Выступление министра регионального развития и сельского хозяйства за 2025 год о реализации долгосрочной стратегии развития страны "Эстония 2035"

Me oleme jõudnud tänase 15. ja viimase päevakorrapunkti juurde, milleks on regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase. Ma täpsustan veel, et ettekande pikkus on kuni 30 minutit. Palun! (Kõneleja küsib midagi.) Kuidas? (Kõneleja küsib midagi.) Lisaaega võin ka anda, kui te küsite seda, aga ma loodan, et te mahute 30 minuti piiresse. 30 minutit on päris pikk aeg. Palun, härra minister!

Me oleme jõudnud tänase 15. ja viimase päevakorrapunkti juurde, milleks on regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase. Ma täpsustan veel, et ettekande pikkus on kuni 30 minutit. Palun! (Kõneleja küsib midagi.) Kuidas? (Kõneleja küsib midagi.) Lisaaega võin ka anda, kui te küsite seda, aga ma loodan, et te mahute 30 minuti piiresse. 30 minutit on päris pikk aeg. Aga palun, härra minister!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head Eesti inimesed! Täna teie ees seistes on minu eesmärk anda ülevaade meie ühisest tööst ja eesolevatest valikutest. Meie tegevuse aluseks on kaks kandvat sammast, üks on pikaajaline strateegia "Eesti 2035" ning [teine] koalitsioonilepe, mis seab selged sihid elujõuliste piirkondade, tugeva majanduse ja kindla tuleviku tagamiseks. On aeg teha vahekokkuvõte ja seada kurssi edasiseks, arvestades reaalsust, kus me täna elame. See reaalsus on muutunud. Meid ümbritseb geopoliitiline ebastabiilsus, mis nõuab vankumatut panust riigikaitsesse. Kliimamuutused ei ole enam abstraktne oht, vaid igapäevane väljakutse meie põldudel. Nende tegurite koosmõjus jaheneva majandusega on selge, et iga otsus ja iga euro [kasutamine] peab olema targalt kaalutud. Nagu minu hea kolleeg, rahandusminister Jürgen Ligi tabavalt ütles, aeg, kus probleeme sai raha laialiloopimisega lahendada, on jäädavalt läbi. Nüüd on käes aeg, kui tuleb teha tarku ja sageli valusaid struktuurseid reforme. Selle valguses, tarkade valikute ja vältimatute reformide valguses, keskendun täna oma valitsemisala kahele alustalale: elujõulisele regionaalarengule ja kindlale toidujulgeolekule. Need ei ole eraldiseisvad teemad, need on meie riigi vereringe ja immuunsüsteem, mille toimimisest sõltub Eesti pikaajaline püsimajäämine. Alustan kõige tähtsamast, meie inimestest. Statistikaameti viimane rahvastikuprognoos on halastamatult selge. Eestis elab täna ligikaudu 1,4 miljonit inimest. See number püsib kõrge – võrdlemisi kõrge – tänu sisserändele. Meie rahva kurb lugu on demograafilises talves. Selle aasta üheksa kuuga on sündinud vaid 7500 last, mis prognoosib aastaseks sündide arvuks rekordhõnguliselt madala 10 100. Samal ajal lahkub meie seast ligi 15 800 inimest. See tähendab, et me kaotame igal aastal loomuliku iibega peaaegu ühe Elva linna jao elanikke. Kuigi netoränne on veel ajutiselt positiivne, ei ole see pikaajaline lahendus. Kuid veelgi kõnekam on see, kus need inimesed elavad. 48% Eesti rahvastikust elab Harjumaal. Lisame siia 12%, kes elab Tartumaal ja saame tulemuseks 60% eestimaalastest, kes elavad kahes keskuses. Ülejäänud 13 maakonda peavad jagama omavahel ülejäänud 40%. Uue üleriigilise planeeringu "Eesti 2050" ettevalmistamiseks koostatud rahvastikuprognoosi põhjal kasvab seniste trendide jätkudes aastaks 2050 ainult Tallinna ja Tartu ümbruses paiknevate valdade ja linnade elanike arv, 79 kohaliku omavalitsuse üksusest 41-s väheneb rahvastik vähemalt 25% ja üheksas ligi 50%. See ei ole enam trend, vaid see on demograafiline murdepunkt. Oleme muutumas kaheks Eestiks – tiheasustusega jõukaks kuldseks ringiks ning ülejäänud Eestiks, mis jääb aasta-aastalt tühjemaks ja vanemaks. See on otsene oht meie riigi sidususele ja laiapindsele julgeolekule, nõrkuseks meie majanduse arengule ning kuluks ka ühiskonnale. Julgeolekust rääkides on oluline pöörata eraldi tähelepanu konkreetsemalt idapiiriga külgnevatele aladele. Seal seisame teravamalt kui varem silmitsi mitmete väljakutsetega, alates töökohtade ja kapitali kättesaadavusest kuni inimeste turvatundeni. Et nendele [probleemidele] süsteemseid lahendusi leida, otsime koostöös piirkondadega praktilisi ja toimivaid lahendusi. Ka Põim Kama on oma õhtusöökidega juhtinud õigustatult tähelepanu Kagu-Eesti väljakutsetele. Ent me ei tohi kindlasti unustada ka Ida-Virumaad ning teisi välispiiriga maakondi, kus sarnased probleemid vajavad samavõrd põhjalikku tähelepanu. Eesmärk on, et meie ettepanek ei jääks vaid paberile, vaid looks reaalseid muudatusi, alates kapitali kättesaadavusest kuni kriisikindluse ja kohaliku kogukonna turvatunde tagamiseni. Just seetõttu seame oma töö Euroopa Liidu uue rahastusperioodi võimalustega, et leida vajalik ressurss ning viia need lahendused ellu, sest tühi maa on kaitsetu maa. Äsja valmis meil järjekordne regionaalse arengu tegevuskava elluviimise seire ülevaade, mis näitab, et vaatamata Eesti väiksusele püsib meil arengus suur piirkondlik ebavõrdsus. Paraku pole ka piisavalt märke, et üleriigilises strateegias "Eesti 2035" suurema regionaalse tasakaalustatuse kohta seatud eesmärgid oleksid päriselt realiseerumas. Eriti tähelepanuväärne piirkondadevaheline ebavõrdsus püsib ettevõtluse arengu ja konkurentsivõime näitajates ning samuti kõrgelt haritud ja kvalifitseeritud tööjõule ligipääsus. Piirkondadevahelised arenguerinevused ei ole paratamatus, vaid aastatepikkune valikute tulemus, ja ma ütleksin ka, et valikute tegemata jätmise tulemus. Valitsuse kindel eesmärk on seda trendi muuta ja vähendada piirkondade arenguerinevusi, suunates teadlikult investeeringuid ja luues võimalusi väljaspool suurlinnu. Me oleme muu hulgas seadnud sihi, et vähemalt 40% ettevõtlustoetusest peab minema väljaspoole Tallinna ja Tartut ning nende lähivaldasid, et tugevdada kõikide piirkondade majanduslikku potentsiaali. Igale piirkonnale on aktiivsete ettevõtjate olemasolu ning nende loodud hea palgaga töökohad esmane vajadus kestmajäämiseks. Selles osas on vaja nii [arendada] riigi, ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitikat kui ka suurendada kohalike omavalitsuste vastutust. Positiivne on, et Eestis on väga palju erinäolisi ja oma kindlate tegevustega piirkondi. Oluline on, et igal inimesel oleks päriselt võimalus nende mitmekesiste ja atraktiivsete elukeskkondade vahel valida, ilma et mõnes piirkonnas sobiva töökoha, eluaseme või teenuse puudumine takistuseks saaks. Selleks, et iga piirkond saaks jääda elujõuliseks ning anda oma panuse Eesti riigi arengusse, on vaja erinevate valdkondade panust. Ettevõtlus, tööturg, haridus, tervishoid, teedevõrk, kiire internet ja paljud muud inimeste elukohavalikut ja ettevõtete asukohavalikut määravad [valdkonnad] on väljaspool regionaal- ja põllumajandusministri otsest vastutust. Regionaalpoliitika on kõigi valdkondade risttee. See on koht, kus ühest ministrist ega ühest ministeeriumist ei piisa. Iga minister, iga avaliku sektori tippjuht ja iga ametnik peab tajuma vastutust piirkondade arendamisel. Selleks, et piirkondade tasakaalus areng oleks tagatud ühiskonnale jõukohase kuluga, peavad erinevad poliitikavaldkonnad üksteist toetama, paremini ja eeldusi arvestavalt sihtima piirkondade erinevaid vajadusi ning aitama piirkondadevahelisi lõhesid vähendada. Eesti arengu mõttes on tugevad kohalikud omavalitsused väga olulised. Sügisel on ees kohalike omavalitsuste volikogude valimised ning see on hetk, kui valija annab hinnangu tehtule ja uued volikogud seavad uued prioriteedid neljaks aastaks. Omavalitsustel on ees suured väljakutsed, sest ühelt poolt suurenevad inimeste ootused teenustele, aga samas, nagu eespool markeeritud, väheneb sündide madalseisu tõttu elanike arv. Jätkuvalt avaldab maapiirkondadele survet elanike väljaränne ning inimeste koondumine Tallinna ja Tartu linna piirkonda ning nende lähiümbrusesse. Need trendid hakkavad üha tõsisemat mõju avaldama omavalitsuste tulubaasile ja seeläbi ka teenustele. Riik ei saa lubada regionaalsete lõhede suurenemist ning selle leevenduseks viiakse aastatel 2025–2027 läbi juba jõustunud omavalitsuste tulumaksu ümberkorraldus. Samal ajal tuleb tõdeda, et eelkõige julgeolekumure tõttu on riigieelarve erakordselt pingelises seisus ning riigil on piiratud võimalused omavalitsustele rahaga appi tulla. Üha olulisemaks muutub omavalitsustele võimaluste loomine ise tulude teenimiseks ja täiendavalt laenude võtmiseks. Kindlasti on oluline omavalitsuste koostöö ja ühinemise soodustamine, parandamaks teenuste osutamise võimalusi. Vaatamata riigirahanduse keerulisele olukorrale ei jäta riik omavalitsuste muresid tähelepanuta ning on võimalusel oma nõu ja rahaga toeks. Kuid pingelises eelarveseisus ei saa riigi tugi piirduda vaid ajutise rahalise abiga. Tõeline ja pikaajaline lahendus peitub uues partnerluses riigi ja omavalitsuste vahel. Meie eesmärk ei ole administreerida hääbumist, vaid anda hoogu kohalikule arengule. Selleks peame liikuma edasi omavalitsuste finantsautonoomia suurendamisega. Me peame usaldama kohalikku tarkust, sest just kohapeal teatakse kõige paremini piirkonna vajadusi ja võimalusi. Tugev omavalitsus ei ole riigile koorem, vaid riigi kõige olulisem partner regionaalarengus. Partner, kellel on õigus ja võimekus ise oma tulubaasi üle otsustada, et tagada inimestele kvaliteetsed teenused ja luua atraktiivne elukeskkond, mis hoiab inimesi kodukohas. See on investeering usaldusse ja kohalikku omanikutundesse, mis on kestva ja tasakaalustatud Eesti vundament. Selleks korrastame ja lihtsustame kohalike omavalitsuste korralduse ja finantsjuhtimisega seonduvat ning loome kohalikele omavalitsustele uusi kohaliku tasu instrumente. Miks inimesed lahkuvad oma kodukohast? Nad lahkuvad, sest nad ei pääse ligi töökohtadele, haridusele ja teenustele. Kui inimene ei saa hommikul tööle, laps ei saa kooli ja vanaema ei saa arsti juurde, siis ta ei vali elukohta südame, vaid paratamatuse järgi. Seetõttu on valitsus seadnud eesmärgiks tagada paindlik ja efektiivne ühistranspordisüsteem, mis vastab inimeste tegelikele vajadustele. Selleks oleme käivitanud targa ja kättesaadava liikuvuse reformi. See ei ole pelgalt bussiliinide korrastamine, vaid uus kokkulepe riigi ja piirkondade vahel, mis seisab kolmel tugeval sambal. Esiteks, digitaalne innovatsioon. Tulevikus on Eestis üks lihtne ja kogu riiki kattev piletisüsteem ja reisiplaneerija. Inimene ei pea olema logistik, et liikuda, vaid ta sisestab oma algus- ja sihtpunkti ning süsteem pakub talle parima teekonna, kombineerides rongi-, bussi- ja nõudetransporti. Me lõpetame olukorra, kus reisijat karistatakse kõrgema piletihinnaga selle eest, et ta oma teekonnal rongi ja bussi kombineerib. Teiseks, füüsilise taristu arenguhüpe. See tähendab kindlustunnet, regulaarsust ja just kindlust kui uut normaalsust. Me peame lõpetama mõtlemise, et buss, mis sõidab kolm korda nädalas, on ühistransport. See ei ole ühistransport, see on tegelikult sotsiaalabi. Meie eesmärk on tagada, et maakonnakeskuste ja olulisemate tõmbekeskuste vahel liiguks transport kindla taktigraafiku alusel. Nii piisab näiteks Keila elanikel rongile minekul meelde jätta vaid kolm numbrit: 00, 20 ja 40. Just neil minutitel väljub rong hommikust õhtuni pealinna suunas. Lisaks seome magistraalliinidega nutikalt ka kohalikud lahendused. Kogukonna transport ja nõudepõhised väikebussid teenindavad viimast miili ja toovad inimesed peatusest peatustesse, nagu näitab edukas Sõrve poolsaare pilootprojekt. Neid samme toetatakse reaalsete investeeringutega. Uued elektrirongid on tellitud ja peagi tõstame Tallinna–Tartu raudteel sõidukiiruse kuni 160 kilomeetrini tunnis. See liikuvusreform on investeering regionaalsesse vabadusse. Kõige selle juures liigume järjest keskkonnasõbralikuma ühistranspordi suunas. Kolmandaks on tark finantsarhitektuur, mis tagab kogu süsteemi kestlikkuse ja pikaajalise elujõu. Me liigume juhuslikult doteerimiselt ja tulekahju kustutamiselt stabiilse ja läbimõeldud rahastusmudelini. See tagab, et investeeringud digitaalsetesse lahendustesse ja taristusse on jätkusuutlikud ning teenuse kvaliteet on püsivalt kõrge. Ja nüüd teise suure samba juurde, mis on põllumajandus. See on eestlastele alati südamelähedane olnud – meie põllud ja meie toit. Eesti põllumees on näidanud üles imetlusväärset tarkust, kohanedes kliimamuutustega. Selle näiteks on taliteravilja osakaalu kasv rekordilise 64%-ni. Kuid väljakutsed on suured. Meie põllumajanduses loodav lisandväärtus on madal, me ei kasuta piisavalt innovatsioonivõimalusi. Me ekspordime liiga palju tooret, selle asemel, et seda siinsamas Eestis väärindada. Lisaks kliimaohtudele peame olema valmis ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetuste võimalikuks vähenemiseks tulevikus. Seetõttu seisame vankumatult meie põllumeestele võrdsete konkurentsitingimuste tagamise eest. Meie vastus neile väljakutsetele on innovatsioon ja haridus. Valitsuse eesmärk on suurendada digitaalse tehnoloogia kasutamist ja ressursitõhusust põllumajanduses. Oleme käivitanud AKIS-e innovatsiooniteenused, et teadussaavutused ja uued tehnoloogiad jõuaksid kiiremini iga tootjani. Koostöös teiste ministeeriumidega avame uusi eksporditurge ja toetame tootearendust, et meie põllumees ei jääks vaid tooraine kasvatajaks, vaid saaks õiglase osa kogu loodavast väärtusest. Ja siit me jõuame toidujulgeolekuni. See on meie riigi nähtamatu turvavõrk. Me eeldame, et see on alati olemas, kuni see ühel päeval rebeneda ähvardab. Tõsi, meie tootmisvõimekus on hea, kuid me oleme ohtlikult sõltuvad rahvusvahelisest tarneahelast. Ja see sõltuvus ei puuduta üksnes toidu sissevedu, vaid veelgi teravamalt meie tootmise alustalasid. Me impordime peaaegu täielikult elutähtsaid tootmissisendeid, alates väetistest ja taimekaitsevahenditest kuni loomasööda, tehnoloogia ja aretusmaterjalini. Selleks, et oleksime kriisideks paremini valmis, oleme viimastel aastatel palju panustanud erinevatesse varustuskindluse investeeringutesse. See on meie toidulaua varjatud Achilleuse kand. Seetõttu on minu vankumatu eesmärk ja valitsuse selge siht neid riske maandades saavutada peamistes toidugruppides vähemalt 80%-line isevarustatuse tase. See ei ole protektsionism, see on terve mõistus ja see on osa meie laiapindsest riigikaitsest. Kuid toidujulgeolek on palju laiem mõiste kui lihtsalt laovarud. See on ka see, kas meie toit on ohutu ja toetab meie rahva tervist. Uuringud näitavad muret tekitavat pilti. Eesti inimeste toitumine ei ole piisavalt kestlik. Süüakse liiga palju liha ja magusat ning liiga vähe köögivilju ja kala. Kaasaegne toidupoliitika peab aitama kujundada keskkonda, kus tervislikud valikud on lihtsad ja kättesaadavad. Teadlike valikute tegemine algab pihta koolist ja lasteaiast. Selleks jätkame erinevate koolitoiduprogrammide toetamist. Samuti otsime võimalusi, kuidas kohalikku toitu senisest enam kasutada avalikus toitlustamises. Samuti on osa meie väärtusruumist see, kuidas me kohtleme oma loomi. Seetõttu uuendame loomakaitsega seonduvat õigusruumi, et tagada loomade heaolu kõrge tase. Kõige otsesem oht meie toidulauale on sigade Aafrika katk. Alles eelmisel kuul, augustis 2025 diagnoositi laiaulatuslik taudipuhang ühes Eesti suurimas seakasvatuskompleksis. See on kaasa toonud olukorra, kus ainuüksi tootmisüksuses on hukkamisele minemas ligi 27 000 looma. Ning seoses loomade varasema liikumisega teistesse farmidesse on piirangu all kokku üle 50 000 sea. Oleme valitsuses leidnud võimalused, kuidas kiirelt lühiajaliste meetmetega sigade Aafrika katku kahjusid leevendada. Samas, tänasest kriisist väljumiseks vajame pikka plaani. Esialgsed arvutused näitavad, et ainuüksi tootmispotentsiaali taastamine võib maksta kuni 35 miljonit eurot. See on rahvusliku katastroofi mõõtu tragöödia. Ja kõige hullem on see, nagu me teame, et turupõhine kindlustus selliste laiaulatuslike taudide vastu praktiliselt puudub. Põllumees jääb oma murega üksi. See on vastuvõetamatu olukord ja risk, mida riik ei saa eirata. Riigi kohus on astuda sinna, kus turg jääb hätta, ning pakkuda meie toidutootjatele vajalikke tagatisi ja selgeid sõnumeid investeeringute tegemiseks. Seetõttu teen lähiajal valitsusele ettepaneku alustada ettevalmistusi, et koostöös sektori esindajatega töötada välja toimiv riiklik garantiiskeem põllumajandussektorile. Me peame looma süsteemi, kuhu panustavad nii riik kui ka ettevõtjad ise, et maandada riske, mille vastu erakindlustus kaitset ei paku. Samuti vajame pikaajalist plaani metssea populatsiooniga tegelemiseks, mis annaks seakasvatajatele kindlustunde pikaajaliste investeeringute tegemiseks. Lähiajal alustame selle plaani järgmiste faasidega. Ükski farm ei tohi jääda üksi. Toidujulgeolek ei ole eraäri, see on kogu riigi ühine ja püha kohustus. Põllumees või ettevõtja maal ei vaja riigilt ainult toetusi, ta vajab partnerit, keda ta usaldab, kes austab tema aega ja vähendab asjatut bürokraatiat. Seetõttu on valitsus võtnud prioriteediks tagada lihtne asjaajamine. Oleme käivitanud oma valitsemisalas õigusaktide revisjoni. See ei ole sõnakõlks, vaid see tähendab seda, et vaatame üle kõik 27 valdkonnaseadust ja sadu määrusi. Juba praegu on plaanis muuta 64 ja tühistada 35 määrust, et kaotada tarbetuid piiranguid. Samuti rakendame uusi tehnoloogiaid, näiteks tehisintellekti toetuste kontrollimisel, ja koondame valdkondlikud registrid, et muuta järelevalve kiiremaks ja vähem koormavaks. Meie eesmärk on selge – riik peab olema ettevõtjale toeks, mitte takistuseks. Lugupeetud Riigikogu! Ma olen teie ette laotanud 2025. aasta pildi – ausa ja ilustamata. Need faktid nõuavad otsuseid. Me oleme teelahkmel. Üks tee on jätkata vanaviisi, administreerida allakäiku, lootes, et probleemid lahenevad iseenesest. See on poliitiliselt mugav, kuid ajaloo ees vastutustundetu tee. Teine tee on teha tarku ja kohati raskeid valikuid. See on tee, kus me tunnistame, et me ei saa lubada kõike ja kõikjal, kuid seda, mida me teeme, teeme läbimõeldult ja strateegiliselt ning õiges kohas. See on tee, kus regionaalpoliitika on kogu valitsuse ühine poliitika ja iga valdkonna poliitika on regionaalpoliitika. Minu täna esitatud plaanid – regionaalse liikuvuse reform, toidujulgeoleku laiendatud käsitlus, teaduspõhise põllumajanduse toetamine ja põllumeestele garantiiskeemi väljatöötamine – on kindlad sammud sellel teel. Need on investeeringud Eesti vastupidavusse. Lõpetuseks tahan teiega jagada ühte mõtet president Arnold Rüütlilt, mis võtab kokku kogu meie tänase arutelu olemuse. Eesti jääb püsima ainult siis, kui ta jääb püsima igas oma külas. See on meie ülesanne, see on meie vastutus – tagada, et elu Eestis püsiks ja õitseks igas külas, igas linnas ja igas maakonnas Ruhnu saarest idapiirini. See ei ole nostalgia, see on meie riigi julgeoleku ja tuleviku küsimus. Kutsun teid, head Riigikogu liikmed, üles toetama neid samme, kui need lähikuudel siia suurde saali jõuavad. Kutsun teid üles olema oma töös nõudlikud eelnõude ja algatuste suhtes, millel on mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele, kui need on jäänud põhjalikult analüüsimata. Teeme seda üle erakondade piiride ühise eesmärgi nimel! Teeme nii, et "Eesti 2035" ja koostatav üleriigiline planeering aastaks 2050 ei jääks pelgalt visiooniks, vaid muutuks elavaks reaalsuseks kogu Eestimaal. Aitäh teile!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head Eesti inimesed! Täna teie ees seistes on minu eesmärk anda ülevaade meie ühisest tööst ja eesolevatest valikutest. Meie tegevuse aluseks on kaks kandvat sammast, üks on pikaajaline strateegia "Eesti 2035" ning ka koalitsioonilepe, mis seab selged sihid elujõuliste piirkondade, tugeva majanduse ja kindla tuleviku tagamiseks. On aeg teha vahekokkuvõte ja seada kurssi edasiseks, arvestades seda reaalsust, kus me täna elame. See reaalsus on muutunud. Meid ümbritseb geopoliitiline ebastabiilsus, mis nõuab vankumatut panust riigikaitsesse. Kliimamuutused ei ole enam abstraktne oht, vaid igapäevane väljakutse meie põldudel. Nende tegurite koosmõjus jaheneva majandusega on selge, et iga otsus ja iga euro peab olema targalt kaalutud. Nagu minu hea kolleeg, rahandusminister Jürgen Ligi tabavalt ütles, aeg, kus probleeme sai raha laialiloopimisega lahendada, on jäädavalt läbi. Nüüd on käes aeg, kus tuleb teha tarku ja sageli valusaid struktuurseid reforme. Selle valguses, tarkade valikute ja vältimatute reformide valguses, keskendun täna oma valitsemisala kahele alustalale – elujõulisele regionaalarengule ja kindlale toidujulgeolekule. Need ei ole eraldiseisvad teemad, need on meie riigi vereringe ja immuunsüsteem, mille toimimisest sõltub Eesti pikaajaline püsimajäämine. Alustan kõige tähtsamast, meie inimestest. Statistikaameti viimane rahvastikuprognoos on halastamatult selge. Eestis elab täna ligikaudu 1,4 miljonit inimest. See number püsib kõrge – võrdlemisi kõrge – tänu sisserändele. Meie rahva kurb lugu on demograafilises talves. Selle aasta üheksa kuuga on sündinud vaid 7500 last, mis prognoosib aastaseks sündide arvuks rekordhõnguliselt madala – 10 100. Samal ajal lahkub meie seast ligi 15 800 inimest. See tähendab, et me kaotame igal aastal loomuliku iibega peaaegu ühe Elva linna jao elanikke. Kuigi netoränne on veel ajutiselt positiivne, ei ole see pikaajaline lahendus. Kuid veelgi kõnekam on see, kus need inimesed elavad. 48% Eesti rahvastikust elab Harjumaal. Lisame siia 12%, kes elab Tartumaal, ja saame tulemuseks 60% eestimaalastest, kes elavad kahes keskuses. Ülejäänud 13 maakonda peavad jagama omavahel ülejäänud 40%. Uue üleriigilise planeeringu "Eesti 2050" ettevalmistamiseks koostatud rahvastikuprognoosi põhjal kasvab seniste trendide jätkudes aastaks 2050 ainult Tallinna ja Tartu ümbruses paiknevate valdade ja linnade elanike arv ning 79 kohaliku omavalitsuse üksusest 41-s väheneb rahvastik vähemalt 25% ja üheksas ligi 50%. See ei ole enam trend, vaid see on demograafiline murdepunkt. Oleme muutumas kaheks Eestiks – tiheasustusega ja jõukaks kuldseks ringiks ning ülejäänud Eestiks, mis jääb aasta-aastalt tühjemaks ja vanemaks. See on otsene oht meie riigi sidususele ja laiapindsele julgeolekule, nõrkuseks meie majanduse arengule ning kuluks ka ühiskonnale. Julgeolekust rääkides on oluline pöörata eraldi tähelepanu ka konkreetsemalt idapiiriga külgnevatele aladele. Seal seisame teravamalt kui varem silmitsi mitmete väljakutsetega, alates töökohtade ja kapitali kättesaadavusest kuni inimeste turvatundeni. Et nendele süsteemselt lahendusi leida, otsime koostöös piirkondadega praktilisi ja toimivaid lahendusi. Ka Põim Kama on oma õhtusöökidega juhtinud õigustatult tähelepanu Kagu-Eesti väljakutsetele. Ent me ei tohi kindlasti unustada ka Ida-Virumaad ning teisi välispiiriga maakondi, kus sarnased probleemid vajavad samavõrd põhjalikku tähelepanu. Eesmärk on, et meie ettepanek ei jääks vaid paberile, vaid looks reaalseid muutusi, alates kapitali kättesaadavusest kuni kriisikindluse ja kohaliku kogukonna turvatunde tagamiseni. Just seetõttu seame oma töö Euroopa Liidu uue rahastusperioodi võimalustega, et leida vajalik ressurss ning viia need lahendused ellu, sest tühi maa on kaitsetu maa. Äsja valmis meil järjekordne regionaalse arengu tegevuskava elluviimise seire ülevaade, mis näitab, et vaatamata Eesti väiksusele püsib meil arengus suur piirkondlik ebavõrdsus. Ja paraku pole ka piisavaid märke, et üleriigilises strateegias "Eesti 2035" suurema regionaalse tasakaalustatuse osas seatud eesmärgid oleksid päriselt realiseerumas. Eriti tähelepanuväärne piirkondadevaheline ebavõrdsus püsib ettevõtluse arengu ja konkurentsivõime näitajates ning samuti kõrgelt haritud ja kvalifitseeritud tööjõule ligipääsus. Piirkondadevahelised arenguerinevused ei ole paratamatus, vaid aastatepikkune valikute tulemus. Ja ma ütleksin ka, et valikute tegemata jätmise tulemus. Valitsuse kindel eesmärk on seda trendi muuta ja vähendada piirkondade arenguerinevusi, suunates teadlikult investeeringuid ja luues võimalusi väljaspool suurlinnu. Me oleme muu hulgas seadnud sihi, et vähemalt 40% ettevõtlustoetusest peab minema väljaspoole Tallinna ja Tartut ning nende lähivaldasid, et tugevdada kõikide piirkondade majanduslikku potentsiaali. Igale piirkonnale on aktiivsete ettevõtjate olemasolu ning nende loodud hea palgaga töökohad esmane vajadus kestmajäämiseks. Selles osas on vaja suurendada nii riigi, ettevõtlus- ja innovatsioonipoliitika kui ka kohalike omavalitsuste vastutust. Positiivne on, et Eestis on väga palju erinäolisi ja oma kindlate tegevustega piirkondi. Oluline on, et igal inimesel oleks päriselt võimalus nende mitmekesiste ja atraktiivsete elukeskkondade vahel valida, ilma et mõnes piirkonnas sobiva töökoha, eluaseme puudumine või teenuse puudumine takistuseks saaks. Selleks, et iga piirkond saaks jääda elujõuliseks ning anda oma panuse Eesti riigi arengusse, on vaja erinevate valdkondade panust. Ettevõtlus, tööturg, haridus, tervishoid, teedevõrk, kiire internet ja paljud muud inimeste elukohavalikut ja ettevõtete asukohavalikut määravad küsimused on väljaspool regionaal- ja põllumajandusministri otsest vastutust. Regionaalpoliitika on kõigi valdkondade risttee. See on koht, kus ühest ministrist ega ühest ministeeriumist ei piisa. Iga minister, iga avaliku sektori tippjuht ja iga ametnik peab tajuma vastutust piirkondade arendamisel. Selleks, et piirkondade tasakaalus areng oleks tagatud ühiskonnale jõukohase kuluga, peavad erinevad poliitikavaldkonnad üksteist toetama, olema paremini sihitud piirkondade erinevaid vajadusi ja eeldusi arvestavalt ning aitama piirkondadevahelisi lõhesid vähendada. Eesti arengu mõttes on tugevad kohalikud omavalitsused väga olulised. Sügisel on ees kohalike omavalitsuste volikogude valimised ning see on hetk, kus valija annab hinnangu tehtule ja uued volikogud seavad uued prioriteedid nelja aasta kohta. Omavalitsustel on ees suured väljakutsed, sest ühelt poolt suurenevad inimeste ootused teenustele, aga samas, nagu eespool markeeritud, väheneb sündide madalseisu tõttu elanike arv. Jätkuvalt avaldab maapiirkondadele survet elanike väljaränne ning inimeste koondumine Tallinna ja Tartu linnapiirkonda ning selle lähiümbrusesse. Need trendid hakkavad üha tõsisemat mõju avaldama omavalitsuste tulubaasile ja seeläbi ka teenustele. Riik ei saa lubada regionaalsete lõhede suurenemist ning selle leevenduseks viiakse aastatel 2025–2027 läbi juba jõustunud omavalitsuste tulumaksu ümberkorraldus. Samal ajal tuleb tõdeda, et eelkõige julgeolekumure tõttu on riigieelarve erakordselt pingelises seisus ning riigil on piiratud võimalused omavalitsustele rahaga appi tulla. Üha olulisemaks muutub omavalitsuste võimaluste loomine ise tulude teenimiseks ja täiendavalt laenude võtmiseks. Kindlasti on oluline omavalitsuste koostöö ja ühinemise soodustamine, parandamaks teenuste osutamise võimalusi. Vaatamata riigirahanduse keerulisele olukorrale ei jäta riik omavalitsuste muresid tähelepanuta ning on võimalusel oma nõu ja rahaga toeks. Kuid riigi tugi ei saa piirduda vaid ajutise rahalise abiga pingelises eelarveseisus. Tõeline ja pikaajaline lahendus peitub uues partnerluses riigi ja omavalitsuste vahel. Meie eesmärk ei ole administreerida hääbumist, vaid anda hoogu kohalikule arengule. Selleks peame liikuma edasi omavalitsuste finantsautonoomia suurendamisega. Me peame usaldama kohalikku tarkust, sest just kohapeal teatakse kõige paremini piirkonna vajadusi ja võimalusi. Tugev omavalitsus ei ole riigile koorem, vaid riigi kõige olulisem partner regionaalarengus. Partner, kellel on õigus ja võimekus ise oma tulubaasi üle otsustada, et tagada inimestele kvaliteetsed teenused ja luua atraktiivne elukeskkond, mis hoiab inimesi kodukohas. See on investeering usaldusse ja kohalikku omanikutundesse, mis on kestva ja tasakaalustatud Eesti vundament. Selleks korrastame ja lihtsustame kohalike omavalitsuste korralduse ja finantsjuhtimisega seonduvat ning loome kohalikele omavalitsustele uusi kohaliku tasu instrumente. Miks inimesed lahkuvad oma kodukohast? Nad lahkuvad, sest nad ei pääse ligi töökohtadele, haridusele ja teenustele. Kui inimene ei saa hommikul tööle, laps ei saa kooli ja vanaema ei saa arsti juurde, siis ta ei vali elukohaks südame, vaid paratamatuse järgi. Seetõttu on valitsus seadnud eesmärgiks tagada paindlik ja efektiivne ühistranspordisüsteem, mis vastab inimeste tegelikele vajadustele. Selleks oleme käivitanud targa ja kättesaadava liikuvuse reformi. See ei ole pelgalt bussiliinide korrastamine, vaid uus kokkulepe riigi ja piirkondade vahel, mis seisab kolmel tugeval sambal. Esiteks, digitaalne innovatsioon. Tulevikus on Eestis üks lihtne ja kogu riiki kattev piletisüsteem ja reisiplaneerija. Inimene ei pea olema logistik, et liikuda, ta sisestab oma algus- ja sihtpunkti ning süsteem pakub talle parima teekonna, kombineerides rongi-, bussi- ja nõudetransporti. Me lõpetame olukorra, kus reisijat karistatakse kõrgeima piletihinnaga selle eest, et ta oma teekonnal rongi ja bussi kombineerib. Teiseks, füüsilise taristu arenguhüpe. See tähendab kindlustunnet, regulaarsust ja just kindlust kui uut normaalsust. Me peame lõpetama mõtlemise, et buss, mis sõidab kolm korda nädalas, on ühistransport. See ei ole ühistransport, see on tegelikult sotsiaalabi. Meie eesmärk on tagada, et maakonnakeskuste ja olulisemate tõmbekeskuste vahel liiguks transport kindla taktigraafiku alusel. Nii piisab näiteks Keila elanikel rongile minekul meelde jätta vaid kolm numbrit – 00, 20 ja 40. Just neil minutitel väljub rong hommikust õhtuni pealinna suunas. Lisaks seome magistraalliinidega nutikalt ka kohalikud lahendused. Kogukonna transport ja nõudepõhised väikebussid teenindavad viimast miili ja toovad inimesed peatusest peatustesse, nagu näitab edukas Sõrve poolsaare pilootprojekt. Need sammud on toetatud reaalsete investeeringutega. Uued elektrirongid on tellitud ja peagi tõstame Tallinna–Tartu raudteel sõidukiiruse kuni 160 kilomeetrini tunnis. See liikuvusreform on investeering regionaalsesse vabadusse. Kõige selle juures liigume järjest keskkonnasõbralikuma ühistranspordi suunas. Kolmandaks on tark finantsarhitektuur, mis tagab kogu süsteemi kestlikkuse ja pikaajalise elujõu. Me liigume juhuslikult doteerimiselt ja tulekahju kustutamiselt stabiilse ja läbimõeldud rahastusmudelini. See tagab, et investeeringud digitaalsetesse lahendustesse ja taristusse on jätkusuutlikud ning teenuse kvaliteet on püsivalt kõrge. Ja nüüd teise suure samba juurde, mis on põllumajandus. See on eestlastele alati südamelähedane olnud – meie põllud ja meie toit. Eesti põllumees on näidanud üles imetlusväärset tarkust, kohanedes kliimamuutustega. Selle näiteks on taliteravilja osakaalu kasv rekordilise 64%-ni. Kuid väljakutsed on suured. Meie põllumajanduses loodav lisandväärtus on madal, me ei kasuta piisavalt innovatsioonivõimalusi. Me ekspordime liiga palju tooret, selle asemel et seda siinsamas Eestis väärindada. Lisaks kliimaohtudele peame olema valmis ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetuste võimalikuks vähenemiseks tulevikus. Seetõttu seisame vankumatult meie põllumeestele võrdsete konkurentsitingimuste tagamise eest. Meie vastus neile väljakutsetele on innovatsioon ja haridus. Valitsuse eesmärk on suurendada digitaalse tehnoloogia kasutamist ja ressursitõhusust põllumajanduses. Oleme käivitanud AKIS-e innovatsiooniteenused, et teadussaavutused ja uued tehnoloogiad jõuaksid kiiremini iga tootjani. Koostöös teiste ministeeriumidega avame uusi eksporditurge ja toetame tootearendust, et meie põllumees ei jääks vaid tooraine kasvatajaks, vaid saaks õiglase osa kogu loodavast väärtusest. Ja siit me jõuame toidujulgeolekuni. See on meie riigi nähtamatu turvavõrk. Me eeldame, et see on alati olemas, kuni see ühel päeval rebeneda ähvardab. Tõsi, meie tootmisvõimekus on hea, kuid me oleme ohtlikult sõltuvad rahvusvahelisest tarneahelast. Ja see sõltuvus ei puuduta üksnes toidu sissevedu, vaid veelgi teravamalt meie tootmise alustalasid. Me impordime peaaegu täielikult elutähtsaid tootmissisendeid, alates väetistest ja taimekaitsevahenditest kuni loomasööda, tehnoloogia ja aretusmaterjalini. Selleks, et oleksime kriisideks paremini valmis, oleme viimastel aastatel palju panustanud erinevatesse varustuskindluse investeeringutesse. See on meie toidulaua varjatud Achilleuse kand. Seetõttu on minu vankumatu eesmärk ja valitsuse selge siht neid riske maandades saavutada peamistes toidugruppides vähemalt 80%-line isevarustatuse tase. See ei ole protektsionism, see on terve mõistus ja see on osa meie laiapindsest riigikaitsest. Kuid toidujulgeolek on palju laiem mõiste kui lihtsalt laovarud. See on ka see, kas meie toit on ohutu ja toetab meie rahva tervist. Uuringud näitavad muret tekitavat pilti. Eesti inimeste toitumine ei ole piisavalt kestlik. Süüakse liiga palju liha ja magusat ning liiga vähe köögivilju ja kala. Kaasaegne toidupoliitika peab aitama kujundada keskkonda, kus tervislikud valikud on lihtsad ja kättesaadavad. Teadlike valikute tegemine algab pihta koolist ja lasteaiast. Selleks jätkame erinevate koolitoiduprogrammide toetamist. Samuti otsime võimalusi, kuidas kohalikku toitu senisest enam kasutada avalikus toitlustamises. Samuti on osa meie väärtusruumist see, kuidas me kohtleme oma loomi. Seetõttu uuendame loomakaitsega seonduvat õigusruumi, et tagada loomade heaolu kõrge tase. Kõige otsesem oht meie toidulauale on sigade Aafrika katk. Alles eelmisel kuul, augustis 2025 diagnoositi laiaulatuslik taudipuhang ühes Eesti suurimas seakasvatuskompleksis. See on kaasa toonud olukorra, kus ainuüksi meie tootmisüksuses on hukkamisele minemas ligi 27 000 looma. Ning seoses loomade varasema liikumisega teistesse farmidesse on piirangu all kokku üle 50 000 sea. Oleme valitsuse poolt leidnud võimalused, kuidas kiirelt lühiajaliste meetmetega sigade Aafrika katku kahjusid leevendada. Samas, tänasest kriisist väljumiseks vajame pikka plaani. Esialgsed arvutused näitavad, et ainuüksi tootmispotentsiaali taastamine võib maksta kuni 35 miljonit eurot. See on rahvusliku katastroofi mõõtu tragöödia. Ja kõige hullem on see, et nagu me teame, turupõhine kindlustus selliste laiaulatuslike taudide vastu praktiliselt puudub. Põllumees jääb oma murega üksi. See on vastuvõetamatu olukord ja risk, mida riik ei saa eirata. Riigi kohus on astuda sinna, kus turg hätta jääb, ning pakkuda meie toidutootjatele vajalikke tagatisi ja selgeid sõnumeid investeeringute tegemiseks. Seetõttu teen lähiajal valitsusele ettepaneku alustada ettevalmistusi, kuidas koostöös sektori esindajatega töötada välja toimiv riiklik garantiiskeem põllumajandussektorile. Me peame looma süsteemi, kuhu panustavad nii riik kui ka ettevõtjad ise, et maandada riske, mille vastu erakindlustus kaitset ei paku. Samuti vajame pikaajalist plaani metssea populatsiooniga tegelemiseks, mis annaks seakasvatajatele kindlustunde pikaajaliste investeeringute tegemiseks. Lähiajal alustame selle plaani järgmiste faasidega. Ükski farm ei tohi jääda üksi. Toidujulgeolek ei ole eraäri, see on kogu riigi ühine ja püha kohustus. Põllumees või maaettevõtja ei vaja riigilt ainult toetusi, ta vajab partnerit, keda ta usaldab, austab tema aega ja vähendab asjatut bürokraatiat. Seetõttu on valitsus võtnud prioriteediks tagada lihtne asjaajamine. Oleme käivitanud oma valitsemisalas kokku õigusaktide revisjoni. See ei ole sõnakõlks, see tähendab, et vaatame üle kõik 27 valdkonna seadust ja sadu määrusi. Juba praegu on plaanis muuta 64 ja tühistada 35 määrust, et kaotada tarbetuid piiranguid. Samuti rakendame uusi tehnoloogiaid, näiteks tehisintellekti toetuste kontrollimisel, ja koondame valdkondlikud registrid, et muuta järelevalve kiiremaks ja vähem koormavaks. Meie eesmärk on selge, riik peab olema ettevõtjale toeks, mitte takistuseks. Lugupeetud Riigikogu! Ma olen teie ette laotanud 2025. aasta pildi – ausa ja ilustamata. Need faktid nõuavad otsuseid. Me oleme teelahkmel. Üks tee on jätkata vanaviisi, administreerida allakäiku, lootes, et probleemid lahenevad iseenesest. See on poliitiliselt mugav, kuid ajaloo ees vastutustundetu tee. Teine tee on teha tarku ja kohati raskeid valikuid. See on tee, kus me tunnistame, et me ei saa lubada kõike ja kõikjal, kuid see, mida me teeme, teeme läbimõeldult ja strateegiliselt ning õiges asukohas. See on tee, kus regionaalpoliitika on kogu valitsuse ühine poliitika. Iga valdkonna poliitika on ka regionaalpoliitika. Minu täna esitatud plaanid – regionaalse liikuvuse reform, toidujulgeoleku laiendatud käsitlus, teaduspõhise põllumajanduse toetamine ja põllumeestele garantiiskeemi väljatöötamine – on kindlad sammud sellel teel. Need on investeeringud Eesti vastupidavusse. Lõpetuseks tahan teiega jagada ühte mõtet president Arnold Rüütlilt, mis võtab kokku kogu meie tänase arutelu olemuse. Eesti jääb püsima ainult siis, kui ta jääb püsima igas oma külas. See on meie ülesanne, see on meie vastutus – tagada, et elu Eestis püsiks ja õitseks igas külas, igas linnas ja igas maakonnas Ruhnu saarest idapiirini. See ei ole nostalgia, see on meie riigi julgeoleku ja tuleviku küsimus. Kutsun teid, head Riigikogu liikmed, üles toetama neid samme, kui need lähikuudel siia suurde saali jõuavad. Kutsun teid olema oma töös nõudlikud eelnõude ja algatuste suhtes, millel on mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele, kui need on jäänud põhjalikult analüüsimata. Teeme seda üle erakondade piiride ühise eesmärgi nimel! Teeme nii, et "Eesti 2035" ja koostatav üleriigiline planeering 2050 ei jääks pelgalt visiooniks, vaid muutuks elavaks reaalsuseks kogu Eestimaal. Aitäh teile!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on päris palju küsimusi, nii et teeme otsa lahti. Ja esimesena küsib kolleeg Madis Kallas. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Kiidan ettekande eest. Ministeeriumis tehakse jätkuvalt väga head tööd. Ma arvan, et nendele sõnumitele, mida te esitasite, ükskõik millise valdkonna kohta – olgu see regionaalvaldkond, ühistransport või põllumajandus –, saab ainult alla kirjutada. Kiitus selle eest! Aga et jutt ei läheks liiga üldiseks ja deklaratiivseks, on mul küsimus konkreetselt lennuliikluse kohta. Me teame, et aasta algusest tõusid Eesti regionaallennu piletihinnad väga arvestatavas mahus. Tol ajal oli kokkulepe, et vaatame, kuidas minema hakkab, ja siis vaatame uuesti need piletihinnad üle. Nüüd me teame, et reisijate arv on jäänud tuhandete võrra väiksemaks. Kuigi riigile on tulnud küll kümmekond tuhat eurot juurde, ei ole see minu meelest proportsionaalne. Kas selles osas on mingeid arenguid? Ja täitsa siiralt, mitte rünnates: kas on mingit lootust, et see pööratakse tagasi?

