, mille nimel see valitsus töötab. Aitäh!

Suur tänu! Lugupeetud minister, teile on mitmeid küsimusi. Kõigepealt Martin Helme, palun!

Aitäh! Jaa, ma olen nõus, et meie jaoks on väga suur oht võõrandumine ja radikaliseerumine. Ma lihtsalt imestan, et te oma ülejäänud jutuga läksite kogu aeg risti vastupidises suunas. Võimalikult paljudele nendest võõrandunud ja radikaliseerunud inimestest te tahate anda kodakondsust, ehk siis see probleem justkui laheneb, ja siis te räägite, et ega valimisõigus iseenesest ei ole millelegi oht, vaid oht on konkreetsed teod. No selle loogika järgi te küll ei käitunud, kui te Vene kiriku kallale läksite. Nüüd me jõuamegi ivani, eks ole. On kahte sorti tegevusi, mis mõlemad võivad võõrandumist ja radikaliseerumist toetada. Ühtedel on Eesti ühiskonnale tagajärjed, mis teevad asju paremaks või halvemaks, teised on lihtsalt žestid. Narva tanki äraviimine ei muutnud midagi, aga vihastas inimesi, eks ole. Vene kirikuga on sama lugu. Aga siis on asjad, mis Eestit olemuslikult muudavad, nagu suur massiline sisseränne idast või seesama hääleõigus. Vaat, neid te puutuda ei taha, seal te nagu muretsete tagajärgede pärast, aga kui on mingid teod, millel ei ole tagajärgi, aga kus viha on, siis nendega te lähete rõõmsalt edasi. Kas te ei leia, et te ise kahjustate praegu Eesti julgeolekut oma poliitikaga?

Aitäh! Ma saan aru, olles pidanud teiega siin saalis ja fraktsiooniga kohtumisel seda arutelu, et see, mida te nimetasite massiliseks sisserändeks idast, ei puuduta Vene kodanikke, vaid Ukraina sõjapõgenikke, sest Vene kodanikke ei saa sealt tulla, me oleme ära sanktsioneerinud nende liikumise Eestisse. Minu hinnangul Ukraina toetamine nende sõjas ei tohiks olla midagi sellist, mis Eestis konflikti tekitab. Kui Ukraina vabaduse ja võitluse toetamine tekitab kellegi arvates konflikti või on kellegi jaoks arusaamatu, tuleb seda seletada või tuleb vaadata, mis seal täpsemalt taga on, miks siis Ukrainat toetada ei taheta, ei sõjaliselt ega sõjapõgenike eest hoolitsedes või neile varju pakkudes. See on ju Eesti huvides. Ütleks samamoodi, nagu öeldi kaitsepolitsei aastaraamatus siin tegutseva Vene kiriku kohta, aga seda sobib siia üle kanda: nimelt [kehtib] loogika, et kõik, mis on Moskva huvides, ei ole kindlasti Eesti huvides.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Ma olen ka täiesti üllatunud, et te olete nii võõrandunud nii Eesti ühiskonnas toimuvast kui ka julgeolekuvaldkonnast, et te täna siin puldis ka küsimustele vastates räägite endiselt täiendavast kodakondsuse andmisest. Te viitasite – mis on täiesti õige –, et probleem ei jookse mööda kodakondsuse küsimust, aga see küsimus, millele me osundame ja millele me siin lahendust [püüame] leida, ei saa isegi sellisel kujul [lahendit], nagu te aasta aega tagasi koalitsioonilepingus olite valmis tegema. Minu küsimus on endiselt see: kas ei ole veidi küüniline, et teile sobib, kui inimesed, kes toetavad Vene föderatsiooni valimistel Putinit, saavad kohalikel valimistel toetada Ossinovskit ja Odinetsa, et see on teie arvates täiesti okei ja Eesti julgeolekule siin mingit probleemi ei ole, küll aga te tegelete mitmete muude kummaliste küsimustega?

