Magusa joogi maksu seaduse eelnõu (418 SE) esimese lugemise jätkamine

Nii. Nüüd läheme selle asja juurde, mis jäi meil pooleli teisipäeval. Seis oli enam-vähem selline, et siin Riigikogu kõnetoolis oli terviseminister Riina Sikkut. Ma palun terviseminister Riina Sikkuti siia kõnetooli. Tema ettekanne sai läbi ja küsimuse esitamiseks oli registreerunud Aivar Kokk ja läbirääkimistel osalemiseks oli registreerunud Eero Merilind. Nii et me oleme küsimuste vooru alguses. Nii et palun värskeid küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te tahate karistada neid, kes joovad limonaadi, aga võib-olla oleks õigem aidata neid, kes soovivad tervislikult toituda, ja selleks näiteks vähendada puu‑ ja juurvilja maksu, nagu pakkus meie fraktsioon.

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, selleks et inimesed elaksid pika ja terve elu, tuleb tervislikult toituda (Juhataja helistab kella.) ja piisavalt liikuda. Et seda saavutada, on mitmeid meetmeid. Magusa joogi maks on väga selgelt suunatud kõrge kalorsuse ja madala toiteväärtusega jookidele, mida tarbivad lapsed ja noored palju, mõned iga päev. See on midagi, mis suhkrutarbimise vähendamise kaudu annab rahvastiku tervisele kasu. Eraldi küsimus on toimetulek. Seetõttu me ei rakenda magusa joogi maksu piima, piimatoodete ja leiva suhtes, sest muidu tõuseks ostukorvi hind. Selleks, et tagada parem toimetulek ja ostukorvi odavamaks muuta, on oma meetmed. See on eraldi arutelu. Magusa joogi maksul on selge siht: väiksem suhkrutarbimine (Juhataja helistab kella.) ning tervislikum igapäevane toit ja jook eelkõige lastele ja noortele. Tegemist ei ole karistava meetmega, tegemist on käitumist suunava meetmega. Aga ma olen nõus, et on palju muid maksuinstrumente, mida saab samuti kasutada. Täna räägime magusa joogi maksust.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Vaadates seda eelnõu, ma siiralt küsin teilt, kas te usute sellesse, et kui me kehtestame selle suhkru‑ või magusamaksu, siis see tõesti parandab rahva tervist, et see ei ole ikkagi sel eesmärgil siin initsieeritud, et täita riigikassat 25 miljoniga. Loomulikult, miinus administratiivkulud, mis sellega kaasnevad. See oli küsimuse esimene pool. Teine pool: teil on välja toodud eelnõus üks uuring, mis on tellitud Austraaliast. Aga miks just Austraaliast? Mis selle uuringu maksumus oli?

Aitäh! Tegemist on tervise-eesmärkidele suunatud maksuga. [Soovime] seda, et suhkrutarbimine väheneks. Selle kohta on rahvusvaheline tõestus olemas. Kui me sooviksime maksimeerida eelarvetulu, siis maksudisain oleks teistsugune, sealhulgas oleks maksu kogumisega seotud kulud püsivalt madalamad. On riike, nagu Läti ja Soome, kes magusa joogi maksu on juba rakendanud. Me näeme, et ühte madalat määra on palju kergem administreerida. Sellisel juhul, tõepoolest – keegi seda ka ei peida –, võib eesmärgiks olla eelarve täitmine. Eesti rakendab seda kui tervisemaksu. Jah, maksu kogumisega kaasnevad tulud, mis lähevad riigieelarvesse, aga tulude maksimeerimine ei ole olnud siin eesmärk. Uute maksude ja nende teemade puhul on seda tagajärge võib-olla keeruline kvantifitseerida või numbritesse panna. Seetõttu oleme tellinud Sotsiaalministeeriumis erinevaid analüüse, ka selle konkreetse maksuga seotud mõjuanalüüsi. Neid eksperte on maailmas erinevaid. Avaliku raha puhul me tavaliselt [teeme hanke] ja ju siis see tulemus oli selline. Ma ei oska kulunumbrit öelda, kui palju maksis konkreetne analüüs.

Aitäh! Lugupeetud minister! Hiljuti hakati seda meedet, seda uut maksu, õigustama Portugali näitega. 2017 kehtestas Portugali riik analoogse magusate jookide maksu ja väidetavalt läks pärast seda laste ülekaalulisus allapoole. Eesti Toiduliit on juba väga konkreetselt näidanud, et oli täpselt vastupidi: pärast seda, kui kehtestati see maks, hakkas laste ülekaalulisus tegelikult kasvama. Küsimus ongi, kas te päriselt usute, et laste tervis pärast selle maksu kehtestamist paraneb ja ülekaalulisus väheneb, või ikkagi tunnistate ausalt, et seda [maksu] on vaja seetõttu, et riigil on hädasti praegu eelarvesse raha vaja. Selles ei ole mitte midagi paha ju, et raha on vaja.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! See magusa joogi maks ei ole üleriigiline kaalulangetusprogramm. Tõepoolest, kuskil ei ole olnud näiteid selle kohta, et laste kaal oleks hakanud kiires tempos langema. Seda ei juhtu, arvestades ka seda, millist rolli mängib limonaad igapäevasel toidulaual. Eesmärk on ära hoida pikaajalisi tervisekahjusid. Me näeme, et suhkrutarbimine, igapäevane ja ‑nädalane suhkrutarbimine kukub oluliselt nii seetõttu, et tarbimine väheneb, kui ka seetõttu, et retseptid muudetakse tervislikumaks. See tähendab, et see laps, kes praegu juba on ülekaalulisusele kalduv, ei pruugi olla täiskasvanuks saades ülekaaluline. Ka see komisjoni materjalide juures olev tellitud uuring, mis on mudeluuring Eesti andmete põhjal, näitab, kui palju haigestumisi või enneaegseid surmasid on võimalik ära hoida, kui inimeste igapäevane suhkrutarbimine väheneb. Ka Portugalis langes nende magustatud jookide müük 7%, aga magustatud jookidest saadud energiakogus vähenes 11%, sest retseptid olid tervislikumad. Kui maksu [kehtestamisele] eelnenud aastal oli ligi 61% tarbitud magustatud jookidest suhkrusisaldusega üle 8 grammi 100 milliliitri kohta – sealt alates rakendub ka meil kõrgem maksuaste –, siis maksu rakendamise järel langes see [protsent] 61 pealt 37 peale. Ehk rohkem kui kolmandiku võrra kukkus nende jookide osa, mis on väga magusad, kõrgema maksumääraga. Suurbritannia näide on teine, mida on palju kasutatud. Seal analüüsiti kokku nelja aastat maksu rakendamise järel. Magustatud jookidest saadavate suhkrute hulk elaniku kohta päevas langes 30%. Seega, iga päev [tarbiti] 4,6 grammi suhkrut vähem ühe inimese kohta, ka lapse kohta. Kui me vaatame seda mitme aasta peale kokku, siis näeme, et kui see päevane suhkrukogus niimoodi väheneb, on sel lõpuks mõju ka üldisele tervisele. Maksu alla kuuluvate jookide müügimaht vähenes 50% ja maksu alla mittekuuluvate jookide maht kasvas 40%. Räägitakse, et kui ei saa limonaadi osta, ju siis ostetakse midagi muud magusat. Ka see nelja-aastane Suurbritannia uuring näitas, et samal ajal jäi maiustuste ja alkoholi tarbimine samaks ehk ei toimunud limonaadi asendamist kommiga, mis on olnud sage mure. Kui maksu rakendamise aastal olid pooled kauplustes müüdavatest jookidest maksuobjektid ehk suhkrut oli vähemalt 5 grammi 100 milliliitri kohta, siis neli aastat hiljem oli sellest poolest saanud 15%. Taas muudeti retseptid tervislikumaks.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud terviseminister! Ma loodan, et te nõustute minuga, et poliitikas on oluline järjepidevus. Mina mäletan hästi, kui sarnast magusa joogi maksu menetleti 2017. aastal siin suures saalis. Toona toetasid seda Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja Isamaa. Ma eeldan, et Keskerakond ja Isamaa on järjepidevad, et nii nagu nende seisukoht oli siis, et see on tegelikult mõistlik eelnõu, samamoodi saame nende toetusega arvestada ka praegu. On hea meel näha, et sotsid on siin järjepidevad olnud. Aga ma küsin teilt lisaks sellele järjepidevuse olulisusele, võib-olla te valgustate seda saali. Kohati jääb sellest kriitikast vale mulje, nagu see oleks olnud ainuke plaan, millega tahetakse laste tervist kuidagi parandada või sinna panustada. Tegelikult teeb Sotsiaalministeerium sellega järjepidevalt tööd. Te olete korduvalt tähelepanu juhtinud erinevatele murekohtadele, on see vaktsineerimisega hõlmatus, on see vähene liikumine või on need vaimse tervise mured. Võib-olla annate [väikese] ülevaate, millised sammud on veel, lisaks sellele maksule, millel on mõju ka kindlasti olemas.

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, see magusa joogi maksu [seaduse] eelnõu ei ole kuidagi üllatav. See on tehtud 2017. aastal menetletud eelnõu eeskujul, maksumäärasid on uuendatud vastavalt elukalliduse tõusule. Samas on analüüse juurde tulnud nii Eesti laste tervise kohta kui ka magusa joogi maksu mõju kohta nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt, sealhulgas on Eesti kohta tehtud mudeluuring. Nii et maks on sama, mis oli 2017. Infot, et see on õige ka Eesti laste tervise jaoks, on juurde tulnud. Osapooled on palju paremini informeeritud ka sellest, kuidas seda maksu kogutakse ja mis need maksuga seotud nüansid on. Nii et kahtlemata, me oleme rakendamiseks paremini valmis kui aastal 2017. Seega, tõepoolest, kuna tegemist on sama eesmärgi ja sama maksuga, siis ma tõesti loodan, et ka siin saalis need, kes seitse aastat tagasi seda eelnõu toetasid ja mõistlikuks pidasid, teevad seda ka praegu. Magusa joogi maks on tõesti üks meetmetest. Selle peale, et kõige esimesena mulle kriitikute poolt öeldakse, et tegelege teavitusega, saan ma kinnitada, et nii Tervise Arengu Instituut kui ka teised osapooled on teavitusega tegelenud 32 aastat ja tegelevad edasi. Laste puhul on jõudnud see juba kooliprogrammidesse. Meil on terviseõpetus, meil on inimeseõpetus, ka lasteaialapsed joonistavad toidupüramiide ja õpivad, et janujook on vesi. Vesi on hammaste tervisele kõige parem ja see on üldisele tervisele parem, ei magusa mahla, morsijoogi või suhkruga tee [joomise korral] ei ole võimalik neid riske maandada. Vesi on janujook, juba lasteaiast saadakse õiged teadmised. Nii nagu me räägime, sekkumised peavad olema tõenduspõhised. Lisaks õppeprogrammides antavale kaasaegsele informatsioonile toitumise ja liikumise kohta – sealjuures ka selle kohta, et toitumise roll on palju suurem kui liikumise oma, aga liikumist on kahtlemata ka vaja – on Liikuma Kutsuva Kooli programm, lasteaialastel on Seikluste Laeka nimeline programm, mille mõju on ka Eesti oludes hinnatud ja hinnatakse edasi. Need võimaldavad lastel mänguliselt õppimise käigus lasteaiateel koos vanemaga saada kätte tervise jaoks vajalik liikumisnorm, õppida liikumist ja väärtustada seda, et Eestis saab tõesti iga ilmaga värskes õhus liikuda, et ilm ei ole kunagi see mure. Lisaks sellele on ju väga palju sellest, mis meie laste elukeskkonda puudutab, maksumaksja raha eest kujundatud, on need tervisekaitsenõuded koolis või koolitoit. Koolitoidule kehtestatud nõudeid me käesoleva aasta jooksul uuendame, me vähendame neid norme, mis puudutavad lisatud süsivesikuid ja poolfabrikaatide kasutamist. See on seotud rahvatervishoiu seaduse [eelnõuga], millega ma teie ette tulen loodetavasti lähiajal. Lapsed peaksid teadma, milline on tervislik toitumine. Koolis me pakume neile tervislikku toitu. Tervislikud liikumisharjumused saavad nad juba lasteaiast ja koolist kaasa. Huvihariduse toetust ja teisi meetmeid on rakendatud, et lapsed saaksid üle Eesti huvitegevuses osaleda. Kui veel tulevikku vaadata, siis kehalisest kasvatusest me teeme liikumisõpetuse, et oluline ei oleks saavutus või sooritus, vaid see, et sa liiguksid, ükskõik, millised on siis su huvid või eeldused, tegeled sa koorilaulu või muude tegevustega. Haridus‑ ja teadusministri ning kultuuriministriga me regulaarselt kohtume, meil on liikumisharrastust käsitlev tegevuskava, mis varsti saab väga atraktiivsel kujul veebis kättesaadavaks. Seal on näha valdkondlikud eesmärgid ja nende poole liikumine, et kõigil oleks võimalik silm peal hoida, kuidas me nii lapsed kui ka ülejäänud Eesti inimesed tervislikumalt liikuma suuname. Toitumise juurde veel. Lisaks teadmistele on kahtlemata [oluline] keskkonna kujundamine, mis puudutab ka koolipuhveteid. Ka rahvatervishoiu seadusesse tuleb muudatus, et koolidirektorile, koolijuhile pannakse vastutus [selle keskkonna kujundamise eest], käib see siis nutitelefonide kasutamise või koolipuhveti menüü kohta. Kõiki neid asju saab tegelikult laste tervise huvides reguleerida. Nutiseadmete kasutamine koolis peaks olema õppetegevusega seotud, mitte nii, et lapsed seisavad nende tõttu terve vahetunni ühe koha peal.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud terviseminister! Ma mäletan, et kui mina koolis õppisin, oli täitsa vabalt võimalik osta kooli kohvikust limonaadi, [teisi] magusaid jooke ja erinevaid magusaid asju. Tahtsin küsida, kuidas on lood koolides praegu. Kas need magustatud joogid on koolikohvikutes saadaval? Kas on mingisugune plaan, kuidas tõepoolest vähendada nende tarbimist laste seas?

