Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu (367 OE) esimene lugemine

Esimene päevakorrapunkt: Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu 367 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Andrei Korobeiniku.

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest läks aega, enne kui me jõudsime selle põneva päevakorrapunkti juurde. Aga võib-olla nüüdseks on ka koalitsioonil küpsenud arusaam, et olukord, nii nagu ka hea kolleeg Reinsalu mainis, on pehmelt öeldes problemaatiline. Meil on riigieelarvest puudu igal aastal umbes miljard eurot. See on väga suur raha. Kujutage ette, see on võrreldav meie riigikaitsekuludega. Sisuliselt võib öelda, et Reformierakonna juhtimisel on Eesti rahva käest, Ukraina inimeste käest ära võetud see raha, mis on kriisi ajal väga vajalik. Ja miks oleme me siia olukorda sattunud? Põhjus on Reformierakonna majanduspoliitikas, mis, nagu ka ekspeaminister Andrus Ansip ütles, on pehmelt öeldes ebaõnnestunud. Reformierakond üritab raha koguda selleks, et jagada see raha rikkamatele inimestele. Järgmisest aastast alates on pool miljardit eurot mõeldud rikastele maksusoodustuse tegemiseks. Samal ajal kavatseb tänane valitsus maksustada tulumaksuga pensione. Kolm pensionäri loovutavad raha selleks, et tõsta ühe Riigikogu liikme palka. Lisaks muidugi muud samaväärsed mõtted, nagu automaks, mis lööb kõige valusamalt just maal elavaid inimesi ja suurperesid. Peretoetust on vähendatud, suhkrumaks on mõeldud selleks, et võtta raha laste käest, ja nii edasi. Aga on ka palju mõistlikum alternatiiv. Lisaks juba mainitud rikaste soodustuse ärajätmisele on võimalik saada raha, rakendades solidaarsusmaksu pankadele. See tooks riigieelarvesse tänase seisuga umbes pool miljardit eurot igal aastal. Tulevikus see summa ilmselt väheneb, aga siis oleks võimalik teha püsiv maksuskeem, mis võiks meid teenida aastakümneid. Lihtsalt praegu olukorras, kus Ukrainas käib sõda, on mõeldav arutada just solidaarsusmaksu. Kõlavad arvamused, et on vale maksustada edukaid ettevõtteid selle pärast, et nad lihtsalt teevad oma tööd hästi. Aga pankade puhul me ei saa rääkida sellest, et nad intresside kogumisega loovad majanduses lisandväärtust. Vastupidi, vaatame Eesti olukorda. Kuna Eestis on maks pankade kasumilt kõige madalam, siis kasumid voolavad siit välja. Pankadel on ebasoodne luua siia töökohti, nad loovad neid parema meelega seal, kus on maksud kõrgemad. Sedasi nad saavad oma tulu vähendada. Näiteks [on nii] Leedus, mis on juba rakendanud pankade kasumi maksu. Ja Leedu puhul me ei saa rääkida sellest, et selle tulemuseks on suurte pankade lahkumine Leedust. Ükski pank ei ole Leedust lahkunud. Leedus on Eestiga võrreldes edukam majandus. Eesti majandus on ainuke – mitte ainult Euroopa Liidus, vaid Euroopas tervikuna –, mis sel aastal langeb. Nii et Leedust võiksime me pigem eeskuju võtta. Ja ma loomulikult kahtlustan, et antud ettepanek toetust ei leia. Aga ma olen täiesti kindel, et järgneva kolme aasta jooksul ei ole võimalik valitsusel mitte arvestada Eesti majanduse reaalse olukorraga. Nagu Andrus Ansip ütles, tõepoolest ei saa tänastes probleemides süüdistada eelkäijaid, näiteks siia saali tulnud Jüri Ratast, kes oli peaminister koroonaajal. Koroonaajal me saime väga hästi hakkama. Kui sa oled olnud kolm aastat peaminister, siis sa pead aru saama, et sina oled süüdi. Andrus Ansip muidugi oli selles mõttes radikaalsem. Ta ütles, et kui sa hakkama ei saa, siis sa võiksid ära minna. Aga minu ettepanek oleks enne äraminekut ära teha vajalikud otsused. Ja üks otsus on siin täna teie ees, head kolleegid. See on pangamaksu rakendamine. Nii et ma väga loodan teie suurele toetusele selle otsuse eelnõu puhul. Suur tänu! Olen valmis küsimustele vastama.

Suur tänu ettekande eest! Teile on ka küsimusi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Me kindlasti toetame seda eelnõu. Aga küsimus on selline. Lugupeetud ettekandja, mis te arvate, miks peaminister selle asemel, et tuua Leedu [eelnõuga] analoogne eelnõu siia Riigikokku või vähemalt alustada diskussiooni kas ühiskonnas või valitsuses, lihtsalt ühel hetkel kutsus enda juurde pankade esindajad? Need põhimõtteliselt ostsid ennast sellest olukorrast välja, lubades [osa] raha riigile suunata. Pangamaksust enam keegi ei räägi. Ja kui me küsime ministri käest siin saalis selle kohta, siis ta ütleb, et pangad on ju tegelikult meile juba lubanud, et nemad panustavad rohkem.

Suur tänu, hea kolleeg, selle hea küsimuse eest! Tõepoolest, kui peaminister oleks siiras, siis oleks ta vähemalt andnud indikatsiooni, et ta on valmis aruteluks. Täna kõlas siin näiteks väga hea ettepanek alustada arutelu tuumaelektrijaama üle. See ju ei tähenda seda, et kohe homme hakatakse ehitama, aga arutelu avamine on väga mõistlik. Kaja Kallase puhul peab tõdema, et ükski tema lubadus ei ole pidanud. Ta on rikkunud kõiki lubadusi, mis ta enne valimisi andis, välja arvatud see üks – pankade kasumid on pühad, neid ei tohi puutuda. See on ainuke lubadus, mis on tänaseks täidetud. See on hästi kurb, et kõik maksud on tõusnud, peretoetused on langenud, aga pankade kasumid on alles. Ma ei oska öelda, millest selline valik on tingitud. Aga mina küll tahan, et Eestil oleks peaminister, kelle prioriteedid on natuke mujal.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Hea ettekandja! Tõesti väga oluline eelnõu on meil arutlusel. On tekkinud väga kummaline olukord. Valitsus on valmis erinevate maksutõusude ning uute maksude kehtestamisega mitmel muul moel inimesi koorima, aga sellist ühekordset pankade liigkasumi maksu kehtestada ei soovita. Ja kui ma olen selle kohta pärinud peaminister Kaja Kallaselt, on peaminister alati vastanud, et meil kehtib õiguskindluse põhimõte ja pankasid ei tohi niimoodi maksustada. See tundub natukene topeltstandard olevat, kuna see õiguskindluse põhimõte, tundub, tavakodanikele ei kehti. Täpselt samamoodi, nagu ütleb meie põhiseadus, et puuetega inimesed ja paljulapselised pered on riigi erilise hoole all, neile näiteks maksuerisusi ei looda. Kas teie hinnangul on peaministril mingisugune oma põhiseadus, mille järgi on riigi erilise hoole all pangad ning õiguskindluse põhimõte kehtib samuti ainult pankadele?