Aitäh! Kõigepealt täpsustuseks: ma ei ole öelnud, et keegi soovib täiendavaid meetmeid võtta, et kodakondsuse andmises mingisuguseid muudatusi teha. Aga me tegutseme selle nimel, et Eestis oleks rohkem kodanikke, ka seadused [selle kohta] on, mis iganes versioonis [see siis toimub], inimesed saavad seda vabatahtlikult otsustada. Seadused olid siis, kui Isamaa valitsuses oli, minu mäletamist mööda täpselt samad, mis nad on ka praegu. Nii et seda liini mööda on võimalik Eesti kodakondsust taotleda. Me ei kavatse siin teha mingeid erandeid, et kodakondsust oleks kuidagi lihtsam taotlema hakata. Mis puudutab kohalike omavalitsuste valimisi, siis ma mäletan küll seda hiljutist Tallinna valimiste debatti ja ma arvan, et see, mis Isamaa esindajate poolt välja öeldi, ei ole nagu õige. Kui me saavutame selle, et ühe erakonna valijaid jääb vähemaks ja nii tulevad [meile] paremad valimistulemused, siis see on ebademokraatlik. Ma arvan, et selline [idee] ei tohiks kunagi olla aluseks ühegi seaduse muutmisele. Kui me hakkame sellise loogika järgi seaduseid tegema, siis me oleme valel teel.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Eelmisel neljapäeval oli siin suures saalis – see oli eelmisel kolmapäeval, täpsustan – üks Isamaa eelnõu, mis puudutas kolmandate riikide kodanikelt valimisõiguse äravõtmist. See [eelnõu] oli ilmselgelt põhiseadusega vastuolus. Aga kui toimus esimese lugemise katkestamise hääletus, siis sotsiaaldemokraadid hääletusele ei tulnud. Sotsiaaldemokraadid ei hääletanud katkestamise poolt ega hääletanud katkestamise vastu. Varasemalt olete öelnud, et te ei toeta hääleõiguse äravõtmist, eriti siis, kui see läheb põhiseadusega vastuollu. Kuidas siis tõlgendada seda sotsiaaldemokraatide seisukohta, arvestades, et keegi hääletusele ei ilmunud?

Aitäh! Tegemist oli esimese lugemisega. Aga eks Riigikogu menetleb ja lõpuks on võimalik need otsused vastu võtta ja seisukohti väljendada väga konkreetselt. Aga ma olen jätkuvalt seisukohal, et põhiseadusvastaseid asju ei saa teha. Hinnangu on andnud õiguskantsler – vabandust, mitte nii-öelda oma lõpliku hinnangu, nii nagu ta seda teeb, aga ta on seda välja öelnud –, seda on öeldud presidendi kantselei poole pealt ja ma saan aru, et ka riigikohtunikud on viidanud sellele, et põhiseadusliku õiguse mis tahes versioonis peatamine suure tõenäosusega põhiseaduslik ei ole. Ma arvan, et see oleks kõige rumalam viis neid asju ajada. Kui me räägime põhiseadusest, siis see on lihtsalt vaadete ja teiste loogikate küsimus, aga kui me räägime tegevusest, mille tulemusena öeldakse, et võetakse inimestelt hääleõigus ära, millega antakse Venemaale võimalus piisavalt oma infokampaaniat teha, laiendada seda [ühe] rahvuse tagakiusamisele või millelegi sellisele, aga lõpuks see seadusena ei jõustu, siis kohalikel valimistel, ma arvan, on tulemused näha. Palju pahaseid inimesi läheb valima ja ma arvan, et nad ei pruugi valida eestimeelseid jõude, eriti Ida-Virumaal. Me saame hoopis vastupidise tulemuse. Nii et sellist asja, mis põhiseadusega kooskõlas ei ole, ei ole võimalik toetada.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ühest küljest te ütlesite, et Vene kodanikelt kohalike omavalitsuste valimistel hääleõiguse äravõtmine justkui võõrandaks neid Vene kodanikke Eesti riigist, aga teisest küljest, see, kui Riigikogu kuulutas Moskva patriarhaadi sõda toetavaks institutsiooniks, kuidagi ei mõjuta neid samamoodi. Minu küsimus ongi see, kas teie punane joon seisnebki selles. Öelge ausalt välja, kas sotsiaaldemokraatide flirt vene valijatega häälte saamise eesmärgil kaalub üles Eesti julgeoleku.