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Kiidan ettekande eest. Ministeeriumis tehakse jätkuvalt väga head tööd. Ma arvan, et need sõnumid, mis te esitasite ükskõik millise valdkonna kohta – olgu see regionaalvaldkond, ühistransport või põllumajandus –, saavad ainult alla kirjutada. Kiitus selle eest! Aga et jutt ei läheks liiga üldiseks ja deklaratiivseks, on mul küsimus konkreetselt lennuliikluse kohta. Me teame, et aasta algusest tõusid Eesti regionaallennu piletihinnad väga arvestatavas mahus. Tol ajal oli kokkulepe, et vaatame ära, kuidas minema hakkab, ja siis vaadatakse uuesti need piletihinnad üle. Nüüd me teame, et reisijate arv on jäänud tuhandete võrra väiksemaks ja riigile on tulnud küll kümmekond tuhat eurot juurde, aga see ei ole minu meelest proportsionaalne. Kas selles osas on mingeid arenguid? Ja täitsa siiralt, mitte rünnates: kas on mingit lootust, et see pööratakse tagasi?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Pean ütlema, et see ei ole üllatav küsimus. Ma saan aru, et selline kokkulepe tehti, kui toonane minister seda hinda tõstis. Me oleme praegu kogunud kokku selle poole aasta andmed. Need numbrid, tuhanded – ma ei tea, mis perioodi peale see jaotatakse –, aga lennuliikluse arv on kukkunud. Küll on aga see kukkunud väikse protsendi. Ma arvan, et need andmed on nüüd aluseks ja siin on kindlasti koht, kus me saame Saaremaa valla omavalitsusega arutada, missuguse teenusekvaliteedi me tagame, mis mahus ja mis hinna eest. Selle muudatuse tulemus on meil poole aasta pealt nüüd hetkel näha. Võtame selle aluseks.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Pean ütlema, et see ei ole üllatav küsimus. Ma saan aru, et selline kokkulepe tehti, kui toonane minister seda hinda tõstis. Me oleme praegu kogunud kokku selle poole aasta andmed. Ma ei tea, mis perioodi peale see jaotatakse. Lennuliikluse numbrid on küll kukkunud, aga kukkunud vaid väikse protsendi. Ma arvan, et need andmed on nüüd aluseks. Ja siin on kindlasti koht, kus me saame Saaremaa valla omavalitsusega arutada, missuguse teenusekvaliteedi me tagame, mis mahus ja mis hinna eest. Selle muudatuse tulemus on meil poole aasta pealt hetkel näha. Võtame selle aluseks.

