Riigikogu avalduse "Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks" eelnõu (420 AE) esimene lugemine

Järgnevalt tänane teine päevakorrapunkt: Riigikogu liikmete Mario Kadastiku, Kalle Laaneti, Mati Raidma, Kalev Stoicescu, Jaanus Karilaidi, Mart Maastiku, Urmas Reinsalu, Annely Akkermanni, Riina Solmani, Aivar Koka, Lauri Hussari, Igor Taro, Tõnis Lukase, Raimond Kaljulaidi, Maris Lauri, Andres Suti, Eduard Odinetsi, Marek Reinaasa, Toomas Uibo, Peeter Tali, Karmen Jolleri, Pipi-Liis Siemanni, Meelis Kiili, Marko Mihkelsoni, Maria Jufereva-Skuratovski, Jaak Aabi, Priit Lombi, Tanel Kiige, Erkki Keldo, Andre Hanimäe, Ester Karuse, Anti Allase, Madis Kallase, Tõnis Möldri, Eero Merilinnu, Liisa-Ly Pakosta, Vilja Toomasti, Valdo Randpere, Siim Kallase, Züleyxa Izmailova, Katrin Kuusemäe, Luisa Rõivase, Andrus Seeme, Kristina Šmigun-Vähi, Tiit Marani, Jüri Ratase, Aivar Sõerdi, Kersti Sarapuu, Reili Ranna, Enn Eesmaa, Eerik-Niiles Krossi ja Heljo Pikhofi esitatud Riigikogu avalduse "Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks" eelnõu 420 esimene lugemine. Enne, kui ma kutsun siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks Jaak Aabi, on kaks küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kõigepealt Priit Sibul. Palun!

Aitäh, austatav Riigikogu esimees! Neil päevil tähistab õigeusumaailm ülestõusmispühi, täna on suur neljapäev. Eesti Kirikute Nõukogu president Urmas Viilma on pöördunud Riigikogu ja Riigikogu esimehe poole palvega, kas oleks võimalik seda päevakorrapunkti, mille [pealkirja] te just ette lugesite, täna mitte menetleda, ja on palunud juhatusel see päevakorrast välja võtta. Kuivõrd Riigikogul on oma kodu‑ ja töökorra seadus ja niisama lihtne ei ole kellegi palvetele vastu tulla, siis on minul küsimus. Kas te Riigikogu juhatuse liikmetega olete arutanud, kas ja kuidas võiks seda punkti menetleda ja kas võiks kirikute nõukogu presidendi ettepanekule vastu tulla, või millised on need võimalused, et seda arutelu siin täna sellisel kujul ei toimuks? Esimene lugemine tähendaks selle avalduse puhul ju ka lõpphääletust, mitte nii nagu on teiste punktidega, kui esimesele lugemisele järgneb teine ja enamasti ka kolmas, aga selle avalduse [arutelu siin] on ühekordne. Ma ütlen veel kord: põhjus on see, et õigeusumaailm tähistab ülestõusmispühi ja teadupärast on ülestõusmispühad õigeusklikele kõige olulisemad.

Aitäh, hea kolleeg! Riigikogu juhatusel on siin väga keeruline midagi ette võtta, sest pärast päevakorra teatavakstegemist arvatakse eelnõu päevakorrast välja ainult eelnõu algataja, eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel. Minu palvel on need kirjad edastatud ka juhtivkomisjonile ja eelnõu algatajate esindajale, et nad saaksid enne arutelu veel seda olukorda kaaluda. Riigikogu juhatus siin tõepoolest sekkuda ei saa. Seda selgitas enne mind ka Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. Me oleme seda küsimust arutanud, aga meil ei ole võimalik Riigikogu juhatusena siin mingisuguseid muid samme astuda. Päevakord kinnitati esmaspäeval, seda me muuta ei saa. Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! See avaldus, mida me kohe hääletama hakkame, teenib ilmselgelt vaenu õhutavat ja õigusvastast eesmärki Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik Eestis sundlõpetada, mistõttu ei saa seda toetada. Aga minu küsimus teile seisneb selles, et juhatus otsustab selle üle, kuidas nädalakava koostada. Ma sooviksin teada, miks te panite selle neljapäevale, mis, nagu kolleeg Priit Sibul juba osutas, on õigeusklike jaoks aasta kõige suuremate pühade ehk ülestõusmispühade triduum'i esimene päev, vaikne neljapäev. Teoloogiat õppinud inimesena te kindlasti olete sellest teadlik. Miks te panite selle hääletuse tänasele päevale? Sellest jääb paratamatult selline mulje, nagu oleks tahtmine õigeusklikke sihilikult solvata, neile koht kätte näidata. Miks ei oleks saanud seda teha mõnel teisel päeval, kas esmaspäeval, teisipäeval või tuleval esmaspäeval?

Aitäh! Me tegime seda komisjoni ettepanekul ja sel põhjusel, et seisukoha võtmine selles küsimuses, Moskva patriarhaadi ja Moskva patriarhaadi kirikupea patriarh Kirilli tegevuse suhtes, on kindlasti oluline. See on ka põhjus, miks, ma saan aru, see konkreetne eelnõu on saanud niivõrd paljude Riigikogu liikmete allkirja. Eks juba selle arutelu käigus saab ettekandjatelt küsida, miks see konkreetne avaldus on äärmiselt oluline. Nii. Järgnevalt Lauri Laats, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Tegelikult on see väga oluline küsimus, mille praegu ka head kolleegid tõstatasid. Riigikogusse on saadetud kaks pöördumist, üks oli piiskop Danieli poolt ja täna tuli pöördumine palvega Urmas Viilma poolt. Kas ei oleks ikkagi mõistlik võtta praegu vaheaeg, kutsuda kokku vanematekogu ja seda küsimust arutada?

Aitäh, hea kolleeg! Praegu me oleme arutamas seda küsimust, kas juhatus saab midagi ette võtta. Juhatus ei saa midagi ette võtta. Ma eeldan, et te olete ka eelnõu algatajatega ise rääkinud, kui teil on soove ja ettepanekuid eelnõuga seoses. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 54 ütleb väga selgelt, millistel asjaoludel on võimalik eelnõu lugemine edasi lükata. Ma eeldan, et te olete neid võimalusi kasutanud. Riigikogu juhatusel on siin väga vähe võimalik teha, lähtudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest. Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma vaatan seda eelnõu. Põhimõtteliselt on siin see avaldus ja siis on ka seletuskiri. Räägitakse siin sellest, et midagi on väga halvasti. Kas eelnõul mingeid lisadokumente ei ole? Nagu siin lugupeetud Lauri Laatsi poolt öeldi, Vene õigeusu kirikult on laekunud avaldus, mis kindlasti korreleerub sellesama eelnõuga. Või siis, ütleme, kas on mingisuguseid muid õigusakte? Ma tuletan meelde, et see asi hakkas peale patriarh Kirillist, ja kuna avalik meedia taunis seda kõike, siis ühel hetkel muundus see hoopis teistsugusele kujule. Kas on olemas mingeid täiendavaid dokumente, mis kinnitaksid seda, mis on avalduses kirjas, tõendeid?

Aitäh! Meil on konkreetselt hääletusele minev dokument, millel on 52 Riigikogu liikme allkiri. Seda konkreetset avalduse eelnõu me täna siin saalis arutame. (Hääl saalist.) Palun edaspidi need küsimused esitada ettekandjale või komisjoni ettekandjale. Riigikogu juhatus on võtnud selle avalduse eelnõu Riigikogu menetlusse ja lisanud selle nädala päevakorda. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, austatud esimees! Urmas Viilma oma pöördumises palus Riigikogu juhatust osutada lugupidamist ja suuremeelsust, samuti austust õigeusklike usuliste tunnete vastu ja [võtta] see avaldus antud päevakorrast välja. Ma ise olen ka õigeusklik ja ma palun teilt eelkõige riigimehelikkust. Te ütlete, et juhatus ei saa midagi ette võtta või on vähe võimalusi millegi ettevõtmiseks. Aga protseduuriliselt on Riigikogu juhatajal võimalik võtta vaheaeg. Te saate vaheaega võtta kuni kella 14‑ni, mis tähendaks, et arutelu lükkuks järgmisesse nädalasse. Ma palun teid seda teha.

Aitäh, hea kolleeg! Ma ei saa võtta vaheaega kella 14‑ni, see ei ole minu võimuses. Riigikogu istungi juhataja saab võtta maksimaalselt 30 minutit vaheaega. Ma ei saa kindlasti sellist asja teha. Lisaks on see [eelnõu] Riigikogu otsusega lisatud selle nädala päevakorda, mistõttu me seda siin praegu ka arutame. Ants Frosch, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Hea juhataja! Me oleme täna teatud kimbatuses. Kimbatuses on kindlasti juhatus ja kimbatuses on terve Riigikogu. Võib-olla mõned inimesed ei ole kimbatuses, aga mina küll olen. Mulle tundub, et väljapääs on siiski praegu olemas vähemalt selle näol, et te võtate selle pooletunnise vaheaja ja jätate kas või minule ja mõnelegi teisele kolleegile võimaluse suhelda härra Jaak Aabiga ja mõnede teistega. Ausalt öelda selline olukord, kus kirikute nõukogu president on pöördunud parlamendi ja parlamendi juhtkonna poole … Me oleme ennast nagu kinni jooksutanud siin sellega, et meil on päevakord ja me ei saagi midagi teha. Ma arvan, et me peame lähtuma inimlikkusest ja talupojatarkusest ning panema siin küll praegu pidurit.

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen sellele küsimusele juba vastanud. Ma ei võta praegu seda juhataja vaheaega, sest ma ei näe selleks mingit põhjust. Me oleme päevakorrapunkti nr 2 juures, mida me hakkame arutama pärast seda, kui protseduurilised küsimused on lõppenud. Vadim Belobrovtsev, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Mul on sarnane küsimus kolleeg Varro Vooglaiu omaga. See vastus, mis te andsite, tekitas veel rohkem küsimusi, ausalt öeldes. Tema küsis, miks te panite konkreetselt tänasele päevale selle punkti menetlemise. Te ütlesite, et see on tingitud sellest, et patriarh Kirill ütles seda ja toda. Jah, aga ta ei öelnud seda eile ega üleeile, kuid meie teeme seda täna. Kas me menetleme seda küsimust täna või menetleme seda küsimust järgmisel nädalal, kuidas see on seotud sellega, mida patriarh Kirill on öelnud? Täna on kahjuks probleem tõepoolest selles, et on suur neljapäev. Kirikute nõukogu esimees kirjutas ja palus täna seda mitte menetleda. Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku esindajad ütlesid, et neil on kompromissvariant olemas, nad on valmis ühise laua taha istuma. Aga millegipärast meie peame seda ilmtingimata täna menetlema. Miks see, et patriarh Kirill on midagi vahepeal öelnud, tähendab seda, et me peame just täna, just suurel neljapäeval seda arutama? Me saaksime ju täiesti vabalt seda arutada ja menetleda järgmisel nädalal.