Aitäh! Kõigepealt, loomulikult saab ju lähtuda uuringutest. Ma arvan, et kvaliteetselt tehtud uuringud – see puudutab sedasama eespool viidatud Kultuuriministeeriumi lõimumise raportit – ütlevad väga selgelt ja näitavad ära, et suurele osale vene rahvusest inimestest – vahet ei ole, mis kodakondsusega nad on – on väga oluline kohaliku elu asjades kaasa rääkida. Seda saab meil vabariigis teha kõige otsesemalt kohalikel valimistel. Sellel on mõju ja selle uuringu järeldused on ju ka need. Seda konstruktsiooni olen ma ka varem kuulnud, et sotsiaaldemokraadid nagu kuidagi püüaksid nii hääli. Vabandust, aga ei. Kui teha seda häälte pärast, siis Moskva patriarhaadi mõju ja sidemete katkestamine on ju vastupidises loogikas, tanki äraviimine on vastupidises loogikas, relvade kokkukorjamine, mida sotsiaaldemokraatide erakonna esimees siseministrina on pidanud läbi viima, poliitiliselt ellu viima, on vastupidises loogikas. Nii et see kuidagi ei päde. Minu arvates ütleb ka järgmise arupärimise teema ju seda. Eesti Vabariigi siseminister ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees on Venemaa eriteenistuste mõjutamise objekt ja mulle kuuluvat vara lõhutakse selle pärast, et ma olen Venemaa jaoks kuidagi ebasoovitav isik, ja ma olen juhtumisi täpselt samas listis, kus on Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallas, ehk Venemaa poolt tagaotsitav isik. Mina ei saa aru, kust kohast tuleb see väide, nagu me püüaksime kuidagi teha mingisugust poliitikat, mis oleks kummardus vene inimestele või venemeelsusele. Vastupidi, pigem see kõik näitab seda, mõnes mõttes on see Kremli ametlik kinnitus, et Lauri Läänemets, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, ei tee ühtegi asja, mis oleks Venemaa või Kremli või venemeelsete isikute huvides.

Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud siseminister! Ma pean teid kõigepealt korrigeerima: tegelikult olite teie otseselt see, kes 2022 Kaja Kallase teises valitsuses oli vastu eestikeelsele õppele üleminekule, samamoodi relvade ärakorjamisele. Nüüd te räägite siin teist juttu. Aga minu küsimus on: millest üldse teie hoiakud siseministrina antud küsimuses lähtuvad, kui need ei lähtu julgeolekuhinnangutest? Te olete palju tsiteerinud lõimumise uuringut – muuseas oli selle tegemisega seotud Lauristin –, kus autorid jagasid Vene kodanikud, keda kokku oli 80 000 inimest, viide klastrisse. A‑ ja B‑klastrisse kuulus kokku 41%, teine osa ehk C oli hall tsoon ning E‑ ja D‑klastrisse kuulusid Eesti-vaenulikud. Aga kui vaadata küsimusi ja vastuseid, siis tuleb välja, et sinna C-klastrisse, mis teie jaotuses on justkui hall tsoon, kuuluvad suures osas mittevaenulikud. Ehk mittevaenulikke on meil rohkem. Isamaa on seisnud just selle eest, et Kremli-meelsus ei pääseks otsustuskogudesse. Teie tegelikult häälte püüdmise nimel tahate teha vastupidist. Nii et ma küsin, kas te lähtute otseselt Lauristini lõimumisuuringus toodud soovitustest – need on lehekülgedel 165 ja 166 –, mitte julgeolekuhinnangutest.

Aitäh! Siseministrina lähtun ma loomulikult julgeolekuhinnangutest ja me peame lähtuma ka uuringutest, mis lõpuks võetakse erinevate hinnangute koostamisel aluseks või toeks. See uuring tuli pärast teatud hinnangute tegemist, näiteks. Aga rääkides konkreetselt sellest uuringust, siis uuringu teostajad ütlevad, see on nende sõnastus, et 60% on Eesti suhtes pigem positiivselt meelestatud. Vaadake, see oli teie tõlgendus praegu, kui te sedasama klastrit kirjeldasite ja kahtluse alla seadsite. Seal [uuringus] öeldakse, et need on pragmaatikud, lihtsalt öeldes pragmaatikud, nad kindlasti ei ole Eesti patrioodid, vaid nad on pragmaatikud ja tänases olukorras nad valivad kindlasti Eesti poole. [Nad teevad seda] pragmaatiliste, ma ei tea, kas äri‑ või mingite muude suhete pärast, see oli see sõnum. See uuring muidugi ütleb ka seda, rääkides kahest viimasest klastrist, mis ei ole Eesti suhtes positiivselt meelestatud, et ühes klastris on paljud ka näiteks [taotlenud] endale Eesti kodakondsuse. Nad on rahvuselt venelased, aga Eesti kodanikud ja Eesti suhtes negatiivselt meelestatud. Negatiivselt Eesti suhtes meelestatud pole nad mitte sellepärast, et nad oleks Kremli-meelsed, vaid nad on negatiivselt meelestatud sellepärast, et nende sotsiaal-majanduslikud võimalused pole mitte kuidagi paremaks läinud võrreldes selle ajaga, kui nad Eesti kodanikud ei olnud. Ehk uuring ütleb, et nad tunnevad, et nad on teinud ära pingutuse, aga kodakondsus ei ole andnud neile võimalust paremat tööd saada või mis iganes, või vähemalt neil on selline tunne. Kas see tunne põhineb õigetel asjaoludel või mitte – noh, tunded on subjektiivsed asjad, aga uuringu järeldus selline on. Nii et see on pigem sotsiaal-majanduslik probleem, miks nad on Eesti suhtes negatiivselt meelestatud.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Jah, tõesti on meil praegu tegemist ikkagi massilise sisserändega. Ärme sildistame kõiki kuidagi Eesti-vaenulikeks. Loomulikult, meil on tööjõu sisseränne, sellega on seotud perekonnad, meil on siin ukrainlased. Aga kui vaadata ka kapo aastaraamatut, siis näeme, et islami kogukond suureneb ja tegelikult ka venekeelseid inimesi erinevatest vabariikidest, ka Kesk-Aasiast, tuleb juurde. Nii et tulevikus sisserändajate osakaal valijate hulgas kohalikel valimistel järjest suureneb. Te idealiseerite justkui ka Vene kodanike meelsust, et nad olevat väga eestimeelsed. Aga kas te tõesti arvate, et sotsioloogilistel uuringutel, sotsioloogilistel küsitlustel vastavad praeguses suhteliselt närvilises olukorras kõik sisserändajad, kes on oma olekus ju suhteliselt ebakindlad, ausalt ja puistavad südant ning me võime uskuda, et nad on väga Eesti-sõbralikud, kui nad seda ütlevad?