Suur tänu küsimuse eest! Tõepoolest, hea näide peaministri suhtumisest on automaks. Automaksu puhul valitsus otsustas, et mingeid erisusi näiteks suurperedele ei tehta. Puudega inimene saab erisuse siis, kui ta on auto ümber ehitanud. Kui ta sõidab tavalise autoga, siis maksku täie rauaga. Seal erisusi ei ole, aga pankade puhul ei tohi kasumit absoluutselt isegi mainida. Ma arvan, et see on … Ma isegi ei saa öelda, et see on Reformierakonna suhtumine. Näiteks ma täna lugesin, kuidas Jürgen Ligi täitis europarlamenditesti ja avastas, et seal esikümnes oli ainult üks Reformierakonna kandidaat. Andrus Ansip avastas, et Reformierakond ei ole see Reformierakond, kui tema oli peaminister. Ja tõepoolest, ma ei usu, et hea kolleeg Aivar Sõerd … Ta oli ju rahandusminister siis, kui Eesti riik oli sügavas kriisis, ja ta suutis Eesti riigi kriisist välja tuua. Kas tänane valitsus suudab seda? Kas Mart Võrklaev ja Kaja Kallas suudavad seda? Loomulikult mitte. Ja miks just pangad? Ma ei tea. See ilmselt on mingisugune Kaja Kallase isiklik valik, miks ta tahab kaitsta just neid, mitte pensionäre ega lapsi, vaid just neid Skandinaavia pankasid. Ma ei tea. Ma arvan, et see on küsimus, mida võiks peaministri käest küsida.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Kõnealuse eelnõu suund on kahtlemata väga õige. Muidugi oleks olnud väga vajalik see juba varem vastu võtta, sellepärast et väga suur osa sellest rahast, sajad miljonid eurod riisutakse ära, ilma et see oleks õiglaselt maksustatud. Aga ma mõtlesin küsida teie käest seda, kas teil on informatsiooni selle kohta, mis võib olla valitsuserakondade soovimatuse taustaks sellist eelnõu toetada. Kas see võib olla seotud asjaoluga, et valitsuserakondade juhtpoliitikutel ja nendega seotud isikutel endal on päris palju pankade aktsiaid ja seetõttu saavad nad ise rahalist kasu sellest, kui pankasid kõrgemalt ei maksustata, ja nad saavad Eesti ühiskonnast riisuda metsikuid kasumeid, nagu nad seda näiteks mullu tegid? Kas teil on sellist informatsiooni? Ja isegi kui ei ole, kas te peate tõenäoliseks, et see võib olla oluline osa põhjenduste paletist, mis aitab selgitada nende käitumist?

Suur tänu! Kahjuks minul seda infot ei ole ja valitsuses toimuvad protsessid on tihti ka üsna [varjus]. Valitsuse istungite kohta on protokollid, aga nende omavahelised arutelud ei ole mulle teada. Hea näide: siin hiljuti oli üks platvormitöö direktiiv, mida Eesti 200 üritas mitte läbi lasta. Ja arupärimiste arutelude käigus selguski, et see oli konkreetsete inimeste huvides, see ei olnud terve valitsuse huvi. Miks on Kaja Kallas pankade peamine kaitsja, ma ei oska öelda, aga ma olen täiesti kindel, et Eestile on see ülikahjulik. Veel kord, küsimus ei ole selles, et keegi on teinud ülihea toote või teenuse, mis on väga kasumlik. Pankade kasumid on suured tänu sellele, et euribor on [kõrge]. Pangad ei pea selleks tegema mitte kui midagi. Intressid on Eestis suuremad kui Skandinaavias, kuigi Eesti klientide distsipliin on sama hea või isegi parem kui näiteks Rootsi klientide oma. Aga pangad peavad võimalikuks küsida Eesti inimeste käest iga kuu rohkem raha. See olukord on kahtlemata täiesti ebaõiglane. Ja veel kord, ma ei tea, miks Kaja Kallas otsustas, et pangad on viimased, kelle juurde ta [läheb] või õigemini üldse ei [lähe].

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Siin käis Andrus Ansipi nimi läbi. Kui Andrus Ansip oli peaminister, oli tal vähemalt rohkem optimismi ja ta isegi lubas, et viib meid viie rikkama riigi hulka. See oli optimistlik, aga ei täitunud. Praegusel valitsusel isegi seda optimismi ei ole. Ja vaadates neid otsuseid, mis tehakse – kaugel sellest. Te ise mainisite, et Kaja Kallas ega tema valitsus ei ole tegelikult ühtegi head initsiatiivi ellu viinud, pigem vastupidi. Ja kõikidest nendest lubadustest, mis valimiste-eelsel ajal anti, kinni ei peetud, vaid pigem ikkagi peteti rahvast. Rääkides pangamaksust, pangad tegelikult nende jaoks heal ajal ei ole ju oma mustreid muutnud. Nad ei ole langetanud intressi, kui nad on eraisikutele ja ettevõtjatele laenu andnud, ehk nad ei ole omapoolset käiku teinud, et anda panus ühiskonda.

Aitäh!

Mis selle taga ikkagi on, et valitsus ei soovi pangamaksu rakendada?