Aitäh, hea kolleeg! Nagu ma ütlesin, see konkreetne avalduse eelnõu on selle nädala päevakorras komisjoni ettepaneku põhjal. Ma võin teile kinnitada, et Riigikogu ei tööta õigeusu kalendri kohaselt, Riigikogu töötab ikkagi väga selgelt nendes raamides, mis meile on seadustega ette kirjutatud. Priit Sibul, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Austatud juhataja! Te minu esimesele küsimusele [vastates] viitasite, et te olete need ettepanekud, mis on laekunud teile kui Riigikogu esimehele, edastanud nii algatajatele kui ka komisjonile. Algatajaid on 52 ja ma tunnistan tõesti, et mina ei ole jõudnud kõiki algatajaid läbi käia, et uurida, kas nad on sama meelt mis mina või mingit teist meelt. Äkki nad saatsid teile tagasisidet, kui te neile need ettepanekud edastasite? Või kui algatajad mitte, siis mul on küsimus, kas teie teada on juhtivkomisjon vahepeal kogunenud, et seda küsimust arutada, kuivõrd ka juhtivkomisjonil on õigused, mida ei ole konkreetselt näiteks mul või teil täna siin.

Hea kolleeg, sellist tagasisidet mul ei ole. Mina saatsin algatajate esindajale Jaak Aabile ja ka juhtivkomisjonile need kirjad edasi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Jah, tõesti, protseduuriliselt te saate juhatajana võtta 30‑minutilise vaheaja ja pärast selle lõppemist saate seda vaheaega pikendada. Millegipärast siis, kui on olnud vaja otsustada küsimusi, millega piiratakse opositsiooni [õigusi], pole Riigikogu juhatusel kordagi olnud probleemi võtta, nagu näiteks viimane kord, poolteist tundi vaheaegasid järjest. Aga täna, kui olekski riigimehelik ja lugupidav võtta see vaheaeg, te ütlete, et seda teha ei ole võimalik. Ma jätkuvalt kutsun teid üles olema suuremeelne ja lugupidav ning palun võtta vaheaeg kuni kella 14‑ni.

Aitäh! Kuna see konkreetne avalduse eelnõu on tänases päevakorras, siis ma ei näe täna põhjust sellisel kujul vaheaja võtmiseks. Ants Frosch, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Lihtsalt tahan teha väikese remargi ja kinnitada, et põhiseaduskomisjoni kaudu ei ole küll mingeid täiendavaid materjale laekunud. Põhiseaduskomisjon ei ole ei piiskop Danieli ega Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Eesti kirikute ühenduse esimehe Urmas Viilma avaldusi arutanud. Ma arvan, et siin on mõttekoht ka komisjoni esimehele. Küsimus on puhtalt selles. See on nüüd võimaluse pakkumine teile ja ka sellele komisjonile, kas anda võimalus kiirelt koguneda, seisukoht kujundada ja minna edasi tsiviliseeritult või teha lihtsalt järjekordselt teerulli. See kõlab juba nagu tautoloogia, aga ma kutsun teid veel kord üles võtma korraks paus. Katsume siin isekeskis jõuda järeldusele, mis on edaspidine mõistlik asjade käik.

Aitäh, hea kolleeg! Aga ma olen sellele küsimusele juba vastanud. Ma lähtun sellest, et see eelnõu on tänasesse päevakorda lisatud, ja seega ei pea ma praegu pausi võtmist vajalikuks. Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Suur tänu! Esiteks, alustame sellest, et seame ühe asja sirgeks. Te saaksite võtta vaheaja, selleks et kohtuda korraks eelnõu esitajatega ja paluda neil kaaluda võimalust täna seda asja mitte menetleda. Seda te saaksite teha. See on täiesti selge. Kui te seda ei tee, siis mitte sellepärast, et võimalust ei ole, vaid sellepärast, et te ei taha seda teha. Nii. Teiseks, ennist ma küsisin teie käest, miks te juhatuses otsustasite panna selle eelnõu menetlemise tänasele päevale, mis on ortodokside jaoks aasta kõige olulisemate pühade, ülestõusmispühade triduum'i esimene päev, vaikne neljapäev, mil meenutatakse muu hulgas Juudas Iskarioti poolt Jeesuse äraandmist. Teie vastasite mulle, et küll te varsti saate kuulda, miks selle eelnõu menetlemine on oluline. Ma ei küsinud seda. Ma küsisin seda, miks te otsustasite panna selle tänasele päevale. Te küll osutasite sellele, et niisugune oli komisjoni ettepanek, aga nagu me kõik teame, te juhatuses ei ole komisjoni ettepanekuga kuidagipidi seotud, ja kui te näete, et komisjon on pakkunud välja kuupäeva, mil eelnõu menetlemine jätaks väga selgelt mulje, nagu oleks tegemist sihiliku tahtlusega solvata õigeusklikke, riivata nende tundeid, siis te oleksite võinud ju täitsa rahulikult öelda, et jaa, oli küll selline ettepanek, aga me paneme selle [arutelu] näiteks tulevale esmaspäevale või teisipäevale või tuleva nädala neljapäevale. Ma siiski ootaksin teilt vastust. Teie langetasite juhatuses selle otsuse, ärge hiilige vastutusest kõrvale. Miks te panite selle [arutelu] ortodokside vaiksele neljapäevale?

Aitäh! Ma olen sellele küsimusele juba vastanud. Me ei toimeta siin Eesti õigeusu kalendri järgi. Teiseks oli komisjoni ettepanek lisada see selle nädala päevakorda, kuhu see ka lisati. Vadim Belobrovtsev, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

Mul on täiesti protseduuriline küsimus. Nagu te äsja viitasite, komisjon tegi ettepaneku menetleda seda küsimust sellel nädalal. Juhatus oli sellega nõus. Minu küsimus on: kas alati on niimoodi, et komisjon teeb ettepaneku ja juhatus nõustub, või on ikkagi olnud ka selliseid juhtumeid, kui komisjon on teinud ettepaneku menetleda mingit punkti konkreetsel nädalal, aga juhatus paneb selle [eelnõu] mitte selle nädala [päevakorda]?

Aitäh, hea kolleeg! See [küsimus] ei ole tänase istungi protseduuri kohta, te küsite juhatuse toimimise printsiipide kohta. Juhatus reeglina paneb eelnõu nendele nädalatele ja päevadele, kuhu komisjon neid soovib [panna], aga juhatus on kindlasti teinud ka erandeid. Antud juhul me lähtusime komisjoni soovist panna see selle nädala päevakorda. Priit Sibul, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Mul on teile palve ja ettepanek. Parlamendi see koosseis on menetlenud parlamendi laiaulatuslikku enesereguleerimise õigust, ja isegi mitte ainult meie ise ja juhatus ei ole teinud seal muudatusi, vaid ka Riigikohus on andnud erinevaid tõlgendusi. Mul on sellest tulenevalt teile ettepanek, et te kutsuksite kokku juhatuse ja arutaksite minu ettepanekut parlamendi täiskogule see päevakorrapunkt tänasest päevakorrast välja võtta. Palun, et juhatus seda arutaks. Pärast saaksime parlamendis selle kohta hääletuse läbi viia, samamoodi nagu te olete [hääletuste abil] vähendanud vaheaegade võtmise võimalusi ja [muutnud] muid menetlusnorme, mis varasemalt on siin parlamendis tavapärased olnud.

Aitäh, Priit Sibul! Sellist pädevust Riigikogu juhatusel ei ole ja seda ettepanekut me teha ei saa. Ma olen korduvalt siin täna viidanud ka § 54 punktile 4, mis tasuks läbi lugeda, et saada aru, mida on võimalik pärast päevakorra teatavaks tegemist teha ja milliseid muudatusi sisse viia. Lauri Laats, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Võib-olla jätkaks sealt, kus Anastassia lõpetas, et lugupidavus ja suuremeelsus. See on hästi oluline selles küsimuses ja arvestades tänast päeva, millele ka peapiiskop Viilma osundas. Ma tahaks tsiteerida ühte lõiku tema avaldusest: "Olen veendunud, et avaldus, mille sisu on paljude Eesti õigeusklike jaoks niigi väga raske, rõhuva ja tõsise sisuga, ei pea tingimata jõudma Riigikogu täiskogu ette esimesele lugemisele õigeusklike jaoks kirikukalendri kõige süngematel päevadel." Siinkohal ma veel kord kutsun üles, et te võtaksite vaheaja ja kutsuksite kokku vanematekogu, et me saaksime seda küsimust arutada.

Aitäh! Hea kolleeg, ma olen sellele küsimusele juba vastanud. Ma ei näe põhjust vanematekogu kokku kutsuda, kuna antud juhul ei ole tegu fraktsioonide esitatud eelnõuga, vaid [esitajad] on Riigikogu liikmed. Sellisel juhul peaks 52 Riigikogu liiget tulema kokku ja ütlema, mida teha. 52 Riigikogu liiget ei ole avaldanud soovi, sealhulgas ka selle avalduse [algatajate] esindaja ei ole avaldanud mitte mingisugust soovi selles olukorras seda avalduse eelnõu mitte menetleda. Ma ei näe põhjust kutsuda Riigikogu juhatuse kaudu kokku Riigikogu vanematekogu. Seda põhjust ma praegu ei näe. Juku-Kalle Raid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Selle päevakorrapunkti [pealkiri] ütleb sõna-sõnalt: Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. See on kõne all, mitte me ei kuuluta õigeusklikke sõjalise tegevuse toetajateks. Mind paneb imestama, et just ennast rahvuslikuks tituleerivad erakonnad Isamaa ja EKRE on Moskva patriarhaadi kaitsele viskunud. Kolleeg Toomas Uibo tuletas meelde, et me oleme korduvalt rikkunud siin ka ramadaani reegleid. Minu protseduuriline küsimus istungi läbiviimise kohta on see: kas me ei saaks lõpetada nende küsimuste vastuvõtmise ja minna päevakorrapunkti juurde?

Jah, saame küll, me lõpetame üsna pea ja jätkame päevakorra aruteluga. Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja Lauri Hussar! On asju, mis on igale inimesele pühad, need on erinevad asjad, tähtsad ja olulised, mille puhul tehakse teatud erisusi. Isegi kui näiteks inimene – ajaloost on see teada – viidi mahalaskmisele, siis anti sigaret ja küsiti, mis on tema viimane soov. See tehti ära. Ma ei ole ise õigeusklik, küll aga ma leian, et tänase käitumisega, täna selle eelnõu menetlemisega me riivame väga tugevalt õigeusklike tundeid ja üldse kiriku tundeid. Ega asjata ei ole ju ka siia laekunud Viilma avaldus, et tuleks istuda laua taha ja arutada. Ma tean, et teie, Lauri Hussar, olete olnud parasjagu tümikas seal üleval puldis. Nõuate, et me peame olema viisakad. Viisakus on selle eelnõu menetlemisel tänasel päeval minu meelest väga oluline küsimus. Te võite muidugi jätkata seda teerullitaktikat, aga ma siiski palun: kasutage ära tehnilised protseduurilised võimalused, mis teil on olemas, ja ärge öelge, et teil neid olemas ei ole, sest te kasutate neid alati, kui on vaja. Ja teeme nii, et me täna seda eelnõu ei menetle.

Aitäh! Hea kolleeg, see ei ole protseduuriline küsimus. Annely Akkermann, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mina olen õigeusklik ja ma kinnitan, et tänasel päeval, kannatusnädala pühal, vaiksel neljapäeval ja ka kõigil ülejäänud päevadel riivab minu tundeid see, et Venemaa külvab oma pommidega Ukrainasse kannatusi, surma, hävingut ja süngust, kõikidel päevadel ja juba kolmandat kannatusnädalat järjest. Seetõttu lähme nüüd ruttu päevakorraga edasi. Seda eelnõu sobib arutada nii jõululaupäeval kui ka jaaniööl.

