2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (389 SE) teine lugemine

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 389 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Tere päevast, head kolleegid! Asume 2024. aasta (Juhataja helistab kella. Saalis on sumin.) riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde. Rahanduskomisjon arutas eelnõu seoses teise lugemise ettevalmistamisega käesoleva aasta 18. aprillil, muudatusettepanekute esitajad selgitasid oma ettepanekuid ja osales ka Rahandusministeeriumi esindaja. Tuletan meelde, et selle eelnõu tuum on õpetajatele täiendava palgaraha tõstmine Haridus- ja Teadusministeeriumi reale, et sealt saaks see raha liikuda toetusfondi kohalikele omavalitsustele. Need muudatused on vajalikud õpetajate palga alammäära tõstmiseks 1820 euroni ja selleks suunatakse riigieelarvest kohalike omavalitsuste toetusfondi 9,27 miljonit eurot. Praegu on õpetajate palga alammäär 1803 eurot. Õpetajate palga alammäärale lisandub 20% diferentseerimise osa ja kokku kasvab õpetajate palga arvestuslik keskmine 6,6% ehk 2184 euroni. Muudatusettepanekute tähtajaks, käesoleva aasta 17. aprilliks laekus seitse muudatusettepanekut, sealhulgas kolm Isamaa fraktsioonilt ja neli EKRE fraktsioonilt. Ettepanekud on ära toodud muudatusettepanekute loetelus. Rahanduskomisjon jättis need kõik arvestamata. Vabariigi Valitsuse üldine seisukoht oli muudatusettepanekuid mitte toetada, sest enamikul on katteallikaks märgitud Vabariigi Valitsuse reservid, mis püsikulude puhul pikaajalise katteallikana ei sobi. Ja kui arvestada tänast reservide mahtu, mis on umbes 40 miljonit eurot koos sihtotstarbelise osaga 180 miljonit eurot, siis ei ole see ka piisav. Aga jah, opositsioon soovis suurendada toetusfondi rohkem ja tõsta ikkagi rohkem palku. EKRE muudatusettepanek oli Haapsalu–Rohuküla raudtee ehitusele raha suunamine, samuti politsei ja piirivalve kriisireservi moodustamine ja Eesti San Francisco ja New Yorgi konsulaatide tegevuse rahastamine. Võeti vastu menetluslikud otsused: võtta eelnõu 2. mai päevakorda, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 9. mai. Tänase seisuga on see aeg küll väga lühike, aga eelnõu on sellisel kujul olnud kättesaadav ja päevakorras juba mõnda aega. See on minu poolt kõik.

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Ja nüüd läheme läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Tanel Kiige. Mul on lihtsalt väike segadus. Kuna on teine lugemine, kas te tulete siia kui Riigikogu liige või tulete fraktsiooni nimel? (Tanel Kiik vastab saalist.) Selge! Siis on olemas ka vastav volitus, selle on allkirjastanud Helmen Kütt, kes ütleb, et Tanel Kiik võib Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel esineda eelnõu 389 puhul.