Aitäh! Ütleme, pangad on ikkagi üldises konkurentsis natuke enda marginaali langetanud, aga tõepoolest, see on [Eestis] kõrgem kui näiteks Soomes või Rootsis. Ühtegi põhjust ma sellele ei tea. Kõige suurem probleem on see, et seda kõrge intressiga [saadud kasumit] veel maksustatakse vähe, nii et nad saavad ebaproportsionaalselt palju raha just Eesti pensionäride käest. Mõelge selle peale, et eelmisel aastal läks Eestist välja natuke alla miljardi, peamiselt Skandinaaviasse. Iga Eesti elanik maksis mitusada eurot Rootsi pankadele puhtalt selle pärast, et euribor oli kõrge. Mitte selle pärast, et pank pakkus talle erakordselt head teenust, vaid lihtsalt läks nii. Mitte iga laenusaaja, vaid iga Eesti elanik, alates lastest kuni vanuriteni, on maksnud keskmiselt pea 1000 eurot. See on mõeldamatu! Ja Eesti valitsus väidab, et seda raha lisamaksudega maksustada ei tohi. Kõike tohib: autosid ja limonaadi tohib [maksustada], peretoetused võib lastelt ära võtta, aga pangad – las nad jäävad.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Millega on teie arvates seotud see, et valitsus maksustab vaeseid, mitte rikkaid? Võib-olla Reformierakond kardab kaotada oma sponsoreid.

Aitäh! Ma olen küsinud siin saalis rahandusministri käest, kas ta saab aru, et seesama rikastele suunatud maksusoodustus suurendab ühiskonnas ebavõrdsust. Ta ütles, et tema saab sellest aru ja see on poliitiline valik. Meie, hea kolleeg, oleme sinuga ju liberaalid, eks ole. Meie arvame, et riik peab sekkuma võimalikult vähe, aga ta peab sekkuma siis, kui inimene vajab abi. Kriisi ajal inimene vajab riiki. Kriisi ajal on riigi ülesanne just see, et ta peab aitama neid, kes saavad kriisi ajal kõige rohkem pihta: vanurid, lapsed, suured pered. Need on needsamad sihtgrupid, kust Reformierakond võtab raha ära. Ehk kriisi ajal riik tuleb ja võtab vaesemate inimeste käest raha ära, selleks et jagada seda mulle või sulle. See on täiesti ebaõiglane. Ma olen rahandusministriga nõus, et see on poliitiline valik, aga mina küll sellist poliitilist valikut toetada ei saa. Ma arvan, et selline poliitiline valik viib Eesti aastateks Euroopa Liidu mudaliigasse ja selle eest võiks peaminister vastutuse võtta. Mida varem, seda parem.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud ettekandja! Pankade kasum on kiiresti kasvanud, kuna euribori tõusu tõttu on hoogsalt kasvanud ka euriboriga saadud laenudelt teenitav tulu. Euriboriga saadud lepingud moodustavad enamiku Eesti eluasemelaenudest, liisingutest ja ettevõtete laenudest. Nüüd numbritest. Eesti Panga info kohaselt olid Eestis tegutsevad pangad eelmise aasta kokkuvõttes väga kasumlikud. Nad teenisid aasta kokkuvõttes 940 miljonit eurot. Käesoleval aastal on pangad veelgi edukamad. Kui eelmisel aastal samal ajal oli nende kasum 213 miljonit eurot, siis oli Eesti krediidiasutuste kasum selle aasta esimeses kvartalis juba 444 miljonit eurot. Fakt on see, et viimastel aastatel on pangad teeninud märkimisväärseid kasumeid, samas kui paljud ühiskonnagrupid seisavad silmitsi majanduslike raskustega. Andrei, kas sinu arvates on olukord õiglane?

Muidugi, hea kolleeg, ei ole olukord õiglane. Sellepärast me tulemegi selle initsiatiiviga välja. Ma arvan, et nii suur kasum ilmselt väga pikaajaline ei ole, järgmisel aastal me võib-olla näeme väiksemat numbrit. Aga ma olen siin varasema küsijaga nõus, et see lahendus oleks võinud tulla juba varem. Leedu võttis selle [otsuse] vastu eelmisel kevadel, see jõustus juunis ja Leedu majandus kasvab. Mitte muidugi puhtalt sellepärast, et nad rakendasid pangamaksu, aga suuresti sellepärast, et nad ei läinud vaesemate inimeste kallale. Nagu sa väga õigesti [ütlesid], ei ole pensionäridelt raha äravõtmine lihtsalt ebaõiglane, vaid on ka väga kahjulik majandusele tervikuna. Kui sa võtad raha pensionärilt ja annad raha rikkamale inimesele, siis see raha ei jõua nii kiiresti tagasi ringlusse, mis tähendab seda, et eelarve jääb tulust ilma. Nii et valitsuse otsused suurendavad ühiskonnas ebavõrdsust, aga need kahjustavad ka Eesti majandust. Sisuliselt on kaks halba asja korraga. Miks nad seda teevad? Ma ei kujuta ette. Ma arvan, et see on lihtsalt ebakompetentsus, millele juhtis tähelepanu ka ekspeaminister Andrus Ansip. Kahjuks on meil selline valitsus, mis ei oska majanduspoliitikat teha.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Jaa, antud eelnõu on igati mõistlik ja EKRE on ka samasisulise eelnõu varem teinud. Jääbki täitsa arusaamatuks, miks tänane valitsus kõiki sektoreid maksustab, aga pangasektori millegipärast on täiesti välja jätnud. Seda enam, nagu siin täna on kõlanud mitmel korral ja me kõik teame seda, et euribori hind on erakorraliselt pankade kasumit väga palju suurendanud. Mitte et keegi pankade vastu oleks, loomulikult on pankasid vaja ja see on üks ettevõtluse vorme, aga ma olen täiesti seda meelt, et tuleks maksustada seda erakorralist tulu. Aga kuidas sulle tundub maksu mittetegemise põhjendus, et me ei saa neilt võtta, kuna me tagame [niimoodi] kapitali parema kättesaadavuse ettevõtjale ja nii edasi. Minule teadaolev info ei näita küll seda, et ühiskonnas oleks ettevõtjatele kapital selle tulemusena paremini kättesaadav või soodsam. Kuidas sul sellest arusaamine on?