Aitäh küsimuse eest! Ühiskonnas ei ole väga paljude teemade puhul keelamine ja piiramine vastuvõetav. Samamoodi ei ole meil kehtestatud koolipuhvetis pakutava toidu või joogi riiklikke keelde. Samas on Tervise Arengu Instituudil olemas juhend, milline võiks olla see valik. Magusa joogi kõrval peaks olema vähemalt alternatiiv või näiteks joogivee jaoks, veepudeli täitmiseks lisakraanid, et lastele pakkuda ka tasuta tervislikku alternatiivi. Rahvatervishoiu seaduses me teeme muudatuse, et vastutus on koolidirektoril, kes saab näiteks viia ettepaneku hoolekogusse. Kui lapsevanemad ja kooli personal seda toetavad, siis on võimalik ka magusad joogid koolipuhvetist välja jätta. Me ei tee seda riikliku otsusena, aga iga kool saab seda ise teha, kui kokkulepe seal kooliperes on olemas. Lisaks sellele, et on olemas limonaadid või kommid või teised toidupüramiidi mõttes mittevajalikud toiduainegrupid, on oluline pakkuda tervislikku alternatiivi, et oleks olemas salatid, puuviljad või juurviljad, et lapsel oleks päriselt valik olemas, et seal ei oleks reas ainult värvilised kommid.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! 1990. aastate keskpaigast alates on Eestis järjest rohkem kõlapinda saanud tervise edendamise ja haiguste ennetamise teema. Vähem suhkrut toidusedelis oli üks tarkus, mida hakati siis aktiivselt jagama. Aga õige pea tulid päevakorda lihtsad, kuid mitte alati tervislikumad lahendused: magusained, mis teatavasti on nii looduslikud kui ka sünteetilised. Kas te palun vastaksite kas-küsimusele jah või ei: kas selle maksuga tagatakse, et suhkruasendajad ei saa mingit eelist?

Urve Tiidus, palun!

Aitäh selle küsimuse eest! Jah, suhkruasendajad ei saa mingit eelist. See on olnud küsimus, mida Riigikogu liikmed ja teised osapooled on minult väga palju küsinud, kas suhkruasendajad on ikkagi maksu all. Jah, ja maks rakendub neile rangemalt kui nii-öelda naturaalsele suhkrule. Naturaalse suhkru sisalduse puhul rakendub maksumäär alates viiendast grammist, aga magusaine puhul esimesest grammist. Selles mõttes, et kui on magusainet lisatud, siis tuleb selle joogi eest juba magusa joogi maksu tasuda. Tootjad seevastu väga soovisid, et magusained ei oleks maksu all, et saaks suhkru asendada magusainega. Ma saan nende huvist aru, sest hapu jook ei pruugi nii palju müüa kui magus jook, aga tervisevaatest ei ole kuidagi mõistlik suhkru asendamine sünteetilise magustajaga. Seetõttu on see maksuskeem kujundatud niimoodi, et me sellist suhkru asendamist ei peaks nägema.

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mida te arvate sellest, et magusa joogi maksu asemel oleks mõistlikum pingutada selle nimel, et propageerida spordiga tegelemist? Näiteks võiksite te teha rohkem koostööd Kultuuriministeeriumi ning Haridus‑ ja Teadusministeeriumiga ja suurendada toetust harrastusspordile koolis, nagu meie fraktsioon on välja pakkunud. Minu meelest tooks just see valitsuse tegevus palju rohkem kasu tervisliku eluviisi edendamisel meie ühiskonnas.

Aitäh selle küsimuse eest! Noorte liikumisnorm on vähemalt 60 minutit päevas ja seda normi on raske saavutada ka noortel, kes näiteks kaks korda nädalas trennis käivad. Kahtlemata on vaja rohkem liikuda, eelkõige tavapärase päeva jooksul, kas jala või rattaga kooli minnes, aktiivselt tegutsedes vahetunni ajal, koolis võiks rakendada õuevahetunde. Seda kõike on vaja. Aga toitumise roll on tähtsam. Isegi kui laps käib iga päev trennis, ei võimalda see, kui ta õhtul selle järel joob ära kaks liitrit limonaadi, seda tasakaalustada. Nii et toitumise roll on tähtsam, kui me räägime ülemäärase kehakaaluga [võitlemisest] või teistest rahvatervise eesmärkidest, samuti teist tüüpi diabeedi riskist, vähiriskist või südamehaiguste riskist. Nii et ei saa valida toitumisega tegelemise ja liikumisega tegelemise vahel, tuleb tegeleda mõlemaga. Aga liikumise puhul toimub tervislike eluviiside juurutamine Seikluste Laeka raames tõesti juba lasteaias. Liikuma Kutsuva Kooli programmiga on liitunud juba 200 kooli Eestis. Meil on umbes 500 üldhariduskooli, nii et varsti on ligi pooled liitunud. Sport Kooli on projekt, mis peaks lastes tekitama huvi liikumise ja erinevate spordialade harrastamise vastu ning seda huvi hoidma. Lapsed saavad võimaluse erinevaid alasid proovida. On ka liikumisaktiivsuse [edendamise] tegevuskava. Te viitasite, et võiks kultuuriministriga koostööd teha. Tõesti, haridus‑ ja teadusministri, kultuuriministri ning terviseministri koostöös on liikumisharrastuse jaoks koostatud tegevuskava. See puudutab kogu elukaart, kõiki sihtrühmi, aga eraldi muidugi lapsi ja noori, et nemad saaksid päeva jooksul oma liikumisnormi täis, tehes aktiivselt sporti või liikudes päeva jooksul aktiivsemalt oma kooliteel ja koolipäeva jooksul.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! No mina küll seda eelnõu ei plaani toetada. Ka siis, kui see 2017. aastal menetluses oli – ma ei tea, kus teie olite ja mis aruteludel osalesite –, oli selle eelnõu eesmärk selgelt eelarvet täita, kui seda toetati ja sellega toimetati. Ma julgen küll kahtlustada, et nii palju sisust siis isegi ei räägitud, kui teisipäeval ja täna siin kokku on räägitud. Sõltumata teie kirglikust seletusest, on minu meelest ka praegu üsna üheselt see puhtalt eelarvega seotud eelnõu, sõltumata sellest, mida te väita püüate. Aga mul on siiski küsimus selle eelnõu maksuobjekti kohta. Kas te suudate palun mulle nimetada, milliseid tooteid selle eelnõu järgi siiski maksustatakse? Ma tõesti ei taha, et te viitaksite Euroopa Liidu määrustele või mingitele muudele asjadele, vaid loetleksite kas need objektid või konkreetsed tooted, mis maksu alla lähevad.

Aitäh! No kui te 2017. aastal soovisite [selle maksuga] eelarvet täita, siis te valisite küll väga vale disainiga maksu: rakendamine on kulukas ja kallis, keeruline on järelevalvet teha ja administreerida. Sellisel juhul oli eelarve täitmiseks valitud kehv disain. Aga tervise-eesmärkide täitmiseks sobib see [maks] väga hästi. Kui rääkida sellest, mida maksustatakse ja mida mitte, siis maksustatakse jooke, mis sisaldavad suhkrut, kuhu on lisatud suhkrut või magusaineid. See tähendab, et näiteks need klassikalised limonaadid, energiajoogid, kaljad, suhkrut sisaldavad veed, spordijoogid, mahlajoogid on need, mis maksu alla lähevad. Maksu alt välja jäävad piim ja piimatooted, näiteks joogijogurt, ja naturaalsed mahlad, on see siis apelsinimahl või mõni muu marjast või puuviljast või köögiviljast tehtud jook, kuhu suhkrut lisatud ei ole, aga kus on puuvilja‑ või köögiviljasuhkur looduslikult olemas. Seda me ei maksusta. Samuti ei maksustata ravimeid ja magusaid jooke, mida kasutatakse ravimite tootmiseks, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toitu ja päevatoidu asendajaid, toidulisandeid ja magusaid jooke, mis on müügikohas kohapeal valmistatud. Seega, siirupit me maksustame, aga kui sellest tehakse kohapeal, näiteks laadal või kohvikus, limonaadi, siis seda me ei maksusta, keegi seda suhkrusisaldust mõõtma ei lähe. Ka ekspordiks suunatud magusaid jooke, mida Eestist väljaspool turustatakse, me ei maksusta.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea minister! Teie kui terviseminister teate ju väga hästi, et toidulaud peab olema mitmekesine ja tervislik. Aga vaadates kõike, mis praegu toimub ja millise suuna on valitsus võtnud maksude tõusuga, uute maksude kehtestamisega, igasuguste lõivude ja trahvimäärade tõstmisega – ka eilne päev, 1. mai, tõi meile päris suured aktsiisitõusud, nii elektri, maagaasi kui ka mootorikütuse [aktsiisi tõusu] –, näeme, et meil ikkagi tarbimismaksud on päris kõrged, võrreldes Euroopa Liidu keskmisega. Nüüd te soovite veel kehtestada magusamaksu, mis tähendab, et väga paljude inimeste toidulaud muutub väga kesiseks. Mida rohkem me makse maksame, seda vähem me jõuame ju tervislikku toitu osta. Kuidas te selles aspektis näete, mida siis valitsus võiks paremini teha?

Aitäh! Kõigepealt tasun ühe eelmise küsimusega seotud võla. Tellitud uuring ei maksnud Eestile konkreetselt eraldi midagi. Kuna tegemist on WHO analüüsitegevusega ja me oleme WHO liige, siis me saame suunata seda, millistel teemadel uuringuid läbi viiakse, aga eraldi uuringupõhiselt me tasuma ei pea. See arutelu, kas maksustada ainult magusaid jooke või kõiki suhkrut sisaldavaid tooteid, ka pagaritooteid, leiba, jogurtit, ongi seotud sellega, et limonaad ei ole toidulaua osa. Selle maksu maksmist on võimalik väga lihtsalt vältida, sest on ka vähem kui viiegrammise suhkrusisaldusega magusaid jooke. Seal on valik olemas. [Selle] maksu maksmine ei ole kohustuslik. Seega, seda mõju üldisele toidukorvi hinnale või teistele valikutele, mida inimene või leibkond teha saab, tegelikult ei ole.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Teie eelnõul puudub igasugune teaduspõhisus. Väljatöötamiskavatsust selle eelnõu kohta ei ole tehtud. Sisuline mõjuanalüüs, mis puudutaks konkreetselt Eesti olukorda ja võimalikke mõjusid, puudub. Usaldusväärsetele uuringutele toetutud ei ole, üle maailma on otsitud üksikuid kontekstiväliseid näiteid. On ilmselge, et see eelnõu ei kanna mitte tervise-eesmärke, vaid puhtalt finantseesmärke. Aga minu küsimus on see, et kas teil on praegu võimalik anda juriidilist kommentaari. Te maksustate praegu umbes 5% toodetest, millest inimesed, sealhulgas noored, oma igapäevase suhkru kätte saavad, 95% jääb maksustamata, mis tähendab, et tervisemõju on marginaalne. Aga kui te teete sellise väga kitsa valiku, siis kas te tootjate ebavõrdses kohtlemises probleemi näete ja kus on siin analüüs?