Kolleeg Anti Allas, palun!

Aitäh! Austatud minister! Tänan ka omalt poolt teid selle hea ettekande eest, kus oli mitmeid minu südant puudutavaid mõtteid. Eriti tänan selle eest, et ütlesite, et piirkondade arengu erinevused on varasemate valikute küsimus. See on väga hea konstateering ja selle pealt saaks koos edasi töötada. Aga minu küsimus puudutab seda, et millal annab valitsus ja teie juhitud ministeerium seakasvatuse valdkonnale selle jätkusuutlikkuse tagamiseks selge riigipoolse sõnumi ja miks seda veel täna ei ole tehtud. Tuletan meelde, et kui oli koroonaaeg, siis kriisist väljumiseks suudeti kahe nädalaga need otsused teha. Nüüd on päris palju aega mööda läinud, miks seda veel ei ole tehtud?

Aitäh! Austatud minister! Tänan ka omalt poolt teid hea ettekande eest, kus oli mitmeid minu südant puudutavaid mõtteid. Eriti tänan selle eest, et ütlesite, et piirkondade arengu erinevused on varasemate valikute küsimus. See on väga hea konstateering ja selle pealt saaks koos edasi töötada. Aga minu küsimus puudutab seda, millal annab valitsus ja teie juhitud ministeerium seakasvatajatele jätkusuutlikkuse tagamiseks selge riigipoolse sõnumi ja miks seda täna veel ei ole tehtud. Tuletan meelde, et kui oli koroonaaeg, siis kriisist väljumiseks suudeti kahe nädalaga otsused teha. Nüüd on päris palju aega mööda läinud, miks seda veel tehtud ei ole?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma mõistan muret meie seakasvatajate pärast, seda muret jagavad väga paljud. Siin just lähipäevil me saame esimese töösuunaga lõpule ehk selle taudi farmidest välja. Nüüd sõnumist. Me oleme igapäevases suhtluses seakasvatajatega, see on fakt. Me arutame, mis on võimalused. Aga selle kõige alus on see, et me suudame metsas taudi kontrolli alla saada, ja pikaajaliselt, sest nii ettevõtjad ei soovi investeerida kui ka riik ei peaks investeerima, kui oht metsas on nii kõrge. See on minu hinnangul ebamõistlik investeering, kui samal ajal ei ole taudiohtu pikaaegselt [maandatud]. Eks meil praegu ongi kaks töösuunda. Me paneme kokku taasteplaani, selle me arutame läbi ettevõtjatega. Meil on väga konstruktiivne dialoog ja meil on ka selle kavand, millega me saame lähikuudel valitsusse minna. Aga mis veel kriitilisem, koostöös Kliimaministeeriumiga me peame [tegema] pikaajalise plaani, kuidas metssigade populatsiooni vähendada.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma mõistan ka seda muret meie seakasvatuse sektori pärast, seda muret jagavad väga paljud. Siin just lähipäevil me saame esimeses töösuunas lõpule ehk selle taudi farmidest välja. Nüüd sõnumist. Me oleme igapäevases suhtluses seakasvatuse sektoriga, see on fakt. Me arutame, mis on võimalused, aga selle kõige alus on see, et me suudame metsas taudi kontrolli alla saada ja pikaajaliselt, sest et nii ettevõtjad ei soovi investeerida kui ka riik ei peaks investeerima, kui oht metsas on nii kõrge. See on minu hinnangul ebamõistlik investeering, kui samal ajal seda taudiohtu ei ole pikaaegselt lahendatud. Eks meil praegu ongi kaks töösuunda, me paneme kokku taasteplaani, seda me arutame läbi ettevõtjatega. Meil on väga konstruktiivne dialoog ja meil on ka selle kavand, millega me saame lähikuudel valitsusse minna. Aga mis veel kriitilisem, koostöös Kliimaministeeriumiga me peame saama pikaajalise plaani, kuidas metssigade populatsiooni vähendada.

Pipi-Liis Siemann, palun!

Aitäh! Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Aitäh ettekande eest! Mõistetavalt on väga palju sellel aastal nii toidutootjatel kui põllumeestel keeruline aasta ja palju väljakutseid. Sellega kindlasti Teil on olnud tõesti palju tegemist. Aga küsiksin hoopis regionaalteemade kohta. Ilmselt ei ole need võib-olla nii põletavad, aga meil on olnud jutuks regionaalsed arengulepped ja piirkondlike omavalitsuste soov koostöös parandada nii ettevõtluskeskkonda kui lahendada muid kitsaskohti. Võib-olla ei pea tingimata need arengulepped tekkima ja vormistatama, aga kas me saame kuidagi initsieerida ja toetada just sellist omavalitsuste ühist maakondade või ka ülemaakondade koostööd?

Aitäh! Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Aitäh ettekande eest! Mõistetavalt on sellel aastal väga paljudel toidutootjatel ja põllumeestel keeruline aasta ja neil on palju väljakutseid. Sellega on teil kindlasti olnud palju tegemist. Aga küsiksin hoopis regionaalteema kohta. Ilmselt ei ole see nii põletav [teema], aga meil on olnud jutuks regionaalsed arengulepped ja omavalitsuste soov koostöös parandada nii ettevõtluskeskkonda kui lahendada muid kitsaskohti. Võib-olla ei pea neid arenguleppeid tingimata [looma] ja vormistatama, aga kas me saame seda kuidagi initsieerida ja toetada just omavalitsuste ühist maakondadeülest koostööd?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Minu kõige suurem rõõm eestlasena on näha, kuidas teised eestlased koostööd teevad, eriti kui ma saan sinna panustada. Ma toon põllumajandusest näiteid. Ma näeme seda, et valdkonnas, kus tehakse sõbralikult koostööd, läheb kõigil väga hästi. Ma tean seda selle tõttu, et ma saan neilt umbes paar kõne kuus vähem, ja ka numbrid toetavad seda. Ehk siis mina väga toetan seda, et tehakse koostööd üle valdade piiride või üle vastutusalade piiride, kui see koostöö on võimalik. Ma saan aru, et ühes projektis on tekkinud lahkhelid just piirkondade moodustamise üle, aga mõnes kohas on edusammud olemas. Ja me arutame ka – minu meelest ülehomme on mul isegi üks koosolek sel teemal –, kuidas selle arenguleppega oleks mõistlik edasi liikuda. Aga iseenesest koostööd ma absoluutselt toetan.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Minu kõige suurem rõõm eestlasena on näha, kuidas teised eestlased koostööd teevad, eriti kui ma saan sinna panustada. Me näeme ka seda, ma toon korra põllumajanduse näiteid. Valdkonnas, kus tehakse sõbralikult koostööd, seal läheb kõigil väga hästi. Ma tean seda sellest, et ma saan neilt umbes paar kõne kuus vähem ja ka numbrid toetavad seda. Ehk siis mina väga toetan seda, et tehakse koostööd ka üle valdade piiride või üle vastusalade piiride, kui see koostöö on võimalik. Ma saan aru, et ühes projektis on tekkinud erinevad lahkhelid just piirkondade moodustamise üle, aga mõnes kohas on seal edusammud olemas ja me arutame ka – minu meelest ülehomme on mul isegi üks koosolek sel teemal –, kuidas selle arenguleppega mõistlik oleks edasi liikuda. Aga iseenesest koostööd ma absoluutselt toetan. Aitäh!

Urve Tiidus, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Teie ettekande teesides on üks oluline teema toidujulgeolek. Veel olulisem või konkreetsem on sõltuvuse vähendamine. Me peame vähendama ohtlikku sõltuvust imporditavatest tootmissisenditest, milleks on väetised, loomasööt, tehnoloogia. Te ütlesite, et selles suunas tehakse väga tõsiselt tööd. Kas te võiksite tuua mõne praktilise või elulise näite, mis me loomasööda ja väetiste koha pealt saame teha ise siin?

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Teie ettekande teesides on üks oluline teema toidujulgeolek. Veel olulisem või konkreetsem [punkt] on sõltuvuse vähendamine. Me peame vähendama ohtlikku sõltuvust imporditavatest tootmissisenditest, milleks on väetised, loomasööt, tehnoloogia. Te ütlesite, et selles suunas tehakse väga tõsiselt tööd. Kas te võiksite tuua mõne praktilise või elulise näite, mis me loomasööda ja väetiste koha pealt saame ise siin teha?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Siin on sõltuvus väga ka tootmissisendite osas. Toome näiteks kana- või lihakasvatuse, kus me ise tibusid kohapeal ei tooda. Sama mure on meil hetkel Aafrika katku tagajärjel poegimissigalate puuduses, kuhu me peame ka põrsaid sisse tooma. Seda me loodame küll lähiajal lahendada. Samamoodi vaatame ja arutame ka, kuidas tibusid toota. Neid sisendite kitsaskohti on meil mitmeid, samuti väetiste osas. Kindlasti on oluline osa ka tehnoloogia arengul ja mitte ainult lihtsalt, et me arendame ise väetist, vaid ka see, kuidas põldu mõistlikult majandada, et vaadata ka praktikaid sarnastes kliimatingimustes. Üle maailma on tehtud väga palju teadust. Ma olen kohtunud mitmete ettevõtjatega, kes väga detailselt teavad igat olulise aine liiki oma mullas. Seetõttu on neil võimalus kasutada vähem väetist, kuna nad saavad väga detailselt ainet sinna süstida. Meil on neid valikuid palju, kuidas sinna suunas liikuda, aga see ongi teadmiste ja tehnoloogia, tehnoloogia ja teadmiste kasutusele võtmine on koht, kus me peame rohkem vaeva nägema.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! On sõltuvus ka tootmissisendite osas. Toome näiteks kana- või lihakasvatuse. Me ise tibusid kohapeal ei tooda. Samuti on meil mureks hetkel Aafrika katku tagajärjel poegimissigalate puudus, me peame ka põrsaid sisse tooma. Selle [probleemi] me loodame lähiajal lahendada. Samamoodi vaatame ja arutame, kuidas tibusid toota. Kitsaskohti seoses sisenditega on meil mitmeid, samuti väetiste osas. Kindlasti on oluline osa ka tehnoloogia arengul, ja mitte ainult lihtsalt sellel, et me arendame ise väetist, vaid ka sellel, kuidas põldu mõistlikult majandada. [Tuleb] vaadata praktikat sarnastes kliimatingimustes. Üle maailma on tehtud väga palju teadust. Ma olen kohtunud mitmete ettevõtjatega, kes väga detailselt teavad iga olulise aine liiki oma mullas. Seetõttu on neil võimalus kasutada vähem väetist, kuna nad saavad väga detailselt sinna ainet süstida. Meil on neid valikuid palju, kuidas sinna suunas liikuda. Aga tehnoloogia ja teadmiste kasutuselevõtmine on see, mille kallal me peame rohkem vaeva nägema.

Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Kõigepealt aitäh ettekande eest! Te mainisite oma ettekandes, et elanikkonna jaotus on kuskil 60–40, ja siis te tõite kohe välja investeeringute suunamise maale, et maale suunatakse 40% ja linna, kahte suuremasse keskusesse 60% [rahast]. Kas teile ei tundu, et see 40% maale suunata nii suure mahajäämuse juures on liialt vähe? Kas see protsent, [millega toetada] hõredalt asustatud piirkondi, peaks olema vähemalt 50–50 või lühiajaliselt isegi rohkem? Muidu me mahajäämust tasa ei tee.

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Kõigepealt aitäh ettekande eest! Aga te mainisite oma ettekandes, et elanikkonna jaotus on kuskilt 60–40, ja siis te tõite kohe investeeringute suunamise maale näiteks, et maale suunatakse 40% ja linna 60%, kahte suuremasse keskusesse. Kas teile ei tundu, et see 40% nii suure mahajäämuse juures maale suunata on liialt vähe? Kas see protsent peaks olema vähemalt 50–50 või isegi lühiajaliselt rohkem nendesse hõredalt asustatud piirkondadesse? Sest muidu me seda mahajäämust tasa ei tee.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See mõttekäik on väga arusaadav ja seda ettepanekut tasub kaaluda. Siin on küll, esiteks, poliitilise valiku koht, kuhu me neid investeeringuid suuname. Seal on see läbirääkimiste küsimus, aga teisalt on ka üks kitsaskoht, mis on maapiirkondade investeeringute vastuvõtmise võimekus. Liigume jupphaaval, kui 40% suudetakse vastu võtta, sest kindlasti on ka omaosaluse eeldused, seal on energia ligipääs ja kõik erinevad faktorid, mis sinna kaasa mängivad. Juhul kui 40% suudetakse vastu võtta ja neid investeeringuid teha, siis ma arvan, et sellesama numbrite näite, mis te tõite, tasuks kindlasti tõsiselt kaaluda seda, et seda numbrit suurendada, et seda voolavust järele tuua.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! See mõttekäik on väga arusaadav ja seda ettepanekut tasub kaaluda. Siin on, esiteks, poliitilise valiku koht, kuhu me neid investeeringuid suuname, see on läbirääkimiste küsimus. Aga teisalt on ka üks kitsaskoht – maapiirkondade investeeringute vastuvõtmise võimekus. Liigume jupphaaval. Kindlasti on ka eeldus omaosalus, energia ligipääs ja kõik erinevad faktorid, mis mängivad kaasa. Juhul kui 40% suudetakse vastu võtta ja investeeringuid teha, siis ma arvan, et tasuks kindlasti tõsiselt kaaluda, et seda numbrit suurendada, nagu seesama number, mille te välja tõite, et seda voolavust järele tuua.

Reili Rand, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma loodan, et ma võtsin selle ilusa mõtte teie ettekandest õigesti kaasa. Te ütlesite midagi sellist, et ühistransport on see, mis peab looma regionaalse vabaduse. Väga ilus mõte, millest lähtuda. Loomulikult minu küsimus ongi ühistranspordist ja kahe nurga alt. Ma arvan, et te nõustute minuga ka selles osas, et meie parvlaevaühendus eelkõige suursaartega on aegade parimal tasemel. Kas homme üleantav eelarve võib saartele tuua kaasa mõningaid uudiseid nii positiivses kui negatiivses võtmes? Ühesõnaga, millised on teie nägemused parvlaevaühenduse korraldamiseks järgmisel aastal? Teine osa küsimusest. Kuna Hiiumaa poole minnes oleks väga mugav parvlaeva peale, mis vähendaks survet mahutatavusel, oleks ka Rohuküla rong, kas ka see on kuskil plaanidesse uuesti päevakajale tulnud, kas või näiteks mõne Euroopa Liidu vahendi taotlemisel?

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma loodan, et ma võtsin selle ilusa mõtte teie ettekandest õigesti kaasa. Te ütlesite midagi sellist, et ühistransport on see, mis peab looma regionaalse vabaduse. Väga ilus mõte, millest lähtuda. Loomulikult minu küsimus ongi ühistranspordi kohta ja kahe nurga alt. Ma arvan, et te nõustute minuga selles osas, et meie parvlaevaühendus eelkõige suursaartega on aegade parimal tasemel. Kas homme üleantav eelarve võib saartele tuua kaasa mõningaid uudiseid nii positiivses kui negatiivses võtmes? Ühesõnaga, milline on teie nägemus parvlaevaühenduse korraldamisest järgmisel aastal? Teine osa küsimusest [on järgmine]. Hiiumaa poole minnes oleks väga mugav parvlaeva peale [minna] Rohuküla rongilt. See vähendaks ka mahutatavuse survet. Kas ka see on kuskil plaanides uuesti päevakajale tulnud, kas või näiteks mõne Euroopa Liidu vahendi taotlemisel?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma pean teid kiitma teie järjepidevuse eest nendele küsimustele vastuste saamisel. Teisele küsimusele vastates on jätkuvalt Haapsalu–Rohuküla suund arengukavas. Hetkel on meil kolm peamist raudteetrassi, millesse investeeringuid on juba tehtud, mis on minu hinnangul mõistlik lõpuni viia, Tallinna–Tartu ja Tallinna–Narva ning Rail Baltic, mille õigeaegne valmimine on prioriteet taristu arendamisel. Aga selles mõttes ma seda töösunda mõistan, et elektrirongiga praami peale minna kindlasti oleks väga hea lahendus, eriti Läänemaa ja Hiiumaa inimeste jaoks. Kuna see on ka kavas sees, siis ma usun, et mingi hetk me sinnamaani jõuame, aga minu loogika – ma loodan, et te seda ka jagate – on see, et kui on juba alustatud osade suundade ehitamist, siis tuleks need lõpuni ehitada ja siis liikuda järgmiste juurde, et ei seisaks asjad poolikult. Esimese küsimuse vastus on see, et ma nõustun väitega, et meil ei ole kunagi olnud nii head parvlaevaühendust kui praegu. Seda kasutatakse väga tihti, selle kasutamise arv kogu aeg tõuseb. Vähemalt sellisel tasemel jätkamist ma kindlasti soosin.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma pean teid kiitma teie järjepidevuse eest nendele küsimustele vastuste saamisel. Teisele küsimusele vastates [ütlen], et jätkuvalt on Haapsalu–Rohuküla suund arengukavas. Hetkel on meil kolm peamist raudteetrassi, millesse investeeringuid on juba tehtud. Need on minu hinnangul mõistlik lõpuni viia. On Tallinna–Tartu, Tallinna–Narva ja Rail Baltic, mille õigeaegne valmimine on prioriteet taristu arendamisel. Aga selles mõttes ma seda töösuunda mõistan. Elektrirongilt praami peale minna oleks kindlasti väga hea lahendus, eriti Läänemaa ja Hiiumaa inimeste jaoks. Kuna see on ka kavas sees, siis ma usun, et mingi hetk me sinnamaani jõuame. Aga minu loogika – ma loodan, et te jagate seda – on see, et kui on juba alustatud osa suundade ehitamist, tuleks need lõpuni ehitada ja siis liikuda järgmiste juurde, et asjad ei seisaks poolikult. Esimese küsimuse vastus on see, et ma nõustun väitega, et meil ei ole kunagi olnud nii head parvlaevaühendust kui praegu. Seda kasutatakse väga tihti, selle kasutamise arv kogu aeg tõuseb. Vähemalt sellisel tasemel jätkamist ma kindlasti soosin.

Andrus Seeme, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Mul on hea meel, väga hea ettekanne oli. Aitäh! Ettekandes mainisite ka Kagu-Eestit. Meil on olemas või oli selline programm nagu Kagu-Eesti meede või toetusprogramm. Ma küsingi, kuidas sellega on, kas seal on vahendeid. Ja kas te näete, et seal võiks vahendite maht kasvada, kuna see on regionaalselt suhteliselt keeruline piirkond? Ja küsimuse teine pool on kapitali kättesaadavuse kohta. Kas on mõtteid, kuidas regioonides, näiteks Kagu-Eestis, seda parandada?

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Mul on hea meel, väga hea ettekanne oli. Aitäh! Ettekandes mainisite ka Kagu-Eestit. Ma küsingi, et meil on olemas või oli selline programm nagu Kagu-Eesti meede või toetusprogramm. Kuidas sellega on, kas seal on vahendeid ja kas te näete, et seal võiks vahendite maht kasvada, kuna see on regionaalselt suhteliselt keeruline piirkond? Ja võib-olla küsimuse teine pool on ka kapitali kättesaadavus. Kas on mõned mõtted, kuidas regioonides, näiteks Kagu-Eestis, seda suurendada ja parandada?

Aitäh selle küsimuse eest! Kagu-Eesti programmi praegust olukorda ma kindlasti saan teile paberi peal järele saata. Ma detailides praegu öelda ei oska, mis seisus see hetkel on. Kindlasti on regionaalse kapitali kättesaadavus nii eraisikutele kui ka ettevõtetele üks kitsaskoht. Me osaliselt katame seda Maaelu Edendamise Sihtasutusega, kus toimetatakse minu hinnangul väga hästi. Kogu aeg liigutakse edasi selle teenuse parandamise osas, selle kättesaadavuse parandamise osas. Ja suhtleme ka pankadega. See on hea näide selle kohta, et kinnisvara, ütleme, Kagu-Eestis ühe küla näitelt, on, kohe kui midagi saada tuleb, ostetakse see ära ja suhteliselt kalli hinnaga. Hind on küll kallis, nõudlust järelikult turul on, aga laenu on väga raske selle peale saada. Omaosalus peab olema väga suur, kuigi me teame, et tegelikult kinnisvara hind on seal kallis. Seal on selle mõttemalli lahe ja selle riski hindamise vahe kindlasti asi, millega me saame … Pigem selgitustööga. See on ka koostöö pankadega, et selgitada, kuidas see olukord seal piirkondades on. Saame kaasa aidata.

Aitäh selle küsimuse eest! Kagu-Eesti programmi praeguse olukorra [ülevaate] ma saan kindlasti teile paberi peal järele saata. Ma detailides praegu öelda ei oska, mis seisus see on. Kindlasti on regionaalse kapitali kättesaadavus nii eraisikutele kui ka ettevõtetele üks kitsaskoht. Me osaliselt katame seda Maaelu Edendamise Sihtasutuse abil, kus toimetatakse minu hinnangul väga hästi. Kogu aeg liigutakse edasi selle teenuse kättesaadavuse parandamisega. Ja suhtleme ka pankadega. On üks hea näide Kagu-Eesti küla kohta. Kohe, kui seal külas kinnisvara saada on, ostetakse see ära ja suhteliselt kalli hinnaga. Hind on kallis, järelikult nõudlust turul on, aga laenu on väga raske [ostuks] saada. Omaosalus peab olema väga suur, kuigi me teame, et tegelikult kinnisvara hind on seal kallis. Seal on selle mõttemalli vahe ja selle riski hindamise vahe kindlasti asi, millega me saame [aidata]. Pigem selgitustööga [aitame], et pankadele selgitada, milline see olukord seal piirkondades on.

Kolleeg Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Tegelikult ega siin ettekanne on ettekanne, see on kohustuslik tegevus ja ega siin kiita pole mitte midagi. Tegelikult me konstateerime fakti, et asi on mäda. Te toote välja tagajärjed, kuid ei räägi põhjustest, miks need asjad on toimunud. Ma küsiksin selliselt. Siin on toodud selline uus termin, et luuakse uusi kohaliku kasu instrumente. Mida see kohaliku kasu instrument tähendab? Ja teiselt poolt ma tahaks teada, miks on jäetud siit sellest ettekandest välja selline oluline asi nagu kalandus. Kalandusest meil pole siin sõnagi. Ise te mainisite, et kala süüakse vähe. Kalandusest pole siin sõnagi sees ja rannapiirkonnad on jäetud üldse välja. Kas meil on juba rannad kinni pandud, et kalamehed ei saa enam merele või järvele? Või mis on see põhjus, miks on see jäänud välja?

