Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE) esimene lugemine

Lähme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 417 esimene lugemine. Ja palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt siseministri Lauri Läänemetsa. (Helistab kella.)

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlamendi liikmed! Vabariigi Valitsus on teile edastanud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on viia kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluste riigilõivumäärad, isikut tõendava dokumendi menetluste ja välismaalase staatuse menetluste riigilõivumäärad, rahvastiku toimingute riigilõivumäärad ning relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärad vastavusse tegelike kuludega. Riigilõivumäära kehtestamisel ongi üldpõhimõte, et riigilõiv kehtestatakse sellises määras, mis kataks vähemalt toiminguga kaasnevad kulud. Kavandatavate muudatuste aluseks on võetud kulupõhimõte. Samuti on arvestatud asjaoluga, kui suurt hüve vastavast toimingust saadakse, ning arvestatud on ka maksejõulisuse põhimõtet. Märgin, et Siseministeeriumi valdkonna riigilõivud on püsinud muutumatuna aastaid ning need ei kata enam tehtavate toimingutega seotud kulusid. Järgnevalt toon esile eelnõuga kaasnevad olulisemad muudatused. Esiteks tõstetakse isikut tõendava dokumendi menetluse ja välismaalase staatuse menetluse riigilõivusid. Need on näiteks ID-kaardi või passi väljaandmine ja elamisloa taotluse või ka lühiajalise töötamise registreerimise läbivaatamine. Üldiselt lähtume siin põhimõttest, et e-teenindust kasutades [maksab] isik soodsamat lõivu. Iseteeninduskeskkond suunab taotlejad mugavamate ja menetlejale vähem töömahukate dokumentide taotlemise ning väljastamise võimaluste juurde. Lastele ning vanemaealistele ja puuetega inimestele sätestatakse ID-kaardi läbivaatamiseks soodusmäär 20 eurot. Ning juhul kui riigilõivu tasumine peaks mõjutama isiku majanduslikku toimetulekut, on võimalus taotleda vabastust riigilõivu tasumisest. Oluline on esile tõsta, et kui siiani kehtisid näiteks ID-kaartide puhul soodushinnad alaealistele kuni 15-aastaseks saamiseni, siis edaspidi on soodustus kõikidele alaealistele kuni 18. eluaastani. Teiseks viiakse eelnõuga Politsei- ja Piirivalveametis ning välisesindustes kodakondsuse seaduse alusel tehtavate toimingute eest kehtestatavad riigilõivud vastavusse tegelike kulutustega. Sellised toimingud on kodakondsuse saamise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise taotluse läbivaatamised. Siin on loogika, et välisesinduses on sellised toimingud Eesti lõivudest 30 euro võrra kallimad, sest välismaal ongi need toimingud kulukamad. Kolmandaks muudetakse relvaseaduse ja turvategevuse seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumäärasid. Praegused riigilõivumäärad ei kata Politsei- ja Piirivalveameti lubade väljastamise ja järelevalvetoimingute tegemisel kaasnevaid kulusid ega Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse kulusid, mis on näiteks vajalikud teenistus- ja tsiviilrelvade registri pidamiseks ja ajakohasena hoidmiseks, ning vajavad seetõttu korrigeerimist. Siinjuures toonitan siiski, et võrreldes kulupõhiste [määradega] oleme kehtestamas soodsamad [määrad]. Eesmärk on tagada, et Eestis oleks jätkuvalt võimalus tegeleda näiteks laskespordiga ja see ei muutuks kättesaadavaks ainult jõukamatele ühiskonna liikmetele. Samuti oleme relvaloaga [seotud toimingute] lõivude puhul teinud teatud mööndusi, et Eestis oleks jätkuvalt võimalik laialdaselt tegeleda jahindusega ning seeläbi panustada keskkonnakorraldusse. Neljandaks muudame nimeseaduse, perekonnaseisutoimingute seaduse ja rahvastikuregistri seaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumääri, sest need ei ole praegu vastavuses riigi kuludega. Paljud rahvastiku toimingute riigilõivumäärad on kehtinud muutumatuna juba alates 2016. aastast. Eelnimetatud seadustes on sellised toimingud nagu abielukande tegemine, abielulahutuse kande tegemine, nime muutmine, tõendi väljastamine ja rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine. Siin täidavad riigi eest ülesandeid ka omavalitsused. Toimingute [KOV-idele] hüvitamise [summad] on alates 2016. aastast tõusnud 66%. Seega on vaja tagada, et omavalitsuste tehtavad kulud oleksid samuti kaetud riigilõivudega. Lisaks antakse konsulaarametnikule õigus väljastada perekonnasündmuste korduvat tõendit, abieluvõimetõendit ja rahvastikuregistri väljavõtet koos mitmekeelse standardvormiga. See muudatus lihtsustab ja kiirendab konsulaarteenuste osutamist välisriigis. Nüüd ka eelnõu eelarvelisest mõjust. Seaduse rakendamisega kaasneb riigilõivudest saadava tulu kasv. Eelnõus nimetatud toimingute riigilõivu tuluna on Siseministeeriumi valitsemisala eelarvesse seni prognoositud 2025. aastaks 14,09 miljonit eurot. Kui eelnõu võetakse vastu, siis kasvab prognoositud tulu 25,11 miljoni euroni ehk tulu laekub ligikaudu 11 miljoni võrra rohkem. Seaduse rakendamine eeldab omakorda infotehnoloogilisi arendusi Siseministeeriumi valitsemisala hallatavates infosüsteemides. Arenduskulud kaetakse Siseministeeriumi valitsemisala olemasolevast eelarvest. Eelnõu on plaanitud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu valijad ei saa aru, miks riigilõivud tõusevad. Kas riik on hakanud kodanikele paremaid teenuseid pakkuma või on valitsus lõpuks tunnistanud, et inflatsioon on meie riigis liiga kõrge? Inimeste sissetulek pole peaaegu tõusnud. Mille alusel teie valitsus oma kodanikke röövib?