Aitäh! Ma soovitan kõigil seletuskirja lugeda. Ma ise ei ole näinud mitte ühtegi Eestis koostatud mõne eelnõu seletuskirja, kus oleks nii palju viiteid teadustöödele, kirjandusele ja teiste riikide kogemusele. Tõenduspõhisus on kahtlemata olemas. Nüüd selle 5% juurde. Tõesti, limonaadist saadav suhkur moodustab meie päevasest energiakogusest väga väikese osa, aga see on praktiliselt ainus osa, mille kohta me saame öelda, et see on absoluutselt kõigi jaoks mittevajalik, selle ärajätmisega kahjusid ei kaasne. Samasugust soovitust ei saa anda teiste suhkrut sisaldavate toodete kohta, mille puhul tekib täiskõhutunne, neil on mingisugune toiteväärtus. Kui me räägime jogurtist, siis sageli on see liiga magus. Tootjatega on meil eraldi arutelud nii suhkru, soola kui ka küllastunud rasvhapete vähendamiseks toodetes reformuleerimise kaudu. Limonaadi puhul, vaatamata sellele, et me räägime 5%‑st, on nii, et kui seda [suhkrut] on 5% rohkem, kui iga päev iga lapse keha päeva jooksul ära tarbib, siis pikaajaline tervisemõju on väga suur ja väga kulukas ka iga riigi tervishoiusüsteemile. Juriidiline pool. Kui me oleksime esimesed magusa joogi maksu rakendajad, siis kahtlemata peaks rohkem süvenema, sealhulgas komisjonilt ka, ma ei tea, eelhinnanguid ja asju küsima. Aga me ei ole esimesed rakendajad. Me oleme suhteliselt teise poole seas, kes magusa joogi maksu rakendab, sealhulgas samalaadset skeemi, et piim, piimatooted ja naturaalne mahl on välja jäetud. Viimati vist tegi seda Iirimaa, seda on rakendanud teised riigid ja nad on küsinud Euroopa Komisjoni arvamust. Tõepoolest, ka seletuskirjas on selgitatud, kuidas selle maksu rakendamine ja teatud toiduainegruppide väljajätmine ei anna eelist. Seda on võimalik niimoodi valikuliselt rakendada. See on skeem, mida on rakendanud teised riigid. On olemas komisjoni arvamus selle kohta, kuidas see on ühtsel turul rakendatav. Nii et tegemist ei ole riigiabiga ja see on ka seletuskirjas lahti seletatud, see on punktis 5 "Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele". Küsimus on, kas need eelnõu põhjal mittemaksustatavad tooted konkureerivad samal kaubaturul. Seda, kas limonaad ja piim on otsesed konkurendid, ongi raske selgitada, teha selgeks, kes on need tarbijagrupid, millal ostetakse, millisel eesmärgil ja nii edasi. Nii et lugege seletuskirja lehekülgi 22 ja 23.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kõigepealt, praeguses majandusolukorras ma kindlasti ei toeta mitte ühtegi maksutõusu ega ka mitte antud maksu, ei ettevõtjate ega tarbijate vaatest. Mulle tundub, et selle valitsuse tegevusest ikkagi kumab läbi selline pehme diktatuuriihalus: te veel ei keela, aga te maksustate, te teete keeruliseks erinevate asjade tarbimise. Lisaks suhkrumaksule te ju rakendate ka automaksu, mille kohta teie hea koalitsioonikaaslane rahanduskomisjonis ütles, et see ongi mõeldud selleks, et autosid vähem oleks ja inimesed vähem autoga sõidaksid. Minister Võrklaev rääkis telekas juba ka mobiilimaksust, sest telefonis skrollimine või ekraani kerimine on tervisele kahjulik, et tuleks äkki ka mobiilid maksustada. See on ikka korralik diktatuuriihalus, mis praeguse valitsuse tegevusest läbi kumab, et veel ei keelata, aga tehakse keeruliseks nende asjade tarbimine. Selle asemel, et inimesed saaksid vabalt valikuid teha, te ikkagi esialgu nügite, aga järgmine samm edasi on ju juba keelamine, nii et selge diktatuuriihalus siin on. Miks te ei proovi positiivset programmi, soodustades tervislikke eluviise ja neid propageerides? Miks te soovite sellist diktatuuri? Ma küsin siis otse välja: miks teil selline diktatuuriihalus on?

Aitäh! Valitsusel puudub absoluutselt igasugune soov diktatuuri kehtestamiseks. Mina olen demokraat, sügavalt ja südamest demokraat. Maksud on tavapärane riigijuhtimise instrument, neid rakendatakse nii tulu kui ka erinevate kaupade tarbimise suhtes. Sealjuures räägitakse maksuteoorias ka eraldi nii-öelda patumaksudest, mille hulka kuuluvad erinevad saaste‑ ja keskkonnatasud, alkoholiaktsiis, tubakaaktsiis, ka kütuseaktsiis, mille tarbimisega kaasnevad kahjud kas keskkonnale või inimeste tervisele. Suhkrumaks ehk magusa joogi maks läheb samasse kategooriasse. See ei ole kuidagi diktatuuride rakendatav meede. See on ükskõik millise demokraatlikult valitud valitsuse täiesti tavapärane viis viia ellu poliitikat, sealjuures laste tervise-eesmärke silmas pidades. See on tõenduspõhine ja sobiv meede rahvatervise-eesmärkide saavutamiseks. Automaksu puhul on samamoodi nii keskkonnamõju kui ka mõju inimeste liikumisele. Samasugused argumendid on olemas ka automaksu puhul. Nii et see on viis, kuidas valitsus oma poliitikat ellu viib ja sealjuures ka inimeste käitumist suunab. Tahaksin ära õiendada ka selle, et suhkrumaksu ehk magusa joogi maksu puhul väga palju kuuleb, et aga see ju ei tööta, see ei mõju, see ei muuda mitte kellegi tarbimist. See ei ole võimalik, et absoluutselt kõigi teiste maksude puhul [on teisiti]. Näiteks needsamad inimesed, kes siin saalis kritiseerivad magusa joogi maksu, automaksu puhul [avaldavad selliseid arvamusi, et] tundub, nagu saabuks maailma lõpp, keegi enam kuhugi sõita ei saa, ühtegi autot ei osteta ega müüda ja sellist maksu ei saa kehtestada, sest mõju inimeste käitumisele on väga ulatuslik. Ei saa olla, et maksumeede töötab ainult auto puhul, aga mitte limonaadi puhul. Seetõttu magusa joogi maksu rakendataksegi, et ta tegelikult mõjutab, ta mõjutab laste ja noorte – nad on hinnatundlik grupp – tarbimiskäitumist. Keskmiselt 10%‑line hinnatõus vähendab limonaadi või magusa joogi tarbimist 9%.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ikkagi tuleb tõdeda, et selle aastaga pole mitte midagi muutunud ei valitsemiskultuuris ega suhtumises. Seesama teerull, mis eelmine kevad käima pandi, läheb täpselt samamoodi edasi. Eelmine aasta olid maksutõusud ja see aasta jätkub täpselt samamoodi. Just teisipäeval oli tulumaksuseaduse muutmine, järjekordselt ilma väljatöötamiskavatsuseta, nii tulumaksuseadus kui ka magusa joogi maksu seadus on ilma väljatöötamiskavatsuseta. Aasta oli teil aega. On [öeldud], et see on valitsuse prioriteet. Mis takistab valitsusel seda väljatöötamiskavatsust teha? See viidetele [tähelepanu] juhtimine – mida rohkem viiteid, seda segasemaks see eelnõu läheb. Ma võin need viited läbi lugeda, aga sisu sealt välja ei tule. Mis takistab valitsusel teha väljatöötamiskavatsust?

Aitäh! See küsimus viitab, ma ei tea, viimase viie või rohkema aasta praktikale. Tõesti, suur osa eelnõusid on kiireloomulised, ja see on nii olnud iga valitsuse puhul. (Hääl saalist.) Kiireloomulisus tähendab seda, et see on ilma VTK‑ta, mitte seda, et tegelikult kiire oleks, selles mõttes. See on praktika, mida tegelikult ei saa heaks kiita, see ei ole hea õigusloome tavaga kooskõlas. Magusa joogi maksu rakendamise otsuse tegi valitsus septembri keskpaigas, nii et tõepoolest kaheksa-üheksa kuud tagasi. See maksuskeem ja selle rakendamine olid nii sarnased 2017. aastal arutatud eelnõu omadega, see eelnõu jõudis Riigikogu menetlusse ja läbis ka kolmanda lugemise. Siin ei olnud midagi uut või üllatavat. Taustaanalüüsidega on tegeletud, on korraldatud kaasamisüritusi, arutelu on toimunud. Aasta tagasi siin toimunud abieluvõrdsuse aruteludel, tõesti, oli praktiliselt iga Eesti inimene selle teema kohta kas lehte kirjutanud, sotsiaalmeedias oma arvamust avaldanud või küsitlusuuringutes osalenud, nii et põhimõtteliselt oli igaühe arvamus juba teada. Suhkrumaksu puhul ehk magusa joogi maksu puhul olid osapooled, keda see rohkem puudutab, on need siis tootjad või müüjad või arstid või terviseedendajad, samamoodi selle teema läbi arutanud. Nende seisukohad on teada ja need ei muutu, need ei muutu ka kuu või kahe jooksul, ei muutu ka pärast VTK läbilugemist.

Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Mul on küsimus, kas me peaksime siin saalis arutama eelnõusid, mille koostamisel ei ole järgitud head õigusloome tava, mille on valitsus ise endale kehtestanud ja mida me parlamendis püüame järgida. Siin ei ole väljatöötamiskavatsust. Mina ei saanud aru, kui minister ütles, et kiiret ei ole, aga eelnõu on kiireloomuline. Kas teie saate juhatajana aru, mida me arutame ja mis see argument ja põhjendus siis on? Kiiret ei ole, aga eelnõu on kiireloomuline ja seetõttu me ei saa järgida head õigusloome tava.

Aitäh! See, kas [eelnõu] siia saali tuuakse või mitte, sõltub eeskätt juhtivkomisjonist. Aga kui te küsisite, kas me peaksime järgima head õigusloome tava, siis minu isiklik arvamus on, et peame. See on minu meelest loomulik. Kas seda iga kord tehakse või mitte? Praktikad on kahjuks erinevad. Aga ma arvan, et oleks hea, kui me seda järgiksime. Andres Metsoja, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Me kõik saame aru, et riigieelarvesse tuleb tulu leida, ja valitsus on näinud, et see on üks instrumentidest. See ei muuda kuidagi tarbijakäitumist. Kui on magusavajadus, siis seda [magusat] saadakse ka magustatud joogist. Ega vanem seal kõrval lapse taskuraha ilmselt ei loe selle ostu tegemise hetkel. Teisest küljest, kui magusavajadus on, siis ju see magus ikkagi kuskilt kätte saadakse ja organismi ta läheb. Norra Kuningriik, jõukas riik, tõesti uskus sellesse, et on võimalik magusamaksuga muuta tarbijakäitumist ja peatada laste rasvumist. Ei olnud võimalik. Tehti see maks ja tühistati see maks. Saadi aru, et see ei ole instrument, millega oleks võimalik muuta rahva tervist. Kõik algab ikka kodust, liikumisest, teatud määral koolist. Miks me ikka jätkuvalt seda kõike nii lihtsustatult võtame? Tegelikult ju neid eesmärke pole saavutatud.

Aitäh küsimuse eest! Te ilmselt viitate Taani kogemusele. Taani rakendas suhkrumaksu umbes 80 aastat ja seejärel muutis meelt, aga ta tõepoolest rakendas seda kõigi suhkrut sisaldavate toodete suhtes kõrges määras. Norras minu teada suhkrumaks kehtib. Nii et rahvusvahelist kogemust on erinevat. Mõnel riigil ongi ju väga pikk praktika teatud maksu rakendamises. Samamoodi nagu meil ei ole traditsioonilist ettevõtte tulumaksu. Need ajaloolised valikud on olnud erinevad, tehtud erinevatel põhjustel, nii et üks ühele kopeerida seda, mis tehtud on, ei saa. Aga üldine trend viimase seitsme aasta jooksul, mis on eelmisest arutelust möödunud, on selgelt see, et järjest rohkem riike magustatud jooke maksustab. See puudutab nii limonaadi, energiajooki, spordijooki kui ka mahlajooki, sest see sissejoodav suhkrukogus on lihtsalt nii suur ja sellel on tervisele kahjulik mõju.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Teile on juba väga palju öeldud, et plaanitud kujul see suhkrumaks ju üksnes osutab probleemile, aga ei lahenda seda, ja sellel on eelarve täitmise maik juures. Suhkrumaks peaks toiduainegruppe võrdsemalt kohtlema ning loomulikult tuleks tarvitusele võtta laiem valik tooteid, kui te seda juba kehtestama lähete. Kuna te seda ei tee, on see silmakirjalik, kui anda just magustatud jookide maksustamisele rahva eest ja rahva tervise eest seismise vorm. Aga minu küsimus puudutab kaasamist, millest te ennist rääkisite, et on räägitud tootjatega, on kohtutud ja ära kuulatud nende arvamus. Kas teie hinnangul see hea õigusloome tava või kaasamine näeb ette, et te lihtsalt kuulate inimesed ära, aga ei võta arvesse mitte midagi, mida nad räägivad? Või kui te olete midagi arvesse võtnud, siis mis see on?