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Riigikogu fraktsioon loomulikult toetab selle eelnõu kiiret vastuvõtmist. Nii nagu ma tegelikult ka esimesel lugemisel tähelepanu juhtisin, meil tuleb ühtviisi ja üheselt aru saada, et antud juhul me pigem, võib öelda, paneme plaastri nendele haridusvaldkonna esmastele ootustele, mis puudutavad palgatõusu käesoleval aastal, aga tegelikult on pikk plaan ja [laiem] küsimus jätkuvalt lahendamata. Haridusvaldkonna töötajad ootavad – õigustatult – selget kokkulepet nii riigi kui ka kohalike omavalitsustega, et teada, milline on töökoormuse küsimuse [lahendus], milline tuleb õpetajate karjäärimudel ja sellega kaasnev palgamudel. Kõige õigem viis neid küsimusi lahendada on laiapõhjalise kollektiivlepingu sõlmimine ja läbirääkimised, näiteks nii, nagu tervishoiu valdkonnas on väga edukalt tehtud juba aastaid. Väga loodan, et me jõuame tegelikult siin Riigikogu saalis just nimelt selle olulise mõistmise ja selguseni, et mis tahes kujul see kollektiivleping lõpuks vastu võetakse ja allkirjastatakse, igatahes on haridusvaldkonna töötajate palgaootus märkimisväärne ka tulevikus, seda õigustatult. Meil tuleb tegelikult järgmise aasta eelarve menetluse raames väga tõsiselt vaadata, kust on võimalik leida täiendavaid vahendeid olukorras, kus riigieelarve on väga raskes seisus. Objektiivselt võttes on võimatu sellega mitte nõustuda, ükskõik, kas ollakse opositsioonis või koalitsioonis. Nii et ma kutsun üles parlamendi liikmeid ja Riigikogu fraktsioone juba täna mõtlema selle peale, et kui me soovime leida vajalikke lisavahendeid haridusvaldkonda, tervishoiuvaldkonda, tagada pensionide jätkusuutlik tõus indekseerimise teel ja ideaalis veel täiendavaltki, siis meil tuleb mõelda ka selle peale, kus meil on võimalik raha ringi jaotada või millised on võimalikud lisatuluallikad. Täna me saame ära lahendatud – või õigemini täna veel ei saa, täna läbib see eelnõu kõigi eelduste kohaselt teise lugemise – selle, mis aitab käesoleva aasta kokkulepitud palgatõusu rahuldada ning teha vajalikke ümberkandeid riigi ja kohalike omavalitsuste toetusfondidest. Aga pikk küsimus ja suurem küsimus tegelikult ootab meid ees. Nii et kui me kõik läheme ühel ilusal päeval siit laiali, nii-öelda suvelainele, siis on kahtlemata oluline, et augustis-septembris, kui hakatakse kokku panema järgmise aasta eelarvet – esialgu valitsuse tasandil, hiljem parlamendi tasandil –, oleks meil selge arusaam: haridusvaldkond on üks prioriteetseid valdkondi, nii nagu on ka tervishoiu valdkond, kus pikaajalise töökindluse ja töörahu tagamiseks tuleb leida täiendavaid vahendeid. Minu isiklik seisukoht on – ja ma arvan, et see on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seisukoht –, et me ei pea vaatama mitte ainult seda, kas ja [kui, siis] kust on võimalik riigieelarvet vähendada või kärpida, vaid ka seda, kust on võimalik leida täiendavaid tuluallikaid, täiendavaid katteallikaid. Olukorras, kus eelarve defitsiit on ajas kasvanud ja jõuab järgmisel aastal 2 miljardini nominaalselt, ei ole tegelikkuses võimalik seda miinust lappides kuhugi valdkonda lisaraha leida, see on päevselge. Kutsun üles häid parlamendi liikmeid, häid fraktsioone kaasa mõtlema. Kindlasti on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon valmis pidama arutelusid selle üle, kuidas tagada üheaegselt vajalik raha hariduses, tervishoius, regionaalvaldkonnas, loomulikult ka meie inimeste toetamiseks kriisi ajal, ja millised võiksid olla võimalikud maksumeetmed. Paratamatult tuleb meil rääkida ka tulupoolest, sellest ei ole pikemas vaates pääsu. Ma arvan, et see on tegelikult õige, sest kui me soovime sellist heaoluriiki, tugevat riiki, solidaarset riiki ja kättesaadavaid avalikke teenuseid, nii et inimese haridus või tervislik seisund ei sõltuks tema rahakotist, siis paratamatult tuleb meil üle vaadata vastav maksusüsteem ja liikuda pigem põhjamaiste heaoluriikide lahenduste poole, nagu astmeline tulumaks ja muud sellised maksumeetmed, mis ühest küljest tagavad maksusüsteemi õigluse, aga aitavad tegelikult ka eelarvesse vajalikku lisatulu tuua. Selliste mõtetega saadan meie poolt kõik Riigikogu liikmed mõtlema ja arutama seda, kuidas haridusvaldkonna pikaajalist rahastamiskindlust tagada. Loomulikult, jätkuvalt toetame, nagu viidatud, kollektiivlepingu sõlmimist eri osapoolte ehk töötajate, kohalike omavalitsuste ja riigi vahel, et oleks pikaajaline selgus ja kindlus, et meil ei oleks vaja tulevikus leida neid lahendusi kiirkorras õpetajate streigi ja selliste ühekordsete erandmeetmete kaudu ning et oleks tagatud pikaajaline töökindlus ja seejuures õpirahu nii õpilastele kui ka õpetajatele. Aitäh!

Aitäh! Ma saan aru, et ka järgmine on fraktsiooni esindajana. On see nii? Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Vadim Belobrovtsevi. Palun!