Aitäh, hea kolleeg! See ei olnud ka protseduuriline küsimus. Head kolleegid, ma võtan kolm viimast protseduurilist küsimust ja siis me asume eelnõu arutelu juurde. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, ma rohkem [küsimusi] ei võta, kuni Tanel Kiige [küsimuseni] võtan. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, auväärt juhataja! Ma olen pärast hea kolleegi Juku-Kalle emotsionaalset puhangut lihtsalt sunnitud reageerima. Isamaa ei kipu kuhugi ja Isamaa liikmed on ka selle avalduse eelnõu algatajate hulgas, hea kolleeg. Nii et kui sa siin annad erinevatele erakondadele, erinevatele fraktsioonidele, erinevatele kolleegidele hinnanguid, mis jäävad stenogrammi, siis ole selles korrektne ja täpne. Ärme siin lahmime!

Aitäh, hea kolleeg! Ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Riina Solman, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Ka minu protseduuriline küsimus puudutab tegelikult sarnast asja. Kas ebakohaste hinnangute andmine selle valusa küsimuse arutelul peaks üldse siin saalis aset leidma ja [selliste hinnangute andjad] sõna saama? Ma mõtlen samamoodi Juku-Kalle Raidi, kes tegelikult ei tunne kultuurilugu ja ründab patriarh Kirilli tegevuse taustal kaasvõitlejaid siin saalis, rääkides rahvuslikkusest, endale selgeks tegemata, kust see rahvuslikkus Eesti riigis pärineb. Kust algas ärkamisaeg? Kiriku ustelt. Kui kirikute nõukogu president midagi palub, siis oleks viisakas ta vähemalt ära kuulata, mitte usklike tundeid solvata.

Aitäh! Head kolleegid! Küsimused võiksid praegu puudutada istungi läbiviimise protseduuri. Me oleme praegu sisulise arutelu juurde [jõudnud]. Neid küsimusi saab kõiki nii läbirääkimistel, ettekande kui ka komisjoni ettekande puhul käsitleda. See just ongi selle arutelu eesmärk. Tanel Kiik, palun! Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Ma küsin teilt, kas minu arusaam sellest avaldusest on õige. Mina olen lugenud selle läbi, aidanud seda kirjutada ja toimetada, nagu ka paljud teised auväärt Riigikogu liikmed. Minu hinnangul on see avaldus just nimelt usuvabadust ja kristlikke väärtusi toetav ehk igati sobilik arutamiseks ka mis tahes pühade ajal, just nimelt seetõttu, et me mõistame hukka kuriteod inimeste vastu, mõistame hukka Kremli propaganda Ukraina sõja õhutamisel ja rõhutame just nimelt seda, et sellesama propaganda eest ja vaenulike elementide eest, nagu härra Putin ja tema kaaskondlased, vajavad kaitset ka õigeusklikud nii Eesti riigis kui ka üle maailma, kahtlemata ka Venemaal. Minu hinnangul on see täiendav argument just nimelt arutamaks seda sel nädalal, esimesel võimalusel. Mina küll sellest avaldusest ühtegi ründavat rida õigeusklike, üldse mis tahes usklike vastu välja ei loe. Kas te olete minuga sarnaselt aru saanud sellest avaldusest ja sellest menetlusest? (Hääl saalist: "Issand jumal!")

Aitäh, Tanel Kiik! Aga see on nüüd täpselt see, mida me peaksime hakkama arutama selle avalduse eelnõu arutelu käigus, ehk ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Jaak Aabi. Palun!

Tänan, austatud esimees! Hea Riigikogu! Selgitan Riigikogu avalduse "Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks" teksti, kuidas on see kujunenud, selgitan seda eelnõu. Veel kord mainin ära, et 52 Riigikogu liiget on selle avalduse eelnõu algatajad ja mina nende hulgas. Miks on oluline sellist avaldust Riigikogus arutada ja see ka vastu võtta? Nii emotsionaalseks läks usupühade üle vaidlemine või selle aja üle vaidlemine, aga see avaldus nimelt ütleb, et me ei puuduta selle avaldusega kuidagi usutegevust, usku, usutraditsioone ega ‑tähtpäevi, ei paastu ega lihavõtteid. Me räägime selles avalduses Moskva patriarhaadist kui institutsioonist, kui juhtorganist, kes oma avaldustes läbivalt, alates Venemaa Föderatsiooni täiemahulise agressiooni [algusest], aga isegi varem, on toetanud seda agressiooni oma avaldustes ja oma otsustes. Viimati ühes sellises programmdokumendis, mis võeti Moskva patriarhi eestvedamisel vastu 27. märtsil. Nüüd ma siis tutvustan [seda avaldust]. Selles avalduses mõistetakse karmilt hukka Moskva patriarhaadi tegevus Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse õigustamisel, õhutamisel ja toetamisel, mis [on toimunud] juba läbi aastate. Avalduses on veel kord välja toodud varasemad Riigikogu avaldused ja ka Euroopa Parlamendi avaldused. Lisaks sellele võeti parasjagu siis, kui me seda teksti koostasime ja selle algatasime, samal päeval, vastu Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsioon, kus peaaegu täpselt selles sõnastuses kuulutati Moskva patriarhaat Euroopa Nõukogu poolt Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni ja sõjakuritegusid toetavaks institutsiooniks. Nii et hinnangu on andnud rahvusvaheline kogukond, mitte ainult Eesti Vabariik. Viimane, kuidas ma ütlen, tilk karikas oli 27. märtsil Moskva patriarhi poolt kokkukutsutud niinimetatud ülemaailmne vene rahvakogu, mis võttis vastu ühe programmdokumendi Vene maailma, russki mir'i oleviku ja tuleviku kohta. Dokument väljendab selge sõnaga toetust Venemaa terroristliku režiimi agressiivsele, sõjakuritegude ja tsiviilelanike vastu suunatud terroritegude kaudu iseloomustatud sõjategevusele Ukrainas. Lisaks pühale sõjale Ukraina vastu on selle dokumendi kohaselt sõja sihtmärk ka satanismi mõju all olev läänemaailm. See tähendab, et vastandutakse agressiivselt Euroopa väärtusruumile. Nii nagu Moskva patriarhi avalduses on öeldud, peab Ukraina olema osa Vene maailmast, aga mitte ainult. Selle programmdokumendi kohaselt peaks alad, kus Venemaa on ajaloos domineerinud, kuuluma Venemaa mõjusfääri. Ma ei oska siit midagi muud välja lugeda kui seda, et see tähendab agressiooni jätkamist mitte ainult Ukraina vastu, vaid järgmiseks agressiooni ka Eesti vastu, Läti vastu, Leedu vastu, Moldova vastu, Kesk-Aasia vastu ja ma ei tea, kelle vastu veel. See on määratlematu territoorium. Varasemates patriarhi avaldustes on räägitud ka postsovetlikust territooriumist, kus peab olema Venemaa mõju. Nüüd läheb see veel laiemaks, isegi laiemaks, kui kunagine Venemaa impeerium oli. Sellised üleskutsed on otsene oht avalikule ja põhiseaduslikule korrale Eestis. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele on sõjale või muul viisil relvajõu kasutamisele üleskutsumine kuritegu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 12 sätestab, et rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Samuti on seadusega keelatud ja karistatav õhutada vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide vahel. Selles avalduse eelnõus rõhutab Riigikogu, et Eesti Vabariik demokraatliku riigina seisab jätkuvalt usuvabaduse põhimõtete eest. Riik peab tagama vabaduse valida, millise religiooni vahendusel saadakse osadus jumala või pühadusega. Tänases maailmas tuleb kaitsta inimesi terroristliku ja muu vaenupropaganda eest. Moskva patriarhaadi senist tegevust arvestades püsib suur oht sellises kontekstis inimeste mõjutamiseks. Õigeusklikud ühendused ja kogudused peaksid ka ise hindama sellise mõjutustegevuse [tõttu tekkivaid] ohtusid avalikule korrale ja oma liikmetele ning astuma samme Moskva patriarhaadiga sidemete katkestamiseks. Ühtlasi rõhutame veel kord, et avaldus käib Moskva patriarhaadi kui institutsiooni kohta, mis toetab Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni. See ei puuduta usutraditsiooni järgivaid inimesi, olgu nad ükskõik millisest usust, [see ei puuduta] kindlasti mitte ka õigeusklikke. Praegu on siin välja toodud, et kas me nüüd võtame selle vastu õigel ajal või valel ajal. Mina rõhutan selle juures seda, et just nimelt neid usutegevusi, koguduste tegevust, pühasid, usutraditsioone see avaldus ei puuduta. See puudutab kitsalt Moskva patriarhaati. Sellepärast ma ei saa aru, miks nii tõsiselt on siin viskutud kaitsma seda, et [lükata edasi] selle avalduse vastuvõtmine. Jah, ma lugesin ka Urmas Viilma kirja. Ju siis on Urmas Viilma pidanud selle pöördumise tegema, kuna tema poole on pöördunud, kes ta siis on, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku ajutine juht Daniel, kuigi me teame, et endiselt juhib jurisdiktsiooniliselt sedasama Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut Eugeni Moskvast või Petserist. Kas me saame arvestada sellega, et kui lükkame natuke midagi edasi, siis on parem aeg? Veel kord: ka mina olen kõigis oma kommentaarides öelnud, et see avaldus ei puuduta usklikke, ei puuduta inimesi, ei puuduta kogudusi, vaid ainult Moskva patriarhaati, kelle tegevust me ei saa kuidagi heaks kiita. Me peame sellele vastu astuma, ka nende avalduste ja otsuste põhjal, mis me varasemalt oleme siin Riigikogus teinud. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja, enne kui me läheme küsimuste ja vastuste juurde, ma tänan teid. Riigikogu istungi juhatajale on laekunud avaldus Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Fraktsioon on teinud ettepaneku lühendada tänast istungit kuni kella 13‑ni. Me asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde. Lauri Laats, palun, sõna on teil!

Aitäh! Enne hääletuse läbiviimist soovib Eesti Keskerakonna fraktsioon 10‑minutilist vaheaega.

Kümmet minutit ei saa anda, sest siis me ei saa jääda selle 13.00 ajapiiri sisse, saan kaheksa anda. (Hääled saalist.) Kaheksa minutit vaheaega ja siis jätkame. V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku lühendada tänast istungit kuni kella 13‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 17 Riigikogu liiget, vastu 51, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Me jätkame tööd kuni kella kaheni. Palun siia tagasi Riigikogu liikme Jaak Aabi. Me jäime pooleli küsimuste ja vastuste juures. Esimene küsija on Aleksandr Tšaplõgin. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuulasin teie kõnet ja ausalt öeldes ei saanud aru, mida konkreetselt te tahate selle avaldusega saavutada. Täpsustan: mis kasu on sellest Eesti rahvale?

