Julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (330 SE) esimene lugemine

Nüüd kaks kaua oodatud eelnõu. [Esiteks,] Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 330 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Ants Froschi.

Aitäh! Head kolleegid! Ma luban, et me teeme täna hästi kiiresti, nii et ärge palun saalist ära minge. Härra Terras lubas sama ja kolleeg Kunnas samuti. Eks te olete selle eelnõu sisuga korra varem siin saalis juba tutvunud, siis, kui tema number ei olnud 330. Nimelt, täna on ajalooline hetk. Täpselt aasta tagasi esitasid Riigikogu liikmed EKRE fraktsioonist Ants Frosch, Leo Kunnas ja Alar Laneman täpselt sama sisuga eelnõu, mis läbis toona suhteliselt tempokalt kõik protseduurid ning oli selleks hetkeks, kui me suvepuhkusele läksime, menetlusest välja kukkunud. Aga sügisel otsustas fraktsioon sellega uuesti siia tulla, sest meie koos Leo ja Alariga pressisime peale. Nüüd on ta taas kord siin meie ees. Sisusse ma ei lähegi, sest selle [eelnõu] sisuks on see, kas julgeolekuasutuste seadusesse lisada kaitsepolitsei ja Välisluureameti kõrvale Kaitseväe luurekeskus või seda mitte teha, ja siin on asjad selged. Mina toetan seda ja esitan selle [ettepaneku], et seda oleks otstarbekas teha. Vabariigi Valitsus paraku oma 9. novembri istungil mainis, et ta ei toeta seda, ja lisas, et Kaitseministeerium analüüsib 2024. aastal täiendavalt kaitseväeluure ja vastuluure õiguste ja võimekuste tugevdamise vajadusi ning muid teabe kogumise erisusi Kaitseväe korralduse seaduse raames. Ma ütleksin, et see on üsnagi vastutustundetu. See oli vastutustundetu juba sügisel, aga tänaseks päevaks on see … Ma ei taha vängeid sõnu tarvitada ja öelda, et see on kuritegelik hooletus. Tõenäoliselt see seda ei ole, aga igatahes ei mõista valitsus selle eelnõu tähendust ja tähtsust. Küll aga kinnitas Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg julgeolekuasutuste [järelevalve eri]komisjoni istungil laias laastus kuu aega tagasi, kui tema käest sai istungil küsitud, kas see seadus ja see seadusemuudatus annaks kaitseväeluurele vajalikud täiendavad instrumendid, mida praeguse kriisi ajal on vaja kasutada, väga selgelt, et jah, see seadus on vajalik. Me oleme siin ühelt poolt Kaitseministeeriumi ametnike ja teiselt poolt kaitseväelaste endi vaadete erinevuste küüsis. Ega muud üle ei jäägi, kui Riigikogu peab selles küsimuses selgusele jõudma. Mina paluksin küll, et me selle eelnõu menetlemisega läheks edasi, mitte ei saadaks seda kõige liha teed, nagu ükskord on juba juhtunud. Kui see siiski niimoodi juhtub, siis ma olen kindel, et me koos Leo ja Alariga tuleme selle seaduseelnõuga uuesti välja. Nii nagu see Vana-Rooma sentents oli, et Kartaago tuleb hävitada, nii on meie sentents see, et Kaitseväe luurekeskus peab saama samad õigused nagu Kaitsepolitseiamet ja ka Välisluureamet. Aitäh teile!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Nüüd, head kolleegid, tutvustab juhtivkomisjoni seisukohti põhiseaduskomisjoni esimees, hea kolleeg Hendrik Johannes Terras. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma pidin oma sahtlis tuhnima, et seda kausta üles leida. See on olnud seal üle kahe kuu. Komisjon arutas käesolevat eelnõu 7. detsembril eelmisel aastal. Arutati seda, kas samasisuline eelnõu on hiljuti komisjonis arutelu all olnud ja et julgeolekuolukord ei ole sellest ajast märkimisväärselt muutunud ning et algatus tuleb poliitikute poolt, mitte eelnõus arutluse all olevate asutuste poolt. Toodi välja, et julgeolekuasutused ja Kaitseväe luurekeskus teevad kehtivate seaduste raames head tööd. Pigem oleks vaja analüüsida võimalust ajakohastada elektroonilise side seadus, mida pole muudetud 2008. aastast saati, et arendada luure‑ ja vastuluuretegevusega seotud tegevusi. Komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Leo Kunnas, palun!