Aitäh teile! Peale uuringute meil arvatavasti ju midagi muud ei ole, edasi on juba täiesti subjektiivne tunnetus, on ju. Teie näete maailma ühtemoodi, keegi teine näeb teistmoodi, mina võib-olla näen kolmandat moodi ja selles on võib-olla veel vähem tõde. Mõnikord mitte, mõnikord mitte! Aga võib nii olla. Pigem on meil tänapäeval ühiskonnas ikka aktsepteeritav vorm see, et kui me teeme tõesti uuringu, mis pädeb, mis on tehtud sotsioloogiliselt õigesti, siis suuremalt jaolt me ikka usaldame neid uuringutulemusi. Ma arvan, et neid tasub usaldada. Paremaid asju, mida aluseks võtta, on [leida] päris keeruline. Subjektiivsed või väga subjektiivsed arvamused võivad põhineda ei tea millel, aga uuringutes on kokku lepitud vähemalt mingisugune loogika, millest lähtuvalt arvamust küsitakse. Kuidas seal [keegi vastab], seda ma täpselt ei oska öelda. Kindlasti on neid inimesi ka olemas, alati on neid inimesi olemas, kes tõtt ei räägi või ei julge rääkida. Aga mul ei ole põhjust kahelda Tartu Ülikooli ja selle uuringufirma või ettevõtte, kes seda uuringut läbi viis, kompetentsis.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mitte Isamaa ei soovi põhiseadusvastaselt seadusi muuta, vaid teie ju soovite seda. Teie kirjutasite koalitsioonilepingusse, et te soovite peatada Vene ja Valgevene kodanike hääletamisõiguse põhiseadust muutmata. Sellele olete te alla kirjutanud, see on olnud teie tahe, ka sotsiaaldemokraatide tahe, te olete selles kokku leppinud. See ei osutunud võimalikuks, selline skeem, nagu te soovisite, ilma põhiseadust muutmata, mis on põhiseadusvastane, nagu selgub ekspertide arvamuse järgi, kuigi te süüdistate selles meid. Isamaa on valmis ka põhiseadust muutma, kui Eesti julgeolek seda nõuab, teie mitte. Minul on konkreetne küsimus. Mis on teie lahendus, mis on valitsuse lahendus? Kas te viskate selle teema nurka ja ei tegele sellega või on oodata mingisugust eelnõu?