Aitäh! Mina siis eraldi, mul fraktsioonilt volitust ei ole. Loomulikult, Keskerakonna fraktsioon täna toetab seda eelnõu, aga siin on mitu aga. Esiteks, 7. mail me arutame siin teemat, mis puudutab põhimõtteliselt aasta algust, ehk õpetajad peavad saama palgalisa, olgu selleks needsamad 17 eurot – see on juba teine probleem – 1. jaanuarist. Täna on juba 7. mai, aga õpetajatest keegi ei ole siiamaani seda raha oma kontol näinud. Tegelikult ma olen kuulnud, et mõned õpetajad juba ei usugi, et nad selle raha üldse saavad. Ja see on loomulikult suur küsimus ministeeriumile, sest esiteks, need 17 eurot on streigi tulemus, seda streiki poleks pidanud üldse olema, sellepärast et valitsus lubas õpetajatele väga konkreetset palgatõusu, siis aga taganes oma lubadusest. Ja siis anti minu mäletamist mööda 1,7% palga alammäärale lisa, mis tegelikult näeb ausalt öeldes välja nagu naeruvääristamine ja kiusamine. Aga sedagi raha pole õpetajad veel oma kontodel näinud, nagu ma juba ütlesin. Teiseks, see, et me siin maikuus seda arutame, on järgmine probleem. Kõige suurem probleem on siinjuures see, et tegelikult koalitsioonileppega lubati õpetajatele, et nende palk on 120% Eesti keskmisest palgast. Praegu on viimaste andmete järgi Eesti keskmise palga suurus 1904 eurot, vist eelmise aasta viimase kvartali järgi, uuemaid andmeid veel ei ole. Arvatavasti on see summa praegu juba suurem, ligi 2000 eurot. Aga meie räägime siin sellest, et pärast seda, kui see seaduseelnõu vastu võetakse, on õpetajate palga alammäär 1820 eurot ehk see ei ole [keskmise palga] ligidalgi. Ja 120%‑st me siin üldse ei räägigi, me räägime sellest, et oleks väga hea, kui oleks 100%, aga ei ole sedagi. Nii et see, mis on koalitsioonileppesse kirjutatud, paistab järjekordse lubaduse murdmisena. Loomulikult on meil olukord selline, et õpetajate defitsiit ja õpetajate puudulik järelkasv on, nagu haridusminister eile siin rääkis, võib-olla kõige suurem Eesti Vabariigi probleem haridusvaldkonnas. Aga mida me selleks teeme, et see järelkasv suureneks? Lisame 17 eurot õpetajate palgale. Sellega, ma arvan, me kaugele ei sõua. Iseenesest me kõik saame aru, et selleks, et meil oleks rohkem õpetajaid, on vaja, esiteks, et see oleks prestiižne amet, prestiižne töökoht, ja teiseks, et see oleks ka hästi tasustatud. Aga praegu pole ausalt öeldes ei esimest ega teist. Vaatad, kui palju siis õpetajatele makstakse, ja saad aru, miks keegi ülikooli lõpetades eriti ei kipu kooli [tööle] minema. Veel, lubatakse ühte, aga pärast seda ei tehta. Viimati oli õpetajate streik Eesti Vabariigis umbes sajandi alguses. Reaalsus on see, et see on toimunud ka sellel aastal. Ja kõigest sellest oleme rääkinud ju ka eile. Palun üks minut juurde.

Palun, üks minut!

Me oleme sellest kõigest rääkinud ka eile siinsamas, kui toimus haridusministri umbusaldamise menetlus. Mitte midagi pole ju muutunud ühe päevaga. Selles mõttes me oleme järjekordselt olukorras, kus õpetajad ei tunne, et neid väärtustatakse, õpetajad ei tunne, et nende palk vastaks nende koormusele. See koormus pidevalt suureneb, kahjuks palk seda ei tee. Nii et meie, Keskerakonna fraktsiooni arvamus on väga lihtne: jah, iga kopikas, mis õpetaja saab juurde, on tervitatav, aga vaat see, et see on kopikas, on kahetsusväärne. See peaks olema ikkagi kohe, ütleme niimoodi, mitusada eurot juurde, siis me saaksime vähemalt rääkida sellest, et see lubadus, mis on koalitsioonileppesse sisse kirjutatud, on ka midagi väärt. Aga praegu me näeme lihtsalt seda, et kirjutati ilusad laused sinna koalitsioonileppesse, lubati õpetajatele suhkrumägesid, aga tegelikult antakse juurde 17 eurot kuus. Aitäh!