Aitäh! Sellega ma olen nõus, et Eestis on kindlasti neid inimesi, kelle sissetulek ei ole piisav, et normaalselt ära elada. See on küsimus, millega tuleb ka tegeleda. See on näiteks põhjus, miks meil on kokkulepe alampalga jõuliseks tõstmiseks. See ei mõjuta ainult alampalga saajaid, vaid mõjutab ka neid inimesi, kes teenivad kuni keskmist palka. See on Eesti Panga hinnang kõigele sellele. Mis puudutab lõivude tõstmise vajadust, siis nagu ma ütlesin, näeb seadus ette, et riigilõiv peab katma tehtava kulu. See on olnud Eesti Vabariigis seni valitsenud põhimõte. Minu teada on selle põhimõtte järgi siiani tegutsenud kõik parlamendierakonnad, sealhulgas Keskerakond. Lihtsalt küsimus on olnud selles, miks pole vahepeal kõiki vajalikke lõive julgetud kaasajastada. See on üks küsimus. Ja teine asi, nagu ma ka oma sissejuhatuses ütlesin, [on see, et] riigilõive ei tõsteta nii palju, kui nende [toimingute] tegelik kulu on. Näiteks isikut tõendav dokument, isikutunnistus ehk ID-kaart – täna tuleb maksta ID-kaardi eest 30 eurot, tegelik kulu on 59 eurot, [määr] tõuseb 45 euro peale. Ei ole sajaprotsendiline tõus, vaid on arvestatud sellega, et inimestel võib olla raske seda [dokumenti] soetada. Nii nagu ma eespool ütlesin, [võib ka] soodustingimustel isikutunnistuse või elamisloakaardi saada, mis puudutab pensionäre ja lapsi. Kehtiv seadus on selline, et kuni 15-aastaseni saab [dokumenti taotleda] soodustingimustel. Tulevikus saab [seda soodustingimustel] kuni 18. eluaastani. Ehk siin me pigem teeme osale ühiskonna liikmetele isikut tõendava dokumendi saamise hoopis odavamaks.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh istungi juhatajale! Hea ettekandja! Seaduse täitmisest muidugi väga ei maksa rääkida, sest eelmine ettekandja tõestas siin meile väga ilmekalt, et mõjuanalüüs on ainult paberil, ja 415 SE-ga minnakse jõuga edasi ilma seadust täitmata. Aga kui ma vaatan siin neid numbreid, mida on uljalt tõstetud – mõni 60‑lt 145‑le, mõni 900‑lt 1600‑le –, ja vaatan inimeste tegelikku ostujõudu ja majanduse seisu, siis kas nende arvude kohta on tõesti tehtud korralikud arvutused, et see lisatulu, mis tuleb, 9–10 miljonit, tegelikult oma eesmärki täidab? Nagu ma aru saan, ka abielu sõlmimine läheb kallimaks. Võib-olla saate tuua välja detailsemalt, kui palju kallimaks see läheb?