Tänan küsimuse eest! See on Riigikogu liikmete ja Riigikogu poliitiline tahe, mis puudutab Moskva patriarhaati. Tegelikult on eesmärk see, et Eesti õigeusu kogudused ei oleks seotud Moskva patriarhaadiga ei jurisdiktsiooniliselt ega kuidagi teisiti.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mõistagi on õigeusklikud inimesed väga mures seoses sellega, mis toimub õigeusu kiriku ümber. Ma küsin, millised tagajärjed on sellel avaldusel. Kuidas selle avalduse vastuvõtmine võib mõjutada kirikute tööd?

Tänan küsimuse eest! Ma juba ütlesin eelmisele küsimusele vastates, et Riigikogu näeb eesmärki põhiliselt selles, et Eestis oleksid õigeusu kogudused lahti seotud Moskva patriarhaadist. Siin ei ole kirjeldatud seda juriidilist poolt ja see ei ole juriidiline dokument. Küll on see Riigikogu liikmete ja Riigikogu tahe. Kuidas edasi toimetada? Me kutsume ka neid kogudusi üles ise hindama olukorda ja loobuma Moskva patriarhaadist kui katusorganisatsioonist. Ma tean, et Siseministeeriumi ametnikud ja siseminister on kogudustega kohtunud. Kogudused tegelikult mõistavad seda probleemi. Aga milline on lahendus? See on suhteliselt keeruline, ütleksin küll. [Eestis] on kaks kogudust, kes on lausa nagu Moskva patriarhaadi kui selle organisatsiooni osa, need on Pühtitsa nunnaklooster ja Aleksander Nevski kogudus. Ma ei lähe siin varalistesse [küsimustesse], sest tegelikult enamiku nende koguduste vara, nende kinnistud on Eesti riigi omandis ja nad vaid kasutavad neid. Me tahame rõhutada seda, mida on öelnud ka siseminister, et nad kõik saavad oma tegevust jätkata, mitte keegi ei sekku igapäevasesse usutegevusse, koguduste tegevusse. Probleem on selles, et Moskva patriarhaadiga, kes on teinud nii rõvedaid avaldusi selle agressiooni toetamiseks, ei saa Eestis [asuvad] kogudused seotud olla. Kuidas nad selle probleemi lahendavad, see on juba teine küsimus. Ma ütleksin ka seda, et mina ei ole mingit analüüsi või uuringut teinud, aga ma olin ühes Raadio 4 venekeelses saates, kuhu inimesed said ka helistada. Vähemalt kolm inimest, venekeelset inimest, küll erineval moel, väljendasid muret, et patriarh Kirill istub sõjakurjategijatega Kremlis ühe laua taga, tema tegevus on suunatud vaenupropagandale, sõjategevuse õigustamisele ja sellega ta püüab ju mõjutada ka usklikke inimesi, mitte ainult siin, aga ka Venemaal ja igal pool mujal. Me ei saa seda lihtsalt kõrvalt vaadata siin Eesti riigis, sest taoline tegevus võib mõjutada ka meie inimesi. Rääkimata nendest üleskutsetest pühale sõjale, mis on otsene üleskutse agressioonile mitte ainult Ukraina vastu, vaid kogu läänemaailma vastu, nagu on öeldud selles programmdokumendis.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Te rääkisite vahetult enne vaheaega, et see avaldus ei puuduta Eestis tegutsevaid kogudusi ega koguduste liikmeid, vaid üksnes Moskva patriarhaati. Te teate väga hästi, et see on lausvale, sest kõnealuse avalduse mõte, nagu te väga hästi teate, on luua eeldused Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku sundlõpetamiseks, et sellele avaldusele tuginedes saaks teie partei esimees Lauri Läänemets siseministrina pöörduda kohtu poole ja taotleda Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku sundlõpetamist. Nii et ärge tulge meile sellist valet rääkima, see on ilmselge vale. Aga minu küsimus teile seisneb selles. Kas te oskate meile öelda ühegi ebaseadusliku teo, mille Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik on toime pannud ja millele tuginedes võiks taotleda nende sundlõpetamist? Või ongi Eestist saamas selline riik, kus organisatsioone, sealhulgas usuühendusi, võib kinni panna mitte tuginedes sellele, mida nad on teinud, vaid mida nad võivad potentsiaalselt teha, tegutsedes näiteks mõjutustegevuse vahendina? Kas te oskate nimetada fakte, millest nähtuks mingigi ebaseaduslik tegevus?

Tänan küsimuse eest! Selliseid fakte ette näidata ei ole. Küll on aga alates juba selle organisatsiooni [loomisest] oodatud, kui Moskva patriarhaat on neid erinevaid üleskutseid ja avaldusi teinud, et need kogudused ise distantseeruksid sellistest avaldustest, aga nad pole ühtegi sõna selle kohta öelnud. Nad on öelnud, jah, et nad ei toeta sõda, ei toeta agressiooni Ukrainas, aga Moskva patriarhaadi ja selle tegevuse kohta pole öeldud ühtegi sõna. Mis puudutab sundlõpetamist, siis mina neid juriidilisi nüansse ei tea. See avaldus ei jälgi mingit juriidikat ega [kavanda] järgmisi samme, see näitab Riigikogu kui seadusandja tahet. Kuidas õnnestub nende kogudustega kokku leppida, milliseid otsuseid nad ise teevad ja milliseid käike peab täitevvõim tegema, kui see [avaldus] realiseerub, on hoopis järgmine ooper. Keegi ei sundlõpeta nende koguduste tegevust, ma kordan veel kord, lihtsalt Moskva patriarhaat kui institutsioon ei saa [neid kogudusi] juhtida.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Ma olen ka läbi lugenud – pean küll tunnistama, et tõlkeprogrammi abiga – selle kuulsa avalduse, mille Venemaa nii-öelda üleilmne rahvakogu vastu võttis. Ausalt öeldes on see päris õõvastav lugemine. Seal ei ole mitte ainult arutelu selle üle, mida peetakse julgeoleku vaates oluliseks, vaid seal on Vene maailma propaganda oma täies hiilguses, alustades perepoliitikast ja haridusvaldkonnast, lõpetades riigipiiride ja ajaloolise nii-öelda impeeriumi taastamisega, uue maailmakorra ehitamisega. Minu küsimus teile on lihtne: kas te olete märganud või hinnanud või oskate öelda, kas Moskva patriarhaat ja patriarh Kirill oma tegevuses on näidanud teie hinnangul kordagi selle sõja käigus üles kristlikke väärtusi, on ta muretsenud, et saavutada rahu, aidata sõda lõpetada, või pigem on tema tegevus olnud seda sõda õigustav, seda õhutav, sealhulgas viimase avalduse näol tegelikult agressiooni jätkamist toetav?

Nii nagu siin avalduses on öeldud – ja seda võib ka varasema tegevuse ja avalduste põhjal öelda –, on patriarh ja patriarhaat võtnud selgelt sõda, agressiooni õigustava, pigem õhutava [seisukoha]. Viimases avalduses on öeldud, et aladele, kus [Venemaa on] ajalooliselt domineerinud, peab laienema Venemaa mõjusfäär. Ma ei oska seda piiri tõmmata. See kindlasti tähendab Balti riike, see tähendab võib-olla Ida-Euroopa riike. On võetud selline ambitsioon, et kui tahame, siis lähme. Milliste vahenditega? Ma ei tea, neid ei nimetata. Aga on öeldud, et need [alad] peavad kuuluma Venemaa Föderatsiooni mõjusfääri.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kolleeg Varro Vooglaid küsis väga selge küsimuse. Põhimõtteliselt on ju meie jaoks probleem see, mis on Siseministeeriumi ja valitsuse järgmised sammud. Minu jaoks on probleem ka see, miks täitevvõim ei saa oma tööga ise hakkama, vaid peab küsima indulgentsi Riigikogult. Juhin tähelepanu ühele suhteliselt intensiivsele intervjuule, mille andis siseminister Läänemets 30. aprillil Vilja Kiislerile. See on Delfist kenasti leitav, soovitan kõigil vaadata. Seal oli väga selge küsimus – see oli saate jälgija küsimus, mille Vilja Kiisler härra Läänemetsale esitas –, et kas [Läänemets] ei karda, et tal jalg hauast välja kasvab. Tegemist on muidugi sellise olukorra kirjeldusega, et kui sa nõrgemat lööd, siis kasvab jalg hauast välja.

Teie aeg!

Mul on sama küsimus teile.

Aitäh küsimuse eest! Ma ei oska nüüd öelda, aga kui rääkida nõrkusest või nõrgemast, siis mulle tundub, et momendil Moskva patriarhaat ei ole midagi nõrk. See oli venekeelse inimese ütlus, et kui patriarh istub ühe laua taga Putini ja Šoiguga, [kui Venemaa] on rahvusvaheliselt kuulutatud sõjakuritegusid läbi viivaks režiimiks, siis Kirill on ka sõjakurjategija. Mitte mina ei ole seda öelnud. Kas me saame kannatada sellist situatsiooni, et [need kogudused] on sellise patriarhi ja patriarhaadi all kas või juriidiliselt? Jah, need kogudused on iseseisvad, tunnistan, enamik neist on, kahe erandiga. Need iseseisvad kogudused saaksid ise selle otsuse teha. Mina näeksin siin pigem vabatahtlikke samme. Kindlasti lähiajal nende kogudustega veel suheldakse. Minu teada on lähiajal koos ka kirikute nõukogu, [et arutleda teemal,] mis puudutab neidsamu õigeusu kirikuid, mis praegu alluvad Moskva patriarhaadile kui katusorganisatsioonile, see on ka nende nimedes sees. Ma tean, et nad kaaluvad ise mitmeid samme, et see olukord lahendada. Kas see niimoodi toimub, mina ei tea. Siis on see juba täitevvõimu küsimus. Meie näitame siin seadusandja tahet. See on avaldus, millega me kutsume ka kogudusi üles hindama ise neid riske, mis on tekkinud nii Eesti riigi iseseisvusele ja julgeolekule kui ka nende oma liikmetele. See on ju mõjutustegevus, see on selge mõjutustegevus selliste räigete eesmärkide saavutamiseks, mida patriarh on lausa avalikult välja öelnud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Mul on selline küsimus. Te viitasite siin põhiseaduse §‑le 12, tsiteerides, et rahvusliku, rassilise, usulise või poliitilise vihkamise, vägivalla ja diskrimineerimise õhutamine on seadusega keelatud ja karistatav. Ma arvan, et te mäletate seda veel. Nüüd on tekkinud olukord, kus – ma käsitlen seda teemat ainult juriidiliselt, puhas juriidika – selle avaldusega me tegelikult väljume oma võimu piiridest. Meie asi on anda seadusi, aga praegu me läheme juba ka kohtumõistmise tasemele. Asi on selles, et § 22 ütleb niimoodi, et kedagi ei tohi süüdi mõista, kui ei ole sellekohast kohtuotsust olemas. Küsisin ka enne, kas on olemas mingeid muid dokumente. Dokumente ei ole. Mis on see õiguslik alus, et me saame selle avalduse vastu võtta, kui kohtuotsust ei ole?