Aitäh! Kõigepealt sellest terviseaspektist. Kui maksustada suhkur kõigis toodetes, siis see muudaks toidukorvi kallimaks kõigi jaoks. Suhkrut on ketšupis, leivas, jogurtis, pagaritoodetes. Nende puhul ei saa anda ühest soovitust, et jätke see oma toidulaualt välja. Seal on kahjulikud mõjud, kellelgi jääb kõht tühjaks, kellegi toidukorv muutub liiga kalliks. Magusa joogi maks on väga selgelt sihitud ja on silmas peetud just noorte tervist. Noored on hinnatundlik grupp. Nii et kahtlemata on põhjendatud ka tervise-eesmärgist lähtuvalt ainult magusate jookide maksustamine, mitte toidus sisalduva suhkru maksustamine. Kui me ühiskonnas lepime kokku, et kogu suhkru [maksustamine tuleks] ette võtta, siis see nõuaks rakendamiseks rohkem aega, see oleks administratiivselt keerukam. Aga kui te soovite, siis me võime pidada seda arutelu, kas maksustada kogu suhkur, mis sisaldub erinevates toiduainegruppides. Sellega, et kaasamine peab olema sisuline, ma olen täiesti nõus. See ei saa olla lihtsalt näo tegemine. Samas, kohustust osapoolte ettepanekuid arvestada ei ole. Näiteks, kui me räägime tubakaga seotud eelnõudest, siis tubakatootjatega kohtumisi tõepoolest ei peeta, nendega detaile läbi ei arutata. See on rahvusvaheline kokkulepe, seda rakendavad kõik riigid. Samamoodi, on see toidutootja või autotootja või mõni teine osapool, jah, me kohtume, arutame, aga kohustust ettepanekuid arvestada ei ole. Samas, vastamise kohustus on. Ka nüüd on väga põhjalik kooskõlastustabel lisatud, sest tootjate kirjalikud ettepanekud olid pikad ja põhjalikud. Neile on vastatud ja selgitatud, kui see aspekt juba on eelnõus kajastatud, või on selgitatud, mis on see põhjus, miks seda [ettepanekut] arvesse ei võeta.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Kolleeg Tanel Kiik mainis, et Keskerakond on alati toetanud suhkrumaksu ja et ta soovis seda ka seitse aastat tagasi kehtestada. Õnneks seda kehtestada ei õnnestunud ja õnneks ka kõik need, kes seda teha soovisid, on tänaseks Keskerakonnast lahkunud, nagu on lahkunud ka need, kes soovisid Keskerakonda liita sotsiaaldemokraatidega. Aga üks asi on kehtestada makse majandustõusu ajal, teine asi on teha seda majanduslanguse ajal ja seeläbi tegelikult karistada ettevõtjaid ja inimesi. Meil on korraga käibemaksu tõus, tulumaksu tõus, aktsiiside tõus, automaks, suhkrumaks, trahvide tõstmine, riigilõivude tõstmine – ei jõua kõike nimetada. Tekib tunne, et peaminister on teinud igale ministeeriumile ülesandeks mõelda oma valdkonnas mõni uus maks välja, aga valdkonnaga kuidagi terviklikult tegelda ei soovita. Te rääkisite mõni aeg tagasi, et tervishoiuvaldkonna rahastamise küsimused on väga pikalt veninud. Kuidas nüüd sellega on? Või kutsutakse minister laua taha ainult siis, kui on mõni uus maks kehtestamisel? (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Ma üldiselt arvan, et Eestile oleks tugeva vasakpoolse partei olemasolu laiemalt kasulik. Nii et kõik need plaanid, et Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide koostöös ühist asja ajada, on tegelikult olnud kiiduväärt. Eelnevatel aastatel, võtame selle seitsmeaastase perioodi, tehti erakorralisi pensionitõuse, tõsteti lastetoetusi, lasterikka pere toetust, hambaravihüvitist, anti lisaraha tervishoiule – kõik need teenuse kättesaadavust ja inimeste toimetulekut parandavad otsused on tehtud. Samalaadseid otsuseid tulupoolel, mis võimaldaksid neid toetusi ja hüvitisi inimestele maksta, ei ole tehtud. Ühel päeval jõuab kätte hetk – see jõudis kätte pärast väga olulise mõjuga kaitsekulutuste tegemist, kaitsekulutused jõuavad selle aasta eelarves vist 3,4%‑ni SKP‑st, nii et kaitsekulutuste 2% pealt 3,4% peale tõstmine pani eelarve surve alla –, kui tuleb lisaks kulupoolega seotud meetmetele ka riigi püsitulusid suurendada. Nii tulumaksu kui ka käibemaksu tõus sellel põhjusel rakenduvadki. Majanduslanguse ajal me magusa joogi maksu ei rakenda. Magusa joogi maks rakendub 1. jaanuarist 2026. See on kooskõlas ka hiljuti antud IMF-i soovitusega teha otsused praegu ära, nii et kui majanduskasv taastub, siis oleks võimalik eelarve tulupoolt tugevdada ja püsitulusid kasvatada. Nii et see ei ole vastuolus ka rahvusvaheliste soovitustega. Kui inimeste tervist silmas pidada, siis muidugi tuleks rakendada seda juba homme, seda oleks pidanud rakendama seitse aastat tagasi. Ka 2026. aasta tervise-eesmärke silmas pidades tuleb öelda, et parem hilja kui mitte kunagi.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Mina olen läbi lugenud nii seaduseelnõu kui ka seletuskirja. Nagu te ise ütlete, maailmas on väga erinevat praktikat, aga teie olete valinud eelnõu põhjenduseks seletuskirjas väga ühepoolsed näited, mitte erinevad näited. On palju riike, kus on magusamaks erineval moel kehtestatud ja kus on see jälle erinevatel põhjustel tühistatud. Minu küsimuse aeg ei võimalda teiega vaielda sellel teemal, mis puudutab jookide kahjulikkust. Te ütlesite, et piim ja piimajoogid on välja jäänud. Kindlasti on näiteks vahukoor, kus on suhkur koos rasvadega, veel kahjulikum kui mitmed magustatud joogid. Seda ohtrasti tarvitatakse, aga te seda ei maksusta. Ma ei kutsu mitte üles piimajooke maksustama, aga ma toon lihtsalt näiteid, kui suvaline on see teie valik. Aga mu küsimus on selle kohta, et te rääkisite janujookidest ja sellest, kuidas te püüate [haigusi] ennetada. Mitmes riigis on seadus võimaldanud omavalitsustel kehtestada korra, et avalikes toitlustuskohtades oleks kraanivesi inimestele tasuta. (Juhataja helistab kella.) Miks me niisuguseid võimalusi ei kasuta? Miks me läheme maksustamise teed?

Aitäh! Tõepoolest võib meie poodide valikust leida toiduaineid, mis sisaldavad suhkrut ja rasva rohkem kui limonaad. Seevastu ei tea ma ühtegi last ega täiskasvanut, kes poole liitri kaupa vahukoort jooks, et saada kahjulik tervisemõju kätte. Nende tarvitamise viisid on erinevad. (Hääl saalist.) Isegi kui sa sööd vahukoort, ei söö sa seda iga päev poole liitri kaupa. Need tarvitamise viisid on erinevad. Ja just see, et magusas joogis on vedel suhkur ja see imendub kiiresti. (Helir-Valdor Seeder räägib saalist.) Jah, Helir-Valdor Seeder kinnitab, et šokolaadi süüakse iga päev. Me võime selle stenogrammi huvides siin eetrisse lasta. Võib tõesti juhtuda, et šokolaadi süüakse iga päev. Ka see ei ole tervisesoovitus. Toidupüramiidis ei ole šokolaadil sellist rolli, nagu on näiteks täisteraleival või köögiviljal. Me oleme olukorras, kus eriti teismeliste poiste puhul tuleb välja, et neid, kes iga päev söövad köögivilja, on protsendipunkti võrra vähem kui neid, kes iga päev joovad limonaadi. (Hääl saalist: "Kraanivesi.") Nii, aga kraanivee …

Hea ettekandja, te peate vastama küsimusele, vastake see ära ja siis läheme järgmise küsimuse juurde.

Jaa. Nii koolides, töökohtadel kui ka teistes keskkondades tasuta kraanivee kättesaadavaks tegemine on kahtlemata nii hammaste tervise kui ka üldtervise huvides ja seda saab kõigile soovitada. Seda, et see tootjatele kohustuslikuks teha, sellise kohustuse panemist me tõepoolest ei ole arutanud, aga olen valmis seda arutelu pidama. Siim Pohlak teie selja taga suhtub väga negatiivselt kohustustesse ja keeldudesse. Seega, [see] maks on midagi, mille maksmist on võimalik vältida. Sul ei ole kohustust seda maksu maksta, sa saad tarbijana teha teisi tarbimisvalikuid ja tootjana saad muuta retsepti nii, et sinu toote suhtes maks ei rakenduks.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! No tõesti, teid tuleb siiralt tänada, sest ma arvan, et selle eelnõu puhul ei saa keegi öelda, nagu tegemist oleks plagiaadiga, sest viidatud kirjanduse loetelu on niisama pikk kui eelnõu ise, neljal leheküljel. Plagiaadis ei saa keegi seda [eelnõu] süüdistada. Aga mõjuanalüüs on tegemata. Võib-olla on mingi abi olemas või kõhutunne, ma ei tea, millele te tuginete, aga mul on küsimus, mis puudutab seda, et ettevõtted on tegutsenud sellel suunal, et suhkrut oleks nendes magusates jookides vähem, aga praegune eelnõu mõjub pigem karistuse kui motivaatorina. Kuidas me jõuame sinna, et tarbija tegelikult seda hinda, mis maksu näol justkui juurde tuleb, tajuks või kaob see konkurentsiolukorras tegelikult ära ja sisuliselt võiks seda raha kasutada sootuks tootearenduseks? (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Seletuskirjas on tõepoolest mõju osapooltele kirjeldatud ja kui on olnud võimalik, siis on pandud ka numbriline hinnang juurde. Lisaks on kohustus hiljemalt 1. jaanuariks 2029 analüüsida, kas seaduse rakendamisel seatud eesmärk on täidetud ja millised on olnud rakendamisega kaasnenud mõjud. Ma arvan, et on väga positiivne, et selline järelhindamise kohustus on siia sisse pandud. Selliste oluliste muudatuste puhul, näiteks uue maksu rakendamise korral, see järelhindamine ongi õige. Sellest lähtudes saab maksu kohandada, maksuastmeid muuta, rakendamisala muuta, kas laiendada või kitsendada. Väga huvitav on see arutelu, mida me peale 2029. aastat siin peame. Kuna [puudulikku] tõenduspõhisust oli palju kritiseeritud, siis seetõttu on seletuskiri hästi põhjalik. Seal on palju viiteid juures. Sellega saavad tutvuda nii Riigikogu liikmed kui ka tootjad. Kui me tootjatega reformuleerimise arutelusid peame, kas siis magusa jogurti või liha üle, et kuidas muuta retsepte läbivalt tervislikumaks, siis võib keegi üllatuslikult avastada, kui palju suhkrut, soola või küllastunud rasvhappeid [seal sees] on. Limonaad on tõesti selline toiduainete või jookide rühm, mille puhul mina ei näe, et me peaksime riigi poolt tootearendusele keskenduma või pidama järgmised aastad või aastakümned arutelusid, kuidas me limonaadi tervislikumaks saame. Tõepoolest, maksu rakendamine näitab teiste riikide puhul, et retseptid muutuvad mõne aasta jooksul tervislikumaks ja sissejoodava suhkru kogus väheneb. Siin on maksuinstrumendi kasutamine mõistlik ja proportsionaalne, see aitab saavutada rahvatervise-eesmärke. Aga arutelu tootearenduse, retseptide tervislikumaks muutmise, soola, suhkru ja küllastunud rasvhapete üle tuleb kahtlemata edasi pidada, sest maksu rakendamine ei ole proportsionaalne, mõistlik või ka mõistlike administratiivkuludega võib-olla kõigi tootegruppide puhul.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Vastates minu küsimusele, mis diktatuuriihalust puudutas, te ajasite asja ikka hoopis hullemaks. See, et kahjulikke asju tulebki maksustada, et asju, mis on ohtlikud või kahjulikud keskkonnale, kahjulikud inimestele, tulebki maksustada, on ikka maru ohtlik argumentatsioon. Selle loogika järgi võib sisuliselt kõike maksustada, see on nagu lõputu laegas, kust raha võtta. Midagi kahjulikku ikka leiab, kuni sinnamaani välja, et Lääne-Euroopa radikaalsemad noorsotsid ütlevad ju, et ka elamine on keskkonnale kahjulik, inimesi on liiga palju. Sellise loogika järgi me jõuame lõpuks ikka väga ohtlike tagajärgedeni. Näiteks ma toongi välja, et Rootsi noorsotsid nõuavad, et lihale peaks tulema eraldi maks, sest lihasöömine on kahjulik keskkonnale, ja nüüd nad ütlevad, et sellest enam ei piisa, et ikkagi tuleks Rootsis kõikides maksumaksja ülalpeetavates asutustes, nagu vanadekodud ja koolid, keelata lihasöömine ja tulebki hakata inimestele taimetoitu andma, sest lihamaksust üksi ei pruugi piisata. Mulle ikkagi tundub, et siin on varjatud diktatuuriihalus taga. (Juhataja helistab kella.) Ma usun, et te võite ju olla nõus minuga, et see on tegelikult ohtlik loogika. Neid asju, mis on kahjulikud ja mida maksustada, leiab igalt poolt ja alati.

Aitäh! No ma ei tsiteerinud teile sotsiaaldemokraatide valimisprogrammi või mingisugust platvormi. Ma rääkisin sellest, kuidas maksuteoorias eristatakse makse, millega soovitakse kas keskkonnale või tervisele kahjulikku käitumist muuta. See on rahvusvaheliselt nii, see ei ole kuidagi ei sotsiaaldemokraatide ega Eesti eripära. Aga sellepärast siin saalis ongi vaja tervet mõistust, et keegi ei tuleks habememaksuga või imelike ettepanekutega. Seda arutelu tuleb pidada ja siin tuleb läbi arutada, kas tõepoolest rahvatervis on piisav hüve, et sellist maksuinstrumenti taluda ja selle rakendamist aktsepteerida. Minu meelest on. Ma väga loodan, et teie leiate sama, kui selle eelnõu hääletamiseks läheb.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud sotsiaaldemokraadist minister Riina Sikkut! Jälle olete te siin puldis seadusrikkumisega. Hea õigusloome [tava] alusel väljatöötatud dokumenti ei ole. Muidugi lubab seadus seda siis, kui [eelnõu] on kiireloomuline, aga te olete öelnud, et kiiret ei ole. Miks te rikute seadust? Aga kogu selle tegevusega te paljastate hoopis, et see maks on üks osa sellest kägistavast silmusest, mida te praegu Eesti rahval veel rohkem pingumale tõmbate, et ta otsad annaks. On olemas sihtasutus ESTDEV, kes jagas möödunud aastal mööda maailma laiali 101 miljonit eurot. Sellel aastal anti Moldaavia hariduse digitaliseerimiseks 518 000 eurot, Gruusia maaelu arenguks 400 000 eurot. Lugupeetud ettekandja, sotsiaaldemokraat, kas teil piinlik ei ole? (Juhataja helistab kella.)

Aitäh küsimuse eest! Ei, ei ole piinlik.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Ma teie vastusest oma eelmisele küsimusele, mis puudutas ettevõtjate, tootjate ja teiste asjatundjate ettepanekute arvestamist ja kuuldavõtmist, sain aru, et teie neid kuulda ei võtnud ja te ei peagi neid kuulda võtma. Veelgi enam, te võrdlesite neid minu hinnangul ka tubakatootjatega, kellega üldse läbi ei räägita. See oli demagoogia meistriklass. Aga räägime nüüd teisest toiduainegrupist, kuhu suhkrut pole vähem lisatud, pagaritoodetest. Asjatundjad väidavad, et laste käsi sirutub magusa joogi hinna tõusu järel kohe teise kättesaadava magusa toote järele ja kõige sagedamini magusa saia või pagaritoote järele. Milline on teie vastus sellele väitele? Kas on olemas vastus ka sellelaadse uuringu põhjal mõne teise riigi näitel? Mida te selle vastu ette võtate, et magusa joogi asemel hakatakse pagaritoote näol manustama lisaks suhkrule ja rasvadele veel jahu ja korraga veelgi enam ja tulemus saab olema veelgi hullem? Mina olin lapsena muuseas see laps, kes jõi vahukoort pudelist, sest ma olin tekstuuritundlik ja lasteaiatoit ajas mind oksele. Vabandust!