Aitäh selle küsimuse eest! Õige küsimus! Riigilõivude kohandamine käis protsessina niimoodi. Need, kes menetlustega tegelevad, pidid hindama oma toiminguid, ehk peamiselt Politsei‑ ja Piirivalveamet. Seejärel hindas Siseministeerium Politsei‑ ja Piirivalveameti analüüsid üle. Selle tegevuse käigus me vähendasime osa kulusid, mõne asja saime täiesti nulli. Näiteks relvaga liikumise puhul Euroopas kaob riigilõiv täiesti ära, läheb nulli, sest selle tõendi väljastamisel kulusid eriti ei ole. Ehk Siseministeerium teostas esmasele analüüsile järgnenud analüüsi. Ja sinna juurde on lisatud kolmas osa, selline, ütleme niimoodi, poliitiline nägemus. Näiteks abiellumine. Abiellumise riigilõiv täna on 30 eurot ja see tõuseb 70 euro peale. Selle [toimingu] tegelik kulu [riigile] on 94 eurot. Ehk siis me ei tõsta – see on poliitiline otsus või poliitiline ettepanek parlamendile – abielukulu selliseks, nagu see päriselt riigile on. [See on] sõnum ja tahe, et inimesed rohkem abielluks ja et abielluda oleks kergem ja lihtsam. Ehk siis abi ja tugi perepoliitikale on selle asja mõte. Ja neid näiteid saab veel tuua. Ma arvan, et relvadega kaasnevad riigilõivud on hea näide. Praegu on relvasoetamisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja kollektsioneerimisloa taotluse läbivaatamise eest riigilõiv 30 eurot. See tõuseb 100 eurole. Nüüd, prognoos või hinnang oli siin, et see peaks olema 197 eurot. Ettepanek on tõsta seda 97 euro võrra vähem, kui tegelikult on hinnatud kulu, sellepärast et kui me arvestame, et ühel inimesel võib olla mitu relva, ta võib kolida – jahimehed, ma arvan, on hea näide –, siis muutuks olukord täiesti absurdseks ja lihtsalt ei saakski jahindusega tegeleda, sellepärast et see läheks ebamõistlikult kalliks. Jahimehed on üks sihtrühm, kellega me seda arutasime. Me proovisime tabada ära seda võimalikku kriitilist piiri, kust üle [minna] ei ole võimalik ja kust see hakkab oluliselt takistama jahindusega tegelemist. Ehk siis me oleme siin proovinud arvestada ka mõistlikkuse ja toimetuleku [argumenti] ning võib-olla riigi poliitiliste sõnumite [mõju] ühiskonnale.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Kolleeg Belobrovtsev on ootamatult lahkunud. Kõigepealt [ütlen] ministrile, et te siin rääkisite inimeste toimetulekust ja raskustest. Te ju koorite inimesi nii, et silm ka ei pilgu. Pole ime, et neil toimetulekuga raskusi on. Siin just käis ka teine minister rääkimas kulupõhiselt trahvide tõstmisest, nüüd räägite teie kulupõhistest lõivudest. Ma hakkasin mõtlema, kas teil oligi selline plaan – avalik sektor teatavasti veab meil palgatõusu –, et tõstate ametnike palkasid ning siis tulete siia ja ütlete, et nüüd on kulud kasvanud, tõstame lõive. Kas teil ongi plaan selline lõppematu ring käima lüüa ja iga aasta sellega jätkata või see lihtsalt kukkus niimoodi rumalasti välja, et tormate palgatõusuga eest ära ja siis on väidetavalt kulud suured ja muudkui tõstate jälle lõive?