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Tegelikult ettekanne on ettekanne, see on kohustuslik tegevus, siin kiita pole mitte midagi. Me konstateerime fakti, et asi on mäda. Te toote välja tagajärjed, kuid ei räägi põhjustest, miks need asjad on toimunud. Ma küsiksin selliselt. Siin on toodud välja selline uus termin, et luuakse uusi "kohaliku kasu instrumente". Mida see "kohaliku kasu instrument" tähendab? Ja teiselt poolt ma tahaks teada, miks on jäetud sellest ettekandest välja selline oluline asi nagu kalandus. Kalandusest pole meil siin sõnagi. Ise te mainisite, et kala süüakse vähe. Kalandusest pole siin sõnagi sees ja rannapiirkonnad on üldse välja jäetud. Kas meil on rannad kinni pandud, et kalamehed ei saa enam merele või järvele? Või mis on see põhjus, miks on see [valdkond] välja jäänud?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Te ütlesite, et ettekandes pole midagi kiita. Aga mina kiidan väga teie tänast lipsuvalikut, see on äärmiselt kena. Küll aga ma ütlen seda – viimasele küsimusele vastates –, et kalandus on Eesti jaoks väga oluline valdkond. Me toimetame seal väga hästi, me kasutame mitme erineva riigi kalanduskvoote, sest meil on väga hästi toimiv süsteem. Meil on tulemas kohe Luksemburgis arutelu järgmise aasta kvootide osas. See on kindlasti oluline valdkond. Küll aga, ma [pidin oma kõnes] sättima fookust, kuna siin on aeg piiratud ja valdkond on äärmiselt lai. Ma oleksin tahtnud puudutada tegelikult veel umbes 15 teemat, aga nagu juhataja ütles, tundi aega mulle lisaks ei anta. Läänemere kalavaru seis on kehv peaasjalikult hüljeste ja kormoranide tõttu, kes kaks kolmandikku sellest ära söövad. See on fakt. Hüljestega on väga keeruline tegeleda, seal on väga suur vastasseis nii Euroopa Liidu kui ka erinevate organisatsioonide poolt. Kormoranide küsimuses ma näen Euroopas edusamme. See oleks kindlasti väga oluline, et kormoranide hulk märgiliselt väheneks. Siis me saaksime kalanduses veel paremini ja efektiivsemalt toimetada. Eestis siseriiklikult ja koostöös teiste Läänemere riikide partneritega koordineerime seda, kuidas kormoranide populatsiooni piirata just õlitamise kaudu. Aga see õlitamine on ka keeruline. Me oleme minu hinnangul väga tublisti sellega toimetanud. Väga paljud kohalikud on ka appi tulnud, et munasid õlitada. See on Läänemere kalavarude [probleemi lahenduse] üks tuum. Aga sektor iseenesest, täpselt nagu ma enne mainisin, koos töötades toimetab väga hästi. Teil oli üks küsimus veel. (Saalist täpsustatakse.) Kohaliku kasu instrumendid. Seal on erinevaid variante, kuidas saaks kasu näiteks kohapeale rajatavast taristust, kuidas kohalikud saaksid seda rakendada. Selle täpseid detaile saab arutada Riigikogus.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Te ütlesite, et ettekandes pole midagi kiita. Aga mina kiidan väga teie lipsuvalikut täna, see on äärmiselt kena. Küll aga ma ütlen seda – sellele viimasele küsimusele vastates –, et kalandus on Eesti jaoks väga oluline valdkond. Me toimetame seal väga hästi, me kasutame mitme erineva riigi kalanduskvoote, sest meil on väga hästi toimiv süsteem. Meil on tulemas kohe Luksemburgis arutelu ka järgmise aasta kvootide osas. See on kindlasti oluline valdkond. Küll aga, ma sättisin fookust, siin on aeg piiratud ja valdkond on äärmiselt lai. Ma oleksin tahtnud puudutada tegelikult umbes 15 teemat veel, aga nagu juhataja ütles, tundi aega mulle lisaks ei anta. Kalanduse, ütleme, Läänemere kalavarude seis on kehv peaasjalikult hüljeste ja kormoranide tõttu, kes kaks kolmandikku sellest ära söövad. See on fakt. Hüljestega on väga keeruline tegeleda, seal on väga suur vastasseis nii Euroopa Liidu kui ka erinevate organisatsioonide poolt. Kormoranide küsimuses ma näen ka Euroopa poolt edusamme. See oleks kindlasti väga oluline osa, kuidas me saaksime kalandust veel paremini ja efektiivsemalt toimetada, kui kormoranide hulk märgiliselt väheneks. Eesti siseriiklikult ja koostöös ka teiste Läänemere riikide partneritega, me koordineerime seda, kuidas kormoranide populatsiooni piirata just õlitamise tagajärjel. Aga see õlitamine on ka keeruline. Me oleme minu hinnangul väga tublisti sellega toimetanud. Väga paljud kohalikud on ka appi tulnud sellega, et neid munasid õlitada. Aga see on Läänemere kalavarude üks tuum. Aga sektor iseenesest toimetab väga, täpselt nagu ma enne mainisin, koostöös toimetavad väga hästi. Teil oli üks küsimus veel. (Saalist täpsustatakse.) Kohaliku kasu instrumendid. Seal on variante erinevaid, kuidas saaks kasu näiteks kohapeale rajatavast taristust, kuidas seda kohalikud saaksid ära rakendada. Selle täpseid detaile saab ka arutada Riigikogus.

Suur tänu, lugupeetud minister! Ma pean tegema nüüd küll ühe täpsustuse, et piirang oli ettekandele, aga vastustele seda piirangut meil vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ei ole. Nii et vastused on mõnikord olnud päris pikad, aga loodetavasti keegi siin seda, mida kutsutakse filibuster'luseks, ka kasutama ei hakka. Me suudame ikkagi pidada piisavalt sisukat debatti. Aga aitäh selle osunduse eest! Ja ma loodan, et ma suutsin täpsustada, millele meil siis täpselt need piirangud peale on pandud. Tõsi, kui on 30 minutit täis, siis on võimalik küsida paar minutit lisaaega. Ka see võimalus on ettekandjal nii pika ettekande puhul olemas. Aga läheme nüüd edasi, sellepärast et järgmine küsija on Riina Solman. Palun!

Suur tänu, lugupeetud minister! Ma pean tegema nüüd küll ühe täpsustuse, et piirang oli ettekandele. Vastustele piirangut meil vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ei ole. Vastused on mõnikord olnud päris pikad, aga loodetavasti keegi siin seda, mida kutsutakse filibuster'luseks, kasutama ei hakka. Me suudame ikkagi pidada piisavalt sisukat debatti. Aga aitäh selle osunduse eest! Ja ma loodan, et ma suutsin täpsustada, millele meil need piirangud täpselt peale on pandud. Tõsi, kui on 30 minutit täis, siis on võimalik küsida [kõne jaoks] paar minutit lisaaega. Ka see võimalus on ettekandjal nii pika ettekande puhul olemas. Aga läheme nüüd edasi, sellepärast et järgmine küsija on Riina Solman. Palun!

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Mind huvitab teie ettekande regionaalpoliitiline pool. Te korra märkisite tabavalt ära, et inimesed liiguvad Tallinnasse ja Tartu ümbrusesse ning liiguvad maakohtadest ära. See hajaasustus, mis meil Eestis on, kipub veelgi hõredamaks jääma. Ja siis te märkisite, et see on riigile suur kulu. Samas te rääkisite finantsinstrumentide taastamisest kohalikele omavalitsustele, sest see on ka maaelu üks osa, et me jagame mingisugust tulu ikkagi keskselt ümber ka omavalitsustele. Täpsustage, mis teil plaanis on. Kuidas te kavatsete siiski inimesed sinna maale tagasi saada? Te ju näete, et rahvastikuränne liigub edasi järjest enam Ida-Virumaalt, saartelt ja igalt poolt tõmbekeskustesse.

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Mind huvitab teie ettekande regionaalpoliitiline pool. Te korra märkisite tabavalt, et inimesed liiguvad maakohtadest Tallinnasse ja Tartu ümbrusesse. See hajaasustus, mis meil Eestis on, kipub veelgi hõredamaks jääma. Ja siis te märkisite, et see on riigile suur kulu. Samas te rääkisite kohalike omavalitsuste finantsinstrumentide taastamisest, sest see on ka maaelu üks osa, et me jagame mingisugust tulu ikkagi keskselt ümber omavalitsustele. Täpsustage, mis teil plaanis on. Kuidas te kavatsete siiski inimesed maale tagasi saada? Te ju näete, et rahvastikuränne [toimub] järjest enam Ida-Virumaalt, saartelt ja igalt poolt tõmbekeskustesse.

Aitäh selle küsimuse eest! Esimene osa on kaks eelnõu, mis peagi Riigikokku jõuavad: on kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja kohaliku omavalitsuse finantskorralduse seadus, mis annab kohalikele omavalitsustele ka laenude osakaalust täiendavat leevendust ja paneb paika ka mudeli, kuidas vastavalt enda võimekusele oleks paindlikum ja kergem laenu võtta. See kindlasti aitab. Laiem diskussioon kohaliku omavalitsuse ja riigi keskvalitsuse ülesannete ja rahaliste võimekuste jagamise üle on väga oluline ühiskondliku debati koht, mida Eestis ei ole eriti peetud. Ja ma kindlasti hea meelega osalen selles, kui see kerkib. See on tegelikult väga oluline teema ja sellele on osutanud ka OECD. Ja see teine pool oli. Vabandust! (Saalist seletatakse.) Jah, aitäh! Inimesi kindlasti, ma ei usu sellesse, et inimesi saab sundida. Me kindlasti ei saa kedagi maale tagasi nagu vastu enda tahtmist suunata. Siin ongi see koht, kus on oluline tagada tingimused. Tegelikult inimesed ka tahavad maal elada. Üks asi on tahtmine, üks asi on paratamatus. Ja selleks, et see ei oleks paratamatus, vaid inimesed saaksid vastavalt enda tahtele liikuda, ongi oluline investeerida maapiirkondadesse, et tekitada seal töökohti, mis omakorda, kui inimesed saavad seal töötada, tõstab ka rahvaarvu, on võimalus käia kvaliteetses koolis lastel ja on võimalus ka muid riiklikke teenuseid saada. Ma arvan, et selles ongi selle peamine võti, et muuta ka eelmine 13 valda veel täiendavalt atraktiivseks, et kui inimene tahab sinna minna, siis neil on võimalus sinna minna. Ja seda tuleb ka minu hinnangul teha üle kõikide ministeeriumide, et kõik peavad selle peale mõtlema, kuidas saaks panustada niimoodi, et näiteks haridusvõrgu puhul oleks igal pool vähemalt kindla vahemaa tagant võimalik kvaliteetset kooliteenust saada, mis on kõigile lapsevanematele väga oluline küsimus, kui hea hariduse nende laps saab, näiteks. Neid valdkondi on veel ja minu hinnangul peavad kõik selle mõtte endal kuklas hoidma.

Aitäh selle küsimuse eest! Esimese osa [vastus] on kaks eelnõu, mis peagi Riigikokku jõuavad: kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse finantskorralduse seaduse [eelnõu]. Need annavad kohalikele omavalitsustele laenude abil täiendavat leevendust ja panevad paika mudeli, kuidas vastavalt enda võimekusele oleks paindlikum ja kergem laenu võtta. Need kindlasti aitavad. Laiem diskussioon kohaliku omavalitsuse ning riigi keskvalitsuse ülesannete ja raha jagamise üle on väga oluline ühiskondlik debatt, mida Eestis ei ole eriti peetud. Ma kindlasti hea meelega osalen selles, kui see kerkib. See on tegelikult väga oluline teema ja sellele on osutanud ka OECD. Ja see teine pool oli … Vabandust! (Saalist seletatakse.) Jah, aitäh! Ma ei usu sellesse, et inimesi saab sundida. Me kindlasti ei saa kedagi tagasi maale vastu enda tahtmist suunata. Siin ongi oluline tagada [sobivad] tingimused. Tegelikult inimesed tahavad maal elada. Üks asi on tahtmine, [teine] asi on paratamatus. Ja selleks, et see ei oleks paratamatus, vaid inimesed saaksid vastavalt enda tahtele liikuda, ongi oluline investeerida maapiirkondadesse, et [luua] seal töökohti. Ja kui inimesed saavad seal töötada, tõstab see ka rahvaarvu. Siis on lastel võimalus käia kvaliteetses koolis ja on võimalus ka muid riiklikke teenuseid saada. Ma arvan, et see ongi see peamine võti: muuta ka ülejäänud 13 valda atraktiivseks [ja luua võimalus], et kui inimene tahab [maale] minna, siis neil on võimalus sinna minna. Ja seda tuleb minu hinnangul teha üle kõikide ministeeriumide nii, et kõik peavad selle peale mõtlema, kuidas saaks panustada [regionaalsesse arengusse]. Näiteks [tuleks mõelda, et] haridusvõrgu puhul oleks igal pool kindla vahemaa tagant võimalik kvaliteetset kooliteenust saada. Kõigile lapsevanematele on väga oluline küsimus, kui hea hariduse nende laps saab. Neid valdkondi on veel ja minu hinnangul peavad kõik selle mõtte endal kuklas hoidma.

Suur tänu! Maido Ruusmann, palun!

Aitäh, auväärne Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Aitüma selle ettekande eest! Ma küll kiidaks, et sellised olulisemad väljakutsed, nii regionaalpoliitilised kui ka põllumajandusest, tõite minu meelest väga hästi välja. Küsin küsimuse, mis puudutab regionaalpoliitikat ja teie teeside väljakutsetest number ühte. Te olete põgusalt kirjeldanud seda ja oma jutus ka rääkisite, et meil on suureks probleemiks ebavõrdne jõukuse jaotamine, ebavõrdsus suur üle-eestiliselt. Eelkõige on kujunenud Kagu-Eesti selleks mahajäänuimaks. Kui Tallinnas ja Harjumaal on meil 120% Euroopa Liidu keskmisest, siis meil Kagu[-Eesti] on kuskil seal poole peal. Ja see on päris hull pilt: inimesed lahkuvad, palgad on madalad. Küsimus on sihuke. Te olete ka ise rõhutanud vist OECD regionaalministrite kohtumisel Varssavis, et Ida-Euroopa piirialad vajavad geopoliitika tõttu rohkem tähelepanu ja investeeringuid. Selge on see küsimus, et arvestades praegu meie riigieelarve olukorda …

Aitäh, auväärne Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Aitüma selle ettekande eest! Ma küll kiidaks selle eest, et te sellised olulisemad väljakutsed nii regionaalpoliitikast kui ka põllumajandusest tõite minu meelest väga hästi välja. Küsin küsimuse, mis puudutab regionaalpoliitikat ja teie teeside hulgas väljakutsetest number ühte. Te olete põgusalt [varem] kirjeldanud seda ja oma [kõnes] ka rääkisite, et meil on suureks probleemiks ebavõrdne jõukuse jaotumine, ebavõrdsus on suur üle-eestiliselt. Eelkõige on kujunenud Kagu-Eesti selleks mahajäänuimaks. Kui Tallinnas ja Harjumaal on meil [SKP] 120% Euroopa Liidu keskmisest, siis Kagu[-Eesti] on kuskil seal poole peal. Ja see on päris hull pilt: inimesed lahkuvad, palgad on madalad. Küsimus on sihuke. Te ise rõhutasite vist OECD regionaalministrite kohtumisel Varssavis, et Ida-Euroopa piirialad vajavad geopoliitika tõttu rohkem tähelepanu ja investeeringuid. Selge on see, et arvestades praegu meie riigieelarve olukorda …

Nüüd on aeg.

… siis siseriiklikke investeeringuid on keeruline [teha]. Kas on lootust, et uue Euroopa Liidu [rahastamise] perioodi jooksul saab piirialadele suunata rohkem raha?

… siis siseriiklikke investeeringuid on keeruline. Aga kas on lootust, et uue Euroopa Liidu perioodi jooksul saab piirialadele suunata rohkem raha?

Aitäh! Maido Ruusmann, ma täpsustan, et küsimuseks on ette nähtud üks minut. Te kasutasite praegu poolteist minutit. Teinekord olge palun täpsem. Aga härra minister, palun!

Aitäh, Maido, selle küsimuse eest! Sellele [küsimusele] otsest vastust ma hetkel anda ei saa, aga ma võin kirjeldada senimaani [toimunud] vestlusi kolleegidega selle kohta. Algse ettepaneku järgi seal uues kokkupandavas potis ei olnud eraldi idapiiriäärset meedet. See oli väga muret tekitav. Me arutasime seda ka Läti, Leedu ja Poola kolleegidega. Sellest ei räägitud. Üleeile, kui ma olin Brüsselis nõukogul, siis volinik ütles mulle, et te saate ju kasutada piiriäärsete regioonide meedet mingisuguse probleemi lahendamiseks. Ja ma küsisin ta käest, kas see siis ikkagi on seal sees, ja neil tekkis ka segadus, et huvitav, kuidas siis ei ole. Ehk siis hetkel on väga palju segadust selle küsimuse ümber. Me oleme sellest rääkinud, me oleme selle [küsimuse] tõstatanud ja nüüd volinike tasemel seda asja ka arutatakse. Tundub, et kogu tolm ei ole veel maha [langenud] järgmise finantsperioodi puhul. Ehk siis ma väga loodan, et see meede ikkagi välja töötatakse, ja me kindlasti kolleegidega Soomest, Lätist, Leedust, Poolast peaasjalikult selle nimel töötame, et see meede oleks seal sees. Ma ka nõukogus tõin kaks korda välja, et see on oluline meede meie jaoks.

Aitäh, Maido, selle küsimuse eest! Seal otsest vastust ma hetkel anda ei saa, aga ma võin kirjeldada oma vestlust kolleegidega senimaani selle kohta. Algse ettepaneku järgi seal uues kokkupandavas potis ei olnud eraldi idapiiriäärset meedet. See oli väga muret tekitav. Me arutasime seda ka Läti, Leedu ja Poola kolleegidega. Sellest ei räägitud. Nüüd, üleeile, kui ma olin Brüsselis nõukogul, siis volinik ütles mulle, et te saate ju kasutada seda piiriäärsete regioonide meedet mingisuguse probleemi lahendamiseks. Ja siis ma küsisin ta käest, kas see siis ikkagi on seal sees, ja neil tekkis seal ka segadus, et huvitav, kuidas siis ei ole. Ehk siis hetkel on väga palju segadust selle küsimuse ümber. Me oleme sellest rääkinud, me oleme selle tõstatanud ja nüüd volinike tasemel seda asja ka arutatakse. Tundub, et kogu n-ö tolm ei ole veel maha kukkunud järgmise finantsperioodi puhul üleüldiselt. Ehk siis ma väga loodan, et see meede ikkagi välja töötatakse, ja me kindlasti enda kolleegidega Soomest, Lätist, Leedust, Poolast peaasjalikult selle nimel töötame, et see meede oleks seal sees. Ma ka kaks korda nõukogus selle välja tõin, et see on oluline meede meie jaoks.

Suur tänu! Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Minu küsimus puudutab sigade Aafrika katku ja seda korvamatut kahju, mis nüüd on juhtunud järjekordselt. Ükskord me juba siin elasime selle üle, seakasvatussektor, ja nüüd jälle. Ja peale seda esimest puhangut, mis siin mõned aastad tagasi oli, tegelikult meie seakasvatussektor juba tõmbus kokku, ja on oht, et tõmbub veelgi. Jah, eks need meetmed ja reageerimine on käinud veidi üle kivide-kändude. Võib-olla siin ka erinevad valdkonnad, erinevad ministeeriumid. Minu küsimus otseselt siiski puudutab seda, kuidas te olete Kliimaministeeriumiga koostööd teinud. Jahinduse valdkond on nende all, jahimehed on teinud mitmeid ettepanekuid. Ja tegelikult selge sõnum on olnud see, et kui me metssigade arvukust ei suuda kontrolli all hoida, siis me ei suuda ka sellest katkust lahti saada, see jõuab kodusigadeni. Mis on need konkreetsed sammud, mida saaks lähiajal astuda?

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Minu küsimus puudutab sigade Aafrika katku ja seda korvamatut kahju, mis nüüd on [saadud] järjekordselt. Ükskord juba elasid seakasvatajad selle üle – ja nüüd jälle. Peale seda esimest puhangut, mis siin mõned aastad tagasi oli, tegelikult meie seakasvatajate [ring] juba tõmbus kokku ja on oht, et tõmbub veelgi. Eks need meetmed ja reageerimine on käinud veidi üle kivide-kändude. Võib-olla siin on ka see, et on erinevad valdkonnad, erinevad ministeeriumid. Minu küsimus otseselt puudutab siiski seda, kuidas te olete Kliimaministeeriumiga koostööd teinud. Jahinduse valdkond on nende all, jahimehed on teinud mitmeid ettepanekuid. Ja tegelikult selge sõnum on olnud see, et kui me metssigade arvukust ei suuda kontrolli all hoida, siis me ei suuda ka sellest katkust lahti saada ja see jõuab kodusigadeni. Mis on need konkreetsed sammud, mida saaks lähiajal astuda?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma pean teie sissejuhatusega täies ulatuses nõustuma. Ehk siis kindlasti, kui seda [haiguspuhangut] metsas kontrolli alla ei saa, siis see jõuab meie farmidesse. Selles ei ole kahtlustki, seda me praegu näeme. Me näeme ka korrelatsiooni sellega, kuidas on kasvanud metssigade populatsioon. Pärast eelmist lainet üldiselt hinnati, et neli aastat on metsas foon kõrge. 2015 see hakkas, 2019 kukkus metsseapopulatsiooni arvukus haiguse ja jahtimise mõjul ja pärast seda see uuesti taastus. Nüüd oleme me jälle selle olukorra ees. Ehk see korrelatsioon on väga otsene. Professor Viltrop maaülikoolist on andnud hinnangu, milline peaks olema metssigade populatsioon Eestis, selleks et seda fooni hoida nii madalal, et meil oleks võimalik kollete tekkimise juhul see kolle nii-öelda skalpelliga kõrvaldada. Skalpell pole päris õige sõna, aga [see on] allegooria. See peaks olema 1,5 metssiga 1000 hektari peale. Sellest lähtepunktist me Kliimaministeeriumiga arutelusid peame. Praeguseks hooajaks, et seda populatsiooni kiiresti vähemaks tõmmata, on mitu meedet. Meil on konservide meede ja on metssigade jahtimist tehtud lihtsamaks – seda kõike jahimehed hetkel rakendavad. Selles osas on meil jahimeeste seltsiga ja Kliimaministeeriumiga koostöö olnud hea. Ja praeguse arutelu tuum on see, kuidas me suudame selle populatsiooni [arvukust] stabiilsena hoida. Seal on meil, ma ütleksin, ees veel palju tööd, palju arusaamade ühtlustamist. Olukord on selline, et [probleemi] juurpõhjus on Kliimaministeeriumi vastutusalas, aga tagajärjed on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi [vastutusalas]. Jahindusvaldkond mõistab seda muret ja ka paljud põllumehed saavad aru selle tagajärgedest. Aga siin ongi oluline otsus, kas me kasvatame Eestis metssigu või kodusigu. Minu hinnangul me peaksime Eestis kasvatama kodusigasid. Selle tõttu on üks minu [küsimustest] see, kui palju metsseaemiseid kütitakse. Seal on minu hinnangul lahendus. Metsigade populatsioon on väga erinev, kui seda aasta lõikes vaadata. Ja emiste küttimisel on jahimeeste sõnul ka eetiline, moraalne komponent. Aga tõde on see, et kui me emiseid [ei küti] metssigade populatsiooni ei vähenda, siis see probleem kuhugi ei kao ja stabiilset lahendust me ei leia. Ehk see eeldabki jahimeestega ja Kliimaministeeriumiga väga konkreetset ja pikaajalist kokkulepet. Selle nimel me hetkel tööd teeme. Loodame lähiajal selle kõigega välja tulla.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma pean teie sissejuhatusega täies ulatuses nõustuma. Ehk siis kindlasti, kui seda metsas kontrolli alla ei saa, siis see meie farmidesse jõuab. Selles ei ole kahtlustki, seda me näeme praegu. Me näeme ka seda korrelatsiooni, kuidas on kasvanud metssigade populatsioon. Pärast eelmist lainet üldiselt hinnatakse, et neli aastat on metsas foon kõrge. 2015 see hakkas, 2019 kukkus ka haiguse mõjul ja jahtimise mõjul metssea populatsioon alla ja pärast seda see uuesti taastus. Nüüd oleme me jälle selle olukorra ees ehk see korrelatsioon on väga otsene. Professor Viltrop maaülikoolist on andnud hinnangu, milline peaks olema metssigade populatsioon Eestis, selleks et seda fooni hoida nii madalal, et meil oleks võimalik kollete tekkimise juhul see kolle nii-öelda skalpelliga kõrvaldada. Skalpell pole päris õige sõna, aga allegooriana. See peaks olema 1,5 metssiga 1000 hektari peale ja sellest kokkuleppest või lähtepunktist me Kliimaministeeriumiga arutelusid peame. Nüüd, praeguseks hooajaks, selleks et seda populatsiooni kiiresti vähemaks tõmmata, on mitu meedet. Meil on konservide meede, on jahipidamist tehtud lihtsamaks metssiigade osas, ja seda kõike jahimehed hetkel rakendavad. Selles osas on meil jahimeeste seltsiga ja Kliimaministeeriumiga koostöö olnud hea. Ja praegune arutelu tuum on see, kuidas me suudame seda populatsiooni stabiilsena hoida. Seal on meil, ma ütleksin, ees veel palju tööd, palju arusaamade ühtlustamist. Osaliselt ongi olukord, kus selle peamine juurpõhjus on Kliimaministeeriumi vastutusalal, aga tagajärjed on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis. Ma saan aru küll, et ka jahindusvaldkond mõistab seda muret ja paljud on ka põllumehed, kes saavad aru selle tagajärgedest. Aga siin ongi oluline otsus, kas me kasvatame Eestis metssigu või kodusigu. Minu hinnangul me peaksime Eestis kasvatama kodusigasid. Selle tulemusena on minu hinnangul üks lahendustest see, kui palju metsseaemiseid kütitakse. Metsigade populatsioon on väga erinev, mis aasta lõikes seda vaadata. Ja emiste küttimisel on jahimeeste sõnul ka eetiline, moraalne komponent. Aga tõde on see, et kui me emiste populatsiooni, metssigade populatsiooni ei vähenda, siis see probleem kuhugi ei kao ja stabiilset lahendust ei leia. Ehk see eeldabki jahimeestega ja Kliimaministeeriumiga väga konkreetset ja pikaajalist kokkulepet, mille nimel me hetkel tööd teeme, ja loodame lähiajal selle kõigega esile tulla.