Aitäh! Kõigepealt, mina ei [tõmmanud] mingisugust paralleeli ei tubakatootjate ega kellegi teisega. Te viitasite sellele, justkui oleks kohustuslik osapoolte arvamust arvesse võtta. Ma ütlen, et see ei ole kohustuslik. Ei ole kohustust sama laua ääres istuda või sõna-sõnalt arvestada ettepanekuid, mida osapooled teevad. (Hääl saalist.) Aga nüüd ma tahangi kirjeldada, et tegelikult see magusa joogi maks, mis ka teie menetluslauale on jõudnud, on kompromiss. Vaatame ettepanekuid, mis eelnõu kohta kooskõlastusringil tulid. Need olid kahte tüüpi. Ühed olid need, millega sooviti magusained maksu alt välja võtta, laiendada või kitsendada maksubaasi, maks ära jätta. Vastukaaluks olid väga tugevalt arvamused, et see maks peaks olema kas kõrgema määraga või laiema maksubaasi peal. Neid, kes toetasid nii maksu rakendamist kui ka seda, et ta oleks veel tugevam instrument tervisealaste valikute tegemisel, oli arvuliselt isegi rohkem. Hambaarstid, perearstid, arstide liit, terviseedenduse ühing – kõik nad pidasid õigeks maksu rakendamist ja tahtsid näha veel tugevamat instrumenti, mida Eesti rahva tervise huvides rakendada. Tõepoolest, näiteks hammaste tervise puhul ei ole vahet, kas sa jood piima, õunamahla või limonaadi – hambaid kahjustavad need kõik. Seega, maksu alt peaks olema vaba ju tegelikult vaid vesi, mis on janujook. Nii et see eelnõu on kompromiss. Oli neid osapooli, ja neid oli väga palju, kes soovisid kõrgemat maksumäära ja laiemat maksubaasi, ning oli neid, kes soovisid vastupidist. See on nüüd keskpõrandale kokku tulek, mida mina pean mõistlikuks.

Tanel Kiik, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Austatud ettekandja! Natuke ehmatas proua Kovalenko-Kõlvarti kommentaar, et kõik keskerakondlased, kes toetasid suhkrumaksu, on erakonnast lahkunud. See tuleb paraja šokina, sest toona toetas seda 25 Riigikogu liiget Keskerakonna fraktsioonist, sealhulgas peasekretär, kes täna sünnipäeva tähistab, Anneli Ott, toetas lugupeetud volikogu esimees Erki Savisaar ja nii edasi. Ma loodan, et nad kõik ei ole ikkagi erakonnast lahkunud. See oleks hea protokolli huvides ära märkida, muidu erakonna liikmed saavad võib-olla kerge ehmatuse osaliseks. Aga rääkides sellest konkreetsest eelnõust, ma olen küll seda meelt, nii nagu Keskerakond varasemalt oli ja sotsiaaldemokraadid on püsivalt olnud seisukohal, et ebatervislike toodete ja teenuste keskmisest kõrgem maksustamine ongi mõistlik, on siis kõne all alkoholiaktsiis või magustatud joogi maks, mida toona ühises valitsuses tehti, kuigi täna ollakse nii-öelda erineval pool rindejoont. Ma [sooviksin] aru saada, kuidas teile tundub, kas siin saalis ei jää kuidagi kõlama selline arusaam, et ebatervislike toodete ja tegevuste maksustamine on kuidagimoodi amoraalne. See tekitab küsimuse, kas õigem oleks siis tervislike toodete täiendav maksustamine või siis kõigi võrdne kohtlemine, mis tegelikult tähendab sama, (Juhataja helistab kella.) et me kohtleme ebatervislikku ja tervislikku võrdväärselt, mis ei ole ju tervise vaatest loogiline.

Aitäh! Tõesti väga hea küsimus. Kui me ei maksusta seda, mis on keskkonnale või tervisele kahjulik, mida me siis maksustame? Tekibki küsimus, kas inimesed, kas tootjad tajuvad ebaõiglasena seda, kui näiteks süsinikku üldse mitte heitev tootja või väga väikese keskkonnajalajäljega tootja, ringmajanduse esindaja, saab [kohustuseks] samasugused keskkonnatasud nagu suure kaevanduse rajaja või keegi teine. Sama kehtib ka kütuse või alkoholi puhul. Ka siin saalis on olnud väga palju vaidlusi, et kange või lahja alkohol, et kas peaks diferentseerima. Me läheme siin isegi nüanssidesse, aga alkoholi puhul me [tavaliselt] ei küsi, kas põhimõtteliselt on õige alkoholi maksustada. Millegipärast me [küsime seda] magusa joogi puhul, mille tervisemõju on samamoodi teada, see on laste tervisele kahjulik, see ei ole toidulaua osa ja me soovime selle tarbimist vältida. Tekib küsimus, et kui me ei maksusta seda ebatervislikku valikut, siis mis on argumendid, maksustamaks tervislikku valikut.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Tegelikult tuleks aus olla ja öelda, et see maks, millest me praegu räägime, on eelarve täitmiseks. Eks ta ikkagi nii ole. Siin saalis on täna kõlanud päris palju mõistlikke argumente, mille abil võiks inimeste teadlikkust tõsta ja probleemi [suurust] püüda vähendada. Aga vägisi tundub, et praeguse koalitsiooni lipukiri võiks olla, et käige minu sõnade, mitte minu tegude järgi. Väga kriitiliselt olete te suhtunud ju kogu aeg sellesse, kui seaduseelnõul VTK‑d ei ole olnud. Täna sa siin vastasid ka, Riina, et tegelikult ei ole see üldse nii kiireloomuline seadus, et peaks sellega rullima nii, nagu praegu rullitakse. Kui ma toon siia juurde selle, et alles hiljuti unustati automaksu arutelule Riigikogusse kutsuda suurperede esindajad, siis on näha, et see käekiri on muret tekitav. Ma tahan ikkagi su hinnangut saada. Kas ei peaks järgima head seadusloome tava ja tegema VTK‑d, tegelikult menetlema neid asju nii, nagu kord ja kohus ette näeb?

Aitäh! Tõepoolest, heast õigusloome tavast tuleks kinni pidada. Kahjuks on viimaste aastate praktika olnud see, et vist rohkem kui pooled eelnõud ei ole kriipsu pealt järginud seda, mis puudutab VTK‑d või teisi etappe menetluses. Nii et ainus, mis ma saan öelda, on see, et eks ka mina proovin paremini. Kaaluda, ma ei tea, maksu ärajätmist VTK tõttu, olukorras, kus rahvusvaheline tõendus on olemas ja me näeme, et iga neljas esimese klassi laps on ülekaaluline, iga kolmas neljanda klassi laps on ülekaaluline ja iga teine täiskasvanu on ülekaaluline … See trend on väga kiiresti negatiivses suunas läinud, 20 aastaga on ülemäärase kehakaaluga laste arv, teismeliste arv kolmekordistunud. Teadlikkuse tõstmisega me oleme terve selle aja tegelenud. Asi on läinud paremaks, materjalid on atraktiivsemad, nad on saanud õppekava osaks. Me näeme, et ainult sellest ei piisa. Samuti on liikumise toetamiseks nii seni astutud sammud kui ka edaspidi tehtav kõik samamoodi vajalikud, aga neid instrumente väga kuluka rahvatervise trendi mõjutamiseks, mis on ülekaalulisuse kasv, on vaja veel. Ja see on see instrument, mida rahvusvaheliselt on palju rakendatud, ka Euroopa riikides on palju rakendatud. Minu ettepanek ongi ka Eestis rakendada magusa joogi maksu 1. jaanuarist 2026.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea ettekandja! No siin on ka palju erisusi tehtud. Mul on kurb vaadata, et väiketootjad ja talutootjad seatakse samamoodi erinevatesse maksuraamidesse, kuid selle erandiga, et laadal valmistatud joogid on maksuvabad. Ma küll ei kujuta ette, kuidas lahtiselt on võimalik laatadel müüa, ma ei tea, mingeid astelpaju‑ ja ebaküdooniajooke, ilma et oleks eelnevalt kontrollitud kvaliteeti, vaid seda tehakse kohapeal. See on järjekordselt läbimõtlemata tegevus. Veel on arusaamatu, ma küsiks selle kohta, kuidas on lahendatud see, kui jook magustatakse Eesti meega. Kas mesi on samamoodi maksuobjekti üks osa, kuidas arvestatakse suhkrusisaldust ja mee lisamist jookidele?

Aitäh! Alustan teisest poolest. Tõesti, maksu rakendatakse selle info põhjal, mis on toote kohta avaldatud pudeli või sildi peal. Kui suhkrut on üle 5 grammi 100 milliliitri kohta või on lisatud magusainet, sünteetilist, kunstlikku magusainet, siis maksustatakse. Ma ei tea, kui on jooke, kus mee lisamisel magusus ei tõuse rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta, siis need ei lähe maksu alla, kui on üle 5 grammi 100 milliliitri kohta, siis lähevad maksu alla. Kõiki magustajaid, on see puuviljasuhkur, mesi, roosuhkur, aspartaam, teised sünteetilised magustajad, käsitletakse vastavalt tootesildil olevale infole ühtemoodi. Teiseks, ma ei saanud aru, mis kohapealset kontrolli laatadel te mõtlesite. Ma just väitsin, et seda ei toimu. Lähtutakse sellest infost, mis on toote pudeli või sildi peal olemas. Kui on tegemist siirupiga, siis on samamoodi nagu siis, kui müüakse suitsusinki, soolakurki või selliseid asju. Kui sa müüd seda jooki, siis [on küsimus], kas sa oled käibemaksukohustuslane. Meil on teised maksureeglid ja asjad samalaadseteks olukordadeks olemas ja siis me rakendame ka neid. Üldiselt käsitöölimonaad, mida sa ise kohapeal valmistad, ise teed näiteks rabarberist siirupi, ise kallad välja ja müüd, ei lähe maksu alla. Ikkagi tööstuslikult toodetud ja sildiga [varustatud] asja puhul on võimalik seda maksu rakendada. Nii et kahtlemata on tegevusi või viise, mille puhul selle maksu rakendamine ei ole võimalik ja ei ole ka mõistlik.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja, sotsiaaldemokraat Riina Sikkut! Teate, mis mulle meeldib? Mulle meeldib teie ausus minu küsimusele vastamisel. Tuletan meelde, ma ütlesin, et riik jaotas möödunud aastal 101 miljonit eurot maksumaksja raha mööda maailma laiali. Sellel aastal see number veel päris täpselt teada ei ole, aga küll läheb seda raha Gruusiale maaelu arendamiseks, Moldaaviale küberarenguks ja nii edasi ja nii edasi. Te ütlesite selle peale, kui ma küsisin, kas teil on piinlik, et ei ole. Lihtsalt ei ole. Maksumaksja raha, korjame kokku ja jagame mööda maailma laiali. Hoidku jumal, et te veel europarlamenti saaksite sellise tegevusega! Millise nööri te veel siis Eesti inimestele kaela paneksite? Kas te võite seda öelda?

Aitäh! Teie esimesel küsimusel oli ka teine osa, mille järel te küsisite, kas mul on piinlik. Ma ütlesin, et ei ole. Aga tavaliselt on ju mure selles, et ministrid ei vasta konkreetselt küsimustele. Minul ei ole võimalik kinnitada ega lükata ümber, kas see 100 miljonit on õige või vale number. Ma ei tea, kust te selle fakti olete võtnud. See ei seostu magusa joogi maksu teemaga. See, et Eesti pakub Gruusiale tuge demokratiseerumisel või Moldovale, ma ei tea, haridussüsteemi või mingite teiste teemade puhul, on kogu aeg toimunud ja toimub ka edaspidi. Ma pean seda õigeks. Meie olime üleminekuriik ja me saime väga palju tuge, et muutuda selliseks kaasaegseks läänelikuks riigiks, nagu me tänapäeval oleme. Meil on kogemused ja meil on kohustus pakkuda samalaadset tuge neile riikidele, kes näiteks soovivad Euroopa Liiduga liituda. Eraldi küsimus on muidugi Ukraina toetamine, kus on väga palju kaalul. Eestil on ka moraalne kohustus seda teha. Riigil ei ole mingisugust oma raha, see on kogu Eesti rahva ühine pingutus. Jah, me kasutame selleks maksumaksja raha.

Aivar Sõerd, palun!

Austatud juhataja! Austatud minister! Selle maksuga on see probleem, et ilmselt on tulu ülehinnatud, aga kulu alahinnatud. Kooskõlastustabelis on ka analüüs, et tulu võib olla ainult 10–15 miljonit eurot aastas, kuna eelnõus on tuginetud 2017. aasta arvutustele. Aga mul oli rahanduskomisjonis konkreetne küsimus halduskulude kohta. See 5 miljonit võib olla alahinnatud. Seal on muidugi suur osa ühekordsel maksu sisseviimise kulul. Aga mul olid konkreetsed küsimused. Kui suur püsikulu üles jääb? Kui suur on ametnike arv Maksu‑ ja Tolliametis, kes peavad selle maksu administreerimise, arvestuse ja kontrolliga tegelema hakkama? Kui suur on lisanduv majanduskulu? Kui suur on püsikulu ja kui suur on ametnike arv? Aga tänaseni ei ole vastust saadetud. Lubati saata, aga ei ole saadetud. (Juhataja helistab kella.) Äkki teil on võimalik siin selgust luua.