Aitäh teile! Ma pean täpsustama: koalitsioonilepingus oli tõesti kirjas, et otsime võimalusi leida lahendus (Hääl saalist.) või töötame välja [lahenduse] ilma põhiseadust muutmata. Kokkuleppe sisu ju oligi selles, et me koalitsioonilepingut tehes rääkisime, et kui on võimalik välja töötada lahendus, mis ei ole põhiseadusega vastuolus, siis saabki selle välja töötada. Selgus, et seda ei saa teha. Aga ma saan aru, et vastupidi Isamaa fraktsioonile, kes on andnud Riigikogu menetlusse eelnõu, mis väidetavalt on põhiseadusvastane, pole valitsus seda teinud. Võib-olla teod räägivad natuke rohkem [enda eest]. Aga see selleks. See pole, ma arvan, üldse lõpuks tähtis. Põhiseadusvastane on põhiseadusvastane. Mida valitsus edasi teeb? Ma ei oska öelda. Justiitsminister on see isik valitsuses, kes need küsimused peaks valitsuse lauale tooma. Ma olen aru saanud, et praegu sellist eelnõu, mille alusel saaks seda kõike teha mittepõhiseadusvastaselt, nagu koalitsioonilepingus on kokku lepitud, ei ole võimalik teha. Mida justiitsminister edasi teeb, ei oska ma teile kahjuks öelda.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea minister! Te pole nõus Vene kodanikelt ega üleüldse mittekodanikelt hääleõigust ära võtma, pole nõus hallipassimeestelt relvade äravõtmisega, ei ole nõus KOV-kandidaatidele eesti keele [oskuse] nõuet sisse viima, pole nõus eesti keele oskuse nõudega isegi mitte taksojuhtide puhul ja nii edasi ja nii edasi. Sündimus teid ei huvita, massiimmigratsiooni pidurdamine samuti – ja ma ei räägi siin mitte Ukraina sõjapõgenikest. Mind huvitab, kelle huve te õieti esindate ja kelle huve valitsus õieti esindab, sest Eesti huvides see kõik küll ei ole.

Aitäh! Muidugi ei vasta tõele need väited, mida te siin ütlesite. Näiteks, et pole nõus halli passi omanikelt relvade äravõtmisega. Vabandust, Siseministeerium siseminister Lauri Läänemetsa juhtimisel sellise eelnõu ju välja töötaski. Kui ma tohin meenutada, siis koalitsioonilepingus olid sees Valgevene ja Vene kodanikud, aga Siseministeeriumist tuli ettepanek, et [see käiks ka] ka halli passi [omanike kohta]. Ehk vastupidi teie väitele oli lõpuks tulemus see, et halli passi [omanikud] peavad samamoodi relvad loovutama täpselt sellel hetkel, kui relvaluba lõpeb. Umbes kolme aasta jooksul see kõik toimub. Osa teevad seda juba praegu, sellel aastal. Nüüd eesti keele oskus, mis puudutab taksojuhte. See on väga oluline. Minu teada taksojuhiluba – ma ei tea, kuidas seda täpsemalt nimetatakse – ei olegi võimalik saada, kui sa eesti keelt ei oska. Kui me räägime Bolti [juhtidest] või platvormimajanduse töötajatest, siis jaa, see on teine asi. Seal keeleoskust sellisena ei nõuta, aga takso puhul jah, see täpselt nii on. Aga sündimus on kindlasti selle valitsuse jaoks ja minu jaoks isiklikult südameasi ja mure. Kui te küsite, kelle huve me siin esindame, siis mina ütlen, et täpselt samamoodi nagu teie [esindate neid huve] Eesti Vabariigi parlamendis, esindame ka meie Eesti rahva huve, Eesti riigi huve, ja teeme seda nii hästi, kui oskame. Ma arvan, et me ei tee seda kindlasti kehvemini kui teie.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, hea esimees! Härra minister! Ütlen kõigepealt, et selles kõne all olevas uuringus ei arvestatud nii-öelda uussisserändajaid ja see päris selget pilti ei anna. Aga aastatel 2017–2021 rändas Eestisse sisse umbes 50 000 isikut kolmandatest riikidest ja seda, kui palju jääb Ukrainast tulnud isikuid Eestisse, ei tea keegi, aga mõnikümmend tuhat ikka. Nii. Kokku võib olla umbes 70 000 [inimest], kellel tekib järk-järgult, viie aasta möödudes õigus saada alaline elamisluba ning ka õigus taotleda Eesti kodakondsust ja seda saada. See on tegelikult täiesti uus olukord, sellist olukorda pole Eesti iseseisvuse taastamise järel kunagi olnud. Kui te olete vastu sellele, et kolmandate riikide kodanikel ei peaks olema hääleõigust KOV‑valimistel, kas te siis oleksite nõus arutama seda, et alalise elamisloa saamisele eelnevat aega peaks pikendama ja ka Eesti kodakondsuse saamise tingimusi peaks karmistama? Kas te oleksite nõus seda arutama?