Aitäh! Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Väga paljud tänased küsijad on pööranud tähelepanu just regionaalpoliitikale ja maaelule. Tuuakse välja just seda, et on suur ebavõrdsus ja et tegelikult on ka koormused väga suured, rahvas lahkub. Kui ma siin ebavõrdsuste juures välja tooksin, siis me näeme, investeerimisvõimalusedki … Te ütlesite ennist, et 40% tuleb maale selle pärast, kuna siin ei ole võimalik võib-olla kaasfinantseerimist leida või ei ole ka laenuvõimekus nii hea, ütleme, et laenutingimused on tunduvalt keerulisemad just maapiirkondade ettevõtetele. Mida ministeerium on mõelnud, kuidasmoodi me võiksime toimida, et meil väike- ja keskmine ettevõtlus maal ei kaoks?

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Väga paljud tänased küsijad on pööranud tähelepanu regionaalpoliitikale ja maaelule. Tuuakse välja just seda, et on suur ebavõrdsus, koormus on väga suur, rahvas lahkub. Kui ma siin ebavõrdsuse juures [midagi] välja tooksin, siis seda, et me näeme, et investeerimise võimalusedki … Te ütlesite ennist, et 40% [toetusest läheb] maale selle pärast, et võib-olla ei ole seal võimalik kaasfinantseerimist leida või ei ole ka laenuvõimekus nii hea. Ütleme, laenutingimused on tunduvalt keerulisemad just maapiirkondade ettevõtetele. Mida on ministeerium mõelnud, kuidasmoodi me võiksime toimida, et meil väike- ja keskmine ettevõtlus maal ei kaoks?

Aitäh! Väiksel ja keskmisel ettevõtlusel on ka erinevad mastaabid. Väga suur hulk väikseid ja keskmisi ettevõtteid ongi maapiirkonnas. Seda me näeme ka põllumajanduse ja metsanduse näitel, et on suur hulk ettevõtteid, kes tegelevad nende valdkondadega, millega ei saagi linnas tegeleda, miks ongi põllumajandus ja osaliselt ka metsandus maapiirkondade ettevõtluse üks väga tugev komponent. Sest noh, põldu sa lihtsalt Tallinnas künda ei saa, seda sa pead tegema kusagil maapiirkonnas. See on minu hinnangul hea, see pakub ka töökohti ja aitab piirkonda arendada. Kindlasti me põllumajandustoetuste kaudu kaasa aitame nendele ettevõtetele. Kui me räägime üleüldisemalt, siis tõesti see murekoht on, kui näiteks pagariäri näiteks tuua. Kui klientide või inimeste hulk linnas väheneb, siis on seal keerulisem toime tulla. Ehk siis see on kõik seotud üldisema trendi pidurdamisega ja ideaalis tagasipööramisega. Ja seal jälle mängib rolli see investeeringute hulk, kuidas seda võimalikult hästi maapiirkondadesse suunata ja kuidas neid investeeringumeetmeid teha, nii hästi kohandada, et neid oleks võimalik regionaalselt vastu võtta. Selle nimel me tööd teeme ja ministeeriumi regionaalpoliitika osakond näeb väga palju vaeva selleks, et need rahastusmeetmed oleks nende piirkondade poolt vastuvõetavad.

Aitäh! Väiksel ja keskmisel ettevõtlusel on ka erinevad mastaabid. Väga suur hulk väikseid ja keskmisi ettevõtteid ongi maapiirkonnas. Seda me näeme ka põllumajanduse ja metsanduse näitel, et on suur hulk ettevõtteid, kes tegelevad valdkondadega, millega ei saagi linnas tegeleda. Sellepärast ongi põllumajandus ja osaliselt ka metsandus maapiirkondades ettevõtluse üks väga tugev komponent. Sest, noh, põldu sa lihtsalt Tallinnas künda ei saa, seda sa pead tegema kusagil maapiirkonnas. See on minu hinnangul hea, see pakub ka töökohti ja aitab piirkonda arendada. Kindlasti me põllumajandustoetuste kaudu aitame kaasa nende ettevõtete [tegutsemisele]. Kui me räägime üleüldisemalt, siis tõesti murekoht on. Toome näiteks pagariäri. Kui klientide või inimeste hulk linnas väheneb, siis on [ettevõttel] keerulisem toime tulla. Ehk siis see kõik on seotud üldisema trendi pidurdamisega ja ideaalis tagasipööramisega. Ja jälle mängib seal rolli investeeringute hulk ehk see, kuidas neid võimalikult hästi maapiirkondadesse suunata ning kuidas investeeringumeetmeid teha ja neid nii hästi kohandada, et neid oleks võimalik regioonidel vastu võtta. Selle nimel me tööd teeme ja ministeeriumi regionaalpoliitika osakond näeb väga palju vaeva selleks, et rahastusmeetmed oleks nende piirkondade poolt vastuvõetavad.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister, aitäh teile ülevaate eest! Te oma ettekandes tegelikult põgusalt puudutasite loomakasvatust ja ma ütleksin, et lausa katastroofist, mis on seakasvatuses, ka rääkisite. Eile meil maakonnalehes Sakala kirjutati, et Eesti suur seafarm Ekseko on sunnitud koondama üle 40 töötaja. Maag Foodi ja Maag Agro juhatuse liige Priit Dreimann on tõdenud, et [kriisi] kestus on riigi tegevusetuse ja otsustusvõimetuse tõttu osutunud väga pikaks. Mida oleks saanud teha teisiti? Ja kas te tunnetate, et midagi oleks olnud võimalik teha teisiti? See on üks [küsimus]. Ja kuna mul on veel veidike aega, ma ei ole [rääkinud] poolteist minutit, siis ma küsin ka teise küsimuse. Need inimesed, kes seakasvatuses töötavad, armastavad oma loomi, nad on neid kasvatanud ja hooldanud. Kas nad ka mingit psühholoogilist või vaimse tervise abi saavad? Kas te olete valitsuses sellest rääkinud? Sest selline massitapp tegelikult mõjub väga rängalt töötajatele.

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister, aitäh teile ülevaate eest! Te oma ettekandes tegelikult põgusalt puudutasite ka loomakasvatust, ja ma ütleksin, lausa katastroofi, mis on seakasvatuses, ka sellest te rääkisite. Eile meil maakonnalehes Sakala kirjutati, et Eesti suurem seafarm Execo on sunnitud koondama üle 40 töötaja. Maag Foodi ja Maag Agro juhatuse liige Priit Dreimann on tõdenud, et see, et see kestab, on riigi tegevusetuse ja otsustusvõimetuse tõttu osutunud väga pikaks. Mida oleks saanud teha teisiti? Ja kas te tunnetate, et midagi oleks võimalik olnud teha teisiti? See on üks. Ja kuna mul on veel veidike aega, ei ole ületatud poolteist minutit, siis ma küsin ka teise küsimuse. Need inimesed, kes seakasvatuses töötavad, on oma loomi armastanud, nad on neid kasvatanud ja hooldanud. Kas nad ka mingit psühholoogilist või vaimse tervise abi saavad? Kas te olete valitsuses sellest rääkinud? Sest selline massitapp tegelikult mõjub väga rängalt ka töötajatele.

Aitäh selle küsimuse eest! Katku tagajärjed on Eesti jaoks katastroofilised. See on arusaadav. Ja see on väga kurb, kuid see on see reaalsus, kus me praegu oleme. See, et suur osa poegimisest, tervikuna Mag Foodi poegimise sigala läks puhastamisele, on väga kurb reaalsus. Ma saan ka aru, et selle tõttu on tekkinud koondamise tagajärjed. Ja selle pärast on mul väga kahju, sest kindlasti see mõjutab regionaalset tööhõivet. Küll aga ma ei saa täielikult härra Dreimanni kriitikaga nõustuda. Me oleme väga regulaarses arutelus nendega, kuidas seda taastumise kava teha. Ka seakasvatajad kõik tunnistavad, et enne, kui me metssigade probleeme oleme lahendanud, meil senikaua väga konkreetsete investeerimis- ja taastumismeetmetega välja tulla lihtsalt enneaegne. Kuigi need on kaks paralleelist protsessi, mis mõlemad käivad. Aga eks kindlasti ma mõistan ka seda, et igale ettevõtjale on töötajate koondamine keeruline. See on väga kurb uudis üleüldiselt. Mis see teine küsimus oli? (Helmen Kütt vastab saalist.) Jaa, õige! See on tõesti väga õige tähelepanek. Ja seda me oleme arutanud ka allasutuste ja juhatuste poole pealt, kuidas aidata neid inimesi ka farmides, kuidas aidata ka näiteks Vireeni ja PTA töötajaid, kes ka igapäevaselt kolm kuud järjest peaaegu ilma puhkuseta sellega toime tulevad. See on meil vägagi kriitiline koht. Ja meil on erinevad abisüsteemid, kuhu nad saavad pöörduda. Seda on ka kasutatud, minu teada. Ja see teema on meil üleval, kõik on sellest teadlikud. Kellel on tunne, et on vaja seda abi, siis me kindlasti sellega aitame.

Aitäh selle küsimuse eest! Katku tagajärjed on Eesti jaoks katastroofilised. See on arusaadav. Ja see on väga kurb, kuid see on see reaalsus, kus me praegu oleme. See, et Maag Foodi terve poegimissigala läks puhastamisele, on väga kurb reaalsus. Ma saan aru, et selle tõttu on tekkinud ka koondamine. Ja selle pärast on mul väga kahju, sest kindlasti see mõjutab regionaalset tööhõivet. Küll aga ma ei saa täielikult härra Dreimanni kriitikaga nõustuda. Me peame väga regulaarselt arutelusid nendega [teemal], kuidas seda taastumise kava teha. Ka seakasvatajad kõik tunnistavad, et enne, kui me metssigade probleemi pole lahendanud, on konkreetsete investeerimis- ja taastumismeetmetega välja tulla lihtsalt enneaegne. Kuigi need on kaks paralleelset protsessi, mis mõlemad [toimuvad]. Aga kindlasti ma mõistan seda, et igale ettevõtjale on töötajate koondamine keeruline. See on väga kurb uudis üleüldiselt. Mis see teine küsimus oli? Vabandust! (Helmen Kütt vastab saalist.) Jaa, õige! See on tõesti väga õige tähelepanek. Seda me oleme arutanud ka allasutuste juhatustega, kuidas aidata inimesi farmides, kuidas aidata ka näiteks Vireeni ja PTA töötajaid, kes on igapäevaselt kolm kuud järjest peaaegu ilma puhkuseta sellega toime tulnud. See on meil vägagi kriitiline koht. Meil on erinevad abisüsteemid, kuhu nad saavad pöörduda. Seda on ka kasutatud minu teada. See teema on meil üleval, kõik on sellest teadlikud. Kellel on tunne, et on vaja seda abi, siis me kindlasti sellega aitame.

Aitäh! Heljo Pikhof, palun!

Suur tänu! Austatud minister! Minu küsimus puudutab internetti, internetiühendust. Et elu maal ei hääbuks, et noored, et ettevõtjad tuleksid maale, et oleks töökohti maal, on kiire internetiühendus ülioluline. See on vaata et regionaalpoliitika üks tugisambaid. Minu küsimus puudutabki seda, milline on teie nägemus ja plaanid, kui kaua võtab aega, et kiire internet tuleb maapiirkondadesse. Aga ma ütlen kohe ära, et te võite siin öelda, et see teema ei ole päriselt teie haldusalas, aga tegelikult on see regionaalpoliitiliselt ülioluline teema. Kunas siis kiire internet jõuab maapiirkondadesse?

Suur tänu! Austatud minister! Minu küsimus puudutab internetiühendust. Et elu maal ei hääbuks, et noored ja ettevõtjad tuleksid maale, et oleks töökohti maal, on kiire internetiühendus ülioluline. See on vaata et regionaalpoliitika üks tugisambaid. Minu küsimus puudutabki seda, milline on teie nägemus ja plaan, kui kaua võtab aega, et kiire internet tuleb maapiirkondadesse. Ma ütlen kohe ära, et te võite siin öelda, et see teema ei ole päriselt teie haldusalas, aga tegelikult on see regionaalpoliitiliselt ülioluline teema. Kunas siis jõuab kiire internet maapiirkondadesse?

Aitäh teile selle küsimuse eest! Kõigepealt pean kindlasti mainima, et see teema ei ole otseselt minu haldusalas. See ongi see, millele ma enne viitasin, et ühendused on tõepoolest regionaalpoliitika üks väga oluline osa – internetiühendused, energiaühendused, ühistranspordiühendused on need, mis seda võimaldavad. Samuti võimaldab hea internetiühendus ka spetsialistidele maale kolimist. Seda ma absoluutselt mõistan ja aktsepteerin, et see on suund, kus tuleb tööd teha. Nüüd, täpselt internetiühenduste väljaarendamine kohta oskab kindlasti proua Pakosta paremini vastuseid anda. Ja see ongi osa sellest [ideest], et regionaalpoliitika on tegelikult kõikide vastutus. Kõik valdkonnad on väga tugevalt regionaalpoliitikaga seotud ja kõik peavad tegema enda osa ja selle peale mõtlema. Samuti energiaühendused, eriti Kagu-Eesti näite puhul. Internetiühendus on kindlasti üks oluline võtmekoht. Väga paljudes Eesti kohtades on juba internet kättesaadav vähemalt mingil määral, aga tõesti [on oluline] see, et ta oleks piisavalt kiire, et saaks efektiivselt ja stabiilse ühendusega tööd teha. Ma arvan, et see on ka üks regionaalpoliitika oluline võti, ja sellega ma olen absoluutselt nõus. Aga ajakavade puhul ma palun pöörduda vastava ministri poole.

Aitäh teile selle küsimuse eest! Kõigepealt pean kindlasti mainima, et see teema ei ole otseselt minu haldusalas. See ongi see, millele ma enne viitasin, et ühendused on tõepoolest regionaalpoliitika üks väga oluline osa – internetiühendused, energiaühendused, ühistranspordiühendused on see, mis seda võimaldab. Samuti võimaldab see ka kõrgtasemel spetsialistidele maale kolimist, kui internetiühendus on hea. Seda ma absoluutselt mõistan ja aktsepteerin, et see on suund, kus tuleb tööd teha. Nüüd, täpselt internetiühenduste väljaarendamine – selle valdkonna kohta oskab kindlasti proua Pakosta paremini vastuseid anda. Ja see ongi osa sellest, kus regionaalpoliitika tegelikult on kõikide vastutus. Kõik valdkonnad on väga tugevalt regionaalpoliitikaga seotud ja kõik peavad tegema ka enda osa selles, et selle peale mõelda. Samuti ka energiaühenduste osas, eriti Kagu-Eesti näitel. Internetiühendus on kindlasti üks oluline võtmekoht. Väga paljudes Eesti kohtades on juba internet kättesaadav vähemalt mingil määral, aga tõesti see, et ta oleks piisavalt kiire, et saaks efektiivselt ja stabiilselt ühendusega tööd teha, ma arvan, et see on ka üks regionaalpoliitika oluline võti ja sellega ma olen absoluutselt nõus. Aga ajakavade puhul ma palun pöörduda vastava ministri poole.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Mulle meeldis, et te ettekande alguses ütlesite üpris ausalt ära, et ega tegelikult me neid "Eesti 2035" seatud eesmärke ei ole saavutamas, me pole isegi õiges suunas liikumas. See, oleme ausad, ilmestab päris paljusid valdkondi. Ehk riik seab ambitsioonikad eesmärgid, on see, ma ei tea, tootlikkuse kasv töötaja kohta, on see mingisugune tööhõive näitaja, muu taoline, aga tegelikkuses me hiljem näeme, et me ei suuda neid sihte seada. Aga reeglina selles suhtes väga midagi ette ei võeta. Ehk öeldakse, et proovime rohkem, proovime paremini, püüame kõvemini, ja mõne aasta pärast nenditakse, et oleme ikka seal, kus me olla ei soovi. Ma kardan, et regionaalpoliitikas läheb ka niimoodi. Need meetmed, mida te tutvustasite, nagu siin ka kolleeg Klaassen viitas, ei ole piisavad, kui me räägime investeeringute toetamisest ja muust taolisest. Kas teile ei tundu, et riik peaks oluliselt – ma ei taha seda sõna kasutada, aga kasutan siiski – radikaalsemaid samme astuma tegelikult selleks, et regionaalpoliitilist tasakaalustamatust parandada ja tõesti reaalselt suunata töökohtade loomist, on see maksupoliitika, investeeringute ja muu taolise, väljapoole seda kuldset ringi, Tallinna ja Tartut?

Lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Mulle meeldis, et te ettekande alguses ütlesite üpris ausalt ära, et ega tegelikult me neid "Eesti 2035" seatud eesmärke ei ole saavutamas, me pole isegi õiges suunas liikumas. See, oleme ausad, ilmestab päris paljusid valdkondi. Riik seab ambitsioonikad eesmärgid, on see, ma ei tea, tootlikkuse kasv töötaja kohta, on see mingisugune tööhõive näitaja, muu taoline, aga tegelikkuses me hiljem näeme, et me ei suuda neid [eesmärke täita]. Ja reeglina selles suhtes väga midagi ette ei võeta. Öeldakse, et proovime rohkem, proovime paremini, püüame kõvemini, ja mõne aasta pärast nenditakse, et oleme ikka seal, kus me olla ei soovi. Ma kardan, et regionaalpoliitikas läheb ka niimoodi. Need meetmed, mida te tutvustasite, nagu siin ka kolleeg Klaassen viitas, ei ole piisavad, kui me räägime investeeringute toetamisest ja muust taolisest. Kas teile ei tundu, et riik peaks oluliselt – ma ei taha seda sõna kasutada, aga kasutan siiski – radikaalsemaid samme astuma selleks, et regionaalpoliitilist tasakaalustamatust parandada ja reaalselt suunata töökohtade loomist, on see maksupoliitika, investeeringute või muu taolise abil, [suunates raha] väljapoole kuldset ringi, Tallinna ja Tartut?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma üldiselt radikaalsust ei poolda mitte üheski valdkonnas, aga mõttest ma sain hästi aru. Ja ma saan aru, et te olete südamega Eesti regioonides, mida on tore kuulda. Nagu ma enne vastasin härra Klaassenile, siin ongi see koht, kus me peame ühest küljest võimestama kohaliku omavalitsuse näiteks finantsseadusega, et nad oleksid paindlikumad ka nende investeeringute vastuvõtmisel. Kui me näeme, et investeeringud kannavad vilja … Näiteks meil on väga hea näide Ida-Virumaalt minu hinnangul. Ma olen seal korduvalt käinud ja seda nendivad ka Ida-Virumaa vallajuhid, et tegelikult see projekt on neil väga edukalt läinud. Ehk me näeme seda, et tegelikult nende investeeringutega on võimalik piirkondi arendada ja järgi tuua. Tõepoolest, minu hinnangul on Kagu-Eesti järgmine suund, kus me peame enda pilgu pöörama, piiriäärsetele aladele, et seal ka seda järgiaitamist tuua ja sinna investeeringuid suunata. Aga põhimõtteliselt nõustun.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma üldiselt radikaalsust ei poolda mitte üheski valdkonnas, aga mõttest ma sain hästi aru. Ma saan ka aru, et te olete südamega Eesti regioonide poolt, mida on tore kuulda. Nagu ma enne vastasin härra Klaassenile, ongi siin see koht, kus me peame ühest küljest võimestama kohalikku omavalitsust näiteks finantsseadusega, et nad oleksid paindlikumad investeeringute vastuvõtmisel. Kui me näeme, et investeeringud kannavad vilja … Näiteks meil on minu hinnangul väga hea näide Ida-Virumaalt. Ma olen seal korduvalt käinud. Seda nendivad ka Ida-Virumaa vallajuhid, et tegelikult see projekt on neil väga edukalt läinud. Ehk me näeme seda, et tegelikult on investeeringutega võimalik piirkondi arendada ja järgi [aidata]. Tõepoolest, minu hinnangul on Kagu-Eesti järgmine suund, kuhu me peame enda pilgu pöörama, samuti piiriäärsed alad, et ka seal seda järgi aitamist [teha] ja sinna investeeringuid suunata. Aga põhimõtteliselt nõustun.