Aitäh teile! Kõigepealt, küsimus ei ole tavaliselt ainult selles, mis on maksubaas või kui palju inimesed maksma peavad, vaid mina ütleksin nii, et kõige esimesena tuleb vaadata, millised on inimeste sissetulekud. See on number üks, millega tegelema peab. Ma toon selle jätkuvalt välja, et me oleme alampalga tõstmise eest palju seisnud selle pärast, et see mõjutab väga paljude, eriti keskmist ja madalamat palka saavate inimeste elujärge ja toimetulekut. Jaa, see tõuseb ja tõuseb näiteks oluliselt rohkem kui sellel aastal keskmine palk. Kui keskmise palga tõusu protsent on prognoosi järgi 6%, siis alampalk tõusis 13%. Loodetavasti tõuseb järgmisel ja ülejärgmisel aastal samamoodi. Ehk siis me inimeste sissetuleku poolega tegeleme täpselt samamoodi. Lõpuks ei ole võimalik [inimestel] ju ära elada! Selline majanduspoliitika ja rahanduspoliitika, mille puhul inimene ei saa iseendaga hakkama, hoolimata sellest, et ta käib hommikust õhtuni tööl, ei ole mõistlik, sest siis [tuleb] hakata talle toetust maksma. Me saame aru, et selline raha ringikeerutamine lihtsalt ei ole väärikas ega rahanduslikult ja majanduslikult mõistlik. Nüüd, mis puudutab töötajate palkasid, siis mina olen seisukohal, et õpetajatel peaks olema normaalne palk, nii nagu me oleme eesmärgiks seadnud. Politseinikel peaks olema normaalne palk ja päästjatel peaks olema normaalne palk. Minu arvates on selles mõtteviisis viga sees – ma olen alati püüdnud seda selgitada –, et kui riigi rahanduses on rasked ajad, siis me ütleme, et avalikus sektoris palkasid ei tõsta. See on ebaõiglane ainult nende inimeste suhtes, kes töötavad avalikus sektoris. Erasektoris palgad tõusevad, aga avalikus sektoris palgad ei tõuse. Ja ainuke põhjus, miks [inimese] palk ei tõuse, on see, et ta on avalikus sektoris. Õiglasem on teha seda niimoodi, et avalikus sektoris tõuseb palk täpselt samamoodi nagu erasektoris ja siis ühiselt, ma ei tea, maksumuudatuste kaudu panustavad kõik inimesed nii avalikus kui ka erasektoris rohkem, et riik saaks toimida. Selline koormus jaotub kõigile inimestele võrdsemalt ja õiglasemalt. Ma saan aru, mis teie küsimuse loogika oli – võib-olla ma sain valesti aru –, aga vastupidiselt toimetades tekib probleem, et me millegipärast eelistame ainult neid inimesi, kes töötavad erasektoris. Sellega ma kindlasti nõus ei ole.

Rain Epler, viipasite käega. Kas on mingi tehniline probleem?

Äkki mikrofon ei tööta või ei ole kuulda? Ma küsisin selle kohta, kas kulud kasvavad selle pärast, et avalik sektor on vedanud palgatõusu ja nüüd on kulud suured. Tõstetakse lõive ja hakkab mingi ring käima. Aga minister rääkis mulle alampalgast ja sotside programmist.

Siis te kuulsite väga täpselt ju.

Ma ise ennast kuulen, aga ma ei ole kindel, kas mikrofon töötas. Kas küsimus läks läbi? Ma sellepärast igaks juhuks …

Aga te ju ise tunnistate, et te kuulsite ministrit rääkimas.

Ministrit ma kuulen, aga kas minu jutt jõuab saali ka ministrini?

Jaa, väga hästi jõuab.

Selge.

Kui juba jõuab minuni, siis jõuab ka ministrini, sest ma istun kaugemal. Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mulle tundub, et see, millega te alustasite, et tegemist on kulupõhise protsessiga ja tegemist on hüvedega, ei ole väga veenev. Tegemist on ikkagi riigi toimimiseks vajalike protsessidega. Ma ei arva kuidagi, et kulud on sõltuvad sellest, kui palju toiminguid üks ametnik päevas teeb, 50 või 20. Tema palk on eelarvestatud, samuti elektrikulud ja kõik muud. See ei ole päris veenev, kahjuks. Ja mulle tundub, et ka see hüvede mõiste loob natuke ebaausat keskkonda, et neid rahasid küsida. PPA ei ole ju massaažisalong, et inimene läheb sinna hüvesid saama. Ta läheb riigi kehtestatud nõudeid täitma. Äkki saate seletada, mismoodi on ikkagi need kulud otseselt seotud lõivudega?