Aitäh! Kindlasti me oleme nõus neid küsimusi arutama. Ma ei oska kohe täpselt öelda, mis suunas ja kuidas, ja [see nõusolek ka] ei tähenda, et ma arutelus teiega kõigis asjades nõustun, aga ühe asjaga ma nõustun. See puudutab seda, et tõesti, kui meil on palju sõjapõgenikke ja kui nad peavad Eestisse jääma pikemaks ajaks, kui me oleme ette näinud – me oleme seda ette näinud lootuses, et see sõda pikalt ei kesta ja enamus Ukraina sõjapõgenikest läheb tagasi Ukrainasse –, siis ma arvan, et aus on ühiskonnas debatina sellest rääkida ja ka need otsused teha, ükstapuha, millised need siis on. Mina selliseid debatte ei karda. Ükstapuha mis positsioon kellelgi on, inimeste jaoks, ühiskonna jaoks on aus seda poliitiliselt teha. Ma tean, et meil on poliitilisi jõude, kes püüavad sellistest debattidest eemale hiilida, aga ma arvan, et oma seisukohti tuleks julgeda kaitsta.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Te rõhutasite oma vastuses, et Vene kodanikelt valimisõiguse äravõtmine kohalike omavalitsuste valimistel vähendab demokraatiat. Küsimus: milline on lähtuvalt demokraatiast sotsiaaldemokraatide seisukoht nende isikute valimisõiguse suhtes, kes on kuriteos süüdi mõistetud ja kannavad vanglakaristust?

Aitäh! Sellele küsimusele on keeruline vastata. Mulle tundub, et ma ei saanud küsimuse mõttest täpselt aru. Ühesõnaga, kas küsimus oli selles, et milline on seisukoht isikute puhul, kes on kriminaalkorras süüdi mõistetud ja kannavad vanglakaristust? (Hääl saalist.) Jah. Ja nad on Vene kodanikud? (Hääl saalist.) Jah. Mina arvan, et meile sobib see nii, nagu see Eesti Vabariigi seadustes praegu paika on pandud.

Urmas Reinsalu, palun!

Kallis härra siseminister! Ma pöördun [teie poole] praegu selle küsimusega, mis puudutab Vene kodanike valimisõigust. Te olete mitmel korral viidanud julgeolekuasutuse raportile, sellele, et see [otsus] võib käsitleda endas julgeolekuriske. Minu küsimus on see. Me [suhtusime sellesse teemasse] suure huviga. Ma lugesin selle kapo raporti läbi ja mulle tundub, et te olete avalikkusega manipuleerinud. See kapo raport käsitles agressorriikide kodanike valimisõigust, nii selle peatamise võimalust kui ka õigust püsivalt valimisõigus ära võtta. Ma palun, formuleerige nüüd selgelt, kas kapo raport on seisukohal, et seda ei tohi teha, või kui seda poliitilise tahte korral peetakse vajalikuks, kas ta andis siis ka mingisuguse soovituse valitsusele seda teha. Ütleme, me peame kuskilmaal panema jala maha ja hakkama uuesti nii-öelda tões elama.