Suur tänu, lugupeetud minister, pikkade ja põhjalike vastuste eest ja põhjaliku ettekande eest! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja Reformierakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli kolleeg Urmas Kruuse. Palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Nii, paneme kohe kolm minutit lisaaega juurde.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga auväärt Riigikogu liikmed! Head kuulajad, kes te erinevates kanalites olete! Ma julgeks öelda, et minister märkis kindlasti väga palju olulisi märksõnu nendel teemadel. Ma alustan teadlikult ühtsest põllumajanduspoliitikast ja toidujulgeolekust, sellepärast et kui süüa ei ole, ei tööd ka teha. See on selline lihtne teadmine. Aga minu arvates, kui me vaatame strateegiat 2035, siis meil ühtse põllumajanduspoliitika vaates ei ole aega oodata 2035. aastani, vaid oluline on kaks järgmist aastat lähtuvalt sellest, et 28+ eelarveperiood, rahastamisperiood algab ja see on üsna lähedal. See tähendab seda, et tuleb teha väga olulisi strateegilisi valikuid. Selles mõttes venitada ei saa ja minu arvates sellega kaasnevad otsused tuleb teha selle jaoks, et kas samasuguse põhimõttega on võimalik veel jätkata, et me paneme igale poole natukene või me valime välja väga konkreetsed sektorid. Ma võib-olla ei võimestaks üle seda 80% isevarustuse taset. Seda on küll toidujulgeoleku raamides räägitud, aga oluline on see, et me oleksime seal ühelt poolt konkurentsivõimelised ja edukad. Tõesti, võib-olla kriiside ajal on ka toidu tarbimine, kui selliseid kriise peaks tekkima, natuke teistsugune, aga tuleb tunnistada, et meie ettevõtjad on ka päris korralikud eksportijad ja samas ka toodangu tagasitoojad. SAK-i sai märgitud ja see on kõige valulisem teema. Põhiküsimus on siin selles, kas ja kuidas me suudame selle potentsiaali taastada, kui isevarustuse tase kukub ilmselt kuskil 30–40% juurde ja seal on tehtud väga head aretustööd. Minister on olnud siin võib-olla ka sellele teemale avatud selles osas, et aidata sellele taastamisele kaasa. Aga üks asi, mis jäi märkimata Eesti toidu propageerimisel, on minu arust see, et ministeeriumil on minu teada plaanis ka see, et riigihangete programmi või riigihankeid kui selliseid on üle vaatamas, just selle vaatevinkliga, et saaks rohkem Eestis kasutada kohalikku ja lähikogukonna toitu. See on eriti oluline, mida me mõtleme meie lasteasutustele, koolidele ja riigiasutustele ka, et annaks potentsiaalsetele põllumeestele võimaluse nende asjadega tegeleda. Üks hea näide, mida eriti Lõuna-Eestis on kiidetud, on seotud mahetoiduprogrammiga, kus riik maksab toetust täiendavalt selleks, et mahetoitu ja toorainet saaks kasutusele võtta. Tegelikult me soovime, et Eesti põllumees seda ka rohkem toodaks. Teine oluline asi on minu arvates see, mis puudutab regionaali, see 40%. Ma ei saa siin ministriga päris lõpuni nõus olla, et see 40% ei ole vastuvõetav maapiirkondades. Meil on Ida-Virumaa näide, kus me vaatasime üle need tingimused, kes ja kuidas taotlevad ja millised on lävendid. Ma arvan, et piiriäärsetel aladel, kaasa arvatud Kagu-Eestis ja lõuna pool, peaks just samasuguseid lävendite leevendusi kasutama lähtuvalt ka sellest, millised on majandusnäitajad ja sisemajanduse kogutoodang meil Tallinna piirkonnas ja Lõuna-Eesti piirkonnas. Kindlasti on oluline, et need piiriäärsed programmid oleksid olemas, sellepärast et me näeme seal täpselt, millised on keskmised sissetulekud ja milline on tööhõive. Ühistranspordi puhul soovitan kindlasti valida kõige olulisemad asjad esmasena ja siis sekundaarsed. Iseenesest on päris tubli ja tore äppi näppida ja vaadata, kuidas üks või teine rong läheb, aga minu arvates on oluline see, et buss ja rong saaks ühtse piletisüsteemi ega tekiks tõrkeid hinnastamisel. Praegu on selge see, et soodustused bussitranspordile ja ühistranspordile on erinevad. Meie suur Achilleuse kand Eesti ühistranspordis on minu arvates see, et kui me vaatame Harjumaad ja Tallinnat, siis lõunaeestlased vaatavad sellise huvitava pilguga, et Tallinnas on tasuta ühistransport ja Lõuna-Eestis buss praktiliselt üldse ei käi. Mis selle asja mõte on? Helsingis on vist riiklikult ära tehtud ikkagi konkreetselt, et riik korraldab kogu regiooni ühistransporti ja see on tehtud selle põhjusega, et saaks just neid erinevaid regioone ühendada. See nõndanimetatud tulu, mis tekib, oleks mõistlik jaotada sellisel kombel, et annaks võimaluse ka just nimelt väljaspool linnu või linnadega ühenduses olevat transporti paremini korraldada. Lisandväärtusest ka. Ettevõtluses ja põllumajanduses on kindel see, et minister märkis neid riske, mis puudutavad erinevaid väetisi ja söötasid. Sellega saab nõustuda, et väetamise vähendamiste proportsiooni on võimalik tekitada ka täppisviljeluse kaudu ja uute tehnikatega ja maavahelduse kaudu. Aga samas on ka see, kuidas leida rohkem, võimalik loomasööta Eestis toota, valgurikkaid sööte toota selleks, et vähem importida. Ja tegelikult üks võtmesõna ilmselt ka seakasvatuses ja loomakasvatuses rohkem on see, et teraviljakasvatajad ja loomakasvatajad peavad tegema rohkem koostööd, selleks et oma riske maandada. Ma pean siin silmas ka seda, et mingitel hetkedel me oleme näinud, et kuna põllumajanduses kindlasti hinnakõikumised jäävad suureks. Need on seotud maailmaturuhindadega, aga teiselt poolt hästi oluliselt kliima ja ilmaga sõna otseses mõttes, sest väga palju mõjutab ka ilm seda, milline on saagikus. Ja me näeme, et isegi väikeses Eestis on nii palju erinevaid piirkondi, et ei saa ühe mütsiga kindlasti lüüa. Ja viimane asi on see bürokraatia teema. Me teame, et põllumajandusbürokraatia puudutab eriti PRIA-t. Mul on hea meel, et PRIA tänane juhtkond on võtnud suuna innovatsioonile. See üks osa innovatsiooni võiks tähendada sama printsiipi nagu meil maksuametil, et kui me läheme maksudeklaratsiooni täitma, siis enamik sellest on täidetud. Meil tasub see ainult üle vaadata ja panna sinna allkiri, või väikeste täiendustega. Sama peaks olema ka erinevate toetuste taotlemisel, mis on oluline. Minu arust on põllumeestele eriti oluline see – kuigi minister mainis seda, et toetused põllumajandusele Euroopa Liidus võivad väheneda, Eesti põllumehed on aeg-ajalt öelnud, et lõpetage need toetused kõigile ära ja me saame hakkama –, aga kui see vähendamine absoluutnumbrites toimub, siis on oluline ka see, et Eesti osakaal säilib, sellepärast et me peaksime saavutama ikkagi Euroopa keskmise taseme, kuhu me praegu välja ei ole jõudnud, seal on mõniteist protsenti puudu. Aga see on oluline. Seda tuleb alati meeles pidada just lähtuvalt sellest, kui väikesed me oleme ja kui kaugelt me Euroopa keskpunktist oleme. Meil on vaja konkurentsivõimelisi tingimusi. Aitäh!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga auväärt Riigikogu liikmed! Head kuulajad, kes te erinevate kanalite kaudu [kuulate]! Ma julgeks öelda, et minister märkis kindlasti väga palju olulisi märksõnu nendel teemadel. Ma alustan teadlikult ühtsest põllumajanduspoliitikast ja toidujulgeolekust, sellepärast et kui süüa ei ole, ei [saa] tööd ka teha. See on selline lihtne teadmine. Aga minu arvates, me [võime] vaadata strateegiat "[Eesti] 2035", aga ühtse põllumajanduspoliitika vaates meil ei ole aega oodata 2035. aastani, vaid oluline on kaks järgmist aasta. 2028+ eelarveperiood, rahastamisperiood algab, see on üsna lähedal. See tähendab seda, et tuleb teha väga olulisi strateegilisi valikuid. Venitada ei saa. Ja minu arvates sellega kaasneb otsus, mis tuleb teha: kas on võimalik veel jätkata samasuguse põhimõttega, et me paneme igale poole natukene, või me valime välja väga konkreetsed sektorid? Ma võib-olla ei võimestaks üle seda 80%-list isevarustatuse taset. Sellest on küll toidujulgeoleku raames räägitud, aga oluline on see, et me oleksime konkurentsivõimelised ja edukad. Tõesti, kriiside ajal võib olla ka toidu tarbimine natuke teistsugune, kui sellised kriisid peaks tekkima. Aga tuleb tunnistada, et meie ettevõtjad on päris korralikud eksportijad ja ka toodangu tagasitoojad. SAK-i sai märgitud ja see on kõige valulisem teema. Põhiküsimus on siin selles, kas ja kuidas me suudame selle potentsiaali taastada. Isevarustuse tase kukub ilmselt kuskil 30–40% juurde. Seal on tehtud väga head aretustööd. Minister on olnud siin sellele teemale avatud selles osas, et aidata taastamisele kaasa. Aga üks asi, mis jäi märkimata Eesti toidu propageerimisel, on minu arust see, et ministeeriumil on minu teada plaanis riigihangete programmi või riigihankeid kui selliseid üle vaadata just selle vaatevinkliga, et saaks Eestis rohkem kasutada kohalikku ja lähikogukonna toitu. See on eriti oluline, kui me mõtleme meie lasteasutustele, koolidele ja ka riigiasutustele. See annaks potentsiaalsetele põllumeestele võimaluse nende asjadega tegeleda. Üks hea näide, mida eriti Lõuna-Eestis on kiidetud, on mahetoiduprogramm, mille puhul riik maksab täiendavat toetust selleks, et mahetoitu ja -toorainet saaks kasutusele võtta. Tegelikult me soovime, et Eesti põllumees seda ka rohkem toodaks. Teine oluline asi on minu arvates see, mis puudutab regionaali, see 40%. Ma ei saa siin ministriga päris lõpuni nõus olla, et seda 40% ei [suudeta] vastu võtta maapiirkondades. Meil on Ida-Virumaa näide, seal me vaatasime üle need tingimused, kes ja kuidas taotlevad ja millised on lävendid. Ma arvan, et piiriäärsetel aladel, kaasa arvatud Kagu-Eestis ja lõuna pool, peaks just samasuguseid lävendite leevendusi [tegema] lähtuvalt sellest, millised on majandusnäitajad ja sisemajanduse kogutoodang meil Tallinna piirkonnas ja Lõuna-Eesti piirkonnas. Kindlasti on oluline, et need piiriäärsed programmid oleksid olemas, sellepärast et me näeme täpselt, millised on seal keskmised sissetulekud ja milline on tööhõive. Ühistranspordi puhul soovitan kindlasti valida kõige olulisemad asjad esmasena ja siis sekundaarsed. Iseenesest on päris tore äppi näppida ja vaadata, kuidas üks või teine rong läheb, aga minu arvates on oluline see, et buss ja rong saaks ühtse piletisüsteemi ega tekiks tõrkeid hinnastamisel. Praegu on selge see, et soodustused bussitranspordile ja ühistranspordile on erinevad. Meie suur Achilleuse kand Eesti ühistranspordis on minu arvates see, et lõunaeestlased vaatavad sellise pilguga, et huvitav, Tallinnas on tasuta ühistransport, aga Lõuna-Eestis buss praktiliselt üldse ei käi. Mis selle asja mõte on? Helsingis on vist riiklikult ära tehtud see, et riik korraldab kogu regiooni ühistransporti. See on tehtud selle põhjusega, et saaks just neid erinevaid regioone ühendada. See nõndanimetatud tulu, mis tekib, oleks mõistlik jaotada sellisel kombel, et see annaks võimaluse just nimelt väljaspool linnu või linnadega ühenduses olevat transporti paremini korraldada. Lisandväärtusest ka. Ettevõtluses ja põllumajanduses on [oluline] see – minister märkis neid riske –, mis puudutab erinevaid väetisi ja söötasid. Sellega saab nõustuda, et väetamist on võimalik vähendada ka täppisviljeluse, uute tehnikate ja maavaheldusega. Samas on ka see [oluline], kuidas on võimalik valgurikast loomasööta Eestis toota selleks, et vähem importida. Ja tegelikult üks võtmesõna ilmselt loomakasvatuses, täpsemalt seakasvatuses on see, et teraviljakasvatajad ja loomakasvatajad peavad tegema rohkem koostööd, selleks et oma riske maandada. Ma pean siin silmas ka seda, et mingitel hetkedel me oleme näinud, et põllumajanduses on hinnakõikumised suured. Need on seotud maailmaturuhindadega, aga ka hästi palju kliima ja ilmaga sõna otseses mõttes, sest väga palju mõjutab ilm seda, milline on saagikus. Ja me näeme, et isegi väikeses Eestis on nii palju erinevaid piirkondi, et ei saa ühe mütsiga kindlasti lüüa. Ja viimane teema on bürokraatia. Me teame, et põllumajandusbürokraatia puudutab eriti PRIA-t. Mul on hea meel, et PRIA tänane juhtkond on võtnud suuna innovatsioonile. See üks osa innovatsioonist võiks tähendada sama, nagu praegu maksuametil [üksikisiku puhul] on, et kui me läheme maksudeklaratsiooni täitma, siis enamik sellest on täidetud. Meil tasub see ainult üle vaadata ja panna sinna allkiri või teha väikeseid täiendusi. Sama peaks olema erinevate toetuste taotlemisel. See on oluline. Minu arust on põllumeestele eriti oluline – minister mainis seda, et toetused põllumajandusele Euroopa Liidus võivad väheneda, Eesti põllumehed on aeg-ajalt öelnud, et lõpetage need toetused kõigile ära ja me saame hakkama –, et kui see vähendamine absoluutnumbrites toimub, siis Eesti osakaal säiliks, sellepärast et me peaksime saavutama ikkagi Euroopa keskmise taseme, kuhu me praegu välja ei ole jõudnud, seal on mõniteist protsenti puudu. Aga see on oluline. Seda tuleb alati meeles pidada just lähtuvalt sellest, kui väikesed me oleme ja kui kaugel me Euroopa keskpunktist oleme. Meil on vaja konkurentsivõimelisi tingimusi. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel kõnelema kolleeg Arvo Alleri. (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister, kes tegi meile ettekannet pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. See on ettekanne Riigikogule, kus tuuakse välja märksõnad. Siin on toodud visioon ja väljakutsed ja siis me ütleme siin või minister ütleb siin läbi ametnike kirjutatu, et tulevikuprognoos on, et kui trendid meil jätkuvad, siis aastaks 2050 on rahvaarv enam kui pooltes omavalitsustes vähemalt 25% vähenenud. Aga mis on lahendused? Me räägime tagajärgedest, me peame tegelema tagajärgedega. Aga mis on meid sinna viinud? Mõtleme nüüd natuke, miks on tekkinud olukord, kus inimesed lähevad ära maapiirkondadest, inimesed lähevad ära ääremaadelt, kogunevad linnadesse, ja siis me tõdeme seda, et 60% elanikest elab Harju‑ ja Tartumaal. Aga see on ju puhtalt praegu valitseva võimuerakondade teadlik poliitika. On iibeprobleem. Esimene asi, võeti ära lastetoetused. Maapiirkondades liikumiseks tehti automaks. Siin võib-olla Tallinnas ja Tartus saad elektriautoga sõita, maapiirkonnas elektriautoga sõitmine on raskendatud. Me võime juttudes rääkida, et käime kohapeal ja vaatame, kuidas kõigil tublisti läheb, samas praktiline elu on hoopis midagi muud. Nüüd, automaks. Mis veel? Tulu- ja käibemaks, kõike tõsteti ja selle võrra jääb ju rahvale tegelikult raha hoopis vähem kätte. Lisaks on veel erinevad planeeringud tuulikute paigaldamiseks, et maapiirkonnast veel inimesi ära saata. Päikesepõllud tehakse, päikesepaneelid, et põllumaad viia tootmisest välja. On jäänud pidurduma väärtusliku põllumajandusmaa seadus. Kus see on? Kui me räägime siin suurte sõnadega toidujulgeolekust, siis tegelikult reaalselt tegevusi ei tehta selleks. Minister ütles, et ta tahab küll 15 teemat puudutada, aga kalandus ja rannapiirkonnad. Tegelikult väga oluline on nii Peipsi-äärne kalandus, Võrtsjärv kui ka Läänemere kalandus – sinna tuleb ka panustada ja see tuleks siin Riigikogu puldis välja öelda. See, et meil on 15 teemat ja kõike ei jõua selle 20 minuti jooksul või poole tunni jooksul läbi rääkida, siis oleks vaja see ikkagi ära markeerida. Ja selline ühtlane areng nii maapiirkonnas kui ka rannakülades ja kalanduses – oleks tahtnud ka mingit tulevikuvisiooni näha, et mida selleks teha. See kohaliku kasu instrumentide väljatöötamine – mis see siis on? See, et meile öeldakse, et tuleme siia pulti ja Riigikogus arutame seda, siis tegelikult siin ei ole ju arutada. Tuuakse teema ette ja siis kas ollakse nõus või mitte. Kohalik toit toidujulgeolekus. Tegelikult ju, mida lähemalt toit tuuakse, seda keskkonnasõbralikum ta on, seda tervislikum ta on. Ja tegelikult on kogu nn matemaatika selles, et koolid ja lasteaiad, kui neil on oma söökla, oma köök, kus ise toimetatakse, omad kokad, siis nemad saavadki tuua ju kohalikku toitu. Kui me hakkame ühishankega tegema, tsentraalselt neid asju tellima, siis tekibki see, et tellitakse kogust, mida ei ole võib-olla ühel tootjal pakkuda, ei ole teisel tootjal pakkuda. Kui nad panevad oma asjad kokku ja hakkavad neid koos pakkuma, siis ei pruugi neil olla sama kvaliteet. Need on sellised otsused, mida peaks piirkonnas tegema. Koolide ja lasteaedade köögid peaksid jääma alles. Minister juba ütles siit välja, et uuel perioodil peavad arvestama tootjad ja põllumehed, et toetused vähenevad. Kui siiamaani käis selline uinutav jutt, et me kõik seisame selle eest, et toetused ei väheneks, siis nüüd öeldi välja, et põllumehed, teie toetused vähenevad, pange ennast selleks valmis. Ja kui me räägime siin edasi bürokraatia vähendamisest, eelkõneleja rääkis PRIA-st, siis tegelikult me seal ju loome bürokraatiat juurde. Eelmine aasta pandi ühise põllumajanduspoliitika ja selle …… raames pandi e-PRIA kaudu e-põlluraamat tööle. Ja mis sellest kasu on? Suur null! Tootjad peavad seda täitma, põllumehed peavad seda täitma. Tuleb kontroll kohale ja kirjutab, et andke mulle põlluraamat. Tootja ütleb, et aga mul on e-PRIA-s, aga me ei pääse sinna ligi. No kuhu me jõudnud oleme? Ta peab needsamad lehed uuesti välja printima, et anda PRIA kontrollile e-põlluraamatut e-PRIA-s vaadata. Ja see on kohustuslik KSM-i taotlejatele. No nüüd on veel järgmine süsinikuarvestus või lämmastikuarvestus seal. Kuidas seda teha? Kohustuslik, aga mitte keegi ei tea. Tulevad juhised, aga see on vaja 1. detsembriks ära teha. Ja kui seda ära ei tee, on toetuste vähendamine. Nii et sõnades me kõike seda võime rääkida, et bürokraatia väheneb, kuid tegudes me sinna ei jõua. Paar asja ma tahtsin veel siin öelda. Ahah, just nende investeeringute kohta. Põllumeeste pikalt oodatud investeeringutoetus, mis pidi avanema eelmise aasta septembris suurusjärgus 50 miljonit, mis jagatakse ära sisuliselt kuu aja jooksul. See on ühekordne taotlusvoor. Määruse muudatusega, algselt pidi see avatama 29. septembril ehk esmaspäeval, nüüd on jälle lükatud edasi 13. oktoobri peale. Edasilükkamine käib, põllumehed teevad ettevalmistusi ja kogu aeg lükatakse edasi. Ja lõpuks tuleb võidujooks ajaga, kes esimesena jõuab taotleda, ja siis pannakse taotlusvoor lukku. Muud tingimused siin, on see siis koolituste või lisapunktide saamiseks ka tootjaorganisatsioonides olemine. Me võime seda äpindust ja kõiki neid elektroonilisi asju põllumajanduses kasutada, aga tegelik elu on selline, et meil kasvavad kohalikud sordid, Eesti sordid, mis on aastaid ja aastaid kasvanud. Pidasid nad vastu põuale, pidasid vastu külmale, pidasid vastu kõikidele märgadele aastatele. Nii et tuleb toetada kohalikke sorte ja kohalikke tootjaid ja nende tegevust maapiirkonnas. Ja lõpetuseks tahan öelda, et pikk tee on veel minna, et tagada regionaalne tasakaalustatus, toidujulgeolek ning ühtlane ja võrdne kindlus põllumajandustootjatele Eestis. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister, kes tegi meile ettekannet pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. See on selline ettekanne Riigikogule, kus tuuakse välja märksõnad. Siin on toodud välja visioon ja väljakutsed. Ja siis minister ütleb [lugedes ette] ametnike kirjutatu, et tulevikuprognoos on, et kui sellised trendid meil jätkuvad, siis aastaks 2050 on rahvaarv enam kui pooltes omavalitsustes vähemalt 25% vähenenud. Aga mis on lahendused? Me räägime tagajärgedest, me peame tegelema tagajärgedega. Aga mis on meid sinna viinud? Mõtleme nüüd natuke, miks on tekkinud olukord, et inimesed lähevad ära maapiirkondadest, inimesed lähevad ära ääremaadelt, kogunevad linnadesse. Ja siis me tõdeme seda, et 60% elab Harju‑ ja Tartumaal. Aga see on ju puhtalt praegu valitsevate võimuerakondade teadlik poliitika. On iibeprobleem. Esimene asi: võeti ära lastetoetused. Maapiirkondades liikumiseks [on vajalikud] autod – tehti automaks. Siin Tallinnas ja Tartus saad elektriautoga sõita, maapiirkonnas elektriautoga sõitmine on raskendatud. Me võime rääkida, et käime kohapeal ja vaatame, kuidas kõigil tublisti läheb, aga praktiline elu on hoopis midagi muud. Automaks. Mis veel? Tulu- ja käibemaksu tõsteti. Selle võrra jääb rahvale tegelikult hoopis vähem raha kätte. Lisaks on veel erinevad planeeringud tuulikute paigaldamiseks. See [saadab] veel inimesi maapiirkonnast ära. Päikesepaneelid pannakse põldudele, et põllumaad viia tootmisest välja. On jäänud [toppama] väärtusliku põllumajandusmaa seadus[eelnõu menetlus]. Kus see [eelnõu] on? Me räägime siin suurte sõnadega toidujulgeolekust, aga reaalseid tegevusi ei tehta selleks. Minister ütles, et ta tahab küll 15 teemat puudutada, aga kalandus ja rannapiirkonnad [jäid kõnest välja]. Tegelikult on väga oluline nii Peipsi-, Võrtsjärve- kui ka Läänemere-äärne kalandus. Sinna tuleb ka panustada ja see tuleks siin Riigikogu puldis välja öelda. See, et meil on 15 teemat ja kõike ei jõua selle 20 minuti jooksul või poole tunni jooksul ära rääkida, [ei päde]. See oleks vaja ikkagi ära markeerida. Oleks tahtnud näha mingit tulevikuvisiooni, mida ühtlaseks arenguks maapiirkonnas, rannakülades ja kalanduses tehakse. See kohaliku kasu instrumentide väljatöötamine – mis see siis on? Meile öeldakse, et tuleme siia pulti Riigikogus ja arutame seda. Tegelikult siin ei ole ju [midagi] arutada. Tuuakse teema ette ja siis kas ollakse nõus või mitte. Kohalik toit ja toidujulgeolek. Tegelikult mida lähemalt toit tuuakse, seda keskkonnasõbralikum ta on ja seda tervislikum ta on. Kogu niinimetatud matemaatika on selline, et koolid ja lasteaiad, kui neil on oma söökla, oma köök, kus ise toimetatakse, ja omad kokad, saavadki tuua kohalikku toitu. Kui me hakkame seda ühishankega tegema, tsentraalselt neid asju tellima, siis tekibki see, et tellitakse kogus, mida ei ole võib-olla ühel tootjal [võimalik] pakkuda, ei ole ka teisel tootjal [võimalik] pakkuda. Kui nad panevad oma asjad kokku ja hakkavad seda koos pakkuma, siis ei pruugi neil olla sama kvaliteet. Need on sellised otsused, mida peaks piirkonnas tegema. Koolide ja lasteaedade köögid peaksid jääma alles. Minister juba ütles siit välja, et uuel perioodil peavad tootjad ja põllumehed arvestama sellega, et toetused vähenevad. Siiamaani käis selline uinutav jutt, et me kõik seisame selle eest, et toetused ei väheneks, aga nüüd öeldi välja, et, põllumehed, teie toetused vähenevad, pange ennast selleks valmis. Ja kui me räägime siin bürokraatia vähendamisest – eelkõneleja rääkis PRIA-st –, siis tegelikult me seal loome ju bürokraatiat juurde. Eelmine aasta pandi ühise põllumajanduspoliitika raames e-PRIA kaudu e-põlluraamat tööle. Ja mis sellest kasu on? Suur null! Tootjad peavad seda täitma, põllumehed peavad seda täitma. Tuleb kontroll kohale ja [ütleb], et andke mulle põlluraamat. Tootja ütleb, et see on mul e-PRIA-s, [kuid kontroll vastab], et ta ei pääse sinna ligi. No kuhu me oleme jõudnud? Ta peab needsamad lehed uuesti välja printima, et anda PRIA kontrollile e-põlluraamat, mida [saaks] e-PRIA-s vaadata. Ja see on kohustuslik KSM-i taotlejatele. No nüüd on veel süsinikuarvestus või lämmastikuarvestus seal. Kuidas seda teha? [See on] kohustuslik, aga mitte keegi ei tea[, kuidas teha]. Tulevad juhised. Aga see on vaja 1. detsembriks ära teha. Ja kui seda ära ei tee, vähendatakse toetusi. Nii et sõnades me võime kõik rääkida, et bürokraatia väheneb, kuid tegudes me sinna ei jõua. Paari asja ma tahtsin veel siin öelda just nende investeeringute kohta. Põllumeeste pikalt oodatud investeeringutoetus, mille [taotlusvoor] pidi avanema eelmise aasta septembris. Suurusjärgus 50 miljonit jagatakse ära sisuliselt kuu aja jooksul. See on ühekordne taotlusvoor. Määrust muudeti: algselt pidi see avatama 29. septembril ehk esmaspäeval, nüüd on lükatud edasi 13. oktoobri peale. Edasilükkamine käib. Põllumehed teevad ettevalmistusi ja kogu aeg lükatakse seda edasi. Ja lõpuks tuleb võidujooks ajaga, kes esimesena jõuab taotleda, ja siis pannakse taotlusvoor lukku. Muud tingimused ka siin, on see siis koolituste või lisapunktide saamiseks tootjaorganisatsioonides olemine. Me võime seda äpindust ja kõiki neid elektroonilisi asju põllumajanduses kasutada, aga tegelik elu on selline, et meil kasvavad kohalikud sordid, Eesti sordid, mis on aastaid ja aastaid kasvanud. Pidasid nad vastu põuale, pidasid vastu külmale, pidasid vastu kõikidele märgadele aastatele. Nii et tuleb toetada kohalikke sorte ning kohalikke tootjaid ja nende tegevust maapiirkonnas. Ja lõpetuseks tahan öelda, et pikk tee on veel minna, et tagada regionaalne tasakaalustatus, toidujulgeolek ning ühtlane ja võrdne kindlus põllumajandustootjatele Eestis. Aitäh!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel kolleeg Anti Allase. Palun!