Aitäh! Ma ei oska kirjeldada täpset metoodikat, sest sellega minister ei tegele, selle jaoks on ministeerium ja PPA. Üldtunnustatud, arvatavasti, metoodikad, kuidas riigis arvestatakse kulusid, mis erinevatele toimingutele lähevad, ei ole ainult Siseministeeriumi valitsemisala küsimus. On oma metoodikad, mille järgi hinnatakse tekkivat kulu. Selle on, nagu ma ütlesin, Siseministeerium üle kontrollinud ja sealt need summad on tulnud. Ja nii nagu ma ütlesin, oleme teatud kohtades arvestanud inimlikku poolt, et kõigile ei pruugi olla kulud, mis need toimingud võtavad, jõukohased ja selle pärast neid ei tõsteta nii palju. Näiteks abiellumise ja relvaga seotud toimingud, mille puhul tuleb riigilõivu tasuda. Nüüd, kui üldisemalt teie küsimusele vastata, siis on ka võimalus, et riik ei tõsta riigilõive. Ka see võimalus ja põhimõtteline otsus on. Aga lõppkokkuvõttes tekib kulu ikka. Ehk siis see kulu tuleb tasuda, kui mitte riigilõivuga, siis mõne muu maksutõusu abil. Kuskilt ju peab inimene palka saama ja kuskilt on vaja talle palka maksta, see palgafond peab tekkima. See on elementaarne loogika. Kulu on ikka ja kulu on vaja katta. Siiamaani on kehtinud Eesti Vabariigis see põhimõte, et lõivudega tasutakse kulu, mis minu toimingu või tegevuse jaoks tehakse. Kui on soov seda põhimõtet muuta, siis [tuleb] diskuteerida ja arutada. Ma arvan, et see ei ole ainult riigilõivu küsimus, see on üldise maksukeskkonna küsimus. Aga see läheb minu arvates, siin võiks isegi öelda, sellisesse sotsialismi, mida mina ette ei kujuta. Võib-olla Nõukogude Liidus oli nii, et riik määras hinnad, riik kattis kõik kulud ja inimesed maksid makse või trükiti raha juurde. Ma ei tea, kas see päris õige tee oleks.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Noh, siin ei ole ainult riigilõivuseaduse muutmine, siin on mitu erinevat seadust. Ja tõepoolest, ma ei taha kuulda jälle, et te hakkate rääkima alampalga tõstmisest. Räägime konkreetsest seadusest. Ja nende hüvede … Riigilõiv on ju puhtalt tasu riigi kehtestatud dokumentide ja tõendite eest. Aga ma loen seletuskirjast, et siin antakse ka võimalus Eesti välisesinduses väljastada mitmekeelseid standardvorme. Oskate te natuke lahti seletada, mis standardvormidest on jutt ja miks need mitmekeelsed on? Äkki on teil mõned näited tuua, mis [kulud] sellega kaasnevad välisesindustes?

Aitäh! Näiteks kui sa lähed elama teise riiki ja tahad võtta kaasa abikaasa, aga abikaasa saab tulla sinna koos sinuga elama ainult sellisel juhul, kui sa tõestad, et ta on sinu abikaasa. Ehk on vaja vastavat dokumenti, mis on selle riigi keeles, ja on vaja selle riigi valitsusele või asutustele tõendada, et tema on sinu abikaasa ja te olete seaduslikult abielus. Eestis on põhimõtteliselt sama loogika. Kui me tahame siia tulnud välismaalase puhul teada tema seoseid ja tema varasemaid tegevusi, siis me samamoodi küsime dokumente nii töörände kui ka teiste selliste tegevuste kohta.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Stenogrammi jaoks [ütlen], et ekraanil on küll Vadim Belobrovtsevi nimi sooviga küsida, aga kuna teda saalis ei ole, siis seda võimalust ta kahjuks kasutada ei saa. Aga nüüd, head kolleegid, läheme juhtivkomisjoni ettekande, tema seisukohtade ja otsuste juurde. Selleks palun Riigikogu kõnetooli auväärt kolleegi Mati Raidma õiguskomisjonist.

