Arupärimine mootorsõidukimaksu vastuolu kohta Euroopa Liidu õigusega (nr 622)

Läheme järgmise juurde: päevakorrapunkt nr 4, Riigikogu liikmete Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Lauri Laatsi, Vadim Belobrovtsevi, Andrei Korobeiniku, Aleksandr Tšaplõgini ja Aleksei Jevgrafovi 13. märtsil 2024. aastal esitatud arupärimine mootorsõidukimaksu vastuolu kohta Euroopa Liidu õigusega. Arupärimine numbriga 622. Palun arupärijate nimel ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! See arupärimine puudutab automaksu ja on esitatud peaministrile. Taustaks nii palju, et kui see automaksu eelnõu tuli Riigikokku, siis esimese asjana me tellisime fraktsiooniga õigusliku analüüsi sellele. Ja selle analüüsi käigus tuvastati mitmeid õiguslikke vastuolusid, nii vastuolusid Euroopa Liidu õigusega kui ka vastuolusid põhiseadusega. Ja me oleme neid vastuolusid mitu korda välja toonud ja [toome ka] selle arupärimise käigus. Nimelt, üks põhiline vastuolu on see, et registreerimistasu, mis automaksu eelnõus on sätestatud, on tegelikult diskrimineeriv. Me oleme olukorras, kus Euroopa Komisjon on seda vastuolu samuti kinnitanud ja selle ka Eesti riigile edastanud. Ehk siis tegelikult sellisel kujul seda eelnõu ei saa vastu võtta. Aga vaatamata sellele, et me oleme sellele juhtinud tähelepanu päris mitu korda ja oleme palunud, et see eelnõu tagasi võetaks, kahjuks ikkagi valitsus plaanib sellega edasi liikuda. Ja mis on kõige kurvem: kõige kurvem on see, et kui seda eelnõu ministeeriumis tehti, siis tegelikult ametnikud olid pea aasta otsa teadlikud, et need vastuolud eksisteerivad, aga vaatamata sellele eelnõuga liiguti edasi, see toodi Riigikokku ja alles siis hakati küsima Euroopa Komisjoni [hinnangut] nendele vastuoludele. Sellest tulenevalt me juba rohkem kui kuu aega tagasi esitasime küsimused peaministrile. Esimene küsimus puudutas seda, kuidas on võimalik, et kui eelnõu koostamise käigus oldi teadlikud nendest vastuoludest, ei veendutud selles õigusselguses lõplikult ja tuldi ikkagi sellise praakeelnõuga Riigikogu ette. Teine küsimus oli see, et kui Euroopa Komisjon näeb praeguses automaksu eelnõus vastuolusid, kas siis peaministri juhitav valitsus võtab eelnõu tagasi ja loobub automaksu kehtestamisest. Tänaseks me teame, et vastus Euroopa Komisjonilt on saadetud. Tänaseks on see kinnitus olemas: see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Ja nüüd ongi küsimus, mida valitsus teeb edasi. Kas see eelnõu võetakse tagasi? Ja kolmas küsimus, mille ma olen juba esitanud ka minister Mart Võrklaevale, aga vastust ei ole saanud, puudutab seda, kui palju on kulunud maksumaksja raha selleks, et töötada välja selline eelnõu, mis on vastuolus nii Euroopa Liidu õigusega kui ka põhiseadusega. Teised vastuolud tulevad meil arutlusele järgmise arupärimise käigus. Kindlasti kuulake ka järgmist arutelu, aga praegu selle arupärimise käigus sooviks vastuseid just küsimustele, mis puudutavad seda vastuolu Euroopa Liidu õigusega. Aitäh!

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli auväärt peaministri Kaja Kallase.