Suur tänu! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel [kõnelema] kolleeg Anti Allase. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Austatud minister! Kõigepealt, mõningad mõtted teie kõnes, võin öelda, olid väga kiiduväärt, nagu ma enne ka küsimust [esitades] ütlesin. Ma siiralt loodan, et tulevikus saame kiita teid ka nende tegevuste elluviimise eest. Selles osas tahame sotsiaaldemokraatidena teile olla väga heaks partneriks. Küll aga ei kuulnud ma infot ühegi käivitatud pika plaani kohta valdkonnas, rääkimata taktikalisest vajalikust kiirest sekkumisest, mida mitmed maaeluvaldkonnad väga ootavad. Üheks väga ehtsaks näiteks on seakasvatuses aset leidev kriis. Sellest tahan järgnevalt pikemalt rääkida. Põllumajandus ja toidutootmine on kõige alus. Kolm korda päevas peab sööma igaüks. Kehvad ilmastikutingimused, muret tekitavad haigused ning aina kasvav toiduhind on pannud aga põllumajanduse ning toidutootmise Eestis raskesse seisu. Räägin toimetulekust seakatkuga. Ma loodan, et ma ei ole liiga kriitiline, kui ütlen, et no ei saa öelda, et selle probleemi lahendamisega oleksime riigina tervikuna väga hästi toime tulnud. Kui haigust kandvate loomade likvideerimise ja lautades viiruse kontrolli alla saamise protsessiga võib rahuldavalt või isegi hästi rahule jääda, siis küll ei saa rahulolu väljendada sealiha tootmise jätkumise ja toidujulgeoleku säilimise seisukohast. Ma ka enne [ütlesin], et puudub selge ja kiire plaan kriisiga toimetulekuks. Seda ootavad ettevõtjad, nii põllumehed, seakasvatajad kui ka tööstused. Nagu te ka ise ütlesite siin, härra minister, siis loomulikult on number üks viiruse kontrolli alla saamine metsas, ilma selleta ei julge ettevõtjad valdkonnas järgmisi samme astuda. On väga suur probleem, mis tekitab küsitavust, et me ei ole suutnud riigina tööstusele kompenseerida valmistoodangut, mis läks samamoodi hävitamisele, nagu läksid viirusega [kokku puutunud] sead hävitamisele. Seda me kompenseerisime, aga toodangut mitte. Hädavajalik on seakarja taastootmise toetamine. Nagu me eelmisest kriisist võisime õppida, see ei sünni lihtsalt oodates, sinna peab riik sekkuma. Ettevõtjad ootavad ka palgatoetust farmide töötajatele, sest muidu kaotatakse olulised töötajad ja neid ei ole enam võimalik tagasi saada, kui läheb mööda aasta, mis on minimaalne aeg samas mahus tootmise jätkamiseks. Kindlasti vajab kiiret lahendust ka valdkonna kindlustusvõimaluste läbimõtlemine. Aga seakatk pole ainus mure põllumajanduses. Kehvad ilmastikutingimused on mitmes Eesti piirkonnas pankrotistamas mitmeid põllumajandusettevõtjaid. Siinjuures soovin ministrile jõudu ja sihikindlust läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga erakorralise abi saamiseks. Ühtlasi soovivad põllumehed võimalikult kiiret sõnumit erakorralise abi kohta. Arved ootavad maksmist ja nad on juba sunnitud tootmisvahendeid müüma. Minu arvates oleks äärmiselt kurb, kui kohalikud ettevõtjad peaksid oma tootmisvahenditest loobuma. Siis pole neil seal piirkonnas enam midagi teha. Nad vajavad taas riigi sekkumist. Nüüd siis võib-olla veidi pikemalt toiduga isevarustatuse tasemest. Palun kolm minutit lisaks.

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Austatud minister! Kõigepealt mõningad mõtted teie kõnes, võin öelda, olid väga kiiduväärt, nagu ma enne ka küsimuses ütlesin. Ma siiralt loodan, et tulevikus saame kiita teid ka nende tegevuste elluviimise eest, ja selles osas tahame sotsiaaldemokraatidena teile olla väga heaks partneriks. Küll aga ei kuulnud ma infot ühegi käivitatud pika plaani kohta valdkonnas, rääkimata taktikalistest vajalikest kiiretest sekkumistest, mida mitmed maaeluvaldkonnad väga ootavad. Üheks selle väga ehtsaks näiteks on seakasvatusvaldkonnas aset leidev kriis. Sellest tahan järgnevalt pikemalt rääkida. Põllumajandus ja toidutootmine on kõige alus. Kolm korda päevas peame sööma igaüks. Kehvad ilmastikutingimused, muret tekitavad haigused ning aina kasvav toiduhind on pannud aga põllumajanduse ning toidutootmise Eestis raskesse seisu. Räägin toimetulekust seakatkuga. Ma loodan, et ma ei ole kriitiline, liiga kriitiline, kui ütlen, et no ei saa öelda, et selle probleemi lahendamisega tervikuna oleksime riigina väga hästi toime tulnud. Kui haigust kandvate loomade likvideerimise ja lautades viiruse kontrolli alla saamise protsessiga võib rahuldavalt või isegi hästi rahule jääda, siis küll ei saa rahulolu väljendada sealiha tootmise jätkumise ja toidujulgeoleku säilimise seisukohast. Mida ma ka enne küsisin: puudub selge ja kiire plaan kriisiga toimetulekuks. Seda ootavad ettevõtjad, nii põllumehed, seakasvatajad kui ka tööstused. Nagu te ka ise ütlesite siin, härra minister, siis loomulikult on number üks viiruse kontrolli alla saamine metsas, ilma selleta ei julge ettevõtjad valdkonnas järgmisi samme astuda. On väga suur probleem ja tekitab küsitavust, miks me ei ole suutnud riigina tööstusele kompenseerida valmistoodangut, mis läks samamoodi hävitamisele, nagu läksid viiruses olevad sead hävitamisele. Need me kompenseerisime, aga toodangut mitte. Hädavajalik on seakarja taastootmise toetamine. See, nagu me eelmisest kriisist võisime õppida, ei sünni lihtsalt oodates, sinna peab riik sekkuma. Ettevõtjad ootavad ka palgatoetust farmide töötajatele, sest muidu kaotatakse olulised töötajad ja neid ei ole enam võimalik pärast tagasi saada, kui läheb aasta mööda, mis on minimaalne aeg samas mahus tootmisega jätkamiseks. Kindlasti vajab kiiret lahendust ka valdkonna kindlustusvõimaluste läbimõtlemine. Aga seakatk pole ainus mure põllumajanduses. Kehvad ilmastikutingimused on mitmes Eesti piirkonnas pankrotistamas mitmeid põllumajandusettevõtjaid. Siinjuures soovin ministrile jõudu ja sihikindlust läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga erakorralise abi saamisel. Ühtlasi soovivad põllumehed võimalikult kiiret sõnumit erakorralise abi kohta. Arved ootavad maksmist ja selleks on nad juba sunnitud tootmisvahendeid müüma. Minu arvates oleks äärmiselt kurb, kui kohalikud elanikud, ettevõtjad peaksid oma tootmisvahenditest loobuma, siis pole neil seal piirkonnas enam midagi teha. Vajab taas riigi sekkumist. Nüüd siis võib-olla veidi pikemalt toiduga isevarustatuse tasemest. Palun kolm minutit lisaks.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Kahju on, et isevarustatuse tase meil Eestis olulistes toidugruppides ikkagi on langenud viimastel aastatel. See ei tohiks nii olla. Loomulikult on tegemist kompleksse ja keerulise probleemiga, aga peame aru saama, et ainult relvad meid tõelises kriisis ei aita, endal peab olema ka midagi lauale panna. Eesmärk saavutada 80% isevarustatuse tase olulistes toidugruppides on igati tervitatav ja sotsiaaldemokraadid igati toetavad seda. Kindlasti julgustame teid julgemalt astuma vastu koalitsioonipartneri Reformierakonna vastuseisule toiduainete käibemaksu alandamisel. Lisaks madalate sissetulekutega inimeste toimetuleku parandamisele on sellel tohutu mõju ka Eesti põllumajanduse konkurentsivõimele. Nii see on, see on kõigis riikides nii, ainult Eesti ei saa sellest aru. Nüüd siis pisut – palju mul aega on? – regionaalpoliitikast. Kapitali kättesaadavuse probleem on suhteliselt lihtsasti lahendatav ja pole ka väga kallis tegevus, aga kahjuks pole konkreetseid samme selle lahendamisel näha. Ja siit konkreetne sõnum, et olen valmis tulema esimesel võimalusel ministeeriumi lihtsaid ja odavaid lahendusi teile tutvustama, kui te kutsute. Omavalitsuste rahastamine. Nagu Arenguseire Keskuse uuringust võib hiljuti lugeda, erinevused omavalitsuste tulubaasis inimese kohta muutuvad omavalitsuste lõikes tohutul kiirusel vaesemate omavalitsuste kahjuks, mis tähendab ühtlasi madalamat teenuste taset nendes vaesemates omavalitsustes. Võin julgelt ütelda, et Eesti vajab lisaks Robin Hood ühele ka Robin Hood kahte või siis, kui see ei sobi, vähemalt tasandusfondi jõudsat kasvatamist riigieelarvest. Ka mina isiklikult toetan väga õnge andmist, kuid kui need tegevused jäävad ainult sõnadesse, mis, nagu ka minister ise siin ütles, on juhtunud kahjuks Eestis, siis ühel hetkel pole seda õnge enam kellelegi anda. Kiire internet – no see on naljanumber, ausalt ka! Kui kaua on räägitud Eestis, et see peaks jõudma maale? Pealiinid on jõudnud, aga sellest edasi mitte midagi. Nende planeerimisel on tehtud tohutuid vigu, ettevõtjad ei saa kätte, ei saa tavainimesed kätte. Ja loomulikult on kõige lihtsam ja olulisem võidelda bürokraatiaga, aga sellest ma kahjuks pikemalt ei jõua rääkida. Aitäh! Soovin vaid jõudu selles!

Kahju on, et isevarustatuse tase meil Eestis olulistes toidugruppides on ikkagi langenud viimastel aastatel. See ei tohiks nii olla. Loomulikult on tegemist kompleksse ja keerulise probleemiga, aga me peame aru saama, et ainult relvad meid tõelises kriisis ei aita, peab olema ka midagi lauale panna. Eesmärk saavutada 80%-line isevarustatuse tase olulistes toidugruppides on igati tervitatav. Sotsiaaldemokraadid igati toetavad seda. Kindlasti julgustame teid julgemalt astuma vastu koalitsioonipartneri Reformierakonna vastuseisule toiduainete käibemaksu alandamisel. Lisaks madala sissetulekuga inimeste toimetuleku parandamisele on sellel tohutu mõju ka Eesti põllumajanduse konkurentsivõimele. Nii see on, see on kõigis riikides nii, ainult Eestis ei saada sellest aru. Nüüd siis pisut – palju mul aega on? – regionaalpoliitikast. Kapitali kättesaadavuse probleem on suhteliselt lihtsasti lahendatav ja pole ka väga kallis tegevus, aga kahjuks pole konkreetseid samme selle [probleemi] lahendamisel näha. Ja siit mu konkreetne sõnum: olen valmis tulema esimesel võimalusel ministeeriumi lihtsaid ja odavaid lahendusi teile tutvustama, kui te kutsute. Omavalitsuste rahastamine. Nagu Arenguseire Keskuse uuringust võis hiljuti lugeda, erinevused omavalitsuste tulubaasis inimese kohta muutuvad omavalitsuste lõikes tohutul kiirusel vaesemate omavalitsuste kahjuks, mis tähendab ühtlasi madalamat teenuste taset vaesemates omavalitsustes. Võin julgelt ütelda, et Eesti vajab lisaks Robin Hood 1-le ka Robin Hood 2 või siis, kui see ei sobi, vähemalt tasandusfondi jõudsat kasvatamist riigieelarvest. Ka mina isiklikult toetan väga õnge andmist, kuid kui need tegevused jäävad ainult sõnadeks, mis, nagu ka minister ise siin ütles, on Eestis kahjuks juhtunud, siis ühel hetkel pole seda õnge enam kellelegi anda. Kiire internet – no see on naljanumber, ausalt ka! Kui kaua on Eestis räägitud, et see peaks jõudma maale? Pealiinid on jõudnud, aga sellest edasi mitte midagi. Nende planeerimisel on tehtud tohutuid vigu, ettevõtjad ei saa [ühendust] kätte, ei saa ka tavainimesed seda kätte. Ja loomulikult on kõige lihtsam ja olulisem võidelda bürokraatiaga, aga sellest ma kahjuks pikemalt ei jõua rääkida. Aitäh! Soovin vaid jõudu selleks!

Suur tänu, hea kolleeg! Urmas, sind me ootasimegi! Isamaa fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun!

Nii, aga palju õnne valitsussektori tööhõive kasvatamise puhul, härra Riigikogu esimees! Te olete omale uue nõuniku saanud, nagu leht täna kirjutas.

Nii, aga palju õnne valitsussektori tööhõive kasvatamise puhul, härra Riigikogu esimees! Te olete omale uue nõuniku saanud täna, nagu leht kirjutas.

Ma siiski pean täpsustama, et tegu on Riigikogu esimehe abiga, nii et te peate ikkagi faktides täpne olema. Aga palun! Teil on nüüd võimalus esineda siin sõnavõtuga. Palun!

Jaa, ma õnnitlesingi teid teie tööhõive kasvu otsuste puhul.

Jaa, aitäh teile!

Nüüd küsimus, härra põllumajandusminister! Punktid probleemide kaardistamisel on ju relevantsed, aga tegevus, mida me valitsuselt näeme, on paraku risti vastupidine. See on väga tõsine probleem. Hakkame järjest võtma! Konkreetne näide: sigade Aafrika katk. Tsiteerin teid: "Riigi kohus on astuda sinna, kus turg jääb hätta […]". Mõnesaja tuhande eurone, mis oli 700 000 kuni 1,5 miljonit eurot, öeldi tegelikult. Sektori inimesed, ettevõtjad pöördusid palvega, et valitsus selles kriisis ütleks, et ta on võimeline kompenseerima ka tootjate toodangu utiliseerimise ja hävitamise maksumuse ja hinna. Valitsus lükkas selle [ettepaneku] tagasi. Te ütlesite, et teie ise toetasite, te korduvalt panite seda ette, aga valitsus ütles ei. Minu mälu järgi 25. augustil te teatasite [ettepaneku tagasilükkamisest] või ministeerium seda deklareeris. Tulemus: Frank Kutter teatas järgmisel päeval selle peale tootmise sulgemisest. 44 inimest jäi töötuks ja kaotati maksutulu 2 miljonit eurot seetõttu, et te ei olnud võimeline otsustama. Viimastel päevadel tuli täpselt sama uudis Maag lihatööstuselt. 40 inimest koondatakse – jällegi osundus sellele, et valitsuselt ei ole tulnud selgeid samme. See on lodev, lõtv suhtumine niisuguses konkreetses, praktilises kriisiolukorras. Teine küsimus. Kõik need digimuutused ja asjad – rääkige põllumajandusettevõtjatega, rääkige sektori inimestega, [küsige], mis neile muret teeb. Kõik põllumajanduse ja maaelusektori [inimesed] palusid põlvili, et ärge tehke nii järsult metsamaa, tootmismaa maksutõusu, mida see koalitsioon – sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja Reformierakond – läbi surus. Ja nüüd ma loen [ja kuulan], et räägitakse, et me vaatame, hindame ümber, teeme oma vigade [kontrolli], hindame seda. Ei kuulata ettevõtjaid, ei kuulata sektori inimesi. Täpselt samamoodi on kogu maksupoliitikaga. Mida räägivad meile praegu tootjad, sealhulgas toidutootmise sektor? Eesti on Euroopa inflatsiooni vedur, tegelikult just kaudsete maksude koormuse puhul, mis vähendab sisenõudlust, sealhulgas põllumajandustoodete sisenõudlust. See on äärmiselt tõsine probleem. Valitsus on olnud siin mitte probleemide leevendaja, vaid probleemide süvendaja. Küsimus energeetika segadusest. Ei ole võimalik rääkida selles loogikas, et järgmisel aastal on erinevate kaudsete koormiste maksumus, mida tööandjate keskliidu juht on hinnanud, minimaalselt 200 miljonit eurot. Näete, kui lihtsalt see teil käib! See on tegelikult koormus ka Eesti tootjatele inimeste kõrval. Järgmine küsimus, mille te olete vaikselt siia sisse kirjutanud ja kõnelete sellest siin. Kliimamuutused! Peaminister esineb meile ja ütleb: "Ei, ei, ei, mis te nalja teete, ETS2 süsteem on vaja edasi lükata, ei, me ei taha seda, ei toeta seda!" Aga mis tuli välja? Hämmastav informatsioon, härra Riigikogu esimees! Riigi eelarvestrateegiasse, mille valitsus – literally, nagu ameeriklased ütlevad – täna kinnitas, on sisse planeeritud sisuliselt uus faktiline maks, kliimamaks mootorikütustele läbivalt Eestis, 330 miljonit eurot. Näete, kui lihtsalt see käib! Põrandaalune maks! Kliimaministeeriumi asekantsler ütles, et mõne kuu pärast – noh, ma saan aru, valimised on siis möödas – nad hakkavad siin saalis seda jõustama, seda 330 miljoni eurost maksu. Mida see tähendab? Diisli ja bensiini liiter hakkab olema siis 2,5 eurot või? Raha on juba sisse planeeritud, aga ühiskond ei tea sellest midagi. Palun kolm minutit lisaaega.