Ma esialgu ei küsi lisaaega. Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Miks see eelnõu on oluline? See on oluline mitmel põhjusel. Kõigepealt, miks Kaitseväe luurekeskus peaks olema võimeline vastuluurega tegelema, millega see on seotud? Kõigepealt on see loomulikult seotud sõjaaja kaitseväe suurusega. Mida suurem on sõjaaja kaitsevägi, seda rohkem on vaja tööd teha. Mis on vahepeal toimunud? Sõjaaja kaitsevägi on suurenenud 43 700 inimeseni. Meenutagem, et vahepealse "jõukohase" riigikaitse ajal, üle kümne aasta tagasi, vähendati seda 21 000 inimeseni. On väga suur vahe, kas teha tööd 21 000 inimesega, 42 000 inimesega või 50 000 või 55 000-ga, milleni me kindlasti lähiaastate jooksul tõenäoliselt välja jõuame. Ehk siis milline on see töömaht, mis tuleb ära teha? Loomulikult ei näe ma siin mingit konflikti kaitsepolitseiga, sest seda võimekust iseenesest ei ole võimalik üles ehitada ilma kaitsepolitsei otsese abi ja toetuseta. Tegelikult nemad ongi need, kes selle võimekuse üles ehitavad ja seda ka osaliselt kontrollivad. Rääkigem otse asjast, kuidas see on. Kui on kahtlusi, et vastuluuretegevus võiks kuidagi Kaitsepolitseiameti kontrolli alt välja minna, siis antud juhul ma seda võimalust ei näe. See mure või potentsiaalne probleemikoht on tegelikult välistatud. Tekib ka see küsimus, kui palju me taustakontrolli tahame teha ja miks me tahame seda teha ja miks seda taustakontrolli peaks olema oluliselt rohkem ja miks see peaks olema tihedam. See on teisest küljest seotud ka sellega, et meil kaitseliitlastel on relvad kodus ja kui me tahame sinnani jõuda kas või mõne reservväelaste kategooria või üksuse puhul, mille üle otsustab Kaitseväe juhataja või õigemini Kaitseväe juhataja esitab [taotluse] ja kaitseminister otsustab, kui me tahame seda teha, siis loomulikult me peame palju tihedamalt ja palju põhjalikumalt kontrollima nende inimeste tausta. Seda kõike ei saa teha väljaspool Kaitseväge. See ei oleks ka väga tõhus, kui seda teostataks väljaspool Kaitseväge. Ma võin ka öelda, et kui see otsus oleks tehtud varem, viis aastat tagasi, ja see oleks praegu jõus, siis tõenäoliselt Metsavase juhtumit poleks kunagi tekkinud. Sellise taseme luureinformatsiooni leket, mis Kaitseväes, konkreetsemalt Kaitseväe peastaabis aset leidis, poleks tõenäoliselt tekkinud. Loomulikult, arvestades Venemaa järjest suuremat huvi just hübriidsete [rünnakute] ja ka erineva luuretegevuse vastu meie riigis, meie riigi territooriumil, ja survet, siis ka see on oluline aspekt, mida me peaks kaaluma. Kui me näeme, et Venemaa on hõivatud sõjaga Ukrainas, siis on selge, et meie vastu kasutatakse hoopis teisi vahendeid. Need vahendid on hübriidsed ja nende hulka kuulub ka relvastatud sisekonflikt. Ma olen ise veendunud selles, et kui president Putin otsustab, et Eestis tuleb korraldada relvastatud sisekonflikt, ja annab selleks käsu FSB‑le, GRU‑le ja teistele kolmetähelistele organisatsioonidele, siis nad teostavad selle kuu-kahe jooksul. Loomulikult on selleks vaja relvi. Kust neid relvi saada? Neid saab armeest. Kuidas neid kätte saada? Oma agentuuri sinna infiltreerimise teel juba ajateenistusest saadik. Kõike seda on vaja tõkestada ja väljaspool Kaitseväge on seda väga raske teha, kui ka Kaitsepolitseiamet annaks siin oma parima. Tõesti, see eelnõu ei ole esitatud mitte Kaitsepolitseiameti laitmiseks. Vastupidi, me peame tööd tegema selleks, et muuta kogu süsteemi palju tõhusamaks. On aja küsimus, millal me lõpuks selleni jõuame, läheb selleks aasta, kaks või kolm. Väga paljude asjadega on nii, et on lihtsalt teatud inerts, et me veel ei taju päris kõiki neid nüansse selles olukorras, kus me praegu oleme. Aga ma lõpetan ega võta lisaaega. Tänan!

Suur tänu, hea kolleeg! Sulgen ka läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 330 esimesel lugemisel tagasi lükata. Peame seda ettepanekut hääletama ja asume selle hääletamise ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 330 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt oli 41 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid 0. Eelnõu 330 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.