Aitäh! Head ametikaaslased! Miks ma nii konkreetselt küsin, kelle eest te tulete siia läbirääkimistel sõna võtma? Sest seda on minul hea teada ja ka kõigil teil. Viimasel ajal on kasutatud või on soovitud kasutada ka kolme võimalust teisel lugemisel kõnesid pidada: komisjoni esindajana, fraktsiooni esindajana ja Riigikogu liikmena. Ja see kõik on võimalik. Nii et ma vaatan nüüd ametikaaslasele Tõnis Lukasele otsa ja saan aru, et ta tuleb kõnelema ka erakonna esindajana. Selge. Ma palun siis Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Tõnis Lukase. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Jah, kõige rohkem selle lisaeelarve puhul me räägime ühe lubaduse täitmisest. Aga tegelikult on siin vigur peidus: tegemist on järjekordse pettusega. Üks suur pettus oli see, et eelmisel aastal lubati õpetajatele, et selle aasta eelarvesse tuleb päris suur palgatõus. Aga seda ei tehtud. Järjekordne pettus oli see, et detsembris leiti natukene raha, aga seda ei pandud eelarvesse. Siis tehti määrus valitsuse tasemel, ilma Riigikogu volitusteta määrati õpetajate palga alammäär, aga katet sellele riigieelarves ei olnud. Hea küll, suure osa sellest koormast on omavalitsused võtnud enda peale ja on maksnud ise õpetajatele palga välja. Ja siis selleks, et streik lõpetada, leiti veel natukene raha ja öeldi, et see on justkui olemas. Tegelikult riigieelarvesse lisame me selle alles maikuus. See on tegelikult katastroof. See, et maikuus räägitakse sellest, kuidas 1. jaanuarist tagasiulatuvalt jõuab see raha õpetajateni, lubatud palgatõus kompenseeritakse omavalitsustele, on ikkagi riigipoolne vale. Riik ei ole oma lubadusi täitnud, täidab neid tagasiulatuvalt nüüd, aga palga maksmisega on suur segadus. Miks ma nimetasin seda katastroofiks? Katastroofilises seisundis on valitsuse koostöövõime. Kolmikliidud on olnud alati niisugustel rasketel hetketel [tegutsenud] – 1999. aastal kohe pärast valimisi maikuus töö käis juba suure auruga, tehti negatiivset lisaeelarvet, kärpe‑eelarvet; 2008. aastal tehti sellel ajal kärpe-eelarvet. Nüüd ma lähen selle jutu teise poole juurde. See on muidugi hea, et õpetajateni [vähemalt] see lubatust väiksem [summa jõuab], viimati antud lubadus ikkagi kuidagi täideti, see on siin eelarves sees ja omavalitsused saavad nüüd selle katte, et maksta õpetajatele palk välja. Aga me oleme sellises majandusseisus, kus me peaksime rääkima ka halduskulude kärbetest. See ei tähenda konkreetselt lööki ei õpetajatele ega kuhugi mujale. See on prioriteetide küsimus. Õpetajate palgad tõenäoliselt tõusevad ka edaspidi. Aga see, et riik administreerib ennast lõhki, on meile teada, sellest räägivad kõik. Ja me vajame tegelikult juba praegu, kui selle aasta riigieelarve laekumised on selges ohus, negatiivset lisaeelarvet, kärpe-eelarvet. Kolmikliidud on sellega hakkama saanud nii, et nad on selgelt jahtunud majanduse ja kahaneva eelarve tingimustes juba maikuus teinud negatiivset lisaeelarvet. Meil on praegu lisaeelarve siin menetluses. Muide, me oleme natuke liiga optimistlikud, kui me räägime 7. mail lubaduse täitmisest õpetajate palkadega seoses, sest täna on alles teine lugemine, see ei ole veel kolmas lugemine. Nii et see läheb tegelikult kuu keskpaika. Aga selle juures peaks arvestama, et lisaeelarvel on mitu funktsiooni. Ühte funktsiooni ei ole üldse arvestatud – me ju tegelikult ei näe, et valitsus üldse sellega tegeleks –, selleks oleks pidanud kasutama praegust lisaeelarvet. Aga kus on järgmine lisaeelarve, mis peaks olema kärpe-eelarve, riigi halduskulude kärpimise eelarve selleks, et anda olulistele funktsioonidele – õpetajatele ja haridusele, näiteks ka kutseharidusele, mis hakkab kokku kukkuma mitmes kutsehariduskeskuses – hõlpu? Selleks tuleks riigi administreerimiskulusid koomale tõmmata ja teha negatiivne lisaeelarve, kärpe-eelarve mitmes lõigus. Kus see on? Seda ei ole. Me räägime maikuus sellisest lisaeelarvest, mis lahendab ainult natukene probleeme. Jah, mulle meeldib, et see lahendab ka õpetajate probleeme. (Juhataja helistab kella.) Aga seda on selgelt vähe. Õpetajate palgatõusu loomulikult Isamaa toetab.

Aitäh! Ma vaatan, Margit, teile otsa. Fraktsiooni nimel, jah? Fraktsiooni nimel. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Margit Sutropi. Ja kõik, kes te olete fraktsiooni nimel käinud, te saate uuesti tulla siia ka enda nimel, Riigikogu liikmetena rääkima. Nii et te olete väga oodatud siia. Palun, Margit Sutrop!