Aitäh küsimuse eest! Riigikogu avaldus, nii nagu ma ütlesin, ei ole juriidiline dokument, vaid siin loetakse üles ohud ja riskid, ka vastavalt meie seadusele, meie põhiseadusele. Mis on järgmine käik, kuidas see juriidiliselt võib edasi minna? Ma rääkisin, et kindlasti ei ole meie eesmärk kellelegi kohe juriidiliselt kallale minna. See avaldus seda silmas ei pea. Me eeldame, et teatud sammud astuvad need kogudused ise. Me kutsume neid sellele üles. Kui neid samme ei järgne, siis peab just täitevvõim hindama, millised sammud tuleb juriidiliselt astuda.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! See on muidugi huvitav, et Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes peaks kaitsma vähemusi ja seisma nende eest, teeb seda alati valikuliselt. Seda, et sotsidele pole miski püha, ei erinevad väärtused ega kirikute esindajate pöördumised, oli väga hästi näha ka siis, kui oli menetluses abieluvõrdsuse eelnõu. Läänemets too hetk süüdistas kiriku esindajaid lausa vihakõnes. Aga tänase seisuga on Riigikogu poole pöördunud piiskop Daniel ja peapiiskop Urmas Viilma palvega lükata avalduse arutamine edasi. Piiskop Daniel palus Riigikogu fraktsioone leida aega kohtumiseks, et koos arutada võimalusi ja leida tekkinud olukorras lahendusi. Kas see polegi mitte Riigikogu mõte? Siin me suhtlemegi ühiskonna erinevate esindajatega, otsime lahendusi, võtame vastavalt sellele vastu otsuseid. Mida me suudame tänase avaldusega saavutada? Kas teie hinnangul poleks olnud rohkem kasu, kui nii komisjon kui ka fraktsioonid oleks kohtunud piiskop Danieliga ning reaalselt õiguslikul tasandil oleks mingi lahenduse leidnud? Me oleme seadusandlik organisatsioon, mitte PR-asutus.

Tänan küsimuse eest! Kindlasti ei ole see avaldus suunatud PR-tegevusele. Järjepidevalt, kogu selle agressiooni vältel on Riigikogu jälginud Venemaa Föderatsiooni tegevust, seda, kes seda õigustab ja kuidas seda õigustab. Sealt on tulnud see avaldus. Veel kord: siin ei ole kirjeldatud ühtegi juriidilist käiku. Mis puudutab Danieli pöördumist, siis ma tean, et paljud fraktsioonid soovivad kohtuda kas Danieliga või siis praeguse Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhtidega, et arutada järgnevaid samme. Kindlasti, võib-olla tekivadki sealt head lahendused, vabatahtlikud ja mitte sunniviisilised.

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, lugupeetud esimees! Lugupeetud eelnõu algataja! Ma toon algatuseks ühe paralleeli. Kuulake palun tähelepanelikult. Nimelt, 1968. aastal võttis Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi täiskogu vastu seisukoha, millega kiideti heaks Nõukogude Liidu sissetung Tšehhoslovakkiasse. Täiskogu mõistis hukka rahvavaenulike elementide tegevuse Tšehhoslovakkias, kes tahtsid lääne imperialistide toetusel avada tee fašismi taassünniks Tšehhoslovakkias. Küllap olete nõus, et 1968. aastal Eestis demokraatiat ei olnud ja sellest tulenevalt ei ole meil alust kuulutada Eesti luterlikku kirikut terrorismi toetavaks. Minu küsimus on see: kas teie arvates on Venemaa demokraatlik riik, kus Moskva patriarhaadi juhtkond saab ise neid küsimusi otsustada?

Tänan küsimuse eest! Tänan ka koostöö eest komisjonis, kus just Jaak Valge ja Ants Frosch viitasid teatud tekstile, mida võis teha paremaks ja mis saigi paremaks ja mis on vastavuses selle avaldusega, mille patriarh Kirill tegi. Minul on seda raske hinnata. Me oleme öelnud, et see režiim on ebademokraatlik, see riik, Venemaa Föderatsioon, on terroristlik, paneb Ukrainas toime agressiooni, sõjakuritegusid ja nii edasi. Ma ei oska seda paralleeli tuua. Mis puudutab Nõukogude aega, siis vaadates tolleaegsed kirikujuhte nii õigeusu kirikus kui ka luterlikus kirikus, ma arvan, et nad olid võimu poolt mõjutatud. Meie seda teha ei taha. Eesti riik ei taha mõjutada usku, ei taha mõjutada mingeid avaldusi. Me soovime, et see institutsioon, kes on agressiivne ning levitab seda agressiivsust ja toetab agressiooni, ei saaks Eestis tegutseda. See on see eesmärk.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Selles tuleb küll teiega nõus olla, et see tekst on saanud paremaks. Ma ei tea, kas ainult tänu Antsule ja Jaagule. Aga see, mis te esimese versioonina Riigikogu liikmetele laiali saatsite, oli ikka päris õudne, võrreldes sellega, milliseks see tekst saanud on. Kirilli sõnadele ja tegudele, ma arvan, ei leia siin saalis keegi mingit õigustust. Kahjuks on nii, et kui kiriku ajalugu vaadata, [siis selgub, et] ta ei ole esimene kõrge kirikujuht, kes valeõpetust [on jaganud]. Ma arvan, et nii tulekski seda defineerida. Nii on seda ka osa Eestis teenivaid Moskva kiriku preestreid öelnud, et tegemist on valeõpetuse ja valeõpetlasega, kellesarnaseid ajaloos on varemgi olnud. Aga mul on küsimus. Siin eelnõus te viitate, et on otsene oht avalikule ja põhiseaduslikule korrale Eestis. Mul on selles kontekstis küsimus. Me oleme Riigikogus Venemaa Föderatsiooni kuulutanud agressorriigiks, tegime seda üsna esimeste seas, aga me ei ole pidanud vajalikuks võtta Vene agressorriigi [kodanikelt] hääleõigust [meie] kohalikel valimistel. Ehk meile sobib see, et nad said mõni aeg tagasi valida Putinit ja järgmise aasta sügisel saavad valida Odinetsi ja Ossinovskit. See on teie arvates täiesti mõistuspärane tegevus.

Tänan küsimuse eest! Pean ütlema, et väga paljud fraktsioonid ja ka eelnõu algatajad tegid tõesti tekstis parandusi ja see tekst läks järjest paremaks. Jah, Isamaa juba tookord Helir-Valdori suu läbi ütles, et me peaks ka seda teist küsimust arutama, aga enamus algatajatest ja fraktsioonide esindajatest otsustas, et need kaks küsimust on erineva sisuga, ja sellepärast ei ole selles avalduses valimisõigusest midagi räägitud. Valimisõiguse teema, ma usun, leiab siin aruteludes jätku. Kuidas Riigikogu selle otsustab või lahendab, eks seda aeg näitab.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Te mainisite, et kohalik õigeusu kirik, Moskva patriarhaadi õigeusu kirik pole kuskil kordagi öelnud midagi selle vastu, mida on öelnud patriarh Kirill ja nii edasi. Et te ei levitaks valeinformatsiooni, ma lihtsalt tsiteerin seda, mida Daniel ütles nädal aega tagasi intervjuus Vilja Kiislerile. Ta ütles, et tegelikult on neil teine arusaam sellest sõjast kui patriarhil, seda esiteks. "Meie arvamus selle sõja kohta on teistsugune kui patriarhil," ütles ta, kui täpne olla. Ta ütles seda, et kirikupea sõnad loevad. "Aga need ei mõjuta meie tegevust. Oleme öelnud, et rahvuskogu dokument ei ole meile suuniseks. Ütlesime ka, et me ei pea seda dokumenti evangeeliumi vaimule vastavaks." Ja nii edasi. Minu küsimus on see: kas see ei ole ikkagi Lauri Läänemetsa mingi kampaania, mida teie üritate siin Riigikogus ellu viia?

Lühidalt vastates: see ei ole mingi kampaania. Ka meie julgeolekuorganid – hiljuti tuli välja kapo aastaraamat – on juba korduvalt vihjanud sellele, et Moskva patriarhaadi mõjutustegevus võib olla Eestis julgeolekuohuks. Kohalikud juhid, ka Eugeni, kes praegu Petserist ikka juhib seda kirikut, on üritanud küll distantseeruda nendest avaldustest, aga nad pole kordagi öelnud, et Moskva patriarh või patriarhaat tegeleb mõjutustegevuse ja propagandaga, mis ei tule kasuks ei Eesti inimeste, õigeusklike ega riigi julgeolekule. Seda kahjuks mitte. See tekst on intervjuu, see ei ole mingi kiriku avaldus. See on Danieli avaldus, mis tuli peale seda, kui olid tulnud avalikuks nii Moskva patriarhi üleskutsed, kapo aastaraamat, kui oli juba alustatud ka selle avalduse teksti koostamist siin ja toimusid Siseministeeriumi ja siseministri kohtumised kogudustega. Need käivad jätkuvalt. Ma väga loodan, et mõistmine nendes kogudustes, ka selle kiriku juhtide hulgas jõuab sinnani, et need sidemed katkestatakse. See on selle avalduse sisu.

Aitäh! Head kolleegid Varro Vooglaid ja Kalle Grünthal, selles arutelu formaadis on Riigikogu liikmel võimalik esitada kummalegi ettekandjale üks suuline küsimus ehk teil on võimalik esitada teine küsimus järgmisele ettekandjale. Lähen edasi Andre Hanimägi juurde. Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Tõepoolest, piiskop Daniel: "Meie arvamus sõjast on teistsugune kui patriarhil." Urmas Viilma 1. aprillil: "Kui "Vene maailma" idee kohaselt on Eesti Vabariigi territoorium ja siinne elanikkond vaid omaaegse Tsaari-Venemaa ja endise Nõukogude Liidu aladena praeguse Venemaa mõjusfääris, siis on sellise mõttemalli kasvõi vaikimisi heaks kiitmine Eesti riigile julgeolekuohuks ning saab paratamatult ühel või teisel moel vaikivale kirikule endale saatuslikuks." See on Urmas Viilma palju tsiteeritud alles hiljutine avaldus. Selles vene ühenduse avalduses, millest on palju juttu olnud, on väga huvitavaid mõtteid. Näiteks see, et Ukraina territoorium peab minema Venemaa ainumõjusfääri. Siin on toredaid mõtteid sellest, kuidas Vene maailma piirid on palju [laiemad] kui Venemaa Föderatsiooni omad ja nii edasi ja nii edasi. Kõike seda [lugedes] on mul ausalt öeldes teile küsimus: kas teie mõistate, mida siin osa Riigikogu liikmeid püüab kaitsta, seda avaldust nii-öelda maha tehes ja teie ettepanekut mitte toetades? Kas te saate aru, kelle või mille eest need inimesed seisavad praegu?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei tea ju kõigi Riigikogu liikmete arvamust. 52 Riigikogu liiget selle teksti allkirjastasid, järelikult nad seda teksti, mis siin on, ja seda avaldust toetavad. Jah, ma mõistan seda püstitatud küsimust, et miks see avaldus on arutelul parasjagu õigeusu tähtsaimate pühade ajal. Ma võin seda mõista, aga veel kord kordan: ei usutraditsioonid ega ‑pühad pole seotud selle avalduse eesmärgiga. Usuvabadus on Eestis olemas ja see avaldus seda kuidagi ei piira, ei usklike tegevust, koguduste tegevust, pühade tähistamist, paastu pidamist. Ma rõhutan seda veel kord üle, ma olen ka seda avalduse teksti tutvustades rääkinud sellest avalikkusele ja ajakirjandusele ja ma arvan, et see on ka kõigi algatajate väga selge seisukoht. Me räägime sellest avaldusest ja sellest mõjutegevusest, millega tegeleb Moskva patriarhaat. See ei puuduta usku, neid traditsioone ega igapäevast tegevust mitte kuidagi.