Aitäh! Tõepoolest, kuna maksu eesmärk on käitumise muutmine tarbijate seas, et nad valiksid vähem suhkruga magustatud jooke, ja tootjate seas, et nad muudaksid oma retsepte vähem suhkrut sisaldavaks, siis tõesti on ootus, et maksulaekumine tulevikus väheneb. Jõustumisega on aega 1. jaanuarini 2026. Kui retseptimuudatused tehakse ära enne jõustumist, siis me võime olla olukorras, kus aastal 2026 seda 25 miljonit ei laeku. Nii et alalaekumise risk on, aga rahvatervise mõttes oleks see hea sõnum, kui toimub kiire retseptide ülevaatamine või inimesed vähendavad tarbimist. Maksu rakendamise puhul, kui kõrgem maksumäär tavalistel limonaadidel, kokakoolal on 45 senti liitri kohta ja 22,5 senti poole liitri kohta, mis on väga suur osa toote koguhinnast, siis võib tarbimise vähenemine olla prognoositust suurem. Nii et ma olen täiesti nõus, et selle tulu täislaekumise suhtes on riske. Teiseks, kulupoole puhul on maksuamet hinnanud, et esimese nelja aasta kulud on 5 miljonit, sealjuures 40% on ühekordne kulu: IT‑süsteemi arendamine, elektroonilise deklaratsiooni loomine ja sellega seotud tööd. Aastas on – ligi 3 miljonit nelja aasta peale – 750 000 eurot selle uue maksu ülevalhoidmise, rakendamise, administreerimise kulu. Ma töökohtade arvu ei oska öelda, aga ma uurin järele, kuhu teile lubatud vastus on jäänud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh!

Ma korra vabandan. Ma palun saalis vaikust. Ma paluks … Ma mitte ei paluks, vaid ma palun saalis vaikust. Aitäh! Palun!

Aitäh! Austatud minister! Automaksu eelnõu puhul Keskerakond hoiatas, et seal on vastuolu Euroopa Liidu õigusega ja see eelnõu tuleb kiires korras tagasi võtta. Registreerimistasu oli diskrimineeriv. Tänaseks on see kinnitus Euroopa Komisjonilt ka tulnud. Kahjuks tundub, et ka selle magusa joogi maksu [seaduse] eelnõuga võib tekkida samasugune vastuolu, mistõttu tuleks ka see kiires korras tagasi võtta. See diskrimineeriv efekt tekib nii riigisiseselt kui ka riigiväliselt: ühed ettevõtted pannakse palju keerulisemasse seisu ja seda veel tänases majanduslikus olukorras. Te korra mainisite, et riigiabi teemal on Euroopa Komisjoni arvamus olemas, aga samas see arvamus, millele te viitate ja mis on seletuskirjas, on 2017. aastast. Sotsiaal[kaitse]minister ütles riigieelarve erikomisjonis, et Euroopa Komisjoni arvamus tuleks üle küsida. Mul ongi selline küsimus: kas te pöördute Euroopa Komisjoni poole ja veendute selles, et eelnõus pole vastuolusid Euroopa Liidu õigusega? Jah või ei?

Aitäh! Tõesti, siseriiklikult müüdud autodele registreerimistasu mittekehtestamine, ma saan aru, ei ole olnud Euroopa Liidus tavapärane. Paljudel riikidel ei ole seda küsimust olnud, sest nad on aastakümneid automaksu rakendanud. Seetõttu oli Eesti taotlus midagi, mille puhul oli komisjoni hinnangut vaja, sest me soovisime maksu rakendada teisiti, kui teised on seda teinud. Magusa joogi maksu puhul on vastupidi: väga paljud on seda rakendanud ja me soovime rakendada samamoodi, nagu teised on teinud. On riike, kes on naturaalsed mahlad ja piimatooted maksu alt välja jätnud, nad on küsinud selle jaoks Euroopa Komisjoni arvamust ja saanud hinnangu, et see ei ole kuidagi konkurentsi moonutav ja seda võib teha, sest need tooted ei ole sellised täielikud konkurendid, tegemist ei ole nii-öelda samade turgudega ja samade tarbijatega. Magusa joogi maksu puhul, tõepoolest, kuna tegemist ei ole riigiabiga, me ei näe siin muret, mis takistaks rakendamist. Ma ei oska vastata ei või jah, kas on vaja küsida täiendavat hinnangut Euroopa Komisjonilt. Seni ei ole me seda vajalikuks pidanud. Kui selgub, et seda on vaja teha, siis kahtlemata me seda teeme.

Austatud minister, ma tänan teid ettekande eest ja vastuste eest. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Tere hommikust, head kolleegid! 18. aprillil arutati seda eelnõu rahanduskomisjonis ja ka seal oli eelnõu tutvustamas Riina Sikkut. Minister tutvustas eelnõu siin juba väga põhjalikult, seetõttu ma tema ettekannet refereerima ei hakka. Aivar Kokk küsis täpsustavaid küsimusi selle kohta, kas see eelnõu puudutab ainult valget suhkrut või ka piimatooteid ja jogurteid. Ka äsja minister siin just vastas, nagu ka Aivar Koka küsimustele, et piimatooteid see ei puuduta, kuigi põhimõtteliselt ei ole vahet, mis liiki suhkrust energiat saadakse või missugune suhkruliik hammaste tervist rikub. Veel küsis Aivar Sõerd, kuidas bürokraatiakulu nii suur on, 5 miljonit. Selgus, et see on arvestatud nelja aasta peale ja arvestused on teinud Eesti Maksu‑ ja Tolliamet. Samuti tulid jutuks ülekaalu seosed toitumise ning liikumise ja spordiga. Madis Kallas nõustus siin saalis juba enne väljendatud ministri seisukohaga, et liikumise ja spordiga ei saa kuidagi [kaotada] seda kahjulikku mõju, mida suhkru liigne tarvitamine tekitab. Teemasid, mida minister siin ei tutvustanud, komisjonis ei tõusetunud. Tehti menetluslikud otsused. Oli ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda õigupoolest teisipäeval, aga nagu me teame, arutelu on liikunud tänasesse päeva. Teine ettepanek oli esimene lugemine lõpetada ja kolmas oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute tähtajaks kümme päeva, mis arvestades tänast kuupäeva on vist 17. mai või nii, nagu seadusest saab välja lugeda. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Mul on juhatajana teile küsimus. Te ütlesite, et 17. mai. Kas see ei ole mitte 16. mai?

Mul on siin tegelikult 30. aprill ja 15. mai. Ma ei teagi, kuidas kalendri peal need tööpäevad jooksevad.

Selge. Eks tuleb korra üle täpsustada. Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh teile! Head ametikaaslased, avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Eero Merilinnu. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Hea Eesti rahvas! Eesti plaan kehtestada astmelised maksumäärad magusatele jookidele on suunatud rahvatervise kaitsele ja tasakaalustatud toitumise edendamisele. Sellised maksud on osa laiemast rahvatervise strateegiast, mille eesmärk on vähendada ülekaalulisust ja sellega seotud haiguste levikut. Magusate jookide maksustamise idee on suurendada magusate jookide lõpphinda, mis võib suunata tarbijaid eelistama suhkrut või magusainet vähem sisaldavaid alternatiive. Vaatasin ka sellealast teaduskirjandust. Erinevad riigid, nagu Soome, Läti, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa, on kehtestanud suhkruga magustatud jookide maksu ja seetõttu vähenes nendest toodetest pärit suhkru müük kolme aasta jooksul 30%, mis on võrdne peaaegu 5 grammi suhkruga elaniku kohta päevas. Tootjad vähendasid suhkrut sisaldanud toodete sortimenti ning suurenes vee ja vähe magustatud jookide müük. Viimases meditsiiniajakirjas The Lancet avaldatud artikkel kirjeldab ülemaailmset kaalunihet ülekaalulisuse suunas. Üha rohkem on maailmas ja ka Eestis ülekaalulisi mehi, naisi, poisse ja tüdrukuid. Uuring, mille viis läbi Eesti Tervise Arengu Instituut, näitab selgelt, et probleem mõjutab nii lapsi kui ka täiskasvanuid, ja toob välja laste ülekaalulisuse märkimisväärse suurenemise. Enam kui pool Eesti täiskasvanutest on kas ülekaalulised või rasvunud. Lisaks sellele on muret tekitav, et ülemäärase kehakaaluga laste osakaal on Eestis aastatega järjest kasvanud. 2022. aastal viis Tervise Arengu Instituut esimese, kolmanda ja seitsmenda klassi õpilaste seas läbi uuringu, mille põhjal on Eesti õpilastest ülekaaluline iga kolmas poiss ja iga neljas tüdruk. Sõltumata vanusest on rasvumine levinud nii poiste kui ka tüdrukute seas. Iga seitsmes poiss ja iga üheksas tüdruk on rasvunud. Arstina saan öelda, et liigse suhkrutarbimisega on seotud sellised probleemid ja haigused nagu kehakaalu tõus, ülekaal, rasvumine, teist tüüpi diabeet, hambakaaries, metaboolne sündroom, kardiovaskulaarsed riskifaktorid. Need kõik mõjutavad üldist suremust ja inimeste tervist. Head kuulajad! Magusainega magustatud jookide maksustamine on teema, mis seob tervisepoliitikat ja majanduslikke kaalutlusi. Tuletan meelde, et seaduses maksustatakse ka magusainet. Kohaldades maksu kõigile magusainega magustatud jookidele, olenemata magusaine kontsentratsioonist joogis, püüame vältida olukorda, kus tootjad asendaksid suhkru magusainega, et vältida maksustamist või [soovides] madalama maksumäära rakendamist. Mitmeastmeline maksumudel motiveerib tootjaid tootma väiksema suhkrusisaldusega või magusaineta ja suhkruta jooke. Tervisemõjud, näiteks kaalumuutused, diabeedi levimuse määrade stabiliseerumine või rasvumise esinemissageduse vähenemine, ei teki kohe, vaid need ilmnevad elanikkonna tasandil alles aastate jooksul. Kui Soomes Põhja-Karjala projekti raames vähendati küllastunud rasvade tarbimist, siis aitas see kaasa elanikkonna kolesteroolitaseme langusele. Riigieelarvesse planeeritud tulu 25 miljonit on ülekaaluepideemiaga tegelemiseks suhteliselt väike summa. Ma ise loodan, et saame edasi liikuda tervisliku koolitoidu, laste liikumisharjumuste parandamise ja igale lapsele vähemalt ühe liikumist soodustava treeningu või tegevuse suunas. Need on valdkonnad, kuhu on ka praegu hädasti lisaraha tarvis. Selline poliitika koos haridusprogrammide ja tervisliku eluviisi kampaaniatega võivad aidata aeglustada ülekaalulisuse trendi [levikut] ja rahvatervist pikemas perspektiivis parandada. Head Riigikogu liikmed, palun eelnõu toetada!

Aitäh! Kas soovite veel midagi öelda? Aitäh teile! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Lauri Laatsi.

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Head inimesed, kes te meid interneti vahendusel jälgite! Magusa joogi maks on selle valitsuse järjekordne maks, millega tahetakse inimesi koormata. Kui vaadata meie maksubilanssi, siis näeme, et tarbimismaksud on need maksud, mis on meil Euroopa Liidu keskmisest kõrgemad. Tarbimismaksud – käibemaks, aktsiisimaksud – on need maksud, mis teevadki igapäevase elu ju kallimaks. Kui toiduained on kallimad, siis raha läheb rohkem. Kui see magus jook on kallim, siis jällegi ju läheb meil rahakotist rohkem raha välja. Eelkõige kannatavad loomulikult need inimesed, kes on väiksema ja keskmise sissetulekuga. See on väga suur probleem. Tänase ettekande ajal minister küll rääkis, kui hea see magusamaks on ja kuidas soovitakse hoolt kanda meie laste ja kõigi meie inimeste tervise eest. Aga see ei vasta ju tõele. Me teame seda väga hästi. Puudub sisuline analüüs. Kui tõesti tahetakse maksu kehtestada alles 2026. aastal, miks me siis arutame seda praegu ja jällegi kiirustades? Vaatame eilset päeva, kui meil ka ilmaga vedas ja oli puhkepäev, 1. mai, töörahva pidu, volbriöö. Ma loodan, et väga paljud pered said sellel ilusal päeval koos aega veeta, võib-olla sai metsas käidud ja grillitud. Mina võtsin selle aja, jalutasime perega metsas ja peale seda tegime väikse grillimise ka. Aga samal ajal, kui loodus oli meid ilusa ilmaga õnnistanud ja väga paljudel oli võimalus perega koos olla, hakkasid kehtima uued aktsiisid. Me räägime elektriaktsiisist, mis kasvas 45%, me räägime maagaasiaktsiisist, mis kasvas 20%, mootorikütuseaktsiisist, mis kasvas 7%. Need on need maksud, need on need tarbimismaksud. Nüüd tahetakse uue maksuna kehtestada magusamaksu, mis on samuti tarbimismaks. See [summa], mida riik kavatseb tänu sellele maksule tulupoole peale saada, 25 miljonit, ei ole reaalne. Ka mitmed rahvusvahelised ärianalüüsiga tegelevad ettevõtted on seda välja toonud. Üks näide: üks ettevõte on analüüsinud seda eelnõu ja selgelt välja toonud, et maksimaalselt on võimalik selle magusamaksu abil saada 7,9 miljonit. Samas eelnõus on ka välja toodud, et selle maksu administreerimine läheb riigile maksma 5 miljonit. Kuidagi ei ole see asi võrdne ja kindlasti ei tule kasuks ettevõtjatele, kellel lasubki see koormus, kuidas kogu seda asja teha, sellega toimetada. Loomulikult, me räägime sellest sektorist, ja väga tõsiselt, kuna see sektor, kes praegu toodab jooke, saab samuti kannatada. Me oleme näinud, kuidas on püütud rahva tervise eest hoolt kanda alkoholiaktsiisi tõusuga. No ei ole õnnestunud! Ei ole need näitajad alla läinud, meie inimesed ei ole hakanud vähem alkoholi jooma. Ma mäletan, et tol ajalgi räägiti selle alkoholiaktsiisi tõusu eelnõuga seoses, et hoolitakse rahvatervisest, et makse tuleb tõsta, siis inimesed hakkavad vähem jooma. No ei ole nii! Nüüd me läheme magusa joogi kallale, maksustame selle ja ütleme samamoodi, et meie lapsed hakkavad tänu sellele vähem magusat jooki jooma. See ei vasta tõele. Ennetustöö on see, millega tuleb tegeleda ja peab tegelema, seda tuleb suuremas mahus teha. Sportimisega, selle kultuuri juurutamisega koolides tuleb tegeleda. Kui vaadata praegu seda, mis puudutab sporti, siis me ju näeme selgelt, et ka spordivaldkonnas on raha vähendatud. See on probleem. Igal juhul Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu ei toeta, magusamaksu ei toeta. Tuleb tegeleda asjaga, tuleb tegeledagi rahvatervisega, aga mitte rahvast maksustada. Aitäh!