Nüüd küsimus, härra põllumajandusminister! Punktid probleemide kaardistamisega on ju relevantsed, aga tegevus, mida me valitsuselt näeme, on paraku risti vastupidine. See on väga tõsine probleem. Hakkame järjest võtma! Konkreetne näide: sigade Aafrika katk. Tsiteerin teid: "Riigi kohus on astuda sinna, kus turg hätta jääb." Mõnesaja tuhande eurone, mis oli 700 000 kuni 1,5 miljonit eurot, öeldi tegelikult. Sektori inimesed, ettevõtjad pöördusid palvega, et valitsus oleks võimeline selles kriisis ütlema, et ta on võimeline ka kompenseerima tootjate toodangu utiliseerimise ja hävitamise maksumuse ja hinna. Valitsus lükkas selle tagasi. Te ütlesite, et teie ise toetasite, te korduvalt panite ette, aga valitsus ütles ei. Tulemus: Frank Kutter teatas selle peale – minu mälu järgi 25. augustil te seda teatasite või ministeerium deklareeris – järgmisel päeval tootmise sulgemisest. 44 inimest jäi töötuks ja kaotati maksutulu 2 miljonit eurot seetõttu, et te ei olnud võimeline otsustama. Viimastel päevadel tuli uudis täpselt samamoodi Maag lihatööstuselt, 40 inimest koondatakse – jällegi osundus sellele, et valitsuselt ei ole tulnud selgeid samme. See on lodev, lõtv suhtumine niisuguses konkreetses, praktilises kriisiolukorras. Teine küsimus. Kõik need digimuutused ja asjad – rääkige põllumajandusettevõtjatega, rääkige sektori inimestega, mis neile muret teeb. Kõik põllumajanduse ja maaelusektorid palusid põlvili, mis puudutas seda, et ärge tehke metsamaa tootmismaa maksutõusu nii järsult, mida see koalitsioon surus läbi – sotsiaaldemokraadid, Eesti 200 ja Reformierakond –, mida tehti. Ja nüüd ma loen, midagi räägitakse, et me vaatame, hindame ümber, teeme oma vigadele, hindame seda. Ei kuulata ettevõtjaid, ei kuulata sektori inimest. Täpselt samamoodi on kogu maksupoliitika. Mida räägivad meile praegu tootjad, sealhulgas toidutootmise sektor? Eesti on Euroopa inflatsiooni vedur ja tegelikult just kaudsete maksude koormuse puhul, mis vähendab sisenõudlust, sealhulgas põllumajandustoodete sisenõudlust, äärmiselt tõsine probleem. Ka valitsus on olnud siin mitte probleemide leevendaja, vaid probleemide süvendaja. Küsimus energeetika segadusest. Ei ole võimalik rääkida selles loogikas, kui hinnata, et järgmisel aastal on kaudsete erinevate koormiste maksumus, mida tööandjate keskliidu juht on hinnanud, minimaalselt 200 miljonit eurot. Näete, kui lihtsalt see teil käib! See on tegelikult Eesti tootjatele koormus, muu hulgas ka nii-öelda inimeste kõrval. Järgmine küsimus, mis te olete vaikselt siia sisse kirjutanud, kõnelete siin. Kliimamuutused! Ühe käega peaminister esineb meile ja ütleb, et ETS2 süsteem – ei, ei, ei, mis te nalja teete, edasi lükata vaja, ei, me ei taha seda, ei toeta seda. Aga mis tuli välja? Hämmastav informatsioon, härra Riigikogu esimees. Riigi eelarvestrateegiasse, mille täna – literally, nagu ameeriklased ütlevad – kinnitas valitsus, on sisse planeeritud uus, sisuliselt faktiline maks, mis puudutab kliimamaksu mootorkütustele läbivalt Eestis, 330 miljonit eurot. Näete, kui lihtsalt see käib! Põrandaalune maks! Kliimaministeeriumi asekantsler ütles, et noh, ma saan aru, valimised lähevad mööda, mõne kuu pärast me hakkame siin saalis seda jõustama, 330 miljoni eurost maksu. Mis see tähendab? Diisli ja bensiini liiter hakkab olema siis 2,5 eurot või? Raha on juba sisse planeeritud, aga ühiskond ei tea sellest midagi. Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Järgmine küsimus, kui me räägime praktilistest otsustest. Ma olen nõus, et ka need üleujutused Lõuna-Eestis on väga tõsine küsimus, kus ettevõtjad, põllumehed ootavad niisugust ehedat, siirast dialoogi valitsusega. See on paraku osutunud jõuetuks, ei ole veenev olnud sektori inimestele. Nüüd, järgmine küsimus. Te toote välja selle, et igaüks vastutab. Jeder muss antwortlich sein – on nii? –, nagu sakslased ütlevad. Igaüks vastutab, igaühele oma. Aga küsimus on, et mille eest siis valitsus vastutab, ma küsin teilt. Jah, tarbijad vastutavad tõepoolest, kui nad lähevad Lidlisse, lähevad Coopi, lähevad Selverisse. Neil ei ole, näete ... SEB Panga uuring suvest ütles mida? Ligi pooled inimesed, et ots otsaga jooksvalt kokku tulla – selle suve uuring ütles –, pidid kasutama sääste. Keda see kõige valusamalt lööb? Seoses sissetulekute erinevusega, mis on objektiivne reaalsus ja see ei ole unikaalne Eestile, see tähendab ju tegelikkuses seda, et seal lööb kõige valusamalt just maainimesi. See tähendab seda, et hinnad on ju Selveris – härra Allas käib Võrus, eks ole – samad suures plaanis mis Harjumaal, ega vahet ei ole, aga sissetulekute tase on minimaalselt 25% paraku erinev. Ja selles loogikas kasvatate kaudsete maksude koormust! Vastutavad loomulikult need ettevõtjad, töösturid, küsivad minult, ütlevad mulle, jah, on küsimärk kogu lihatööstuse sektoriga, mis puudutab seakasvatust ja toodangu valmistamist ja selle ekspordisuutlikkust. See on põhimõtteline küsimärk ja me ei ole saanud piisavaid vastuseid valitsuselt. Mõnesaja tuhande euro lubaduse peale öeldakse, et näete, ei suudeta otsustada. Minister tahab, aga keegi ei lase valitsuses. Kes on see krokodill? Tooge ta siia saali! Näidake teda! Kes see seal takistab meie armast põllumajandusministrit otsustamast? Kes on võtnud selle võimu riigis, nurga tagant sosistab? Nüüd järgmine küsimus. Toote välja negatiivse iibe – väga tõsine, objektiivne, strateegiline küsimus. Kui me vaatame rahvastikuprognoosi ja paneme sinna juurde ka ruumilise inimeste asustuse prognoosi, siis näeme, et maapiirkonnad tühjenevad, raskuspunkt kaldub riigi sees ja paraku kiirenevas tempos, ja paraku kogu rahvastikust väheneb. Loomulikult puudutab see tegelikkuses ennekõike kõige valulisemalt just eestlaste osakaalu nii asustuse mõttes meie maal kui ka rahvastiku proportsiooni mõttes. Aga mis siin on vastused? Jah, see nii on olnud, me oleme silmitsi sajandi suurima demograafilise kriisiga viimaste aastate perspektiivis. Ja vastus valitsuse poolt on milline? Mida ütles proua Joller? Järgmisel suvel me töötame välja ühe dokumendi. Näete, kui head mehed ja naised! Jõudu jagub, et lastega emadelt, kes on kodused, võtta ära ravikindlustus järgmise aasta 1. jaanuarist – seal käsi värisema ei löö. Väga paljud neist on tegelikult ka maapiirkondade inimesed. Aga kui ühtegi sammu tasakaalustada demograafilist kriisi, millele te osutate väga õigesti – ka üks sõlmküsimusi n-ö regionaalvabaduse ahendamises, see oli ilus kujund, mida te kasutasite –, siis ma ütlen seda, et on vastupidine olukord. Tervikuna ma näen lihtsalt ühte asja praegu, diagnoosina ministri ettekandest – Eesti vajab muutust. See on…. Aitäh!

Järgmine küsimus, kui me räägime praktilistest otsustest. Ma olen nõus, et ka üleujutused Lõuna-Eestis on väga tõsine küsimus, mille puhul ettevõtjad, põllumehed ootavad ehedat, siirast dialoogi valitsusega. See on paraku osutunud jõuetuks, see ei ole olnud veenev sektori inimeste jaoks. Nüüd, järgmine küsimus. Te toote välja selle, et igaüks vastutab. Jeder muss antwortlich sein – on nii? –, nagu sakslased ütlevad. Igaüks vastutab, igaühele oma. Aga küsimus on, mille eest siis valitsus vastutab. Ma küsin seda teilt. Jah, tarbijad vastutavad tõepoolest, kui nad lähevad Lidlisse, lähevad Coopi, lähevad Selverisse. Mida ütles SEB Panga uuring suvel? Ligi pooled inimesed pidid kasutama sääste, et ots otsaga jooksvalt kokku tulla. Selle suve uuring ütles seda. Keda see kõige valusamalt lööb? Seoses sissetulekute erinevusega – see on objektiivne reaalsus, see ei ole unikaalne Eestile – see tähendab ju tegelikkuses seda, et see lööb kõige valusamalt just maainimesi. Hinnad on ju Selveris – härra Allas käib Võrus, eks ole – suures plaanis samad mis Harjumaal. Ega vahet ei ole. Aga sissetulekute tase on paraku minimaalselt 25% erinev. Ja selles loogikas kasvatate kaudsete maksude koormust! Vastutavad loomulikult ettevõtjad, töösturid. Nad ütlevad mulle, et jah, on küsimärk seoses kogu lihatööstuse sektoriga, mis puudutab seakasvatust, toodangu valmistamist ja selle ekspordisuutlikkust. See on põhimõtteline küsimärk ja me ei ole saanud piisavaid vastuseid valitsuselt. Mõnesaja tuhande euro lubaduse peale öeldakse, et näete, ei suudeta otsustada. Minister tahab, aga keegi ei lase valitsuses. Kes on see krokodill? Tooge ta siia saali! Näidake teda! Kes see seal takistab meie armast põllumajandusministrit otsustamast? Kes on võtnud selle võimu riigis ja nurga tagant sosistab? Nüüd järgmine küsimus. Te toote välja negatiivse iibe – väga tõsine, objektiivne, strateegiline küsimus. Kui me vaatame rahvastikuprognoosi ja paneme sinna juurde ka ruumilise inimeste asustuse prognoosi, siis näeme, et maapiirkonnad tühjenevad, raskuspunkt kaldub riigi sees, ja paraku kiirenevas tempos. Ja paraku kogu rahvastik väheneb. Loomulikult puudutab see tegelikkuses ennekõike kõige valulisemalt just eestlaste osakaalu nii asustuse mõttes meie maal kui ka rahvastiku proportsiooni mõttes. Aga mis siin on vastused? Jah, see on nii olnud, me oleme silmitsi sajandi viimaste aastate suurima demograafilise kriisiga. Ja milline on valitsuse vastus? Mida ütles proua Joller? Järgmisel suvel me töötame välja ühe dokumendi. Näete, head mehed ja naised! Jõudu jagub, et lastega emadelt, kes on kodused, võtta ära ravikindlustus järgmise aasta 1. jaanuarist. Seal käsi värisema ei löö. Väga paljud neist on tegelikult maapiirkondade inimesed. Aga kui [rääkida] sammudest, et tasakaalustada demograafilist kriisi, millele te osutate väga õigesti – see on ka üks sõlmküsimusi nii-öelda regionaalvabaduse ahendamises, see oli ilus kujund, mida te kasutasite –, siis ma ütlen seda, et olukord on vastupidine. Tervikuna ma näen lihtsalt ühte asja praegu diagnoosina ministri ettekandest – Eesti vajab muutust. Aitäh!

Aitäh, teie aeg! Suur tänu! Kas härra minister soovib läbirääkimistel osaleda? Palun, Riigikogu kõnetoolist!

Aitäh, teie aeg! Suur tänu! Järgnevalt, kas härra minister soovib läbirääkimistel osaleda? Palun, Riigikogu kõnetoolist!

Kõigepealt aitäh kõigile kõnelejatele! Aitäh, härra Reinsalu, et nii paljude minu mõtetega nõus olite! Seda on hea kuulda. On paar asja, mis välja toodi, mis ma kindlasti pean ära õiendama. Sigade Aafrika katku kriisi kõige valusam löök oli augusti lõpus, kui meie poegimissigala Eksekos sai pihta ja vähendas meie põrsaste tootmise võimekust 50% võrra. See oli see hetk, kui me nägime, et meil on vaja väga kiiresti töötada välja taasteplaan. Sellest hetkest saati oleme me igapäevaselt koostöös ettevõtjatega töötanud selle nimel, teinud koosolekuid, et teha järeldusi eelmisest kriisist ja [analüüsida], kuidas me jõudsime tänasesse kriisi. Ilmselgelt on meil vaja ka struktuurset muutust. Me ei saa kõiki oma põrsaid ühe katuse alla panna, me peame neid kindlasti laiali jaotama. Ja selle jaoks me peamegi leidma viisi, kuidas koostöös ettevõtjatega me suudaksime ennast tulevikus rohkem selle haiguse vastu kaitsta. See töö on olnud igapäevane ja me oleme leidnud lahenduse, kuidas on seda kõige mõistlikum teha. Me oleme leidnud ka osa katteallikast ja tegeleme ülejäänud osaga. Ehk siis see kriitika, et riik ja valitsus ei ole sellega tegelenud, ei ole minu hinnangul asjakohane. Me oleme sellega väga aktiivselt tegelenud, paralleelselt ka metssigadega. See on meie ministeeriumi fookus number üks ja me liigume sellega väga kiire tempoga. Seda, et me oleme olnud selles liiga aeglased või et me kedagi ei ole kuulanud, ma ei saa kindlasti omaks võtta. Põllumeestega ma suhtlen igapäevaselt. Ma tean väga hästi nende tunnetust kõikide valdkondade suhtes, ka PRIA ja selle kohta, mida annaks paremaks teha. Me kohtume regulaarselt, võtame tagasisidet, kuidas seda asja arendada, mida tuleks muuta, kuskohas on kitsaskohad. Järk-järgult ühise koostöö raames me sinnapoole liigume. Ma tänan kõiki põllumehi, kes toodavad toitu meie jaoks, ja neid, kes on panustanud sellesse, et annavad tagasisidet selle kohta, mida riik saaks teha paremini. Minu hinnangul on see koostöö senimaani olnud suurepärane. Kui me räägime tööstuste küsimusest, siis riigil ei ole seda mehhanismi. Ma arvan, et see kindlasti on oluline asi, mida peaks seadusesse kirjutama. Seda me oleme arutanud ka maaelukomisjoni esimehega, et tulevikuvaates on see oluline muudatus, mille me peame lisama, et kui meil peaks sihuke olukord uuesti tekkima, siis me leiaksime mehhanismi, kuidas seda kompenseerida. Ja väga raske on vaadata, kui ettevõtted peavad töötajaid koondama ja põllumajandussektor selle kaudu muutub väiksemaks. Mul on ka seda väga raske vaadata, aga kriiside tagajärjel on selline ettevõtjate valik. Kuna on saadud väga tugevalt pihta ja nähtavaks aastaks on lünk sees, siis ma mõistan, et on vaja tegutseda taastamise nimel, et need inimesed saaksid tagasi sinna tööle. Kindlasti Maagi puhul ma usun, et kui me suudame selle tööstuse taastada, siis need inimesed, kellel on kogemus ja teadmine, seal kindlasti oma koha leiavad. Aitäh!

Kõigepealt aitäh kõigile kõnelejatele! Aitäh, härra Reinsalu, et nii paljude minu mõtetega nõus olite! Seda on hea kuulda. Paar asja, mis üles toodi, mis ma kindlasti enne ära õiendama. Sigade Aafrika katku kriisis oli kõige valusam löök augusti lõpus, kui meie poegimissigala EKSEKO-s sai pihta ja vähendas meie ….. tootmisvõimekust 50% võrra. See oli see hetk, kus me nägime, et meil on vaja töötada välja väga kiire taasteplaan. Sellest hetkest saati oleme me igapäevaselt töötanud selle nimel koostöös ettevõtjatega, teinud koosolekuid, et teha järeldusi eelmisest kriisist, kuidas me jõudsime tänasesse kriisi. Ilmselgelt on meil vaja ka struktuurset muutust. Me ei saa kõiki oma põrsaid ühe katuse alla panna, me peame seda kindlasti laiali jaotama. Ja selle jaoks me peamegi leidma selle viisi, kuidas koostöös ettevõtjatega me suudame ennast tulevikus rohkem selle haiguse vastu kaitsta. See töö on olnud igapäevane ja me oleme leidnud lahenduse, kuidas seda kõige mõistlikumalt on võimalik teha. Me oleme leidnud osa ka sellest katteallikast ja tegeleme ülejäänud osaga. Ehk siis see kriitika, et riik ja valitsus ei ole sellega tegelenud, ei ole minu hinnangul asjakohane. Me oleme sellega väga aktiivselt tegelenud ja paralleelselt ka metssigadega. See on meie ministeeriumi fookus number üks ja me liigume sellega väga kiire tempoga. Seda ma ei saa kindlasti omaks võtta, et me oleme olnud selles liiga aeglased või et me kedagi ei ole kuulanud. Põllumeestega ma suhtlen igapäevaselt. Ma tean väga hästi nende tunnetust kõikide valdkondade suhtes, ka PRIA kohta, mida annaks paremaks teha. Me regulaarselt kohtume, võtame tagasisidet, kuidas seda asja arendada, mida tuleks muuta, kuskohas on kitsaskohad. Järk-järgult ühise koostöö raames me sinnapoole liigume. Ma tänan kõiki põllumehi, kes toodavad toitu meie eest, ja neid, kes on panustanud ka sellesse, et annavad tagasisidet, mida riik saaks teha paremini. Minu hinnangul on see koostöö senimaani olnud suurepärane. Kui me räägime sellest tööstuste küsimusest, siis riigil ei ole seda mehhanismi. Ma arvan, et see kindlasti on oluline asi, mida peaks seadusesse kirjutama. Seda me oleme arutanud ka maaelukomisjoni esimehega, et tulevikuvaates on see oluline muudatus, mida me peame lisama. Kui meil peaks siuke olukord uuesti tekkima, siis me leiame selle mehhanismi, kuidas seda kompenseerida. Ja väga raske on vaadata, kui ettevõtted peavad töötajaid koondama ja põllumajandussektor selle kaudu väheneb. Mul on ka seda väga raske vaadata, aga kriiside tagajärjel on see ettevõtjate valik. Kuna on saadud väga tugevalt pihta ja nähtavaks aastaks on see lünk sees, siis ma mõistan, et on vaja tegutseda …… nimel, et need inimesed saaksid tagasi sinna tööle. Kindlasti …… puhul ma usun, et kui me suudame selle tööstuse taastada, siis need inimesed seal kindlasti oma koha leiavad, kellel on kogemus ja teadmine. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Ma sulgen läbi... Härra Reinsalu, tõepoolest, te jõudsite viimasel hetkel registreeruda vastusõnavõtuks. Ja kuna härra minister osundas teie seisukohtadele, siis, Urmas Reinsalu, sõnavõtt kohapealt vastusõnavõtuna, palun!

Suur tänu, lugupeetud minister! Ma sulgen läbi... (Saalist räägitakse.) Härra Reinsalu, tõepoolest! Te jõudsite viimasel hetkel registreeruda vastusõnavõtuks. Kuna härra minister osundas teie seisukohtadele, siis, Urmas Reinsalu, sõnavõtt kohapealt vastusõnavõtuna, palun!

Aitäh! Härra minister! Ma soovin teile jõudu. Loomulikult, te asusite ametisse, niisugune akuutne kriis on enesemõistetavalt keerukas. Aga vaadake, mida ma teile ka nõu andsin, ja täiesti heatahtlikult. See eeldab reaalajas otsuste tegemist. Te ütlete, et te mõistate seda valu, millele ettevõtjad on osundanud, sektoriinimesed on osundanud, ja seda tuleks teha. Ka praegu siin puldis te tunnistasite seda, et härra Kruusega koos te valmistate ette seaduseelnõu, mis seda nõuaks. Aga kuulge, kahes ettevõttes on läbi viidud koondamised, kokku üle 80 inimese, sellepärast et seda asja ei ole tehtud. Kuulge! Koguneme, töötame välja. Kui palju see lause sinna seadusesse kirjutada siis nii väga on. Nädal aega ja oleks võimalik vastu võtta. Ja vaadake, mis on probleem, härra põllumajandusminister! Ettevõtjad ootasid ju teilt valitsuse nimel selgust, otsust, et jah, see tehakse. Aga nad ei ole tänase päevani seda saanud. Ka praegu te ütlesite, et teie olete nõus, aga te olete kinnitanud ka seda, et valitsus on vastu. Kui te oleksite andnud selle veksli – noh, see on aumehe sõna valitsuse puhul, me lahendame selle küsimuse, ka selle viibega, kui on vaja seadus välja töötada –, siis oleksid võimalikud olnud ka need käitumishoiakud teistsugused. Aga selle asemel öeldakse lihtsalt, et aga Frank Utter oleks niikuinii pankrotti läinud, tootmine. Aga juhatuse juht lükkas tagasi selle väite. Kust võtavad ametnikud riigi poolt praegu seisukoha hakata diagnoosima ettevõtete eluvõimelisust selles olukorras? Mu sõnum oli paraku ettevõtjalt väga selge ja konkreetne. Nii et minu sõnum on selline, et öelge see avalikult välja, mis on valitsuse positsioon, kui te olete võimeline saavutama valitsuse selge otsuse ja siis venitusteta seda rakendama. Kui see eeldab seadusemuudatust, Euroopa konkurentsidirektoraadist loatähe võtmist, siis tuleb need menetlusteed läbi käia. Ma ei näegi teist alternatiivi. Aitäh!

Aitäh! Härra minister! Ma soovin teile jõudu. Loomulikult, te asusite ametisse ja niisugune akuutne kriis on enesestmõistetavalt keerukas. Aga vaadake, ma andsin teile nõu, ja täiesti heatahtlikult. See eeldab reaalajas otsuste tegemist. Te ütlete, et te mõistate seda valu, millele ettevõtjad on osundanud, sektoriinimesed on osundanud, ja seda tuleks teha. Ka praegu siin puldis te tunnistasite, et te härra Kruusega koos valmistate ette seaduseelnõu, mis seda nõuaks. Aga kuulge, kahes ettevõttes on läbi viidud koondamised, kokku üle 80 inimese, sellepärast et seda asja ei ole tehtud. Kuulge! Koguneme, töötame välja! Kui palju see lause sinna seadusesse kirjutada siis nii väga on. Nädalaga oleks võimalik [eelnõu] vastu võtta. Ja vaadake, mis on probleem, härra põllumajandusminister! Ettevõtjad ootasid ju teilt valitsuse nimel selgust, et tehtaks otsus. Aga nad ei ole tänase päevani seda saanud. Ka praegu te ütlesite, et teie olete nõus, aga te olete kinnitanud ka seda, et valitsus on vastu. Kui te oleksite andnud veksli – noh, see on aumehe sõna valitsuse puhul, et te lahendate selle küsimuse, ka viibega, kui on vaja seadus välja töötada –, siis oleksid võimalikud olnud ka teistsugused käitumised, hoiakud. Aga selle asemel öeldakse lihtsalt, et aga Frank Kutter oleks niikuinii pankrotti läinud. Juhatuse juht lükkas tagasi selle väite. Mille põhjal võtavad ametnikud riigi nimel praegu seisukoha hakata diagnoosima ettevõtete eluvõimelisust selles olukorras? Sõnum ettevõtjalt oli väga selge ja konkreetne. Minu sõnum on selline, et öelge see avalikult välja, mis on valitsuse positsioon, kui te olete võimeline [langetama] valitsuses selge otsuse ja siis venitusteta seda rakendama. Kui see eeldab seadusemuudatust, Euroopa konkurentsidirektoraadist lubatähe võtmist, siis tuleb need menetlusteed läbi käia. Ma ei näe teist alternatiivi. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Täpsustan headele kolleegidele, et selle arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Ühtlasi on meie kõik tänased 15 päevakorrapunkti käsitletud. Tänane Riigikogu istung on lõppenud. Me kohtume homme hommikul kell 10 algaval Riigikogu täiskogu istungil. Rahulikku õhtut!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Täpsustan headele kolleegidele, et selle arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Ühtlasi on meie kõik tänased 15 päevakorrapunkti käsitletud ja ka tänane Riigikogu istung on lõppenud. Me kohtume homme hommikul kell 10 algaval Riigikogu täiskogu istungil. Rahulikku õhtut!