Alar Laneman, palun! Alar Laneman ei viibi saalis. Ants Frosch, meil ei ole võimalik teile teist küsimust anda, sest Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Nii. Lõpuks jõudis Alar Laneman kohale. Palun, Alar Laneman! Palun viibige kohal, kui teie järjekord saabub. Palun, Alar Laneman!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul oleks teile selline küsimus. See puudutab just seda ajastust ja ajastuse mõju nendele inimestele, kes on kiriku liikmed, usklikud, ja kellel on võib-olla negatiivne hoiak Venemaa kallaletungi suhtes Ukrainale. Kas te ei ole mõelnud selle peale, et selle ajastuse tõttu need meie mõttekaaslased Ukraina sõja küsimustes võivad osaliselt muutuda negatiivselt [suhtuvaks] Eesti riiki? Milline see planeerimisprotsess selle avalduse koostamisel välja nägi? Kuigi avaldus ise on vajalik, ma olen sellega nõus.

Tänan küsimuse eest! Ei mina ega algatajad ei planeerinud kuidagi Kirilli 27. märtsi avaldusi ja programmdokumente. See loogiline järjestus tuli sealt sellisena, nagu see tuli. Järjest karmimad hinnangud tulid ka meie julgeolekuorganitelt, on vaja selget tahet ja avaldust ka Riigikogu tasandil ja sealt saab minna edasi täitevvõim. Ei ole seda aega valitud. Võib-olla sattus jah kehv aeg, aga ma rõhutan veel: ei neid pühasid, ei õigeusklikke, ei ühtegi eraldi inimest see avaldus ei puuduta. See puudutab Moskva patriarhaadi kui institutsiooni tegevust ja see ongi kõik. Nii et hoiame need asjad lahus. Ma loodan, et õigeusklikud saavad samamoodi oma pühad tähistatud, sest sinna riik ei sekku. Eestis on riik ja kirik lahutatud.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Austatud Jaak! Oled avalduse "Moskva patriarhaadi kuulutamisest Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks" algataja. Sinu sõnum on selge, kuid isiklikult minu jaoks on see täiesti arusaamatu. Me ju teame, et kiriku juhtkond juba ütles, ei nad ei toeta patriarh Kirilli väljaütlemist püha sõja kohta. Jaak, mul on sulle lihtne küsimus: kas sa ise leidsid aega ja võimalust kohtumiseks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku esindajatega ja/või kiriku [liikmetega], et aru saada, millest nad mõtlevad?

Tänan küsimuse eest! Mina isiklikult nendega kohtunud ei ole. Küll sain ma need pöördumised ja soovitasin ka fraktsioonidele, et võiks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juhtidega kohtuda. Aga see pöördumine tuli vist alles üleeile. Ma näen natukene seda käekirja: jah, hea on võtta ju ettekäändeks pühad, et peale pühi arutame. Seal oli isegi vist öeldud, et peale 9. maid võiks kohtuda. Jah, mina olen valmis kohtuma ja arutlema ka selle üle, mis edasi saab, sest see on väga oluline. Aga sellises kontekstis nagu need pöördumised ja üleskutsed Kirillilt tulid, ei saa me siin vaikida ja seda vaikselt heaks kiita. Kutsun ka kirikujuhte üles andma sellele õiglane hinnang. Nad ütlevad, et nad ei toeta. Aga kuidas nad saavad olla sellise institutsiooni alluvuses, mis pidevalt seda toetab ja õhutab, on minu küsimus ka neile. Kindlasti ma seda küsin, kui ma nendega kohtun.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! See esialgne tekst on õnneks väga palju muutunud. Ühte religioosset organisatsiooni tervikuna ei saa ju kuulutada terroristlikuks. Samamoodi, kuigi islamiäärmuslased püüavad terroristlike meetoditega kalifaati kehtestada, ei saa me ju ei islami[usulisi] ega islami usujuhte seetõttu terroristideks kuulutada. See tekst on teinud minu meelest vahepeal väga positiivse arengu läbi, läinud selgemaks ja konstruktiivsemaks. Ma ei olnud vahepeal saalis, võib-olla on seda ka küsitud juba, aga ma küsiksin üle selle protsessi kohta. Kuidas te jõudsite praeguse palju selgema ja parema tekstini võrreldes sellega, mis oli esialgu? Sellele esialgsele tekstile ei oleks olnud ka minul võimalik alla kirjutada selle olemusliku sisu tõttu.

Aitäh küsimuse eest! Ka esialgses tekstis ei nimetanud keegi Moskva patriarhaadi õigeusu kirikut terroristlikuks organisatsiooniks, vaid seal oli selline väljend, et Moskva patriarhaat on Venemaa Föderatsiooni terrorismi ja terroristlikku [tegevust] toetav riik. Avalduse tekstis on needsamad avaldused, mille me oleme vastu võtnud ja mille järgi seesama Venemaa Föderatsioon on jätkuvalt terroristlik riik ja Moskva patriarhaat toetab selle tegevust. Pealkirjas on jah "sõjalist agressiooni". Võib-olla on veidi pehmendav, et ei ole terrorismi ja patriarhaati ühte lausesse pandud, aga sisu on ikka sama. Nii et mis puutub teksti muutumisse, siis eks mina küsisin Siseministeeriumi ametnike käest just nimelt seda taustapoolt ja faktipoolt, mis seal oli. See ei ole saladus. See, mille ma nendele koostajatele ja teksti parandajatele andsin, oli esimene draft. Ei olnud mõeldud, et see sellisena avaldusse ka [jääb]. Selle põhjal me hakkasime tegema teksti parandusi. Ma tänan kõiki, kes selles osalesid. See tekst sai minu arust hea.

Riina Solman, palun! Head kolleegid, palun viibige oma koha peal, kui järjekord teieni jõuab, muidu läheb palju aega. Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja, hea Jaak! Minu küsimus puudutab sedasama menetlusprotsessi. Alguses sa oma kõnes avaldust tutvustades ütlesid, et sa ei saa aru. Ma küsingi: millest ei saa aru? Kirikute nõukogu president on seisnud nende inimeste eest, kes ütlevad, et see on nendele solvav. Kas sa ei saa nagu eesti keelest aru või mis keeles tuleb rääkida? See on tegelikult olnud inimestele solvav, nende õrnu tundeid, nende usuvabadust solvav. Ma saan aru küll, et te proovite selle keerata sellesse võtmesse, et kõik ei ole justkui rahvuslikult meelestatud. On küll. Isamaa, kõik me oleme pannud oma hääled selle avalduse alla, me hääletame selle poolt. Aga me küsime, kas peab niimoodi üle rullima, kui on tulnud palve. Ja millest ei saada aru?

No ma ei tea. Aitäh küsimuse eest! Ma veel kord rõhutan: see avaldus ei puuduta igapäevast kiriku‑ ega usutegevust. Seda võib sümboolsena niimoodi võtta, aga isegi ei tohiks nii sümboolsena võtta. See ei puuduta õigeusklike kellekski kuulutamist. Me räägime Moskva patriarhaadist. Urmas Viilma pöördumine (Hääl saalist. Juhataja helistab kella.), ma arvan, oli [esitatud] sellepärast, et ju siis Daniel oli pöördunud kirikute nõukogu poole. Miks see jõudis siia eile või üleeile, seda ma ei tea. Avaldus oli algatatud palju varem. Ja miks neid samme astuti? Ma pigem arvan, et Urmas Viilma lähtus sellest, et Daniel pöördus tema poole, ja ta tegi sellise pöördumise. Tundub, et nagunii me seda [avaldust] täna vastu ei võta. Ma ei arva, et nendel tähtpäevadel, nagu siin dramaatiliselt on öeldud, on nii sügav mõju. Ma olen kuulnud ka teisi arvamusi. Ma olen kuulnud selliseid arvamusi ka õigeusklikelt, vene õigeusklikelt, et miks te ei ole siiamaani midagi ette võtnud, kui selline sõjakurjategija Moskvast dikteerib [kõike] oma üleskutsetega, kaudselt ka mõjuga nendele usklikele inimestele.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Auväärt algatajate esindaja ettekandjana! Minu küsimus puudutab selle avalduse siseriiklikku õiguslikku mõju, ütleme siis nii. Sa oma ettekandes ütlesid, et sellel ei ole mingisugust otsest õiguslikku tähendust, vaid see on poliitiline avaldus. Samas me teame, et siseminister on öelnud – meie oleme ka Siseministeeriumi ametnikega ja asekantsleriga kohtunud –, et oodatakse Riigikogu poliitilist avaldust, seisukohta, et Siseministeerium saaks teha järgnevaid samme. On räägitud isegi Nevski katedraali, Kuremäe kloostri ja Moskva Patriarhaadi [Eesti Õigeusu Kiriku] võimalikust sundlõpetamisest. See [avaldus] oleks ministeeriumile abiks ja poliitiliseks platvormiks, mille alusel nad saaksid teha järgmisi juriidilisi toiminguid. Kas see on nii? Ja millised siis on järgmised sammud?

Tänan küsimuse eest! Ka siin avalduses me ju rõhutame, et me ootame ka nende koguduste enese hinnangut, kuidas nad sellises situatsioonis saavad jätkuvalt kuuluda Moskva patriarhaadi alluvusse. Kas täitevvõim peab võtma ette need sammud, mida te kirjeldasite, ja millised need sammud on, see selgub selle protsessi käigus. Tõesti, kui midagi muud üle ei jää, seda on öelnud ka minister, siis tuleb need sammud astuda. Aga kas neid samme astutakse, ma ei tea. Meie avaldus on ju selline, et meie, koostajad, soovime, et neid sidemeid Moskva patriarhaadiga ei oleks. Siin ei ole juriidilist ettekirjutust, et see samm, teine samm ja kolmas samm. Need võivad olla väga erinevad. Ma ei tea.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Selge on muidugi see, et vene rahvakogu avaldused pühast sõjast ja Ukraina [Venemaaga] liitmisest on vastuvõetamatud. Neid seisukohti me peamegi nii käsitlema, et need on vastuvõetamatud. Samas, ma ei ole sugugi kindel ega veendunud, et selle avalduse vastuvõtmise järel käivitub põhjalik kommunikatsioonitöö, mis viib Eesti õigeusklikud täpse arusaamiseni sellest, miks niisugune avaldus parlamendis sündis ning mida täpsemalt sellega mõeldakse. Kuidas need inimesed üles leida, milliste kanalite kaudu nende poole pöörduda? See on hästi oluline küsimus – kommunikatsioon. Võib-olla tõesti, kui me täna ei suuda seda avaldust vastu võtta või sellist tahet Riigikogu saalis ei ole, siis igal juhul me peame mõtlema ka selle peale, et kui see avaldus on ükskord vastu võetud, siis kes ja kuidas tegeleb selle kommunikatsiooniga, et jõuda kõigi 150 000 inimeseni.