Aitäh! Ma tean, et ka teie fraktsioonile on kaitsepolitsei juht käinud sellest rääkimas. Tal oli väga lihtne sõnum, võib-olla te mäletate seda: teatud nurga alt vaadates võib sealt välja lugeda teatud probleemi Eesti julgeoleku mõttes ja täpselt samamoodi võib ka selle valimisõiguse äravõtmisega saada täpselt sama tulemuse ehk probleemid Eesti julgeoleku jaoks. Kapo sõnum on see, et tegemist on poliitilise otsusega ja peab kaaluma erinevaid asjaolusid, mida on oluliselt rohkem, kui selles raportis oli kirjeldatud. Näiteks seesama lõimumismonitooring ei olnud veel valmis selleks ajaks, kui kaitsepolitsei selle raporti koostas. See valmis oluliselt hiljem. Ma tean, et kaitsepolitseile on seda hiljem ka tutvustatud, on tutvustatud ka neid loogikaid. Seda informatsiooni ka kaitsepolitseil varem näiteks ei olnud.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ning esimesena palun siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma pean ütlema, et siseministri vastus arupärimisele oli ootuspäraselt kahetsusväärne ja tühi. Tegelikult arupärijad oma küsimustele sisulisi vastuseid ei saanud. Minu küsimus on, milleks meile selline siseminister, kes vastab niivõrd olulisel julgeolekupoliitilisel teemal, et ta ei tea, mis edasi saab. Kahjuks ka peaminister vastas infotunnis Riigikogu ees täpselt samamoodi. Tema ka ei tea, mis edasi saab. Eesti riiki juhib valitsus, kes sellises julgeolekupoliitilises olukorras ja niivõrd olulises küsimuses ei tea, mis saab, ja mingisuguseid lahendusi välja ei paku. Nüüd sellest, mis puudutab võõrandumist. See lahendus, mille koalitsioon on välja pakkunud, soodustab võõrandumist, mitte need Isamaa ettepanekud ja eelnõud, mis näevad ette eestikeelsele haridusele üleminekut, mis näevad ette teenindussektoris eesti keele laiemat kasutust, mis näevad ette kolmandate riikide kodanikelt hääleõiguse äravõtmist ja nii edasi ja nii edasi. Meie ettepanekud sisaldavad just nimelt motivatsiooni nendele inimestele, kes on kodakondsuseta või Vene kodanikud, et nad õpiksid ära eesti keele, õpiksid tundma Eesti seadusi ning saaks aktiivseteks ja teadlikeks kodanikeks. See on just see suund, mis soodustab ühiskonna sidusust ja lõimumist, mitte riigist võõrandumist. Riigist võõrandumist soodustab see, kui me kirjutame koalitsioonilepingusse ja ähvardame, et me võtame hääleõiguse ära, me peatame hääleõiguse teatud kodakondsuse põhjal, Vene ja Valgevene kodanikel, kitsalt, teatud sihtrühmal Eesti ühiskonnas, ja sealjuures ei ütle, kas see on päriselt võimalik või mitte, kas see on kooskõlas põhiseadusega või mitte, kes, millal, kuidas ja mis ajaks peatab, ning avame arutelu ühiskonnas, laiapindse arutelu. Vaat see on see pingete allikas. Mis puudutab valimisõigust ja julgeolekuohtu, siis siin, austatud siseminister, te küsimusele vastates ütlesite, et valimisõigus iseenesest ei ole julgeolekuoht, ja lõpetasite kolleeg Urmas Reinsalu viimasele küsimusele vastamise sellega, et kapo raport viitab teatud julgeolekuohule seoses valimisõigusega. Te rääkisite iseendale vastu. Aga hea, et te siiski esimest korda tsiteerisite enam-vähem õigesti kapo hinnangut, julgeolekuriski. Esimest korda! Siiamaani olete te julgeolekuasutuste riskianalüüsiga manipuleerinud. Tõepoolest, nii see on, et kui motiveerida inimesi saama Eesti kodakondsust seaduses sätestatud tingimustel, läbi tegema need ettenähtud eksamid, et vastata tingimustele, siis see pigem seob Eesti ühiskonda ja soodustab seda [sidumist]. Mis puudutab Tallinna valimisi, millele te siin viitasite, justkui üks erakond sooviks sellega valimistulemusi mõjutada ja lähtuks oma kitsast erakondlikust parteipoliitilisest huvist, siis oh ei, kaugel sellest. Loomulikult on see laiapõhjaline küsimus, mis muudab Eesti poliitilist võimu. Siin ongi see iva. Meie ei soovi, et Vene kodanikel, kes peavad praegu brutaalset sõda Ukraina vastu ja kes on kuulutanud lääneliitlaste vastu sõja, oleks Eestis valimisõigus ja poliitilise võimu moodustamise õigus, olgu see Tallinnas, Narvas, Kohtla-Järvel, Paides või Türil, vahet ei ole, see laieneb kõikidesse omavalitsustesse. Me tõesti seda ei soovi. See [õigus] on reaalne oht. See on reaalne oht! Sest kui Putin otsustab, et mobilisatsioonikohustus laieneb ka Vene kodanikele, kes elavad väljaspool Venemaad – see on täiesti realistlik –, siis nendel inimestel on kohustus tulla püssiga meie vastu, austatud siseminister. Ja teie ei näe selles mitte mingisugust ohtu Eesti riigile, räägite uuringutest ja mingitest muudest asjadest. Kusjuures paljud uuringu järeldused ja kaitsepolitsei raporti järeldused …

Kas soovite lisaaega?

… on erinevad. Aitäh!