Hea kolleeg! Mul on täpselt samasugune arusaam, et kui pankade kasum oleks maksustatud … Meil on tõepoolest sarnane eelnõu EKRE omaga. Meil on mõned detailid teistmoodi. Meie ettepanek on see, et kui pankade jaoks heale ajale järgnevad halvemad ajad, siis võiks maksu tasaarveldada, mis tähendab seda, et pangad ei ole selle riski ees, et nad peavad praegu meeletult raha koguma selleks, et kriisi ajal seda kasutada. Ja teiseks, kui meil oleks juba praegu pangamaks, siis see tähendaks seda, et pankadel oleks soodsam teha Eestis investeeringuid, sellepärast et kui sul on suur kasum, sa investeerid selle ära, kui sul on väiksem kasum, sa maksad selle pealt väiksemat maksu. Rootsis või Leedus nad maksavad oluliselt rohkem makse ja sellepärast on neil soodsam investeerida seal. See tähendab seda, et pangad oleksid panustanud Eesti majandusse tunduvalt rohkem, kui nad praegu seda teevad. [Praegu] on neil väga ebasoodne panustada Eesti majandusse selle tõttu, et valitsus neid ei maksusta, erinevalt teistest. Ma olen mingis mõttes nõus sellega, et me peame ikkagi lähtuma üldistest reeglitest. Me ei saa teha midagi, mis väga radikaalselt erineb sellest, mida teevad meie naabrid. Aga pankade [maksustamise] puhul me oleme pigem erandlikud, et me neid ei maksusta olukorras, kus teised seda teevad. See tähendab seda, et pangad teevad investeeringuid ja panustavad majanduskasvu teistes riikides, mitte Eestis. Nii et see on ka üks probleem, mille lahenduseks võiks selle praeguse [otsuse] ülesande [andmiseks valitsusele] vastu võtta ja loota, et valitsus seda ka täidab. Nii et loodan jah teie toetusele.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea kolleeg Andrei! Teatavasti on pangandus samasugune eraettevõtlus nagu iga teine, näiteks automüük. Praegu on just tegemisel automaks. See küll kahjuks või õnneks ei lähe automüüjatele, nii nagu praegusel juhul üleeuroopalise euribori tõusu [tõttu kasum] laekub eraettevõtja taskusse. Minu küsimus on selline, kas sa tead mõnda teist eraettevõtlusvormi, kus siis kas riikliku regulatsiooniga või üleeuroopalise regulatsiooniga kukuks samamoodi õnn õuele ja eraettevõte saaks tohutuid lisakasumeid.

Aitäh! See on hea küsimus. Ma võiks vastata, et see on näiteks kasiinoäri. Aga ei ole, sellepärast et kasiinodes on kasumimarginaal väiksem ja maksud on oluliselt suuremad. Eesti Loto ei ole. Eesti Loto potentsiaalne kasumimarginaal on umbes 50%, miinus kulud. See jääb pankadele tunduvalt alla. Nii et kasiinod, loteriid – kõik need valdkonnad on pankadega võrreldes vähem kasumlikud. Sellist äri ei ole. Võib-olla mingisugused kuritegevusega seotud valdkonnad, aga ma ei oska neid kasumimarginaale seal hinnata. Nii et igal pool, kus on ajalooliselt kõrgemad kasumimarginaalid – näiteks alkoholi müük, kasiinod ja nii edasi –, on riik tulnud ja teinud regulatsioonid, mis seda kasumimarginaali vähendavad. Ka pankade puhul on paljud riigid läinud seda teed, aga mitte Eesti.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud ettekandja! Ei, neid valdkondi, kus erakorraliste olude tõttu võib tekkida soodne majanduskonjunktuur …

Nii.

… võib siiski veel näiteks tuua. Näiteks hiljuti, kui ma nüüd õigesti mäletan, kahekordistusid Venemaa-reise tegevate bussifirmade kasumid. Ja põhjus on ka olemas. Soome-Vene piir on kinni ja Soome kliendid liiguvad Venemaale läbi Eesti. Ning bussifirmad saavad sealt ka erakorralist kasumit. Ma küsin, kas teil need eelnõud on juba valmis tehtud, mis maksustavad ka teistes valdkondades tekkinud erakorralisi kasumeid.

Suur tänu, hea kolleeg! Õnneks on Reformierakond teinud ennetava löögi ja tühistanud tasuta bussisõidu maakondades. See vähendas bussifirmade kasumimarginaali. See oli selline ratsukäik Reformierakonna poolt, nii et bussifirmade kallale me enam ei läheks. Ma saan aru, selle valdkonnaga saate teie väga hästi hakkama. Ja kui sa tood veel näiteid, siis ma oskan neid võib-olla detailsemalt kommenteerida.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Meeldetuletuseks headele kolleegidele: otsuse eelnõu menetlemise juures on võimalus esitada kokku kaks küsimust, aga kummalegi ettekandjale üks küsimus. Ja nüüd, head kolleegid, palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni ehk siis rahanduskomisjoni seisukohti ja otsuseid tutvustama hea kolleegi Aivar Sõerdi. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 367 oma 18. märtsi istungil. Annan lühidalt ülevaate arutelust. Arutelu oli selline, et komisjoni esimees küsis, kas Keskerakonna fraktsiooni esindaja soovib eelnõu tutvustada, ja Andrei Korobeinik vastas, et eelnõu võiks toetada, sest tegemist on positiivse eelnõuga. Siis arutas komisjon [täiskogus] arutelu kuupäeva. Algselt oli see 2. aprill, aga 2. aprillil oli Andrei vist ära välislähetuses ja see kuupäev [langes] välja. Komisjoni esimees pakkus, et eelnõu esimene lugemine võiks toimuda 9. aprillil. Komisjoni esimees andis ka teada, et eelnõu vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Komisjoni liikmed nõustusid konsensuslikult. Sellega arutelu piirdus. Komisjon tegi otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. aprillil, aga see on nihkunud tänasesse kuupäeva. Ühel korral vist, kui ma õigesti mäletan, ei ilmunud algataja välja. Ettepanek võtta [eelnõu] päevakorda 9. aprillil oli konsensuslik. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks Aivar Sõerd, see oli ka konsensuslik. Tänan tähelepanu eest. Vastan küsimustele.

Teile on ka küsimusi. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea komisjoni ettekandja! Te just tõite Andreile küsimust [esitades] ühe näite, mis ei olnud tegelikult kohane, arvestades bussiliiklust. Ühele ettevõttele, kes on saanud kaks korda rohkem kasumit, ei ole ju katusorganisatsioon või siis regulaator andnud mingeid suuniseid piletihinna kujundamiseks, nii nagu praegu on tegelikult pankade puhul intressi mõttes. Keskpank on öelnud, mida tuleb teha ja mis on euribori määr. Ja meie kõik, kellel on laenud, maksame selle ju tegelikult kinni. Sellest lähtubki hea kolleegi Andrei Korobeiniku ettepanek, et me võiksime kehtestada selleks perioodiks solidaarsuspangamaksu, et pangad saaksid solidaarselt panustada praegusel kehval ajal majandusse.

Minu küsimus, mis ma siin esitasin, oli väga asjakohane. Ja tegelikult on neid valdkondi ja majandusharusid, kus erakorralistel asjaoludel või mingite ühekordsete põhjuste tõttu tekib soodne konjunktuur ja sellest tekivad ühekordsed erakorralised kasumid, kindlasti rohkem kui ainult see näide.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olite isegi kunagi rahandusminister. Võib-olla te saate mulle seletada praegu, miks on pensionide maksustamine hea, aga pankade maksustamine halb?