Tänan küsimuse eest! Üks asi on niisugune kitsam tegevus, mis puudutab koguduste juhtidega kohtumist ja kirikute nõukogu. Sellega Siseministeeriumi ametnikud ja siseminister tegelevad. Mis puudutab algatajaid ja selgitajaid, siis mina olen sellest ühemõtteliselt aru saanud nii, nagu ma siin praegu olen kogu aeg rääkinud: see ei tähenda ühegi uskliku või õigeuskliku tagakiusamist, see tähendab vaid ühe institutsiooni agressiooni toetavaks institutsiooniks kuulutamist, ja seda on vaja teha. Tõesti, ma olen rääkinud ka õigeusklikega. Mul ei ole sellist sotsiaalset uuringut, et öelda, kui paljud neist [toetavad] ja kui paljud mitte. Ma tean, et muidugi see tekitab [muret], sest eks seda kasutab ka seesama Kreml ja vastaspool ära. Seal pandi see kokku nii, et kirik olevat terroristlik organisatsioon. Seda pole kuskil mitte keegi mitte kunagi öelnud. Küll on öeldud, et Moskva patriarhaat on terroristlikku režiimi toetav institutsioon. See tuleb ka siit avaldusest välja. Mina olen nõus seda selgitama, olen üritanud seda selgitada ka venekeelsetes saadetes, ka venekeelsetes kommentaarides, et need inimesed mõistaksid, mis on selle [avalduse] sisu. Ma arvan, et see mõistmine jõuab järjest rohkem kohale. Ka need kohtumised kogudustega ja nende reaktsioonid on [näidanud], et nad ise seda tunnistavad, need kogudused ja need kirikujuhid, et see, mida patriarh Kirill teeb, on vastuvõetamatu. Aga sellele peab järgnema ka mingi tegevus, ainult jutust enam ei aita. See on tõsine risk, kui see sellisel moel jätkub.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mina toetan seda avaldust ja olen sellele ka alla kirjutanud. Tänane niisugune kõrvaltoon on, et on tegemist suure nädalaga, vaikse nädalaga õigeusklike jaoks, ja peaks olema niisugune kannatuse ja rahu sõnum, mitte konfliktiajamine. Samas, kui see on kiriku sõnum – rahu ja vaikus –, siis ma küsin selle kohta. Te olete kindlasti materjaliga tutvunud, vaadanud enne siia tulekut kõikvõimalikke kajastusi, mis on sõjaga seotud. On selge, et meil on praegu teema eelkõige õigeusklike omavahelised tapatalgud Ukrainas. Kas patriarh Kirill või veel mõni Moskva õigeusu kiriku esindaja on teinud ettepaneku selleks vaikseks nädalaks tapatalgud Ukrainas lõpetada, pakkuda rahu, teha vaherahu?

Teie aeg!

Kas on selliseid kirikupoolseid üleskutseid, et me siin räägime vaiksest nädalast ja rahust?

Aitäh küsimuse eest! Ei ole selliseid näinud. Pigem tuli hiljuti väga agressiivne avaldus Ukraina kiriku vastu, Ukraina õigeusu kiriku vastu. Nagu me teame, Ukraina õigeusu kirikud ja kogudused lahkusid Moskva patriarhaadi alt, need, kes seal veel olid. Moldovas juhtus täpselt samamoodi. Ehk me võime öelda, et ka teistes riikides on needsamad kogudused ise – mõnel pool küll riigi üleskutsel – loobunud allumisest Moskva patriarhaadile. Ma arvan, et see peab olema ka Eestis nii. Midagi teha ei ole. Ma usun ka, et õigeusklikud saavad ise hinnata, mis on selle [avalduse] sisu. Ma ei ole mingit sotsiaalset uuringut teinud. Kindlasti, ma arvan, ka seda avaldust üritatakse Kremli agendas ja kommunikatsioonis ära kasutada. Ma ei eita seda. Sellepärast ma rõhutan, et see ei puuduta usklikke, see ei puuduta kogudusi, see puudutab seda katusorganisatsiooni, mille alla nad kuuluvad. Ja see katus[organisatsioon] räägib nii rõvedaid asju, et minu arvates kogudused peaksid ise ka mõistma, et ei saa selle alla kuuluda.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu palun siia Riigikogu kõnetooli tutvustama Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Komisjon arutas käesolevat avaldust 29. aprillil 2024. aastal. Arutati, kas selle avalduse vastuvõtmine Riigikogus loob [piisavad] õiguslikud alused Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku kui agressiooni toetava institutsiooni tegevuse lõpetamiseks. Algatajal paluti selgitada, kas töörühmas on arutatud, kas see on piisav alus lõpetamiseks või peatamiseks. Leiti, et selle avaldusega on Riigikogu kui seadusandja poliitiline tahe väljendatud ning selle poliitilise tahte pealt on täitevvõimul võimalik astuda järgmisi samme, kui neid on vaja. Kuna see on plahvatusohtlik teema, siis on siseminister üritanud kutsuda neid kogudusi üles ise astuma juriidilisi samme ehk katkestama sidemeid Moskva patriarhaadiga. Kui seda ei juhtu, siis peab valitsus astuma järgmised sammud. See avaldus annab poliitilise põhja ja platvormi. Seadusandja tahe annab täitevvõimule õigused järgmisteks käikudeks. Arutati Moskva patriarhaadi läänemaailmale püha sõja kuulutamise üleskutse teksti sisu üle ning ka selle üle, kuidas Eestis tegutsevad kogudused sellele reageerinud on. Siseministeerium on praegu leidnud, et koguduste tegevuses ei ole vaenuliku propaganda ilminguid olnud ning kogudused on üritanud säilitada neutraalsust, samas ei ole need kogudused kordagi Moskva patriarhi üleskutseid hukka mõistnud. Arutelust tuli välja, et üleskutse tekstis oli Vene mõjusfääri kirjeldatud laiemalt kui käesolevas avalduses. Sellest tulenevalt otsustas komisjon esitada avalduse teksti kohta muudatusettepaneku ja kirjutada lause "Samuti nähakse kogu nõukogude-järgset ruumi Venemaa Föderatsiooni mõjusfääri kuuluvana," asemel lause "Samuti nähakse endisest Venemaa impeeriumist laiemat ruumi kuuluvana Venemaa Föderatsiooni mõjusfääri". Keelelise parandusena otsustati tekstist välja jätta Russki Mir. Lisan veel mõned mõtted enda poolt. Eesti õigeusklike koguduste alluvussuhe Moskvaga tuleb lõpetada. Riigikogu tänases päevakorras on avaldus, millega mõistame hukka Moskva patriarhaadi tegevuse Vene vallutussõja toetamisel Ukrainas ja vaenu õhutamisel kogu vaba maailma vastu. Eriti taunitav on usuvabaduse kattevarju kasutamine ühiskonna lõhestamiseks. Laias laastus lahendame avaldusega kolm probleemi. Esiteks, Moskva patriarhaadi roll Ukraina sõjas ja Vene maailma ehitamises vajab selget väljatoomist. Teiseks, hinnanguta on vene rahvakogu ettekirjutus püha sõja väljakuulutamisest kogu Vana Maailma vastu, Vene impeeriumi taastamisest, Kremli mõjuala laiendamisest ja sõjast Ukrainas. Kolmandaks, üks Eesti õigeusklikest kirikutest de facto allub vaenuliku naaberriigi pealinnas resideeruvale patriarhile. Mida me soovime saavutada? Esiteks seda, et kirikud peavad jääma kogudustele avatuks ja teenistused peavad jätkuma. Teiseks, Putini režiimil ei tohi olla Eesti inimestele kirikuelu kaudu mingit mõju. Kolmandaks, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku allumine Moskvale peab lõppema. Õigeusklikel on praegu suure paastu viimane nädal. Piiskop Daniel kirjutas, et Riigikogu peaks viivitama, et anda aega ülestõusmispühade tähistamiseks. See on järjekordne ettekääne aega võita ja loota meie pikale meelele. Küll on küll. Eestil on aeg see olukord lõpetada. Moskva patriarhaadi üleskutse pühale sõjale vabaduse vastu väljendab üheselt ohtu Eesti julgeolekule. Meie ülesanne on Eesti inimesi kaitsta selliste hübriidrünnakute eest ning vähendada võimalusi looritatud lausetega Eestit kahjustada. Kutsun kõiki üles hääletama selle avalduse poolt. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile on mitmeid küsimusi. Esimene küsija on Vadim Belobrovtsev. Palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Täna siin saalis on see küsimus juba hästi mitu korda kõlanud, aga teie ei ole veel sellele vastanud. No nüüd ma küsin siis uuesti ja juba teie käest. Küsimus on, miks peab see menetlus toimuma just täna, suurel neljapäeval, mis on paljude õigeusklike jaoks selline püha päev. Ma saan aru, Riigikogu esimees seda ütles, et kuna see oli komisjoni soov, siis Riigikogu juhatus panigi selle menetluse just tänasele päevale. Miks see oli komisjoni soov? Kas komisjon ei teadnud, et see on selline päev, või see sai meelega just selleks päevaks pandud?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Komisjon oli sellest teadlik, aga seda ei pandud tänaseks meelega. Eesti on sekulaarne riik, kus Riigikogu ja kirik on eraldi. Meil on oma töö, neil on oma töö. Mina ei näe seal kattuvust. See avaldus tuli komisjoni, see pandi järgmise nädala päevakorda ja rohkem seal midagi taga ei olnud.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Tõepoolest, põhiseaduskomisjon pani selle päevakorda. Aga sellest ajast on toimunud teatud dünaamika. Riigikogu juhatuse, fraktsioonide esimeeste ja Riigikogu liikmete poole on pöördunud Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskop ja Tartu piiskop Daniel, kes on praegu Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku eestseisja. Tänasest on olemas ka väga lugupeetud peapiiskopi Urmas Viilma pöördumine väga selge sõnumiga ja palvega siiski seda mitte arutada, mitte teha seda otsust täna. Samuti on Lauri Läänemets oma … Ma tsiteerin juba teist korda intervjuud Vilja Savisaarega … Vabandust!

Vilja Kiisleriga.

Kiisleriga. Jah, võib ka nii öelda, vahet ei ole. Ma vabandan selle lapsuse pärast. Aga selles intervjuus ta mainis, et me peame liikuma tasa ja targu. Kuidas teie suhtute sellesse tasa ja targu liikumisse, mida Läänemets pakub ja mida meie praegu siin harrastame?

Aitäh! Kui me vaatame kella, siis [näeme, et] täna me seda avaldust vastu ei võta, nad saavad ilusti enda pühasid pidada. Aga ma ütlen, et see avaldus tuleb ära teha kiiremas korras, mitte sellega venitada. Ma loodan, et sellega venitamine ei ole otseselt eesmärk. Tegelikult on see juba 30 aastat hiljaks jäänud. Nende tegevus või Moskva patriarhaadi tegevus Vene režiimi pooldava organisatsioonina on olnud teada juba ammu. Me peaksime selle [avalduse] ära tegema nii kiiresti kui võimalik. Aga tõesti, seda tulebki kaaluda, mingeid otseseid järgmisi samme tuleb kaaluda. Praegu see avaldus kiiremas korras vastu võtta on mõistlik ja mis edasi teha, seda saame juba pikemalt arutada.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuigi meil on tegu nii-öelda ilmaliku riigiga, meil ei ole ühtegi riigikirikut ja riik ei saa otseselt kirikuid mõjutada, on ju ilmselge, et meie soov oleks, et õigeusu kiriku kogudused läheksid Moskva patriarhaadi alluvusest üle Konstantinoopoli patriarhi alluvusse. Ma küsingi, kuidas see avaldus sellele kaasa aitaks ja mis samme võiks veel astuda, et see protsess aset leiaks. Kuigi, nagu ma ütlesin, ei riik ega teised institutsioonid väljaspool kirikut ei saa seda mõjutada, aga ideaalne lahendus oleks ju see, et õigeusu kirik ise teeks need muudatused ära. Mida me saaks selles suhtes teha? Kas komisjonis oli sellest juttu, kuidas me sellele protsessile saaksime nii-öelda positiivselt kaasa aidata?