Aitäh! Austatud arupärijad! Kõigepealt küsimus selle kohta, et mootorsõidukimaks võib olla Euroopa Liidu õigusega vastuolus. "Miks Te sellegipoolest eelnõu koostamisega edasi liikusite ega veendunud õigusselguses enne, kui eelnõu Riigikogule üle andsite?" Esiteks, mootorsõidukimaksu eelnõu ei ole tervikuna vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Mootorsõidukimaksu kohta ei ole Euroopa Liit või komisjon mitte ühtegi märkust teinud. Jah, nad kommenteerisid ühte komponenti ehk planeeritavat registreerimistasu, märkisid selle vastuolu Euroopa Liidu toimimise lepingu ühe artikliga. Registreerimistasu võib kavandatud moel olla teiste riikide autode suhtes diskrimineeriv. Jah, see vastab tõele, et rahandusminister ja Rahandusministeeriumi ametnikud, juristid ütlesid, et see võib niimoodi olla, aga juristidel oli ka teistsuguseid arvamusi. Seetõttu sai koalitsioonis selline kompromiss tehtud. Nüüd meil on see vastus olemas. Aga miks me sellise otsuse tegime? Selle otsuse taga oli teadlik [soov] kaitsta väiksema sissetulekuga Eesti inimesi, kes omavad reeglina vanemaid autosid, ning registreerimistasu kehtestamisega mitte takistada neil oma vana autot maha müümast ning uuemat ja säästlikumat soetamast. Aga samas ei soovinud me luua olukorda, kus Euroopast hakatakse Eestisse massiliselt tooma vanu autosid. Igal juhul hea uudis teile on see, et nüüd, kui meil on need vastused käes, Rahandusministeerium tegeleb registreerimistasu [regulatsiooni] ümbersõnastamisega. Õigemini need muudatusettepanekud on juba valmis ja loodetavasti need saavad varsti koalitsioonis ka heakskiidu ja siis saab ka komisjonis neid edasi menetleda. Teine küsimus: "Kui Euroopa Komisjon näeb praeguses automaksu eelnõus vastuolusid, kas [teie juhitav] valitsus võtab eelnõu tagasi ja loobub automaksu kehtestamisest?" Veel kord, mootorsõidukimaksu eelnõu tervikuna ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja seda eelnõu me tagasi ei kavatse võtta. Kolmas küsimus: "Kui palju on kulunud maksumaksja raha selleks, et töötada välja Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev eelnõu?" Jällegi, eelnõu ei ole tervikuna vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu täidab Euroopa Komisjoni seatud kliimaeesmärke. Näiteks on Euroopa Komisjon Eesti riigi aruandes välja toonud, et transpordisektori keskkonnamaksud on Eestis ühed Euroopa Liidu madalaimad: 0,04% SKP-st, Euroopa Liidu keskmine on 0,42%. Seejuures oleme üks väheseid ilma sõiduki aastamaksuta liikmesriike. Rahandusministeeriumi ametnikud, nagu ma ütlesin, on eelnõu muudatused sõnastanud ja te saate neist peagi teada. Ametnike töötunde ei arvutata selle järgi, mida nad teevad. Nad ei ole advokaadid, kelle töö eest esitatakse arveid tunnitasu järgi. Tegemist on tavalise õigusloome protsessiga, eraldi protsessipõhist arvestust ei peeta. Aitäh!

Aitäh! On aeg küsimusteks. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ma loen siin intervjuud, kus hea ekskolleeg Andrus Ansip ütleb, et see kaos, mis on praegu tekitatud, on praeguse peaministri tehtud ja tema selle eest ka vastutab. Selle intervjuu tekstist tundub, et Andrus väga ei toeta sellist lähenemist, mis praegusel valitsusel on maksude osas. Ilmselt ta ei toeta ka automaksu. Kas te olete kaalunud alternatiivseid variante, kuidas ikkagi sellest teie poolt tekitatud majanduslangusest välja saaks? Näiteks pangamaks.

Jah, ma saan aru, et Andrus Ansip on tõesti opositsiooni absoluutne lemmik, ja loomulikult ma saan aru, miks. Ta teeb teie tööd paremini, kui te seda ise teete. Aga ei, me ei ole automaksust loobumist kaalunud ja pangamaksu kohta oleme ka vastuseid andnud. Majanduslangust ei ole mina põhjustanud, seda ei ole mitte ükski ekspert mitte kuskil öelnud. Ei no ma saan aru (Naerab.), teie juht ja õpetaja Andrus Ansip, kellest te väga lugu peate, loomulikult on, aga ma ei tea, et ta kuulub juhtivate majandusekspertide hulka.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Hea peaminister! Me saame aru, et makse tõsta ju ei meeldi kellelegi. Ja Andrus Ansipi kohta ütlen, et tõenäoliselt ta on ikkagi Reformierakonna valijate lemmik. Eks need suunad, mida Reformierakond on viljelenud, olid tol ajal teistsugused kui praegu. Makse tol ajal, vastupidi, langetati, nüüd tõstetakse, ja kuhjaga. Aga te just hiljuti käsite Võrus. Meedias on kajastatud, kuidas teid vastu võeti ja teie väljaütlemisi. Mida siis ikkagi Võru inimesed arvasid sellest automaksust? Mis need sõnumid olid ja kas te saite nende muredest aru?