Head kolleegid! Lugupeetud eesistuja! Mul on au ja rõõm rääkida Reformierakonna fraktsiooni nimel. Loomulikult toetame seda eelnõu, kuna nii on kokku lepitud, ja 9,27 miljoni juurde suunamine on parem kui mitte midagi, see on positiivne. Aga olen nõus sellega ja meie fraktsioon rõhutab samuti, et me ei pea seda suureks õpetajate päästmise aktsiooniks. Ilmselgelt 1820-eurone miinimumpalk ja arvestuslik keskmine 2094 eurot selgelt ei vasta õpetajate koormusele ja vastutusele. Me toetame jätkuvalt seda, et õpetajate palk tõuseb 120%-ni, nii nagu koalitsioonileppes on kokku lepitud, ja peame tegelema selle poole liikumisega. Toetame haridusministri läbirääkimisi ja soovi sinnapoole liikuda, kuid me arvame, et on vale rääkida ainult õpetajate miinimumpalga tõusust. Tegelikult on meil juba praegu kohalikke omavalitsusi, kes on oma vahenditest aidanud viia õpetajate palga 120%-ni. Küsimus on aga tõesti selles, millise koormusega õpetajad sel juhul töötavad või missugused on nende töötingimused, ja sellega tuleb tegeleda. Prioriteediks peaks aga meie arvates saama just heale õpetajale hea palga tagamine. Peame suutma hoida koolis häid õpetajaid, meelitada sinna tõesti kvalifitseeritud õpetajaid. Oleme selles mõttes pigem direktoritega, koolijuhtidega ühel nõul, et väga tähtis on just diferentseerimisfondi õige suunamine väga heal tasemel õpetajate töö tasustamiseks, sest meil on tegelikult väga erineva kvalifikatsiooniga õpetajaid. Meil on ka kümneid õpetajaid, kellel isegi ei ole keskharidust. See on täiesti lubamatu, kuidas sajad õpetajad näiteks matemaatikat õpetavad, ilma et neil oleks vastav haridus. See on tegelikult täiesti skandaalne, sest nii ei saa me lubada igale perele, et last õpetaks kõige parem õpetaja. Kunagi kaotati ära diferentseerimisfond, õigemini vähendati seda, just nimelt selle mõttega, et suuname rohkem miinimumpalka. On näha, et see ei ole andnud tulemusi, see ei hoia tegelikult õpetajate taset sellisel tasemel, et me saaksime anda oma õpilastele parimat haridust. Koolijuhtide soov on viia diferentseerimisfond 25%-ni. Reformierakonna algatusel ja toetusel on diferentseerimisfond nüüd 20%. Eelmisel aastal, kui tõesti õpetajate palka väga suurelt tõsteti, jäi see sellele alla, aga paljud koolid soovisid, et see oleks 20%. Meil on hea meel, et täna see nii on, ja me tahaksime liikuda suurema diferentseerimisfondi poole. Lisaks tuleks tegelda sellega, et see diferentseerimisfondi raha tõesti jõuaks õpetajateni. Praegu on kohalikel omavalitsustel selle raha käsutamise õigus. Tallinna linn näiteks maksab sellest suuresti tugispetsialistidele. See on loomulikult ka õige, sest tugispetsialistide vajadus on suur ja nemad peavad head palka saama. Aga selle võrra jääb õpetajate palk ju väiksemaks. Me teame, et võrreldes kohaliku piirkonna keskmisega, on just Tallinna linnas õpetajate palgasurve kõige suurem, kuna nad ei saa keskmisega võrreldes piisavat palka, ja inimesed lähevad koolist ära. See on probleem. Lisaks, Reformierakonna nimel võin meie hariduse töörühmas toimunud arutelude kajastamiseks öelda, et me peame väga oluliseks koolivõrgu korrastamist ja me arvame, et väga suur osa raha läheb tühjalt seisvate koolimajade [ülalpidamiseks]. Meil on koolimaju, mis on ehitatud 400 õpilase tarvis, aga praegu õpib seal ainult paarkümmend last. On selge, et sellise maja kütmine võtab [asjatult] raha. Ja raha läheb kindlasti ka sellele … Palun kolm minutit juurde.

Palun! Kolm minutit juures.

… et näiteks saja koolimaja, eelkõige 1970-ndatel ehitatud majade ümberehitamiseks, renoveerimiseks on tohutult raha juurde vaja. Seda raha me ei saa panna nendesse väheste lastega suurte majade ümberehitamisse, see ei ole mõistlik. Tuleb leida jätkusuutlikud lahendused. Mõnes piirkonnas, kus lapsed käivad sellises vanas koolimajas, tuleb otsustada, kas on võimalik leida mingeid paindlikke ehitusvõimalusi. Võib-olla on targem suur maja maha jätta ja ehitada selle asemele vanadekodu, hooldekodu või mingisugune muu ühine maja, mitte pidada ülal tühja koolimaja. Reformierakonnal on aga õpetajatele hea sõnum. Meil on kurb meel, et sellest on vähe räägitud. Reformierakonna algatusel kaob 2025. aastal maksuküür ja just tänu sellele saavad õpetajad tegelikult järgmisel aastal rohkem kätte umbes 100 eurot kuus. See on tegelikult suur raha, palju suurem kui see 18 eurot, mis me täna menetletava eelnõuga juurde anname. Inimese jaoks on oluline just kättesaadav tulu, mitte number palgalipikul. Ja võib öelda nii, et me selle kaudu, et see ühtne tulumaksusüsteem tuleb, likvideerime ajaloolise ebaõigluse, mis Isamaa algatusel ja Jüri Ratase üle-eelmise valitsuse kehtestatud astmelise tulumaksuga praegu röövib õpetajatelt raha. Sest tuluvahemikus 1200–2100 eurot tegelikult makstakse sellelt lisanduvalt tulult väga palju rohkem tulumaksu. Selles mõttes me tõesti petame õpetajaid. Vahemikus 1200–2100 eurot maksustatakse iga rohkem teenitud eurot kõrgemalt, nii et inimene saab endale kaks kolmandikku, aga peab maksudena ära andma ühe kolmandiku lisanduvast tulust – seda on palju rohkem, kui peavad maksma kõrgepalgalised. Seetõttu on õpetajatele hea uudis: sel aastal natuke raha juurde, aga järgmisel aastal enam-vähem 100 eurot rohkem taskus on väga suur asi. Ja selle eest Reformierakond seisab. Oleme kindlasti nõus mõtlema uutele reformidele haridusvaldkonnas ja peame väga tähtsaks õpetajate vajadust saada oma töö eest väärilist tasu. Palju edu teile teie raskes töös, head Eesti õpetajad! Aitäh teile!