Aitäh! Nii, lisaajasoovi ei olnud. Suur tänu, hea kolleeg! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Jah, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud parlamendiliikmed! Väga uljad avaldused tulevad Isamaa fraktsiooni poolt. Minu arvates on läbi teie sõnade tulnud ka see [väide], et siseminister on julgeolekuoht, ja nüüd oli väide, et olen manipuleerinud kapo raportiga. Mul on ettepanek: on olemas Riigikogu vastav komisjon, kes selliseid salajasi teemasid saab käsitleda, ning kui te näete julgeolekuohtu ja manipuleerimist, siis palun pöörduge selle komisjoni poole ja arutage seda. Niisama ei ole ju mõtet sõnadega vehkida, eriti kui need tõsi ei ole. Me kõik mäletame eesti vanarahva juttu, kuidas karjapoiss rääkis hundist, kes lambakarja tuli, kuigi ei tulnud, ja kui ühel hetkel tuli, siis seda asja enam tõsiselt ei võetud. Nii võib juhtuda siin riigis ka, nii et palun olla hoolikam. Kui tõesti on nendeks sõnadeks põhjust, siis võib neid kasutada, ja kui ei ole põhjust, siis oleks vist viisakas neid mitte kasutada. Kapo raportit te muidugi näitate selles valguses, justkui seal oleks kõik kirjas. Ma olen kogu aeg öelnud, et nad ütlevad, et üht‑ ja teistpidi saab vaadata. Seda "teistpidi" ei taha te mitte kuidagimoodi tunnistada, seda, et ka seal on kirjas ja kapo tõdeb, et tekivad probleemid Eesti julgeolekule. Probleemid Eesti julgeolekule tekivad siis, [kui tegutseda nii,] nagu teie väidate, et tegutsema peaks. Seda võiks mainida. Mina olen seda maininud. Ma olen öelnud, et see on üht‑ ja teistpidi. Kapo ütleb, et seal on probleemid ja tekivad probleemid. Aga ma küsin vastu. Ma pole väga tähele pannud, et keegi erakondadest oleks kirjeldanud olemasolevat julgeolekuohtu, [pean silmas] seda väidet Vene kodanike kohta, kes Eestis elavad, ja kelle kohta [Venemaa] seadus ütleb või Putin ütleb, et nad peavad püssi haarama. No teate, seda ei pruugi juhtuda. Ei pruugi juhtuda. Nende hulgas on kindlasti arvestatav hulk inimesi, kes kõlava ja selge häälega võivad saata Vladimir Putini ja kogu Venemaa kus see ja teine sellise jutu peale, kõige selle jutu peale. Jälle te [väidate] asju, mis ei pruugi nii [minna]. Küsiks siis, et kirjeldage, mis need päris julgeolekuohud on. Ma mäletan [väidet], et presidendivalimistel [saavad need inimesed] valijameeste kogu kaudu valimistulemust mõjutada. No vaatame eelmisi presidendivalimisi. Esiteks peavad valimised jõudma valijameeste kogusse, see toimub pärast seda, kui kolm vooru Riigikogus on läbi kukkunud. Presidendivalimistel oleks eelmine kord olnud selles kogus 208 liiget, 101 neist Riigikogu liikmed. 101 on Riigikogu liikmed, järelikult [jääb järele] 107 isikut. Presidendi valimiseks, kui ma õigesti mäletan, oli vaja 105 valijamehe häält, toetust. 105! Vaatame proportsioone. Tallinnas see sellisena arvatavasti kunagi ei realiseeru ega mõjuta [tulemusi], aga Ida-Virumaalt tõesti võiks, ma ei tea, mingite erinevate, väga paljude olukordade kokkulangemisel tulla seitse valijameest. Seitse valijameest kahjuks ei saa põhimõtteliselt isegi presidendikandidaati üles seada. Ma kinnitan teile, et nad saavad küll valida ja mõjutada, aga ainult seda eestimeelset kandidaati, kelle valijamehed kas parlamendist või Paidest, Kuressaarest või Valgast on üles [seadnud]. Ehk ma täpselt ei saa aru, millistest mõjudest siin räägitakse. Minu arvates teeb Eesti Vabariigi valitsus väga palju samme, et vähendada Vene föderatsiooni mõju, alates investeeringutest riigikaitsesse. Mina olen seda meelt, et me peaks Martin Heremi ettepanekut kuulda võtma, investeerima oluliselt rohkem ja raha ka maksudena ühel hetkel rohkem hakkama kokku korjama, et panustada Eesti riigi kaitsesse. Meil on tahe lõigata läbi Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku suhted selle patriarhiga, kes on Kremli-meelne ja tegutseb [koos] Vladimir Putiniga. On ka väga palju teisi tegevusi. Nagu eelnevalt öeldud, sellest kõneleb ka see, et peaminister ja siseminister on Venemaa poolt tagaotsitavad, sest me tegutseme Eesti huvides ja Venemaa huvide vastu. Aitäh!

Suur tänu! Ma lõpetan tänase teise päevakorrapunkti käsitlemise.