Aitäh! Kõigepealt, väga naljakas, et Keskerakond muretseb Reformierakonna valijate pärast. Ma ausalt öeldes teie asemel muretseks praegu oma valijate pärast. Aga see ei ole minu asi loomulikult. Mis puudutab Võru inimeste kommentaare automaksu kohta, siis ega Võru inimestele samamoodi see automaks ei meeldi nagu kõikidele teistele Eesti inimestele üldiselt. Selles osas ei ole mingit erisust. Ja seda tagasisidet anti. Anti ka seda tagasisidet, et Tallinn võiks teha rohkem piirkondade jaoks, [kui langetab] otsuseid, mida riigis tegema peab – Tallinn kui omavalitsus versus teised piirkonnad. Ja eks me selle regionaalse tasakaalustatusega püüame tegeleda.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud peaminister! Me ei muretse Reformierakonna valijate pärast, me muretseme Eesti rahva pärast. Võimalik, et Võru kohtumisel polnud tegemist Reformierakonna valijatega, võimalik, et seal olid mõne muu erakonna valijad või ka inimesed, kes üldse ei käi valimistel. Aga muidugi see oli teil päris huvitav väide, et eelnõu ise ei ole vastuolus, aga mingi osa sellest on. Noh, ikkagi nii ei saa olla. Kas on vastuolu või ei ole vastuolu. Euroopa Komisjon on kinnitanud, et see vastuolu on olemas. Te mainisite, et nüüd nende registreerimistasude kohta tehakse muudatusettepanekuid. Ma ei saanud täpselt aru, kas see tähendab, et te tahate registreerimistasu panna kõikidele autodele. Aga kas lihtsam poleks registreerimistasust täielikult loobuda või siis veel parem, see automaksu eelnõu tagasi võtta?

Aitäh! Kõigepealt, vaadake, seaduses on erinevad paragrahvid ja üks paragrahv võib olla vastuolus, see ei tähenda, et teised on. See ei tähenda, et tervikseadus on kuidagi vastuolus. Seda ei ole ka Euroopa Komisjon öelnud. Pealegi on selline automaks igal pool. Võib-olla te Riigikogu liikmetena ei tea, aga riigieelarve seis on üsna keeruline. Selles mõttes me igal juhul oleme sunnitud automaksu tegema ja registreerimistasu tuleb jah kõigile. Aga hea uudis on see, et registreerimistasu läheb kõigile tõenäoliselt alla, kuna baas saab laiem. Ehk siis tegelikult see läheb inimestele odavamaks.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui tuleb välja, et registreerimistasu on ikkagi vastuolus Euroopa seadusandlusega, kas te siis jätkuvalt kavatsete saada selle maksuga 230 miljonit, nagu esialgu oli planeeritud, või on mõni teine plaan? Ja teine küsimus on see, et kas ei ole äkki mõistlik üldse selle seaduse kiirest rakendamisest loobuda. Võib-olla viia see asi kooskõlla nii Eesti kui ka Euroopa seadustega? Ja kui me samal ajal ikkagi vajame raha eelarvesse – nagu te ütlete, kust siis raha võtta, kui me seda [seadust] ei tee –, siis äkki te loobute Reformierakonna kinnisideest kaotada maksuküür, nii-öelda maksuküür. See jätaks eelarvesse, kui ma ei eksi, 554 miljonit eurot.