Austatud juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu teisipäeval, 16. aprillil. Arutelu juurde olid kutsutud siseminister Lauri Läänemets, Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna nõunik Kaspar Lepper, rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ning korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg. Niisiis, selle eelnõuga muudetakse viit seadust. Kordan üle ministri poolt juba siin öeldud nende muudatustega seotud põhimõtte. Riigilõivu loogika seisneb selles, et riigilõiv peab katma ära tehtavate toimingute kulu. Eelnõu eesmärk on viia kodakondsuse, välismaalaste elamislubade, isikut tõendavate dokumentide ja relvade ning perekonnaseisuga seotud toimingute riigilõivu määrad vastavusse kuludega. Toimus päris sisukas arutelu. Oli palju küsimusi ja vastuseid. Võib-olla toon siin osa neist välja. Liisa-Ly Pakosta küsis Kaitseliidu relvalubade teemal ja Henry Timberg vastas, et Kaitseliidu relvaluba ei ole sama mis tsiviilrelvaluba ning Kaitseliidu liikmetele [kehtivad] oma regulatsioonid. Ehk siis käesoleva seadusega tehtud muudatused riigilõivudes ei puuduta üldse Kaitseliidu liikmete relvalubade uuendamist. Liisa-Ly Pakosta uuris veel sünnitunnistuste riigilõivu tõusmise kohta. Enel Pungas selgitas, et sünnitunnistuse nimetus on nüüd sünnitõend. See väljastatakse alati. Sünni registreerimise hetkel on inimesel valik, kas ta soovib tõendit paberil või elektrooniliselt. Toiming on sel hetkel tasuta, küll on tasuline korduvtõend. Liisa-Ly küsis ka, et kui lapsevanem sünnihetkel otsustab digitaalse tõendi kasuks, aga hiljem soovib sünnitõendit ka paberil, siis kas ta peab selle väljastamise eest juba maksma. Vastus oli jaatav. Anastassia Kovalenko-Kõlvart uuris kiirkorras isikutunnistuse väljaandmise lõivu suure tõusu, 45 eurolt 250 euroni, kohta. Kaspar Lepper selgitas, et kiirmenetlus on riigi pakutav hüve ning kehtiva seaduse alusel saab dokumendi kiirkorras kätte viie tööpäeva jooksul. Käesoleva seaduseelnõu [jõustudes] saab dokumendi kiirkorras kätte kahe tööpäeva jooksul, kuid hüve maksustatakse tõesti kõrgemalt. Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis ka soodustingimustel lõivustatud toimingute ja [soodus]määrade kohta. Kaspar Lepper vastas, et kui muidu lähtutakse kulupõhimõttest, siis eelnimetatud soodusgruppide puhul on näiteks isikutunnistuse taotlemine 50% soodsam. Siinkõneleja uuris, kas oli ka põhjalikum arutelu selle üle, ega see liiga järsk tõus ei ole. Minister vastas, et on toimunud põhjalik arutelu kõigi riigilõivumäärade üle. Näiteks tõi ta välja relvaloaga seonduvad riigilõivud, mille puhul tõuseb üks lõiv 15 euro pealt 120 euroni. Selle puhul on PPA hinnanud omahinnaks 195 eurot, mis on märkimisväärselt kõrgem. Ehk siis tegelikult on need hinnad läbi kaalutud ja nii mitmegi lõivu puhul püütud mitte saavutada maksimumi. Ja menetluslikud otsused: kõigepealt teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 30. aprillil – 6 poolt, 3 vastu –, teiseks teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – 6 poolt, 3 vastu – ja [kolmandaks] määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mati Raidma – konsensus. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Läheme küsimuste juurde. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, istungi juhataja! Ma ei ole komisjoni liige, mille tõttu küsiks riigilõivu kohta passi kiirvormistamisel. Kas oli juttu komisjonis, et see hind 250 eurot tundub ikkagi päris ebaadekvaatne? Kas selle adekvaatsuse üle toimus arutelu ja kuhu te jõudsite selle aruteluga?

Suur tänu! Ma sisustasin teie küsimuse just kaks minutit tagasi, aga te jõudsite natukene hiljem saali. Tõepoolest, teie kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart selle küsimuse püstitas. Sellele vastas Kaspar Lepper ja ta selgitas, et kiirmenetlus on riigi pakutav hüve. Selle eelnõuga lisaks muutub kättesaamise aeg, mis hetkel on viis tööpäeva. Tulevikus, kui eelnõu saab seaduseks, kahaneb see kahele tööpäevale. See on [kokkuvõttes] põhjus, miks ka maksustatakse kõrgemalt. Selline arutelu komisjonis oli.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esindaja! Mul tekkis siin küsimus. Minister mainis, et on olemas soodustused, mis on mõeldud pensionäridele ja puudega inimestele, ent samal ajal me näeme, et ka neid lõive tõstetakse. Kuidas siis päriselt see asi on? Kas tõepoolest on mingisugused soodustused teatud elanikkonnarühmadele ja kui on, siis kas neid tõstetakse või need jäävad samale tasemele, mis siiamaani on olnud?

Suur tänu küsimuse eest! Ka selle küsimuse ma sisustasin nüüd vist juba seitse minutit tagasi. Komisjoni aruteludes puudutas seda teemat teie kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart, kes ilmselt on hetkel Tallinna volikogus hõivatud. Vastus oli [järgmine]. Kaspar Lepper – igaks juhuks täpsustan, teid ei olnud saalis, tegemist on Siseministeeriumi piirivalve‑ ja rändepoliitika osakonna nõunikuga – kommenteeris, et kui muidu lähtutakse lõivude puhul kulupõhimõttest, siis eelnimetatud soodusgruppide puhul on soodustused olemas ja näiteks isikutunnistuse taotlemine on 50% [odavam].