Aitäh! Ma palun nüüd … Ma saan aru, et on vastusõnavõtt. Helir-Valdor Seeder, palun!

Jah, aitäh! Kuna Isamaad mainiti siin väga selgelt ja mina ainsana siin saalis Isamaa esindajana, praegu fraktsiooni esindajana istun, siis ma ei saa kuidagi seda märkimata jätta. Küll oleks hea, kui inimesed seal kõnepuldis võtavad sõna teemadel, mida nad valdavad. Kõigepealt, maksuküüru üle võib vaielda, aga maksuküüru loomulikult ei ole – keegi ei maksa meil rohkem, kui tulumaksuseadus ette näeb. Ei ole nii, et vahepeal mingisugused detsiilid palgasaajatest maksavad rohkem kui järgmised detsiilid. See on täiesti vale [arusaam]. Teiseks, me kõik teame, et järgmisest aastast jõustuv tulumaksumuudatus tõstab kõikide inimeste maksukoormust. Ehk tulumaks suureneb, sealhulgas õpetajate tulumaks. Nii et see võit, mida Reformierakonna esindaja siin deklareerib, ei ole sugugi selline rahaline võit, nagu ta siin eksitavalt saali ees rääkis. On ääretult kahetsusväärne, et ma selle täpsustuse pean tegema. Aga ma kutsun kolleege üles rääkima ikka nendel teemadel, mida nad valdavad.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun! (Anastassia Kovalenko-Kõlvart palub lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Paljud mäletavad veel seda, kuidas Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 enne valimisi lubasid õpetajatele palgatõusu, panid kokku valitsuse ja siis suure hurraaga kuulutasid koalitsioonileppes välja, et õpetajate palk tõuseb 120%‑ni Eesti keskmisest. Ja nüüd, kui valitsuse kokkupanekust on möödas üle aasta ja õppeaasta algusest, mil õpetajad hakkasid valjemalt nõudma palgatõusu, on möödas pea üheksa kuud, pole õpetajad kahjuks tänaseni saanud kätte oma 17 eurot, mida nad nii keeruliselt, lõpuks isegi streigi näol valitsuselt välja nõudsid. Eile, kui toimus Kristina Kallase umbusaldus, ma küsisin, kuidas ta hindab valitsuse efektiivsust ja operatiivsust probleemide lahendamisel, kui isegi selleks, et õpetajad saaksid kätte 17 eurot, kulub riigil nii palju aega. Haridusminister kahjuks ei näinud selles probleemi ja arvas, et valitsus töötab vägagi efektiivselt. Tuletame uuesti meelde seda, kuidas me siia jõudsime. Pärast valimisi ootasid õpetajad – täiesti õigustatult – palgatõusu, aga valitsus murdis sõna, nagu on olnud ka kõikide muude lubadustega. Sest kes ikka pärast valimisi palka tõstab, seda tehakse ju ainult enne valimisi. Õppeaasta alguses oligi aina valjemalt kuulda õpetajate häält, küsiti, millal see palgatõus siis tuleb. Tegelikult juba siis valitsuse liikmed olid täiesti teadlikud ja said aru, et kui midagi ei muudeta, siis olukord eskaleerub [ja kulmineerub] streigiga. Aga selle asemel et otsida lahendusi, mis siis toimus? Kõik ministrid, koalitsioonisaadikud, opositsioon, haridusminister, peaminister, rahandusminister, teiste erakondade esindajad, haridustöötajate liit omavahel arutasid ja arutasid seda teemat neli kuud. Lahendust ei leitud, kõik lõppes ikka streigiga. Jaanuaris oligi õppetöö häiritud, õpetajad streikisid meil siin Toompeal. Ja mis siis pärast toimus, kas midagi muutus? Ei, kõik jätkus samamoodi. Ühed tegid näo, et nad usinalt otsivad raha, teised näitasid, et seda raha ei ole ega tule. Muidugi, tahaks ikkagi mainida, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 võtsid väga mugava positsiooni, öeldes, et teate, me väga toetame õpetajaid, maksaksime teile täiendavat palka, aga näete, kuri peaminister ja rahandusminister ei lase. Samamoodi veeretati seda palli ja vastutust tükk aega edasi-tagasi, kuni lõpuks leiti 17 eurot palgatõusu. Kogu selles loos ei ole probleem isegi selles, et riik järjekordselt pettis õpetajaid, ega ka mitte selles, et pärast kuid kestnud arutelu jõuti 17 euroni, vaid on selles, et poole aasta jooksul sai raisatud niivõrd palju ja ebamääraselt avaliku sektori ressurssi, kaasatud olid kõik, nii peaminister kui ka teised ministrid, aga kokku võttes ju probleemile lahendust ei leitud, ei pikaajalist ega lühiajalist. Me saame tänaseni sõnumeid selle kohta, et tegelikult ei ole läbirääkimised ka praegu väga efektiivsed. Kahjuks just selline asjaajamisviis viibki riigi ressurssi minema. Mina ütlen, et minul tekib küsimus, kuidas valitsus siis hakkama saab, kui riigis peaks olema mingisugune reaalne oht, kui peaks juhtuma mingi kriis. Seda kriisi, õpetajate probleemi lahendati ju kuude ja kuude kaupa. Mida teeb koalitsioon siis, kui ta ei suuda mingile probleemile lahendust leida? No muidugi, hakkab lisaks süüdlasi otsima. Otsiti süüdlasi koalitsiooni sees – see on täiesti tavapärane – ja otsiti süüdlasi opositsiooni sees – tavapärane nähtus. Aga muidugi leiti veel ühed süüdlased, nimelt kohalike omavalitsuste näol. Haridusminister aga väitis eile mitu korda, et tema küll mingeid süüdlasi ei otsinud, tema ei väitnud streigi ajal kordagi, et keegi teine on süüdi. Aga mina mäletan väga hästi, kuidas haridusminister koos peaministriga andis intervjuusid, käis ka siin Riigikogu saalis, ja need süüdistused läksid lausa sinnamaani välja, et väideti: tegelikult omavalitsused ei kasuta raha sihtotstarbeliselt ja see [suurem] palk ei jõuagi õpetajateni. Tänase päevani, siiamaani pole mina vaatamata esitatud arupärimistele ja küsimustele saanud ei peaministrilt ega haridusministrilt vastust, missuguste koolide puhul millised omavalitsused ja mis ulatuses on raha valesti kasutanud ning milliseid samme võtab ette riik. Sest kui raha ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt, siis tuleb see raha tagasi nõuda. Miks seda ei tehta? Streigi ajal oli nii lihtne kõiki selliseid väiteid õhku visata, aga miks pole siiamaani mingit järelkontrolli ega midagi tehtud? Peaminister ütles, et streigi ajal õpetajatele palga maksmine oli seadusevastane. Aga miks siis pole seda raha tagasi nõutud, kui see oli seadusevastane? No selline on siis õigusriik, millest peaministrile väga tihti meeldib rääkida. Ja veel üks põhisüüdistus, mis on kõlanud ja tegelikult tõi haridusminister selle ka eile välja. Omavalitsused koolipidajana on teinud halba tööd ja nemad on ise loonud halvad tingimused õpetajatele – õpetajakohti on loodud vähem ning õpetajad on seetõttu ülekoormatud ja stressis. Ma mäletan isegi seda, et kui Võrklaev oli selle eelnõu esimese lugemise ajal siin, siis ta ütles, et teate, tegelikult see oligi põhjus, miks õpetajad streikisid. Sel juhul on mul küsimus: vabandust, aga kust need põhjused tulevad? See kõik on ju valitsuse tegemata töö. Omavalitsused ei saagi õpetajakohti täita, kui lihtsalt ei ole õpetajaid, keda saaks sinna panna. Õpetajaid pole piisavalt ja see ongi põhjus, miks nad ongi sunnitud töötama suurema koormusega. Ja vastuseks Reformierakonna esindajale, kes ütleb, et Tallinn ei maksa õpetajatele palgalisa: Tallinnas [on õpetaja] aasta keskmine töötasu on 2418 eurot, mis on 133% Eesti keskmisest. Seda on kurb jälgida, kuhu valitsuse energia kulub – mitte oma lubaduste täitmisele, mitte probleemide lahendamisele, vaid kogu see aeg kulus süüdlaste otsimisele, süüdistuste loopimisele. See toimus nädalast nädalasse. Mis see lõpuks andis? Õpetajatele andis see 17 eurot, aga täna on 7. mai ja õpetajad pole siiamaani sedagi raha kätte saanud. Kahjuks see näitab lihtsalt praeguse koalitsiooni ja valitsuse taset – seda, millisel tasemel juhtimisstiil praegu on. Oskust probleeme ja kriise lahendada, veel enam neid ennetada, näha mitu sammu ette, koalitsioonil ei ole. Mina ütlen, et minul on tõesti selline kartus: kui ühel hetkel peaks tekkima mõni reaalne kriis, siis kuidas koalitsioon sellega hakkama saab? Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Annely Akkermanni.