See 554 ei vasta tõele. Aga kõigepealt, registreerimistasu tegemine ainult uutele autodele oli see, mille kohta Euroopa Komisjon ütles, et see on vale, ei saa Eesti autosid sellest vabastada. See muudatusettepanek on valmis ja teise lugemise käigus saab seda komisjon arutada. See ei võta absoluutselt aega. Mis puudutab tulumaksureformi, siis see on oluline kahel põhjusel. Esiteks sellepärast, et see jätab inimestele rohkem raha kätte, mille tulemusel saab ka majandust elavdada. Teiseks, tööjõukulu on oluline sisend ettevõtjatele ja see [muudatus] vähendab oluliselt tööjõukulu, mis ettevõtjatel on. Kolmandaks, see võtab ära piduri palgatõusudelt. Palgatõus on maksustatud 35%‑ga ja kui seda kalkulatsiooni vaadata, siis mingis vahemikus riik justkui sööb palgatõusu ära ja võib-olla seetõttu mingites kohtades ei olegi palka piisavalt tõstetud. [Edaspidi] sellist piiri ei ole ja see on igal juhul vajalik ka Eesti majanduse elavdamiseks.

Austatud peaminister! Kogu see sõidukite teema on seotud ka rohelise pöördega. Tegelikult küsimus on lihtne. Kas teie plaanides on näiteks selline mõte, et loobuda oma ametiautost ja valida mingi teine sõiduk, ma ei tea, kas jalgratas või midagi muud?

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Nii palju kui ma saan, ma sõidan jalgrattaga. Aga loomulikult on peaministril paraku ka julgestus ja see seab omad piirangud, nii et autodest päris loobuda ei ole võimalik.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Nagu näete, arupärimine sai esitatud juba rohkem kui kuu aega tagasi, kui me hoiatasime, et seoses sellega, et automaksu eelnõu on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, tuleb eelnõu tagasi võtta, enne kui me satume piinlikusse olukorda, kui Euroopa Komisjonilt tuleb vastus, mis seda vastuolu kinnitab. Selline vastus ka tuli ja täna me oleme olukorras, kus Euroopa Komisjon on kinnitanud, et see eelnõu, mis nüüd on valmis ja mida tehti pea aasta otsa, on diskrimineeriv, kuna sinna on sisse kirjutatud registreerimistasu. Arupärimises me esitasime ka küsimuse, et kui palju siis läks maksumaksjale maksma sellise praakeelnõu koostamine. Ametnikud olid sellest vastuolust teadlikud, aga liikusid selle eelnõuga kahjuks edasi. Seda kinnitas täna ka peaminister. Esitasin selle küsimuse Mart Võrklaevale, tema ei vastanud sellele. Täna esitasin selle küsimuse peaministrile, ikkagi vastust ei tulnud. Ja nüüd, selle asemel et loobuda registreerimistasu nõudest või loobuda üldse sellest automaksust, öeldakse, et me teeme muudatusettepanekud ja paneme registreerimistasu nõude kõigile otsa. Ja veel, mis mind täiesti hämmastas: Mart Võrklaev ütles meedias välja, et kui vaja, siis läheb ta Euroopa Komisjoniga vaidlema. Justkui poleks selle eelnõu koostamisel juba piisavalt maksumaksja raha kulutatud, läheks veel vaidlema ka. Aga see on ju lisakulu. Ma olen juba välja toonud, et kui see eelnõu sellisel kujul [vastu võetakse], siis tulevikus tulevad erinevad kohtuotsused riigi [kahjuks] ja kõik need valesti korjatud maksud tuleb koos intressiga lõpuks tagasi maksta. Vastuolusid on eelnõus veel. On vastuolu põhiseadusega, kuna riivatakse erinevaid rühmasid: puuetega inimesed, lasterikkad pered, vähemkindlustatud isikud. Aga see tuleb järgmise arupärimise käigus eraldi arutlusele. Selle [arupärimise] raames ma tahaksin pühenduda sellele, kuidas tegelikult selle eelnõuga edasi liigutakse. Suure tõenäosusega juhtub see, et eelnõu tagasi ei võeta, valitsuskoalitsioon teeb paar muudatusettepanekut ja püütakse enne jaanipäeva see kiiresti läbi suruda. Keskerakonna fraktsioon on eelnõu kohta esitanud üle 300 muudatusettepaneku, kusjuures need on sisulised. Näiteks me soovime automaksuvabastust maapiirkondades elavatele inimestele, puuetega inimestele, lasterikastele peredele, üksikvanematele, vähemkindlustatud isikutele. Samuti oleme ette näinud seda, kuhu peaks maksudest kogunenud tulu olema suunatud: teedeehitusse või erinevate innovatsioonilahenduste loomisele. Nägime ette kõik need asjad, mida koalitsioon pole soovinud analüüsida. Aga juba siis, kui me käisime rahanduskomisjonis neid muudatusettepanekuid tutvustamas, kõlas jutt: aga teie muudatusettepanekud pole sisulised, teie muudatusettepanekud pole siirad. Oma muudatusettepanekute esitamiseks ma tegin eraldi tööd, ma koostasin need koos erinevate huvirühmadega. Mulle isiklikult anti ainult viis minutit aega, et oma muudatusettepanekuid esitada. Mis tegelikult toimub? Praegu juba vaikselt valmistatakse pinda ette selleks, et hakata vaikselt muudatusettepanekuid kokku siduma. Juba kõlab see jutt: teate, opositsioon ei taha sisulist arutelu, opositsioon ei tee sisulisi muudatusettepanekuid. Ja kogu seda retoorikat kasutatakse selleks, et need sisulised muudatusettepanekud kokku siduda ühte kimpu. Ja siis tullakse selle eelnõuga suurde saali. Hakatakse piirama ka vaheaegade võtmist enne muudatusettepanekute hääletust. Paluks veel kolm minutit.