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh selle küsimuse eest! Meil on ilmselt siin peale komisjoni ettekannet ka läbirääkimiste voor. Seal saab neid teemasid käsitleda. Komisjonis me seda ei arutanud.

Andrei Korobeinik, palun!

Hea Aivar! Kahjuks vist ainult fraktsioonid saavad sõna võtta. Võib-olla on tahtjaid rohkem kui üks ja hea kolleeg Aleksandr ei pääse löögile. Ma ei oska öelda, siin juba fraktsiooni esimees tahtis sõna võtta. Aga ma küsin sinu käest. Reformierakond on ju Eestit päris pikalt juhtinud, küll väikese vaheajaga, aga siiski. Eelmise kriisi ajal suutis Reformierakonna juhitud valitsus Eesti kriisist päris edukalt välja tuua. Need otsused olid valusad – kahtlemata oleks ka pangamaks valus otsus –, aga need võeti vastu. Nüüd me näeme, et me oleme Euroopa Liidu viimased teist aastat järjest. Mis sa arvad? Sama Reformierakond justkui. Mis sa arvad, milles see vahe seisneb, miks praegu Reformierakond hakkama ei saa, aga toona sai?

Hea küsija, tõepoolest, peale komisjonipoolset ettekannet on läbirääkimiste voor. Siis me saame käsitleda poliitikat, ajalugu ja praktikat laiemalt. Jääks praegu ikkagi komisjoni arutelu juurde, nii nagu kord ette näeb. Käsitleme neid teemasid läbirääkimiste voorus.

Tõepoolest, kuna ma näen ka protseduurilise küsimuse soovi, siis ma nõustun igati ettekandjaga, et tema põhiülesanne on tutvustada arutelu komisjonis, mitte uurida ühe või teise erakonna ajalugu, nende seisukohti, nende muutumist ja nii edasi. Nii et, head kolleegid, jääme [komisjoni arutelu] juurde. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Hea ettekandja! IMF-i prognooside järgi on Eesti Euroopas ainus riik, kus majandus langeb. Seejuures on meil üks suurimaid hinnatõuse, lisaks töötus kasvab. Seejuures otsib valitsus paaniliselt, kuidas täita eelarveauku. Samas, maksuküüru kaotamise lubadusega tekitatakse juba iseenesest poole miljoni euro ulatuses kulusid juurde. Selle raha, mida inimesed võivad maksuküüru kaotamise plaanist võita, söövad ülejäänud maksutõusud ja kogu hinnatõus ära. Tundub, et riik enam isegi ei tea, kust saaks veel teenida. Automaks ja suhkrumaks. Nüüd on veel leitud uus võimalus – rahatrahvide tõus, riigilõivude tõus. Parkimistrahvi eest tuleb maksta 80 eurot ja ID-kaardi kiirkorras tegemine [maksab] 250 eurot. Ja tegelikult tekitab kõik see ebavõrdsust ning inimesed muutuvad vaesemaks. Kas te ei arva, et kui valitsus oleks loobunud maksuküüru kaotamise plaanidest ja maksutõusudest ning oleks kehtestanud pangamaksu, siis oleks majanduslik olukord täna parem ja inimeste käekäik parem?

Aitäh! Ei arva.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te mainisite siin, et justkui mingis ärivaldkonnas tekib juhuslikult soodne konjunktuur. Antud juhul ei ole panganduses tekkinud soodsat konjunktuuri, vaid seal pidevalt teatud aja tagant, euribori tõstes keskpanga poolt, tekib erakorraline kasum. Mitte ainult ei teki kasum, vaid ka inimesed, kes ei suuda neid intresse maksta, peavad loobuma odavalt oma kinnisvarast, ja siis ostetakse seda kinnisvara odavalt kokku. See on pidevalt nagu jätkuv protsess, seda me oleme näinud aastakümnete jooksul. Ja minu küsimus on see, et miks on teie arvates vale, kui seda protsessi juhitaks kuidagi mõistlikumalt ehk siis ei soodustataks ühte teatud ettevõtlusvaldkonda, vaid seda kuidagi reguleeritaks paremini, et sellest oleks kasu ka ühiskonnale.

Aitäh! No jah. Tegelikult on pangandussektor üks enim reguleeritud valdkondi üldse. Nii et seda ei saa küll öelda, et pangandus ei oleks reguleeritud. Aga see soodne konjunktuur ja euribori tõus, mis on seotud keskpanga rahapoliitika intresside tõusuga, on ka omakorda seotud sellega, et inflatsioon läks käest ära. See on tõhus hoob inflatsiooni alandamiseks ja see on ka toiminud. Tegelikult on ainult aja küsimus, kui Euroopa Keskpank rahapoliitika intressimäärasid langetama hakkab. Siin on turul üsna suur konsensus. Juba sel aastal hakkab see juhtuma, mis tähendab seda, et pankadele soodne periood möödub.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud ettekandja! Pangad teenisid iga Eestis töötava inimese kohta 113 eurot puhaskasumit kuus. Kas te maksuameti endise peadirektorina ei näe ühtegi põhjust pangasektorile ajutise solidaarsusmaksu kehtestamiseks?

See küsimus, ma ütleksin, ei ole asjakohane. Sellest ajast on väga palju aega möödas, kui ma maksuameti peadirektorina töötasin. Aga pankadel ju tõuseb järgmisest aastast avansiline tulumaks. Ja kui me vaatame selle aasta eelarvetulude laekumisi, siis pankade makstud dividendidelt laekunud tulumaks on kasvanud ja moodustab märkimisväärse osa ettevõtte tulumaksu laekumistest. Ettevõtte tulumaks on üks paremini laekuvaid maksutulusid sel aastal.

Anti Allas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma ei usu, et seda komisjonis arutati, aga kui arutati, siis [küsin,] ega ei ole kaalutud maailmas, et osa sellest erakorralisest tulust riikide stabiilsusmehhanismi kanda. Kas on see [küsimus] viimase 50 aasta jooksul tulnud Euroopas arutlusele? Võib-olla teie kui hea spetsialist teate seda.