Te olete kirja ka kirjutanud, mida te ei maininud, aga ma arvan, et see pole teil meelest ära läinud. (Lauri Laats: "Ei ole.") Kas see soov on jätkuv? (Lauri Laats: "See soov on jätkuv.") Selge. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma loodan, et see väike komistus ei olnud veresuhkru vähesusest, kui jalad läksid nõrgaks. Aga praegu me oleme siin eelnõu 418 esimesel lugemisel, selle pealkiri on "Magusa joogi maksu seaduse eelnõu". Ministri ettekandest jäi kõlama, et püütakse Eesti rahva tervist parandada. Aga olgem ausad, tuleks ka seda öelda, et see maks ei ole kuidagi Eesti rahva tervisele suunatud. See maks on puhtalt riigieelarve täitmiseks. Kasutades klassiku sõnu: raha on igale poole vaja. Toodi välja kaitsekulud, toodi välja õppimised, lastega tegelemised. Nii et tulebki öelda, et kõik see raha läheb üldisesse katlasse ja suunatud jagamist ei ole. Kuidagi on välja kujunenud selline muster, et alates koalitsiooni tekkimisest eelmise aasta kevadel ei ole rahaga ja maksutõusudega seotud eelnõude [sisu] üldse kajastatud väljatöötamiskavatsustes. Väljatöötamiskavatsused on pandud varasemate aastate peale ja kõike heidetakse ette varasematele valitsustele. Õigustatakse ennast sellega, et sisse on pandud järelkontroll, mis toimub aastal 2029. Antud maks hakkab kehtima 1. jaanuaril 2026. Kui selle asjaga nii kiire ei ole, meil on sisuliselt poolteist aastat aega seda menetleda, siis korrektsuse huvides oleks võinud ikkagi teha väljatöötamiskavatsuse. Nagu ka minister ütles, esimene info tuli eelmise aasta septembris, et valitsus hakkab sellega edasi liikuma. Siis oleks olnud aega ja veel on aega väljatöötamiskavatsuse raames analüüsida kõiki eelnõuks vajalikke olusid. Selle maksuga tuleb kõikidele magusatele jookidele, mille magusus läheb üle 5 grammi 100 milliliitri kohta, maks juurde. Kuid me unustame seda ühises paketis vaadata: käesoleva aasta 1. jaanuaril tõusis käibemaks, tulevad tulumaksumuudatused, mis inimestel raha vähendavad, uuest aastast hakkab kehtima ka automaks, mis tõstab tarbijal toote lõpphinda, ja eilsest tõusid aktsiisid, mis täpselt samuti tõstavad tarbijal lõpphinda. Nii nagu ka seletuskiri kirjutas, tõusevad magustatud jookide ja magusate jookide hinnad, see tähendab riigieelarvesse suuremat laekumist. Saades aru, et valitsuse huvi on rohkem raha eelarvesse saada, [on selge,] et mida rohkem ostetakse neid magustatud jooke, seda rohkem tuleb raha eelarvesse. Antud maksu ei ole Lätis ega Leedus, see on küll Euroopa teistes riikides. Läti kogemus on see, et eelnevate aktsiisitõstmistega liikus meilt osa raha Lätti, mida küll sotsid, kes selle maksu tookord kehtestasid, ei taha tunnistada. Samas, rahva tervis ei läinud selle võrra paremaks. Pigem tuleks tähelepanu pöörata ennetavatele tegevustele, [parandada] laste ja noorte liikuvust ning nende kehalist aktiivsust. See, et kehalise tunnid asendati liikuvustundidega, on täielik nonsenss. Mitte mingit pingutust lapsed liikumistunnis tegema ei pea. Kui sa juba tundi tuled, siis on liikumistunnis linnuke kirjas. Mingit pingutust tulemuse tegemiseks, et sa näitaksid välja oma saavutustahet, sa tegema ei pea. Ja õpetajad on hädas. Lapsed on teadlikud, ei saa üldse seda vaidlustada, nad teavad, et juba tundi tulek annab neile plusspunkti, et nad on tunnis käinud, ja nad saavad oma linnukese ja arvestuse kirja, et kõik on tehtud. Paluks kolm minutit juurde.

Kolm minuti lisaaega. Jaa, palun!

Eelarvesse on planeeritud 25 miljonit ja selle haldamiseks on seletuskirjas välja toodud, et on vaja 4,9 miljonit aastate jooksul, millest 3 miljonit on personalikulu. Järjekordselt me praeguse riigieelarve kontekstis paisutame personalikulusid. 25‑miljonilise eelarveplaneeringu juures ei ole meil teada, mis hakkab toimuma selle laekumisega, kui kõik need asjad eelnevalt kumuleeruvad: planeeritav automaks, eile tõstetud aktsiisid, aasta alguses tõstetud käibemaks ja kõik tulevikus [tulevad] maksud, mis on planeeritud. Nii et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond seda eelnõu ei toeta. Lähtuvalt sellest teeb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku magusa joogi maksu seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli ametikaaslase Tanel Kiige. Ma ise mõtlen niiviisi, et ta esindab hetkel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni. Palun! Volitus juba tulebki.

Palun ka kolm minutit lisaaega.

Palun, kaheksa minutit!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Hea terviseminister! Tõepoolest, täna on mul volitus rääkida Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Jutt, mida ma räägin, on sarnane sellega, mida rääkisid Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Isamaa tublid Riigikogu liikmed – mitmedki tegid seda ka täna siin saalis – aastal 2017, kui parlament juunikuus sellesama suhkrumaksu kehtestamise üle hääletas. Toona leidis see ettepanek toetust ja need argumendid ei ole ajas muutunud. Need argumendid pole ajas muutunud, loogika on selge, loogika on lihtne: nii nagu riik maksustab kõrgemalt tubakat, alkoholitooteid ja muid selliseid tervist kahjustavaid tooteid ja tegevusi, nii võiks olla sarnane loogika ka magustatud jookide puhul. Eesmärk on tegelikult ju õilis. Eesmärk on suunata inimesi valima pehmemaid, tervisele sõbralikumaid tooteid ja alternatiive. Ei ole see siin diktatuur, nagu härra Pohlak viitas, tegemist ei ole kindlasti ka kellegi vaesestamisega, kui limonaadipudel peaks mõnekümne sendi võrra kallinema. Tegelikkuses on see üsna leebe meetod ning see on Euroopas ja maailmas üsna levinud meetod: maksustada kõrgemalt neid tooteid ja tegevusi, mille tarbimist [või millega tegelemist] me tahame vähendada, ja soodustada omakorda selliste toodete tarbimist [ja selliste tegevustega tegelemist], mille puhul me näeme, et ühiskonnale tervikuna toob see kaasa kas väiksemaid kahjusid või lausa positiivseid mõjusid. Nii et ma väga kutsun üles parlamendiliikmeid arutama ja seda debatti jätkama. Täna on minu hinnangul see debatt olnud tegelikult laias laastus adekvaatne, on olnud küsimused ja selgitused. Kohati, nagu ikka, lähevad maailmavaatelised lahknevused suureks, aga ma arvan, et printsiibis me võiksime olla küll kõik ühel lainel: inimeste tervise hoidmine on erakondadeülene prioriteet. Ma ise seda korduvalt rõhutasin ju terviseministrina ja mul on hea meel näha, et minu eelkäija ja järeltulija terviseministri ametis seda tööd [jätkab] ja seisukohta jagab. Vaatame vaimse tervise muresid, vaatame füüsilise tervise muresid, vaatame laste rasvumise näitajaid. Teatud vanuserühmades on juba circa kolmandik mures üleliigse kehakaalu pärast, ja need numbrid on paarikümne aastaga märkimisväärselt kasvanud. Sellest on võimatu kõrvale vaadata. Mis tahes terviseministril on [kohustus esitada] oma ettepanekuid, oma nägemusi. Loomulikult, need ei ole ainult maksupoliitilised, need on seotud, nagu minister siin viitas, ka tervislikuma koolitoiduga, ka liikumisega – meil on Liikuma Kutsuva Kooli projekt, mida ma väga toetan – ja sellise ühiskondliku arusaama kujunemisega, et me aitame lapsi ja noori suunata eemale liigsest nutisõltuvusest, liigsest limonaaditarbimisest või muudest sellistest tegevustest, mis pikemas vaates nende tervist märkimisväärselt kahjustavad. Kui me räägime konkreetselt magustatud joogi maksust või magustatud joogi tarbimisest, siis need mõjud ei ole pelgalt nüüd ja praegu mõõdetavad kehakaalu või kehamassiindeksiga, vaid siin on mõjud hammaste tervisele, siin on mõjud ka tulevastele võimalikele haigustele, sest kasvab soodumus haigestuda. Ehk see ei ole üks tervisemure, mida me lahendame, vaid neid tervisemuresid, mis kaasnevad suhkru üleliigse tarbimisega, sealhulgas just nimelt nendesamade jookide tarbimisega, on märkimisväärselt rohkem. Selle üle, kui palju lõpuks eelarvesse tulu tuleb, nagu kolleeg Laats viitas, võib loomulikult arutleda. On ka võimatu täpselt öelda, mis see number saab olema ühel, teisel või kolmandal aastal. Ma arvan, et see on adekvaatne debatt ja adekvaatne arutelu. Aga printsiibis seda põhimõtet kuidagi vastustada või pidada negatiivseks seda, et riik püüab maksupoliitikaga suunata inimesi terviseteadlikumaid valikuid langetama – see on küll minu jaoks natuke arusaamatu. Me oleme ühiselt vastu võtnud rahvastiku tervise arengukava, mida toetavad erinevad erakonnad, seda on toetanud erinevad valitsused. Seal on ju sees samad põhimõtted, et me just nimelt soovime suunata nii riigi maksupoliitika kui ka muude meetmetega inimesi terviseteadlikumaid valikuid langetama. Me tahame, et elukeskkond meie ümber oleks samuti seda soosiv. See tähendab rohkem liikumist, tervislikumat toitumist, piisavat puhkamist, magamist, see tähendab isiklikku eeskuju, mida annavad kahtlemata ka parlamendipoliitikud ja laiemalt avaliku elu tegelased. Nendes põhimõtetes me oleme ju kokku leppinud, nüüd võiks vaielda selle üle, kuidas neid põhimõtteid jõustada, milliste maksumääradega, milliste maksumuudatustega, milliste täiendavate riiklike toetuste ja tegevustega. Aga kui me hakkame neid põhimõtteid nagu vastustama, siis mul tekib küll küsimus, kas me tahame siis, et riik hakkaks kuidagimoodi oma maksupoliitikaga soodustama tervisele kahjulikku käitumist, tervisele kahjulikke tegevusi. Kui me hakkame laiemalt tõstma muid makse – nagu siin alternatiivina on pakutud, et maksutõusud on vajalikud eelarvekulude katteks, aga mitte sel kujul –, siis paratamatult see tähendab, et tervislikumate ja ebatervislikumate toodete konkurentsis me peame maksustama ka tervislikumaid valikuid kõrgemalt, kui me praegu seda teeme. Aga see on minu hinnangul juba printsiibis vale. Ma arvan, et debati põhialus peaks ikka jääma paika. Ma väga loodan, et ükski parlamendierakond ei vaidlusta seda, et kahtlemata ei ole riigi roll mitte keelata, ma ei tea, sundida ja nii edasi, vaid suunata, anda positiivset eeskuju, anda positiivseid mõjureid inimestele, et tehtaks tervislikumaid valikuid. Lapsed on kahtlemata selline sihtrühm, kelle puhul ei saa ütelda, et laps sünnist saati otsustab kõiki asju enda eest ise, oskab kõike ise otsustada. Kahjuks ta seda ei oska. Ma väga toetan laste arvamusega arvestamist, nendega läbirääkimist mis tahes küsimustes, ka endal kodus tuleb seda tihti ette. Aga mis puudutab toitumist, mis puudutab toitainete kättesaadavust, mis puudutab liigset kehakaalu ja muud taolist – need on need kohad, kus on meie kui täiskasvanute roll lapsi aidata ja toetada, et tuleviku vaates nende enda tervis oleks parem, nende töövõime oleks parem, et ühiskond tervikuna oleks tugevam ja majandus oleks paremini hoitud. Ehk me ei saa usaldada nende valikute tegemise puhul pelgalt karastusjooke tootvate ettevõtete reklaami ja alaealiste otsustusvõimet, kui nad teevad neid valikuid kuskil poelettide vahel, kus erinevad värvilised joogid, kihisevad ja maitsvad, neid ootavad. Nii et loodan, et täna läbib eelnõu edukalt esimese lugemise. Ma arvan, et see on samm õiges suunas. Ootan sisulist debatti just nimelt selle üle, milliseid meetmeid täiendavalt rakendada ja kuidas neid eesmärke saavutada, ka teistelt parlamendierakondadelt. Loodan, et me ei kohta lausalist vastasseisu lihtsalt sellepärast, et praegu mõni erakond, kes 2017. aastal seda toetas, nagu Eesti Keskerakond ja Isamaa Erakond, on leidnud ennast ajutiselt opositsioonis olevat. Küll tulevikus ollakse taas valitsuses. Mõistlik on olla järjepidev, muidu tekib selline tunne, nagu seisukoht sõltuks sellest, kus parasjagu istutakse. Mina toetasin seda toona keskerakondlasena ja toetan ka täna sotsiaaldemokraadina. Ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetas seda nii 2017. aastal kui toetab ka praegu. Aitäh!