Head kolleegid! Ma tundsin, et ma pean veel kolleeg Helir-Valdor Seederi tõstatatud maksuküüru küsimust selgitama. Ja ma selgitan seda eelkõneleja näitel. Õpetajad ei saagi 17 eurot kätte, õpetajad langevad maksuküüru alla ja 17 eurost peetakse kinni 34%. Õpetajad saavad sealt kätte hoopis – kui palju see siis on? – 11 või 12 eurot. Ei saagi 17 eurot, sest maksuküür on selles vahemikus. Igalt 100 eurolt, mis tõuseb, peetakse kinni kolmandik, mitte 20% ega 22%.

Aitäh! Rohkem kõne… Siiski on, ma saan aru, vastusõnavõtt. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Jaa, mind mainiti. Tegelikult selle arutlusega võiks veel kaugemale minna. Annely Akkermann ütleb, et õpetajaid ei saagi 17 eurot kätte, vaid saavad 11 eurot, aga tegelikult saavad õpetajad kokku võttes veel vähem. See jutt, et maksuküüru kaotusega, eks ole, saab mõned eurod juurde – kahjuks kõikide nende teiste maksutõusudega, mis nüüd tulevad, automaks ja veel lisamaksud, mis meil jõustuvad, koos hinnatõusuga, võetakse kokku võttes veel rohkem raha õpetajatelt ära.