Ei ole küll sellist informatsiooni, et eraldi mingit fondi selliselt hakataks moodustama. Aga siiski, asjakohane on märkida seda, et pankade euribori tõusust tingitud kasumite teenimise kõrgkonjunktuuri hetk hakkab tegelikult mööduma, sellepärast et euribor on languses. See tähendab, et pankade teenitav intressitulu hakkab [vähenema]. Samas maksavad pangad järjest rohkem intresse oma kogutavatelt hoiustelt. Ehk siis see on ju panga kulu. Nii et hoiuste intressikulu on kasvamas, samas pankade teenitav intressitulu on vähenemas. Nii et olukord on muutunud ja tegelikult kasumi teenimise kõrgkonjunktuur on möödumas.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Küll aga on küsimusi istungi juhatajale istungi läbiviimise reeglite kohta. Ma kuulan need kõik ära ja siis vastan. Kolm tükki võtan, sellest vast piisab. Andrei Korobeinik, palun!

Hea istungi juhataja! Mul on siis kaks küsimust korraga, et mitte uuesti vajutada. Esiteks, kas ma mäletan valesti, et küsimus istungi läbiviimise kohta kuulub arutelule kohe, mitte siis, kui istungi juhataja avastab, et ta võiks sellele vastata? Ja teine küsimus. Siin hiljuti esines hea kolleeg Jürgen Ligi, kes komisjonipoolse ettekandjana pidas väga maailmavaatelise loengu. Komisjonis toimunud arutelu kohta ütles ta, et oli üks ebaadekvaatne küsimus, ja sellega tema ülevaade komisjoni [arutelust] piirdus. Aga ta rääkis kaheksa minutit täis, rääkis Reformierakonnast, teistest erakondadest. Seda oli tegelikult huvitav kuulata. Miks teie arvates komisjonipoolne ettekandja seda teha ei saa? Istungi juhataja ju ei katkestanud Jürgen Ligit. Kas Jürgen Ligi on millegi poolest parem kui Aivar Sõerd? Ma arvan, et Aivar Sõerd oleks maailmavaatelist arutelu väga hästi pidanud ja see oleks andnud eelnõu arutelule juurde väga palju uut ja huvitavat infot.

Jah, ma vastan õige pea. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Ma ei ole kunagi kasutanud võimalust, et kuritarvitada protseduurilist küsimust, ja ei tee ka praegu seda. Aga tegelikult ma juhin tähelepanu sellele, et vastaja, kes meil oli just puldis, te lasite ta ära sealt, ei vastanud küsimustele, vaid hakkas selgitama hoopis seda, mille jaoks kasutatakse euribori. See ei ole meile mingi uudis, mille jaoks seda kasutatakse. Minu küsimus oli hoopis teine. Ja kahjuks on ta nüüd sealt läinud, mul ei ole mõtet uuesti seda küsimust esitada. Aga ma juhin tähelepanu, et teie saaksite tegelikult sekkuda sellesse. Ja olen ka nõus härra Korobeinikuga, et kuna te lasite vastaja enne ära, siis ei ole enam nende küsimuste esitamisel mingit mõtet.

Kuna lubasin kolm ja Anastassia võttis oma küsimuse tagasi, siis ma võtan ka Rain Epleri [küsimuse]. Vastasel korral ma poleks seda võtnud. Rain Epler, teie küsimus ka ja siis vastan.

Oi! Ma saan aru, et te vastate kõigile korraga.

Jah!

Ahah! Nojah, võib-olla olete ettenägelik ja tõepoolest need ongi kokkuseotavad, nagu ka kõik muudatusettepanekud on üheksseotavad ja siis mahahääletatavad. Mine tea! Minu küsimus tõesti haakub natuke eelnevate küsimustega. Sel korral teil läks täppi! Ma tahtsingi sellest käsitlusest aru saada. Kas te istungit juhatades teete otsuseid lähtuvalt sellest, kas isik, kelle suhtes te otsuseid teete, on teie erakonnakaaslane, koalitsioonikaaslane või on ta opositsioonist? Ma tahtsin ka juhtida tähelepanu sellele, et korduvalt on siin varem juhtunud nii, et komisjonipoolne ettekandja hakkab heietama omi mõtteid hoopis muul teemal ja nii edasi. Sellele juhitakse tähelepanu ja siis reeglina me saame vastuseks, et ta on seal puldis vaba rääkima. Aga nüüd oli olukord, kus te justkui ütlesite, et ei peaks esitama küsimusi selle kohta, mis ei puuduta komisjoni arutelu. Natuke raske on orienteeruda, kuidas me siis siin saalis seda debatti peame. Mida selgemaks reeglid saavad, seda lihtsam ju kõigil on.

Jah, head kolleegid! Kindlasti olen valmis selgitama ja ma arvan, et selles mõttes on asjakohane seda taaskord meelde tuletada. Esiteks [küsimus], kas ma kohe [annan sõna protseduuriliseks küsimuseks] või mitte. Ma olen tõepoolest kahel põhjusel [teinud seda, et] ma ei ole alati kohe andnud. Esiteks on see, et see segab head debatti. Ma tahan, et enne [oleks] küsimused ja vastused ära ning seejärel [protseduuriline küsimus]. Teine põhjus on see, et tihtipeale need protseduurilised küsimused ei ole protseduurilised, vaid väljendavad tegelikult küsija seisukohta. See on põhjus, miks ma ei ole võtnud neid kohe. Teiseks puudutan seda [teemat], kui ettekandja räägib sellest, millest ei olnud – antud juhul on [tegu] komisjonipoolse ettekandega – komisjonis juttu. Sellisel juhul on niimoodi, et ta võib, aga ta ei pea rääkima sellest, millest ei olnud komisjonis [juttu]. See on ka Rainile vastus. Te viitasite sellele, et Jürgen Ligi rääkis hoopis millestki muust, maailmavaatest, millest iganes. Tõepoolest, juhtivkomisjonipoolsele ettekandjale, sõltumata sellest, kas ta on koalitsioonist või opositsioonist, ei ole keelatud [rääkida komisjoni aruteluga mitteseonduvast]. Kuigi jah, nagu ka mina juhtisin tähelepanu, on põhiootus ikkagi see, et komisjonipoolne ettekandja räägib sellest, millest oli komisjonis juttu. Nüüd ka [vastus] Mart Maastikule. Siin on ka kahtepidi. Te ütlete, et istungi juhataja ei tohiks mitte mingil juhul sekkuda sellesse, mida komisjonipoolne ettekandja räägib, või ka muudel juhtudel. Ma olen püüdnud ikkagi pigem seda joont hoida, et mitte sekkuda, et me ei hakka andma juhatajana – vähemalt mina – hinnanguid, kas [ettekandja] räägib täpselt sellest, mis oli komisjonis või ei olnud komisjonis. See on tema subjektiivne hinnang. Nii et ma pigem, head kolleegid ja ka Mart Maastik, olen seda meelt, et ma ikkagi istungi juhatajana ei sekku ettekandesse. See on iga hea kolleegi, Riigikogu liikme otsustada, kui palju ta puudutab seda, millest oli komisjonis juttu. Aga loomulikult, kui ei vastata küsimustele, mis puudutavad komisjoni arutelu, siis otse loomulikult olen ma valmis sellele tähelepanu juhtima ja sellisel juhul andma täiendavat aega. Aga head kolleegid! Nüüd oleme jõudnud läbirääkimiste juurde. Palun Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Lauri Laatsi.