Aitäh! Ma palun protseduuriline küsimus, Priit Sibul!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on küsimus selle kohta, et Eesti Kirikute Nõukogu president on teinud ettepaneku, et parlamendi juhatus ja parlament kaaluks tänase järgmise punkti arutelu võimalikku edasilükkamist, kuivõrd täna on suur neljapäev. Kas Riigikogu juhatus on kogunenud või plaanib koguneda, kas juhatus üldse sellel puhul midagi teha saab või on ainuke võimalus seda täna mitte arutada see, et kõneleja ei tule pulti ja tekib selle punkti arutelu võimatus? Millised võimalused on selle küsimuse lahendamiseks nõnda, et ei peaks vaiksel neljapäeval õigeusklikke närvi ajama?

Aitäh! Jah, ma olen ka informeeritud, et on isegi vist mitu pöördumist või kontaktivõtmist olnud. Riigikogu esimehega oli meil täna hommikul ka telefonikõne sellel teemal. Juhatus eraldi ei ole arutanud seda küsimust, mille kohta te just küsisite. Millised on võimalused, et me seda täna ei aruta? Noh, see on protseduuriline küsimus, see puudutab kodu‑ ja töökorda. Kas juhatusel on võimalik see päevakorrapunkt päevakorrast välja võtta? Seda võimalust ei ole, sest päevakord on juba kinnitatud. Mis juhul me päevakorras olevat punkti ei aruta, seda te ütlesite ja see tõesti nii on: kui mingil põhjusel punkti arutelu alguses ei ole ettekandjat, ja seda võib veel laiendada, et ka keegi teine, kes on algataja, ei soovi seda ettekannet teha. Aga põhimõtteliselt oleks arutelu võimatus hetkel ainus võimalus. Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Helir-Valdor Seederi. Palun!

Aitäh! Ma palun kaheksa minutit.

Jaa, palun!

Head kolleegid! Seda magusa joogi maksu tuleb vaadata ikka üldises kontekstis, koos kõikide teiste maksutõusudega, mida valitsus praegu on juba vastu võtnud, mida ta menetleb või mida kavatseb tulevikus vastu võtta. See on maksusõda oma kodanike vastu, see on maksusõda ka oma ettevõtjate vastu ja Eesti majanduse vastu. Nii et me saame siin rääkida kõikidest nendest käibemaksutõusudest, tulumaksutõusudest ja aktsiisidest, mis ka 1. mail ju tõusid. Praegu me arutame magusa joogi maksu, automaksu arutelu on pooleli ja nii edasi. Selle kõige taustal tuleb vaadata ka magusa joogi maksu. Need mõjud on kumuleeruvad nii ettevõtjatele kui ka kodanikele ning kahjustavad Eesti majandust ja ka inimeste toimetulekut. Nii et mingil juhul ei ole praegu selleks mõistlik aeg, isegi kui me looritame seda juttu terviseaspektidega. Aeg ja selle maksu kehtestamise ajastus on ääretult ebasobivad. Kuna korduvalt on algataja, nii minister kui ka koalitsioonifraktsioonide esindajad, siin öelnud, et see ei ole seotud eelarve tuludega, siin ei ole üldse see eesmärk, siis ma ei saa aru, miks seda surutakse praegu läbi kiirendatud korras. Omaette teema on, et on jäetud arvestamata hea õigusloome tavadega. Usaldusväärseid mõjuanalüüse ei ole. Need argumendid on välja otsitud ja kontekstist välja rebitud, et nad just nimelt sobiksid valitsuskoalitsioonile selle maksu õigustamiseks, aga negatiivsetele näidetele selle kohta, miks üks või teine riik on tühistanud magusamaksu ja nii edasi, nendes ettekannetes kahjuks ei keskendutud. Selle uue maksuga kaasneb loomulikult ka täiendav kulu: administreerimiskulu, administreerimiskohustus. See tähendab täiendavaid ametnikke, täiendavat bürokraatiat ja mitte ainult avalikus sektoris, vaid ka ettevõtluses, ja kindlasti üleminekusegadusi, mis praeguses majanduskriisi olukorras ei ole jällegi väga mõistlik. Valitsus süvendab sellega ebastabiilsust ja ebakindlust nii tootjate kui ka tarbijate suunal. See maks on ka ebaõiglane. Sellel teemal püüdsin ma oma küsimuse kaudu ministriga vaidlust tekitada ja saada ka vastust. Aga ega ma usutavat ja adekvaatset vastust ei saanud. Me kehtestame maksu ainult 5%‑le allikatest, kust inimesed, sealhulgas noored ja lapsed, oma magusavajaduse jaoks – proua minister, ainult 5% magusavajadusest! – magusat kätte saavad, aga kui me räägime ebatervislikust toitumisest, siis me peame rääkima ka rasvadest ja paljudest muudest kahjulikest ainetest, ka soolast, millest oli juttu. Aga vastavaid initsiatiive ma valitsuse poolt ei näe. Me teame ju, et siin ei ole tegemist ainult limonaadi, koka, pepsi ja muude taoliste [jookidega], mis on kahjulikud ja mida noored tarbivad. Vahukoorest oli siin juttu, seda naeruvääristati, seal on rasv ja piim koos, aga on veel kondenspiim, energiajoogid näiteks, mida noored öösiti arvutit kasutades ja mitte magama minnes kasutavad, soolased krõpsud ja nii edasi. Seda loetelu võib jätkata. On võetud väga kitsas, ma ütlen, ülikitsas sektor teatud toodetest, mis moodustab protsendi või kaks, mitte rohkem, nendest kahjulikest toiduainetest, mida noored tarbivad. Kui me räägime soolast ja rasvast ja magusast ning need kõik kokku paneme, siis tuleb kokku protsendike või kaks. Ja see on nüüd see pöördeline moment, mida me siin kiirustades tõsimeeli menetleme ja looritame tohutu terviseargumendiga. Kuulge, see on ju variserlikkus, see on järjekordne vale, see ei ole see eeskuju, millest Tanel Kiik siin rääkis. Ilmselge on, et püütakse saada raha eelarvesse, mõnikümmend miljonit, aga see ei vääri küünlaid, see ei too pööret tarbijate käitumises, see ei too pööret ka tervisenäitajates. Nii et mul on kahju, et valitsus on seda teed läinud. Ma ei tea, kas Tanel Kiik oli kõige õigem rääkima siin järjepidevusest ja põhimõtetest kinnihoidmisest ja nende säilitamisest. Tuletame meelde ajalugu. Kas 2017. aastal Isamaa, Keskerakond ja sotsiaaldemokraadid ühiselt seda toetasid? Tõepoolest, Isamaa toetas, kui Isamaa esimees oli Margus Tsahkna. Margus Tsahkna on nüüdseks kolinud koos oma maksudega Eesti 200‑sse ja kehtestab makse seal. Mina sain 2017. aastal Isamaa Erakonna esimeheks ja kõik need uued maksud, mida sotsiaaldemokraatide initsiatiivil [taheti kehtestada] – juba siis hakkasid sotsid maksude kaskaadi üles ehitama, tuletan meelde –, said koalitsioonis tühistatud. Üks nendest oli magusamaks, teine oli panditulumaks ja kolmas oli pakendiaktsiis. Kõik kolm maksu olid laua peal ja välja töötatud ning kõik kolm maksu me võtsime koalitsioonis tagasi pärast seda, kui mina sain erakonna esimeheks. Tsahkna lahkus koos nende maksudega Eesti 200‑sse ja on praegu sotsiaaldemokraatide liitlane. Nii et valige sotsiaaldemokraate, ükskõik, mida nad lubavad või ei luba, aga te saate igal juhul koos nendega ka maksud, te saate koos nendega maksud. Seekord on juhtunud nii, et ainukene maks, millest sotsiaaldemokraadid enne valimisi rääkisid, oli riigikaitsemaks, seda ei lubatud ja seal ei olnud konkreetsust taga, aga sellest valimiskampaania ajal räägiti, see oli ainuke selline maks. Ja see on ainuke maks, mis on kehtestamata. Ülejäänud maksudest ei rääkinud sotsiaaldemokraadid mitte midagi, aga need kõik on kehtestatud, kaasa arvatud olematu maksuküüru kaotamine, mis on ideoloogiliselt täiesti vastuolus sotsiaaldemokraatide lubaduste ja ideoloogiaga. Nii et niisugune on see elu ja ka see magusamaks, mis praegu kahetsusväärselt sellesse konteksti läheb. Kordan veel, et tegemist on lihtsalt mannetu ja ebamõistliku riigieelarve täitmise sooviga, mis tervise-eesmärki ei kanna, ja seetõttu on tegemist täiesti variserliku eesmärgiga. Isamaa fraktsioon ei toeta sellist käitumist ei moraali seisukohalt ega finantspoliitiliselt ja seetõttu me teeme ka ettepaneku see [eelnõu] esimesel lugemisel tagasi lükata.

Üks Isamaa ettepanek juba on.

On, aga topelt ei kärise.

Kaks tükki.

Kaks korda saab hääletada siis.

Aitäh! Suur tänu! Ma saan aru, et nüüd on vastusõnavõtt. Isegi kuupäev on ära parandatud üheks ja samaks, aga … See on esmakordne, nii et selle üle saame juurelda, kuidas seda tuleb hääletada. Nii. Nüüd ma saan aru, et on vastusõnavõtt. Tanel Kiik, palun kohapealt!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Kuna mu nime siin korduvalt mainiti, viidates minevikule, siis ma täpsustan. Võib-olla härra Seeder saab mind parandada, aga minu teada ta valiti IRL‑i esimeheks 13. mail 2017. aastal. Aga selle konkreetse magusa joogi maksu [eelnõu] lõpphääletus oli pärast seda siin parlamendisaalis, kus nii Keskerakond, Isamaa kui ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond seda toetasid. Teatavasti jäi ta välja kuulutamata sellepärast, et Vabariigi President toona nii otsustas, mitte sellepärast, et Isamaa oleks tol hetkel meelt muutnud. Tõsi on see – ajaloolise täpsuse huvides ütlen, olles väga täpne inimene –, et pärast seda, kui see [eelnõu] tuli uuesti saali, härra Seedri juhitav erakond Isamaa seda enam tõepoolest ei toetanud. Aga faktiliselt oli nii, et kui tol hetkel president oleks selle välja kuulutanud, oleks see jõustunud sel ajal, kui erakonna Isamaa esimees oli juba Helir-Valdor Seeder. (Hääl saalist.) Seda presidendi argumentatsiooni saab president või endine president ise esitada, aga ma arvan, et Riigikogu saalis võiks olla selles mõttes täpne, et seda toona kolm erakonda toetas. Ma loodan, et tänaseks on see toetus kasvanud veelgi suuremaks, vaadates ka seda, kuidas koalitsiooni poole pealt ikkagi on lisandunud nii Eesti 200 kui ka Reformierakonna toetus. Nii et vähemalt viis erakonda kuuest võib julgelt seda toetada. Ma ei julge praegu EKRE nimel rääkida, kuna EKRE kahtlustas seda eelnõu siin diktatuuri kehtestamises ja muudes asjades, aga ma arvan, et laiapindne toetus võiks küll olla sellel, et inimesed oleksid järjepidevad poliitilistes seisukohtades, eeskätt just nimelt programmilistes seisukohtades. Tegemist on hea eelnõuga. Nii et ma kutsun veel kord parlamendiliikmeid üles seda toetama ja olen kindlasti vägagi huvitatud [debatist] ja valmis jätkama seda debatti siin teisel ja kolmandal lugemisel nii härra Seedriga kui ka teiste parlamendiliikmetega. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 418 esimene lugemine lõpetada. Siin laua peal on nüüd kolm ettepanekut. Üks ettepanek on tulnud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt, teine ettepanek on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja kolmas ettepanek on tulnud Isamaa fraktsioonilt. Kõikide kolme sisu on sarnane: eelnõu 418 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame seda ettepanekut hääletama. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel sooviks enne hääletuse läbiviimist 10‑minutilist vaheaega.

Aitäh! Vaheaeg 10 minutit. V a h e a e g

Austatud Riigikogu, Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Ma panen hääletusele Isamaa fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku magusa joogi maksu seaduse eelnõu 418 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 22 Riigikogu liiget, vastu 51. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 418 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 16. mai kell 17.15.