Jaa, ei ole piirangut. Kolm juurde, palun!

Tegelikult meil selline pretsedent juhtus eelmisel istunginädalal ehk siis tegelikult seda juba testiti ühe teise eelnõu raames, et hakata seda rakendama ka teiste oluliste eelnõude puhul, olgu see siis automaks, suhkrumaks, mis meil tuleb sel nädalal arutlusele, erinevad riigilõivud, trahvide tõusud ja teised maksumuudatused. Ja täna ma tegelikult sellel põhjusel esitasin õiguskantslerile arupärimise, et saada tema hinnang sellele, mis toimub Riigikogus. Õiguskantsler on varem juba välja öelnud väga otse: sadade muudatusettepanekute esitamine, pikkade kõnede pidamine, aga ka vaheaegade võtmine on oluline valijate eest seismise vahend. Sellisel moel seistaksegi mõne konkreetse suurte majanduslike mõjudega või mingil muul põhjusel oma valijarühmale kõvasti korda mineva eelnõu vastu. Ja sellist obstruktsiooni ei tohi ega ole vaja keelata, sest see on oluline osa parlamentarismist. Üks ajalooline fakt siia ka. 14. detsember 2016, ööistung. Reformierakond ja sotsid võtsid 52 vaheaega. Nende hinnangul polnud absoluutselt mitte mingit probleemi ja tookord ka juhatus ei näinud vaheaegade võtmises probleemi. Ja see ongi normaalne, see ongi demokraatia osa. Aga seekord ei sobinud ka seitse vaheaega. Seitse vaheaega oli piisav, et piirata opositsiooni ja sellega tegelikult ka suure osa rahva häält. Kusjuures seesama koalitsioon, kes täna piirab siin opositsioonisaadikuid, võttis Tallinnas linnapea valimistel poolteist tundi järjest erinevaid vaheaegasid, selleks et linnapea valimised oleksid läbi viidud nii, et oleks lõppude lõpuks ikkagi õige valik ja õige tulemus tulnud. Selline valikuline demokraatia on meil. Ma kardan, et automaksu eelnõuga juhtub täpselt sama. Muudatusettepanekud seotakse kokku, hakatakse piirama vaheaegasid ja ma ei imesta, kui mingi hetk hakatakse piirama ka kõnede aega. Kui varem on alati räägitud, et Riigikogust on saanud kummitempel, siis tegelikult ma ei teagi, kas Riigikogu on isegi seda. Isegi see on palju öeldud. Ja ma tuletan meelde, et põhiseadusest tuleneb parlamendivähemuse kaitse nõue, mandaadi teostamisel võimaluste võrdsuse nõue. Tegelikult Riigikogu liikmeid on keelatud ebavõrdselt kohelda. Mis kõige olulisem: põhiseadus sätestab, et kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Ja põhiseaduse kommenteeritud väljaanne ütleb seda, et Riigikogu liige ei esinda üksnes oma valijate, oma valimisringkonna huve, vaid teostab riigivõimu kogu rahva esindajana. Ja selle põhimõtte vastu on kahjuks täna Riigikogu juhatus väga rängalt eksinud ja ka kõik koalitsioonisaadikud, kes hääletavad nende otsuste [poolt], kus piiratakse opositsiooni õigusi. Siinkohal minu soov on see, et automaksu eelnõu võetakse tagasi. Ja kui seda ei tehta ja hakatakse opositsiooni piirama, siis me vajadusel oleme valmis pöörduma kohtusse. Aitäh!