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te vaatate meid interneti vahendusel! Täna esitles Keskerakond Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" [eelnõu]. See on hästi oluline eelnõu, arvestades olukorda nii pangandussektoris kui ka majanduses ja seda, millisel viisil valitsus tegelikult soovib eelarveauku täita. Mis puudutab pankasid, [esitas] hea kolleeg Aivar Sõerd ühe [küsimuse], mis kõlas selliselt: kas Keskerakond hakkab maksustama ka teisi ettevõtteid, kes teenivad võib-olla mõnel aastal kahekordset või isegi enam kasumit? Ei, ei kavatse. Ta tõi välja ühe näite bussifirma kohta, kelle aastakasum võrreldes eelnevate aastatega oli kahekordne ja kes veab inimesi Venemaale ja sealt tagasi. Siin tuleb lihtsalt selgelt vahet teha, kas see hind, mille tõttu praegu pangad teenivad, on regulaatorite poolt antud või mitte. Pangad on saanud tulu või kasumit – topeltkasumit, liigkasumit – tänu Euroopa Keskpanga otsusele, millega selgelt tõsteti euribori. Selle bussifirma piletite hinda ei reguleerinud regulaator, samuti ei pannud riik peale kohustust, et selle bussifirma piletid peaksid maksma mitmeid kordi rohkem. Panga puhul see nii on. Pank teenib tänu keskpanga otsusele kaks korda rohkem kasumit. Kui me vaatame selle aasta esimest kvartalit, siis [näeme, et] pankade kasum oli kokku 444 miljonit eurot. Eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes on kasum kaks korda suurem. Nüüd on küsimus, kelle arvelt see kõik tuleb. Euroopa Keskpank tegi otsuse ära. Eesti pangad peavad selle alusel tööd tegema. Ja loomulikult, see raha kogutakse kokku meilt, inimestelt, kes on võtnud pangast laenu, on need siis [eraisikud], kes on võtnud eluasemelaenu, või ettevõtted, kes on võtnud laenu toote või ettevõtte arenduseks. Nüüd vaatame, millisel viisil on üles ehitatud laenuturg. Laen koosneb tavaliselt kahest komponendist. Üks komponent on marginaal ehk siis baasosa, mida pangad võtavad, ja teine [komponent] on euribor. Kui vaadata üleüldist turu käitumist, pankade käitumist ja seda infot, mida on mulle ettevõtjad ja ka eluasemelaenu võtjad edastanud, siis ega seda baasosa pangad ei ole langetanud. Jah, Aivar Sõerd tõi välja, et hoiused on küll suurenenud. Ehk siis nendel inimestel, kellel veel raha on ja kes hoiavad seda hoiustel, jah, on hoiuste tulu suurenenud. Aga see ei ole ju välistanud praegu seda, et pangad teenivad kaks korda rohkem kasumit. Ja hea kolleeg Andrei Korobeinik tõi ka oma ettekandes välja, et praegusel hetkel peavad pangad olema ühiskonnaga solidaarsed ja selle lisakasumi, mille tegelikult Euroopa Keskpank oma otsusega tõi, ühiskonda tagasi andma. Seetõttu meie ettepanek ongi, et me peaksime kehtestama praegu ajutise pangamaksu, et [pangad] oleksid solidaarsed ja aitaksid ühiskonda. Nii et igal juhul on see õige samm. Ja see on palju õigem samm [kui see], mida praegu tegelikult valitsus soovib [teha]. Sooviksin kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks, palun!

Ja kuidas tahab valitsus lahendada praegust probleemi, mis puudutab majanduslangust või siis eelarveauku, mille nad ise on tegelikult tekitanud? Ma lihtsalt tuletan meelde, kuidas auk eelarvesse tekkis. Me otsime Eesti riigis taga miljardit ja natukene pealegi. Auk on ju tekkinud selgelt sellest, kui valimiseelse kampaania raames 2022. aastal koostati eelarvet. Siis lubati hästi palju häid asju, lubati palgatõuse, erinevatesse sektoritesse veel raha pumpamist. 2023. aasta eelarves tõsteti sammuga 2 miljardit tulude poolt, 2 miljardit tulude poolt. Tuletan meelde, et tavaliselt eelarve koostamise puhul on plaan sammuga 1 miljard tulu poolde, 1 miljard kulu poolde. Ehk siis pumbati sisse õhku 1 miljardi ulatuses. Nüüd seda miljardit otsitakse taga. Lisaks sellele tekitab veelgi suurema augu Reformierakonna lubadus kaotada ära maksuküür. See otsus on siin vastu võetud, see hakkab kehtima järgmisest aastast. Pool miljardit! Pool miljardit veel sinna. Kõik see võetakse tagasi tegelikult teiste maksudega: käibemaks tõuseb, tulumaks tõuseb järgmisest aastast, nüüd räägitakse siin magusamaksust, 25 miljonit – ei tea, kas tuleb või ei tule –, automaks. Juba aasta aega me oleme saalis ja komisjonides seda arutanud, aga päriselt ei saada aru, kuidas seda automaksu siis üldse üles ehitada, kui see on vastavuses või kui ei ole vastavuses Euroopa õigusaktidega. Segadust on päris palju. Ja mispärast? Lahendused on ju väga lihtsad, me oleme lahendused ka välja pakkunud. Tahate ära lappida eelarveaugu, mille te olete ise tekitanud? Palun väga, lahendus on siinsamas – pangamaks. [See on] üks lahendus. Teine lahendus: jätke ära maksureform. Pole vaja rohkem inimestel makse tõsta. Võtame sealt, kus seda on võimalik võtta, ja need on pangad. Kõik need muud maksud, mida te praegu tarbimismaksudena soovite võtta, jääks ära. Neid pole lihtsalt vaja, need teevad meie inimesed vaesemaks. Nii et mina kutsun üles kõiki häid kolleege toetama meie eelnõu. Anname koos Eesti Vabariigi valitsusele ülesande, et nad võtaks käsile pangamaksu, töötaks välja [eelnõu] ja tooks siis selle valmis kujul siia saali arutamiseks! Aitäh!