Aitäh! Erkki Keldo, mis teil juhtus? (Erkki Keldo vastab saalist.) Ahah. Palun! Reformierakonna nimel vastusõnavõtt.

Aitäh! Kuna mitmetes kõnedes puldis mainiti Reformierakonda, õpetajate palka ja nii edasi, siis lihtsalt järjekordselt [selgitan]. Ma saan aru, et kõik ei ole reaalaineid väga palju õppinud, kahjuks ei gümnaasiumis ega ülikoolis. Aga siiski, näiteks kas või õpetajate palgavõit aastas, mis jääb üle 1000 euro, ei ole mõned eurod. Isegi kui väga palju erinevaid tarbimisi vaadata ja koguseid, siis käibemaks kuidagi ei võrdsustu ära selle 1000 euroga, mida reaalselt on võimalik tulumaksuvõidust saada. Samamoodi, me räägime sellest, et õpetajad ootavad – siin Keskerakonna fraktsiooni esindaja ütles, et õpetajad ootavad – juba pikalt. Muidugi õpetajad ootavad, sellepärast me olemegi soovinud Riigikogus seda riigieelarve muutmise seadust kiiresti menetleda. See ei ole aga mitte kuidagi seisnud koalitsiooni tegutsemise taga, vaid vastupidi, koalitsiooni esindajad on soovinud, et õpetajate palga küsimus saaks võimalikult kiiresti ja efektiivselt lahendatud ning et ka omavalitsustel oleks õigusselgus olemas. Kuigi me oleme ka omavalitsustele sõna andnud, et omavalitsused võivad julgelt kasutada raha õpetajate palga[lisaks] selles määras, mis Vabariigi Valitsus kinnitas, sest seaduseelnõu on Riigikogus menetluses ja isegi kui opositsioon seda ei toeta, siis koalitsiooni häältega seda eelnõu kindlasti toetatakse. Nii et seda muret, et õpetajate palk ei jõua kohale, ei ole. Pole mõtet õpetajaid hirmutada, pole mõtet kohalikke omavalitsusi hirmutada. Selle valitsuse üks prioriteete on, nii nagu ka eile sai öeldud, kindlasti haridus, haridusvaldkond, seal tehtavad reformid ja olulised otsused.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on, et nüüd me vaataksime läbi eelnõu 389 seitse muudatusettepanekut, ja me alustame nende läbivaatamist. Muudatusettepanek nr 1 on Isamaa fraktsioonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt Riigikogu aseesimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 11, vastu 53, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 11, vastu 53, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh! Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 11, vastu 53 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepaneku nr 4 on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Siim Pohlak, mis protseduuriline küsimus teil on?

Minul oleks palve läbi viia hääletusprotseduur enne selle ettepaneku …

Jaa, aga siis te peate andma teise klahviga märku. Oleme muudatusettepaneku nr 4 juures. Siim Pohlak, palun!

Palun seda Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanekut hääletada.

Aitäh teile! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Ma tänan. Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 16, vastu 53 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepaneku nr 5 on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Taas palun hääletust.

Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saal on nõus.) Aitäh! Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 17, vastu 53 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepanek … Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma muidugi hindan teie sihukest sportlikku vaimu, millega te siin küsite, kas võime panna kohe hääletamisele ja nii edasi. Mina jäin näiteks eelnevatele hääletustele hiljaks, kuna te lihtsalt lükkasite nii kähku selle mootori tööle, et reisija jäi maha. Natukene võiks tempot maha võtta ja ikkagi teostada neid protseduure nii, nagu meie kodukord ette näeb.

Aitäh! Jaa, teil on õigus kriitikat teha minu kohta. Ma olen alati küsinud enne hääletamist, kas me võime minna hääletuse juurde. Ma lähtun põhimõttest, et kui üks ütleb, et vajatakse veel aega, siis ma annan. Jah. Tõsi on see, et kui teid siin saalis ei ole, siis te ei saa seda öelda. Ma tegin ka seda, et esimese hääletuse juures ma lasin kaks minutit kutsungit. Aga kui teie soov on, et järgmiste muudatusettepanekute puhul ma võiksin teha kaheminutilise kutsungi, siis loomulikult ma seda teen. Kuuenda muudatusettepanek on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! EKRE fraktsiooni nimel palun taas hääletust.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 22, vastu 53 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepaneku nr 7 on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun hääletada ka seda ettepanekut, millega antakse Eesti San Francisco ja New Yorgi konsulaatide tegevuse jätkamiseks raha. Nii et palun saalil hääletada ja seda toetada.

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele seitsmenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 23, vastu 52, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Head ametikaaslased, oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 389 teine lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 9. mai kell 17.15. Teine lugemine on lõpetatud ja kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Head ametikaaslased! Meie tänane istung on lõppenud. Ma soovin teile jõudu meie töös. Aitäh!