Hea ettekandja, ma tänan teid teie ettekande eest ja teie vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan. Aitäh! Avan nüüd läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Jaanus Karilaidi. Isamaa fraktsiooni aseesimehelt Priit Sibulalt on olemas volikiri, et eelnõu 417 läbirääkimistel [võib ta] esineda sõnavõtuga. Palun!

Aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid! Kui üldse tänases olustikus midagi head öelda, siis igal juhul tuleb Läänemetsa, siseministrit, tunnustada selle eest, et võrreldes eelmise eelnõuga on see palju tummisem ja palju rohkem on vaeva nähtud teatud arvude põhjendamise ja seletamisega. Kuigi ka siseministri enda ettekandest tuli tegelikult välja, et lõpuks on see ikkagi poliitiline valik. Ja see on poliitiline valik, nagu ma aru saan, olukorras, kus meie majandus langeb teist aastat koos inimeste ostujõuga ja ebakindlus on väga suur. Ning ikkagi tulevad sotsiaaldemokraadid appi Reformierakonnale ja lasevad [rahvale] pähe istuda. See 400-miljoniline maksuküür – Reformierakond nüüd siin seda lihvib ja sellega nad teevad nii-öelda suurt kingitust rahvale. Aga teiselt poolt võtavad nad mitu korda rohkem tagasi. Seitse miljonit siit, üheksa miljonit sealt, üks miljon siit. Eelmist eelnõu [arutades] me saime teada, et väga täpselt ei teata, aga noh, pannakse siis poole võrra igale poole juurde, ehk midagi ikka kukub. Selles eelnõus on vähemalt välja öeldud, et 14,9 miljoni asemel soovitakse saada 25 koma miljonit ehk [juurde] kuskil 9 miljonit. Ja eks midagi sellest 400-miljonilisest [august], mis [tekib] Reformierakonna dikteerimisel maksuküüru [kaotamisega], saab jällegi ära täidetud. Nüüd minnakse ka inimsuhete kallale. Nii abielu sõlmimine kui ka lahutamine läheb kallimaks. Leitakse, et näed, enne oli 30 eurot, nüüd tegelikult [peaks olema] 94, keegi arvutas kuskil, aga me oleme nii suuremeelsed, me paneme 70. Paneme vaid 70, kujutate ette! Ja selle asemel, et mõelda, kuidas meie inimeste majanduslikku kindlust [suurendada], kuidas töökohti luua, kuidas palku kõrgemaks kergitada, aetakse riigi pikk käsi inimeste taskusse. Iga eelnõuga, millega siia ette tullakse, jälle võetakse midagi. Ja ma ei näe ühtegi eelnõu, millega soovitaks tulla majandust stimuleerima. Mitte ühtegi sellist eelnõu ei ole! Kõik on selleks, et kas tõsta trahvimäärasid, tõsta väärtegude [trahve] või tõsta riigilõive. Nii et selle asemel, et leida hapnikukraane, kuidas ühiskonda hapnikku juurde saada, pannakse iga kruviga hoopis hapnikku kinni. Nii et ka selle positiivse jutu juures, mis ma rääkisin sotsiaaldemokraatidest, et see eelnõu on nagu parem, pean ma ikkagi tunnistama, et te täna imiteerite sotsiaaldemokraatiat. Te lasete Reformierakonnal kõike teha. Lasete kõike teha! Teile ei lähe korda see, mis meie majanduses toimub, mis inimeste ostujõuga toimub. Lihtsalt ei lähe korda! Aga pressiteateid teete uhkelt. Väga uhked pressiteated! Neid on kohati hea lugeda. Nii et antud eelnõu juures me näeme, kust me neid … Võtame siit järjest ette. Mõni arv asendatakse: 20 35-ga, 65 100-ga, 900 asemel 1650. Noh, kiitus tõesti selle eest, et siin on kümme lehekülge rohkem kirjeldusi sellest, miks on seda kõike vaja teha. Aga riigireform [või küsimus,] kuidas teha meie ametkonda efektiivsemaks – ei, nendega ei tegeleta. Tänases olukorras võiks ka tegelikult kõik need lõivud külmutada ja öelda, et see on meie poliitiline valik tänases olustikus, kus inimestel on raske, ja me ei võta nende käest rohkem. Kahjuks seda valikut tänane valitsus ei tee. Ja sellest tulenevalt teeb Isamaa fraktsioon ettepaneku riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 417 esimesel lugemisel tagasi lükata.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Siim Pohlaku. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud rahva teenrid! Eesti valitsus lüpsab täna Eesti rahvast nagu oma lehma. Maksutõusud, aktsiisitõusud ja nüüd siis riigilõivude tõstmine. Aga kuhu see raha siis kaob, mida riik meie kõigi käest ära võtab maksutõusude ja aktsiisitõusudega? Rahandusminister ütleb, et see raha läheb igale poole. Aga mina küsiksin küll, kas ikka peavad praeguses olukorras miljonid minema ministeeriumide ümbernimetamiseks, ametnike palgatõusuks, kliima‑ ja rohehulluse toetamiseks, erinevate ideoloogiliste MTÜ-de rahastamiseks ja maksuastme kaotamiseks. Valitsus loodab oma üha paisuvate kulude katmiseks korjata raha Eesti inimeste taskust, aga sellest ei piisa ja praegu jääb mulje, et loodetakse meid viie Euroopa rikkaima riigi sekka maksustada. Reaalsus on aga vastupidine. Eestist on Reformierakonna juhtimisel saanud Euroopa majanduste võrdluses must auk, kõige suurema majanduslangusega riik. Kodumaised väikeettevõtjad pankrotistuvad, valitsus korjab raha pensionäridelt ja lastega peredelt. Samal ajal on aga välismaine suurkapital puutumatu ning rahvusvahelised suurkorporatsioonid viivad Eestist maksuvabalt välja sadu miljoneid eurosid. Aga sellega ei soovi mitte keegi tegeleda. Öeldakse, et ehk Euroopa Liit tegeleb. Hoolimata kriitilisest majandusolukorrast aetakse edasi pimedat kliimapoliitikat, mis ajab pankrotti kodumaist ettevõtlust. Ja nagu tänastest uudistest lugeda sai, saab kliimapaanikaga kaasaminemise hind juba 2027. aastal olema riigieelarves suurusjärgus 300 miljonit eurot ja nii tõenäoliselt igal aastal edaspidi. Kust kohast see raha võetakse? Kust kohast tuleb selliste kulude juures raha riigikaitse tugevdamiseks? Mitte mingisugust plaani ei ole. Valitsus tegeleb asendustegevustega. Päris probleemide lahendamise asemel loodetakse mõned miljonid lisaraha saada nüüd siis riigilõivude tõstmisest. Ehk siis niigi maksu‑ ja hinnatõusudega koormatud Eesti inimeste taskust võetakse veel ja veel ja veel. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei saa sellise poliitikaga nõustuda ja teeb ettepaneku riigilõivude tõstmine ära jätta ja seoses sellega eelnõu 417 tagasi lükata. Annan üle fraktsiooni ettepaneku ka paberil.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõne… Vabandust! Sõnavõtt kohalt. Keskerakonna fraktsiooni esindaja Vadim Belobrovtsev, palun!