Aitäh! Tahaks debateerida, aga kuidagi ei ole sobilik. Andrei Korobeinik, palun! (Andrei Korobeinik ütleb midagi saalist.) Ma ütlesin, et ma tahaksin debateerida, aga antud kohal istudes ei ole see sobilik.

Aga ma võin paar minutit kaotada.

Sinu aja arvel ma võiks küll seda teha.

Kahju – selles mõttes, et on hästi huvitav jälgida, kuidas Reformierakonna liikmed omavahel debateerivad. Mul on kahju, et Toomas seda võimalust praegu ei kasuta. Aga kui hea peaminister ütles, et ma ei peaks Reformierakonna pärast muretsema, siis tegelikult mul on ikkagi väga suur ja sügav mure. Mure seisneb selles, et Reformierakond ühel või teisel moel ilmselt juhib valitsust järgmised pea kolm aastat. Nagu Andrus Ansip ütles, võiks valitsuse välja vahetada, aga see tähendab lihtsalt seda, et tuleb teine peaminister. Minu mure seisneb selles, et Reformierakonna poliitika on viinud Eesti majanduse väga sügavale langusele. Me näeme, et praegu on IMF-i ennustuse järgi Eesti ainuke riik mitte ainult Euroopa Liidus, vaid kogu Euroopas, kus majandus sel aastal langeb. Ainuke riik! Ja me oleme teist aastat järjest Euroopa Liidus viimasel kohal. Nagu Andrus Ansip õigesti ütles, kui sa oled olnud peaminister kolm aastat, siis on väga veider süüdistada halvas töös eelkäijaid, mingil hetkel sa pead ikkagi aru saama, et see langus on sinu poolt tekitatud. Ja nüüd me näeme, et selle asemel, et võtta igal aastal täiesti vabalt saadavad miljard eurot pangamaksu ja tühistada niinimetatud maksuküüru kaotamine, otsustab valitsus rünnata just kõige vaesemaid Eestimaa inimesi. Automaks on üks selline näide. Kannatavad maal elavad inimesed, suured perekonnad. Selle asemel võiks loobuda rikastele inimestele raha jagamisest ja võtta raha pankadelt, kes, ma juhin tähelepanu, on juba selle aasta esimeses kvartalis teeninud eelmise aastaga võrreldes kaks korda rohkem raha. Nende kvartalikasum on pea pool miljardit. Kvartalikasum! Kui me oleksime rakendanud Leeduga sarnast solidaarsusmaksu, siis me oleksime kvartaliga saanud sama palju raha, kui on plaanitud automaksu pealt aasta jooksul riigieelarvesse teenida. Aga ei, me näeme, et valitsus, kui uskuda peaministri vastuseid, on väga kindel selles, et nad kavatsevad automaksuga edasi liikuda ja lisaks tulevad ka teised initsiatiivid, mis on samuti suunatud lihtsatelt inimestelt raha äravõtmisele. Ja see on väga kurb. Selles seisneb minu mure Reformierakonna pärast. Tõepoolest võiks ju rõõmustada, et Reformierakonna reiting on madal, aga see ei tee rõõmu, sellepärast et Reformierakond juhib Eesti riiki. Teie reiting on madal sellepärast, et te lihtsalt ei oska Eesti riiki juhtida. Ja Eesti riigis elan ka mina ja veel üle miljoni inimese, see on meie ühine probleem. Reformierakond on meie ühine probleem ja Reformierakonna halva käekäigu üle ma ei saa kahjuks rõõmu tunda.

Sulgen läbirääkimised. Ja oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.