Suur tänu! Eesti 200 fraktsiooni nimel Tarmo Tamm, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Täna peame otsustama, kas teha ettepanek Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamiseks. Rahvaesindaja töö on juba kord selline, et saame teha ainult poliitilisi otsuseid. See töö on väga oluline, sest me saame ära hoida ebapädevad otsused. Võib vabalt öelda ka, et ebakompetentsuse mitteläbilaskmine Riigikogu saalist on üks oluline osa meie tööst. Keskerakonna ettepanek pangamaksu kohta on kahjuks populistlik ja lisaks Eesti majandusele kahjulik. Pangandus on vaieldamatult ettevõtluse osa, väga oluline osa, et mitte öelda majanduse vereringe. Iga riigi kohus on hoida oma pangandus heas seisus. See on üks selge nurgakivi majanduse heaoluks. Ajutine solidaarsusmaks oleks halb väga mitmest vaatenurgast. Esiteks looks see ebakindlust ettevõtluses. [See tähendaks, et] ettevõtteid, kellel on läinud hästi, saab maksustada tagantjärgi. Sarnast arusaama võivad oodata ka telekomiettevõtted, tööstussektor, aga miks mitte ka eraisikud, kes on riigi arvates mingil hetkel justkui ebaõiglaselt liiga suure tulu teeninud. Nad kõik ju vääriksid tagantjärgi väikest täiendavat maksu – muidugi, kui valitsus peaks niimoodi otsustama. Ebakindluse tekitamine ühiskonnas – see võiks olla selle ettepaneku nimi. Ettevõtja elu on heitlik, täna on ta kasumis, homme võib ees oodata kahju, mida saab katta varem teenitud kasumiga. Kui kasum tagantjärgi pretsedendina ära võtta, siis et asi aus oleks, peame riigina olema valmis ka osa ettevõtete ootamatult tekkinud kahjumist kinni maksma. Kas oleme selleks valmis? Kas see on see tee, mida mööda me soovime käia? Kas see on selline riik, kus oodata majanduskasvu ja innovatsiooni? Ettevõtja pingutuse [tulemus] on ju, kui tegutsemislust kõrvale jätta, ikkagi töö vili ehk kasum. Kasum on ainukene isetekkeline ressurss, mis võimaldab investeerida ja meie kõigi elukvaliteeti paremaks muuta. Lisaks kuulub suur osa pankadest ka väikeaktsionäridele. Võttes ära osa nende kasumist, anname selge signaali, et Eestis investeerida ei ole mõtet, sest riik ajab oma karvase käe temale sobival ajal ikka sinu taskusse. Ainus, mida võib pankadele ette heita, on vahest liiga suur ahnus. Liiga aeglaselt kandusid tulud euribori tõusust hoiustajate kontodele. Samas on siingi lahendus olemas: osta pankade aktsiaid. See on parim viis saada osa pankade suurenenud kasumitest. Kui mitte muu raha, siis oma pensionifondi raha eest on see meil kõigil võimalik. Ja üks lahendus ka. Kui riik ostaks ära näiteks Swedbanki, siis jääks edaspidi ülemäärane ja ka muu kasum Eestisse. See oleks meie ettevõtetele toeks. Arvestades kõike öeldut, kutsun üles otsuse eelnõu tagasi lükkama. Aitäh!

Suur tänu! EKRE fraktsiooni nimel, Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Täna õnnestus nuppu õigel ajal vajutada, sain võimaluse kõneleda. Ma tahaks veidikene oma kõnes debateerida eelkõneleja kolleeg Tammega. Printsiibis ma olen nõus sellega, et me ei tohiks minna tagantjärele maksustama ettevõtjaid, kes on teinud midagi innovaatilist või kuidagi paremini teinud oma äri võrreldes konkurentidega. Aga antud kaasuse puhul see jutt päris relevantne ei ole. Tegelikult ei teinud meie pankurid ise mingit ekstrapingutust selleks, et need kasumid nii hüppeliselt kasvaks. Kogu pingutuse tegid ära keskpangad ja kui päris lõpuni aus olla, siis USA föderaalreserv, kes suurt mängu juhib. Ja meie pangad, mitte ainult Eestis, aga ka mujal, nautisid lihtsalt seda kasumit, mis tulenevalt kiirest baasintressi tõusust tekkis. Õnneks lõpus sa, Tarmo, ütlesid, et kui midagi pankadele ette heita, siis saab ette heita liigset ahnust. Ja tegelikult aasta tagasi esitasime meie oma fraktsiooniga eelnõu, mis just täpselt seda küsimust sellisena adresseeris, et pankadel oleks võimalus anda piltlikult öeldes ühiskonnale see erakorraliselt ja nende tegevusega mitteseotult tekkinud suur kasum tagasi niimoodi, et tõsta hoiuseintressid piisavalt kiiresti järgi laenuintressidele, või siis valida see tee, et anda see maksuna ühiskonnale tagasi. Ma usun, et üks küll pisike, aga siiski positiivne efekt oli sellel, et need diskussioonid võimaliku pangamaksu üle tekkisid. Ja see oli see, et pangad hakkasid hoiuseintressi tõstma. Ma arvan, et kui siin saalis ja ühiskonnas laiemalt poleks seda debatti tekkinud, siis nad oleks hoidnud seda lõhet pikemalt, sest see ju tõi raha, ilma et ise midagi tegema oleks pidanud. Nii et, hea Tarmo, see pankade PR-kampaania, mis käima läks ja kus räägiti sellest, et justkui kõiki ettevõtjaid tahetaks karistada selle eest, et nad on innovaatilised või äriliselt kuidagi efektiivsemad, siis ei, seda plaani pole kunagi olnud. Ja pankade – kuidas ma ütlen? – tempokust enda kasumiahnuse ohjeldamisel annaks tegelikult reguleerida küll, kui neile see potentsiaalne maks piitsana ette panna. Siis nad saaksid teha otsuse intresse korrelatsioonis tõsta. Aitäh!

Suur tänu! Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Käesoleva otsuse eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole esitatud. Kuna tegemist on ühe lugemisega eelnõuga, siis asume lõpphääletust ette valmistama. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu 367. Eelnõu vastuvõtmiseks otsusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt hääletas 14 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid on 0. Eelnõu 367 on tagasi lükatud.