Enne kui me [hakkame] hääletama, paluks kümneminutilist vaheaega fraktsiooni nimel.

Selge. Aitäh! Tuleme selle mõtte juurde tagasi hetke pärast. Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Niiviisi. Nüüd on seis järgmine. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 417 esimene lugemine lõpetada. Juhataja lauale on tulnud päris palju kirju. Lühidalt öeldes, kes on kirjad saatnud? Eesti Keskerakonna fraktsioon, Lauri Laats, siis on saatnud Martin Helme EKRE fraktsioonist ja on saatnud Priit Sibul Isamaa fraktsioonist. Sisu on kõigil sarnane: eelnõu 417 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame neid kolme ettepanekut hääletama. Ma alustan ettepaneku hääletamise … Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Nüüd siis teen ettepaneku Keskerakonna fraktsiooni nimel võtta kümneminutiline vaheaeg.

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head ametikaaslased, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku … Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Meil on praegu kolm sellist eelnõu, mis palutakse tagasi lükata. Millisest normist tuleneb see, et kõiki kolme tehakse korraga? Tegelikult peaks ikka iga avaldust eraldi hääletama.

Aitäh! Muidugi teiega punktuaalselt vaielda on alati keeruline, aga ma kuulsin, et te ütlesite, et meil on kolm eelnõu. Ei, meil on üks eelnõu, aga kolm ettepanekut. Ja ettepanekud on tegelikult kõik sisult sarnased. Võib öelda, et kujunduslikult on küljendatud erinevalt, erinevad logod on siin peal, aga sisu on kõigil üks. Millest selline [hääletus] tuleneb? Tuleneb Riigikogu töö praktikast. Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni, Isamaa fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanekud, mis on sisult sarnased. Ettepanek on järgmine: eelnõu 417 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemus on poolt 17, vastu 50 ja erapooletuid ei ole. Järelikult ettepanek toetust ei leidnud. Eelnõu 417 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 15. mai kell 17.15. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on läbi.