Aitäh! Kirikute enese toimimist me riigina reguleerima ei hakka, aga mõte on teil iseenesest õige. Praeguses avalduses me räägime ikkagi Moskva patriarhaadist, kes on läänemaailmale kuulutanud püha sõja. Sellisel organisatsioonil ei ole Eesti riigis tegutsemiseks mitte mingit õigust. See on neist vale ja see [tegutsemine siin] tuleb ära lõpetada. Mis edasi saab, see on väga õigustatud murekoht. Seda me saame arutada siis, kui meil järgmised sammud ees on.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea komisjoni juht! Te oma sissejuhatavas sõnavõtus selgitasite, et kui see poliitiline avaldus saab vastu võetud, siis saab täitevvõim teha järgmisi samme, ja siis te loetlesite neid. Isamaa fraktsioonis käisid Siseministeeriumi kõrged ametnikud, kes minu sarnase küsimuse peale väitsid, et täitevvõimul ei ole poliitilisi avaldusi vaja, täitevvõim, eks ju, nii nagu me teame, töötab vastavalt seadustele, mitte poliitilistele avaldustele, ja täitevvõimul on võimalik teha ka täna, sõltumata meie avaldustest, erinevaid samme, mida nad mingil põhjusel siiamaani teinud ei ole. Te läksite oma vastustes eriti uljaks, kui te ütlesite, et me oleme selle avaldusega 30 aastat hiljaks jäänud. Meenutan, et tänased reformierakondlased Ain Seppik ja Siim Kallas, üks peaministrina, teine siseministrina, registreerisid Moskva patriarhaadi kolm kogudust ja selle kiriku 17. aprillil 2002 ehk 22 aastat tagasi. Nii et 30 aastat me selle eelnõuga hiljaks ei ole jäänud. Mul ongi küsimus, kas komisjon arutas, kas need inimesed kuidagi on ka seotud sellega või vastutavad selle eest, et Eestis see kirik asutati, ja milline nende vastutus on.

Aitäh selle küsimuse eest! Ei arutanud.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Vabandust! Kõigepealt: lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma algatuseks märgin, et see, et me koos Ants Froschiga tegime komisjonis pöördumise algteksti piinlikule veale osutades märkuse ja parandasime seda, ei tähenda seda, et me oleksime selle avalduse tervikuna heaks kiitnud. Aga küsin teilt kui magistrikraadiga rahvaesindajalt, kellel on kindlasti ratsionaalne mõtlemine, mida ma ka komisjonis olen kogenud. Vaadake, kui te lahendate mingit küsimust – antud juhul me soovime tagada, eks ole, Eesti julgeolekut –, kas te siis tegelete olulisema või vähem olulise mõjufaktoriga? Teisisõnu, kumb on suurem julgeolekuoht Eestile, kas massiimmigratsioon idaslaavi riikidest või meie õigeusu ühenduste ja koguduste side Moskva patriarhaadiga?

Aitäh! Te olite sellel komisjoni istungil ise kohal, seda võrdlust me seal ei puudutanud. Ma oskan vaid enda seisukohta väljendada. Minu arvates on oluline tegeleda sellega, et organisatsioon, kes kuulutab läänemaailmale püha sõja, kuulutataks sõda toetavaks organisatsiooniks. Seda me siin täna teeme. Järgmisi küsimusi saame loodetavasti arutada komisjonis tulevikus.

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen juba kaks tundi kuulanud Jaak Aabi ja teid ning mul praegu ei ole selgust selle avalduse kohta. Esialgu räägitakse, et Eesti usklikel pole sellega midagi pistmist. Pärast väidetakse, et tahate Eesti usklikke mõjutada. Tahaks aru saada, kus on tõde.

Küsimus oli, kus on tõde. Ma nii laialt ei oska vastata, aga kindlasti saavad kõik kogudused oma tegevust jätkata, neid see avaldus ei puuduta. Siin on räägitud sellest, et Moskva patriarhaat kasutab ennast kui katusorganisatsiooni selleks, et enda mõjuvõimuga neid alamorganisatsioone – ta peab hübriidsõda Eesti Vabariigis – ja neid inimesi mõjutada. Mitte meie ei soovi neid inimesi mõjutada, vaid nad on juba mõjutatud Moskva patriarhaadi poolt. See tuleb ära lõpetada.

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Käesolevas avalduses, mida siin täna menetletakse, on konkreetselt öeldud, et Moskva patriarhaat kuulutatakse Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Meil ei ole selle üle vaidlust, et me käsitleme seda praegu siin selliselt. Nõus? Nii, läheme edasi. Selle menetluse käigus on esitatud kategoorilised väited ka selle kohta, et see niimoodi on. Ma küsisin ka istungi juhataja käest, kus on see kohtuotsus või kas on mingeid teisi tõendeid veel peale selle, mis on siin Kirilli kohta öeldud. Aga põhiseaduse § 22 ütleb konkreetselt ära, et kedagi ei tohi käsitleda kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Öelge, kas see paragrahv põhiseaduses praegu ka kehtib või ei kehti.

Aitäh selle küsimuse eest, austatud Kalle Grünthal! See paragrahv praegu kehtib.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh lugupeetud istungi juhataja! Austatud Hendrik Johannes! Moskva patriarhaadi kuulutamine Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks, see avaldus on väga tähtis küsimus, mis puudutab paljusid inimesi. Ma juba esitasin sama küsimuse Jaak Aabile ja sain eitava vastuse. Küsin ka sinult. Kas sa ise leidsid aega ja võimalust kohtumiseks Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku esindajatega ja/või kiriku [liikmetega], et aru saada, millest nad ise mõtlevad?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Mul kahjuks sellist võimalust ei avanenud.

Aitäh! Auväärt komisjoni esimees! Mina kahjuks ei saanud selle eelnõu arutelul põhiseaduskomisjonis osaleda. Aga nagu me teame, Venemaa püüab erinevaid kanaleid pidi, erinevate inimeste ja organisatsioonide abil mõjutada Euroopa riikide, sealhulgas Eesti tegevust. Millegipärast ei taha koalitsioon tegeleda Vene kodanikelt hääleõiguse äravõtmisega. Aga väga kasulik oli põhiseaduskomisjoni liikmetele see, et me saime tutvuda kapo raportiga, mis andis meile teadmise, et siseminister vahendab julgeolekuriske avalikkusele väga loominguliselt. Ma tean, et kapo on teinud ka selles küsimuses, mis puudutab Moskva patriarhaati, teatud riskianalüüsi ja raporti. Kas põhiseaduskomisjoni liikmetel oleks võimalik sellega tutvuda? Ma arvan, et see on ülimalt vajalik. Minul ei ole probleemi, ma kohe ütlen, et ma toetan seda avaldust niikuinii. Aga et otsustajad teaksid ka tagamaid, võimalikke riske ja nendest tulenevat …

Helir-Valdor Seeder, palun!

Teie aeg!

… kas põhiseaduskomisjonil oleks see võimalik? Olete te seda võimalust taotlenud?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Ma küll arvan, et me oleksime võinud seda küsimust arutada omavahel, mitte suures saalis. Kui selline soov on, siis me kindlasti küsime ligipääsu sellele [raportile].

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Te mõned hetked tagasi ütlesite, et kindlasti saavad kõik kogudused sellest avaldusest sõltumata oma tegevust jätkata. Samas te olete ilmselt teadlik, et siseminister Lauri Läänemets on öelnud täiesti selgelt välja, et kui näiteks Pühtitsa klooster pärast selle avalduse vastuvõtmist ei ole vabatahtlikult nõus katkestama oma suhteid Moskva patriarhaadiga, siis võidakse see täitevvõimu poolt sulgeda. Seda ta on avalikult öelnud ERR‑ile kaamera ees. Kuidas need kaks asja omavahel kokku lähevad? Teie ütlete, et kindlasti saavad kõik oma tegevust jätkata, siseminister ütleb, et võidakse ka sulgeda. Seda esiteks. Teiseks, kas teil komisjonis leidis aset ka mingisugune arutelu selle üle, mida saavutatakse sellega, kui näiteks täitevvõim läheb Pühtitsa nunnakloostrit sulgema, või mida saavutatakse sellega, kui isegi selliseid ähvardusi välja öeldakse? Kas see kahandab Eestis rahvuslikke pingeid ja võimaliku rahvusliku konflikti tõenäosust või pigem suurendab neid?

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Me sellises detailsusastmes seda komisjonis ei arutanud. Ma tooksin ka vahe välja. Te saate ju nõus olla sellega, et Moskva patriarhaat, kes on kuulutanud läänemaailmale püha sõja, ei ole organisatsioon, mis saaks Eestis kui läänemaailma osas toimida. Kui meile kuulutatakse püha sõda ja seda püha sõda peetakse meie pinnal, siis see oleks ju täiesti absurdne. (Hääl saalist.) See ei vasta ju tõele, Moskva patriarhaat on sellise avalduse teinud.

Aitäh! Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Ma kordan veel üle, et vene rahvakogu avaldused pühast sõjast ja Ukraina [Venemaaga] liitmisest on vastuvõetamatud ja neid seisukohti tulebki sellisel viisil käsitleda, et nad on vastuvõetamatud. Mis puudutab seda avaldust, siis ma arvan, et me püüame siin kiiruga langetada otsust, mis võib meie ühiskonnale ootamatult halvasti mõjuda. Pole mõtet luua illusioone, et Vene propaganda tsiteerib selle avalduse täisteksti, igast torust hakkab kostma vaid see, et Eesti parlament kuulutas õigeusklikud terroristideks. Võib-olla näen ma asja liialt tumedates toonides, kuid see on üks viis, kuidas inimestes päris suur annus segadust ja ebamugavust tekitada. Mul on sellest lähtuvalt ikkagi küsimus. Kui me isegi täna või järgnevatel päevadel võtame selle avalduse vastu, kuidas on siis läbi mõeldud kommunikatsioon? Mida me peaksime tegema selleks, et see kommunikatsioon oleks selge ja et sellist olukorda, nagu ma praegu kirjeldasin, ei tekiks? See on hästi oluline küsimus.

Aitäh selle küsimuse eest, hea kolleeg! Mõte on iseenesest õige, et on oluline kommunikeerida, et selle avaldusega ei piirata kuidagi koguduste tegevust ega muuseas ka sakramentidest osavõtmist. Seda on härra Aab [algatajate] esindajana välja toonud ja toon ka mina välja, et koguduste tegevust see avaldus ei mõjuta, see mõjutab nende katusorganisatsiooni.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Meil on jäänud vähemalt üks küsimus, aga seda me enam ette võtta ei jõua, sest meie istungi aeg saab kohe läbi. Suur tänu kõikidele kolleegidele! Kohtume järgmisel töönädalal. Soovin teile edu teie töös!