Arupärimine Euroopa Keskpanga poolse surve kohta Baseli komiteele (nr 628)

Aga järgnevalt meie tänane teine päevakorrapunkt: Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Martin Helme 8. aprillil käesoleval aastal esitatud arupärimine Euroopa Keskpanga poolse surve kohta Baseli komiteele. Ja palun selle arupärimise tutvustamiseks siia Riigikogu kõnetooli ettekandjana Riigikogu liikme Rain Epleri. Palun!

Aitäh, härra Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud Eesti Panga president! Enne, kui ma lähen arupärimise sisu juurde, pean ütlema, et see vist on selle koosseisu rekordkiirus, millega arupärimine on siia saali vastamiseks jõudnud: 8. aprillil esitasin, ja hopsti, ongi juba siin. Tundub, et äkki need inimesed, kes töötavad väljaspool valitsust, on kiiremad ja suudavad küsimustele kiiremini vastata. Nüüd arupärimise sisu juurde. Me oleme jõudnud niikaugele, et juba peavooluväljaanded … (Juhataja palub kõnelejal mikrofon endale lähemale seada.) Teeme nii. Jaa, me oleme jõudnud maailmas niikaugele, et juba peavooluväljaanded, näiteks Bloomberg ja Forbes, kirjutavad sellest, et USA demokraatia on sattunud tõsisesse ohtu, sest välja mõeldud kliimakatastroofi ja väidetava vajaduse tõttu sellega võidelda rakendatakse poliitikaid, mis tallavad jalge alla nii demokraatlikke institutsioone kui ka seni toiminud demokraatlikke protsesse. See executive order'ite laviin, mida president Joe Biden Ameerikas kasutab, et justkui kliimat ja maailma päästa, on pretsedenditu võimu kaaperdamine. Tegelikult [on soov] selle varjus majandust ja inimeste elu radikaalselt ümber korraldada niimoodi, et Senat ja teised demokraatlikud institutsioonid oleksid tasalülitatud. 3. aprilli Bloombergist sai lugeda, et toimus kohtumine, kus osalesid nii Euroopa Keskpanga kui USA Föderaalreservi esindajad. Ja seal Euroopa Keskpank üritas suruda pankadele kehtestatud reeglitesse rangemaid kliimapoliitikast lähtuvaid piiranguid. Õnneks USA Föderaalreservi juht on olnud väga vokaalne selles osas, säilitas selge joone ja ka terve mõistuse ja ütles, et ideoloogilise poliitika elluviimine ei ole keskpankade roll. Selliseid asju, kuidas ühiskonnaelu korraldada või ühiskonnaelu ümber korraldada, peaks ikkagi otsustama selliselt, et toimuvad valimised. Hea oleks, kui need toimuvad niimoodi, et peale seda võimule saanud peaminister ei ütle, et ma valetasin enne valimisi, et hääled kokku saada. Ja siis tehakse otsuseid. See võib tõepoolest teinekord tunduda aeglane, aga mina arvan, et demokraatia üks voorus ongi see, et ta on aeglane. Siis liigub ühiskond sellise tempoga, et kusagilt ei kärise. Ja sellega seoses Euroopa Keskpanga esindajad proovisid nügida, nagu populaarne on öelda, reeglistikku ühes suunas, ameeriklased seisid vastu. Esitasimegi küsimused meie keskpanga juhile, kes istub ka otsustajate laua taga Euroopa Keskpangas, et saada teada, kas Euroopa Keskpank peaks aktiivselt kliimapoliitikaga tegelema. Aga lisaks ka seda, millised olid tema esindatud seisukohad Euroopa Keskpanga otsuste tegemise laua taga, kui nendeks läbirääkimisteks läbirääkijatele mandaati anti. Huviga kuulame vastuseid. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli Eesti Panga presidendi Madis Mülleri. Palun!

Austatud Riigikogu liikmed! Aitäh tundmast huvi Eesti Panga ja Euroopa Keskpanga tegevuse ja seisukohtade vastu, mis seonduvad kliimamuutuste ja kliimapoliitikaga! Ma vastan nendele neljale küsimusele siis järgemööda. Esiteks, esimene küsimus puudutas seda, kas minu arvates peaks Euroopa Keskpank ja riikide keskpangad tegelema aktiivselt kliimapoliitikaga. Ja [kui, siis] miks. Kirjeldamaks seda, mil määral keskpank arvestab oma töös kliimamuutuste ja kliimapoliitika mõjuga, alustan kõige tähtsamast. See on tõdemus, et keskpank ei tegele ja minu arvates ei peagi tegelema kliimapoliitika kujundamisega. See on selgesti riikide valitsuste ja parlamentide ülesanne. Eesti Panga peamine ülesanne Eestis ja Euroopa Keskpanga peamine ülesanne euroalal on teha kõik, mis keskpanga võimuses, selleks, et hinnatõus oleks piisavalt mõõdukas ja et euro kui meie ühisraha ei kaotaks liiga kiiresti oma väärtust. Keskpanku puudutab kliimaga seonduv aga kahel moel. Esiteks, nii kliimamuutused ise kui ka kliimapoliitika võivad mõjutada üsna vahetult majandust ja erinevaid hindu. Seetõttu peame mõlemaid oma majandusanalüüsis ning ka rahapoliitika kujundamisel võimalikult hästi arvesse võtma. Teiseks, ja see võib olla ka vähetuntud infokild: lisaks põhimandaadile on Euroopa Keskpangal Euroopa Liidu aluslepingute järgi teisene mandaat, mis näeb ette, et niikaua, kui see ei lähe vastuollu keskpanga põhiülesande ehk hinnastabiilsuse tagamiseks tehtavate jõupingutustega, peaks Euroopa Keskpank toetama oma tegevuses Euroopa Liidu majanduspoliitikat üldisemalt. Selle hulka kuulub ka selgesti majandust mõjutav Euroopa Liidu kliimapoliitika. Seega pole kliimateemadega arvestamine Euroopa Keskpanga jaoks mitte isetegevus, vaid on olnud ka seadusandja tahe. Kliimapoliitika ja kliimamuutuste mõju on laialdane, ulatudes kaugemale keskkonnast ja mõjutades majandust ja finantssüsteeme, millega kaasnevad olulisel määral kohustused ka keskpankade jaoks. Kliimamuutused põhjustavad äärmuslikke ilmastikunähtusi, mis võivad häirida majandustegevust, kahjustada taristut ja vähendada tootlikkust. Sellised muutused võivad mõjutada tarneahelaid, suurendada hindade heitlikkust ning tuua kaasa teatud toodete või teenuste hinna kiirema tõusu. Süsinikuneutraalsele majandusele üleminek tähendab mahukaid investeeringuid nii uute energiaallikate kasutuselevõtuks kui ka mitmes majandussektoris uuendusliku tehnoloogiaga toodete ja teenuste pakkumiseks. See kõik omab potentsiaalset mõju erinevatele hindadele ning on seega otseselt seotud Euroopa Keskpanga ja teiste keskpankade peamise ülesandega, milleks on hindade stabiilsuse säilitamine. Kliimamuutuste mõju rahapoliitikale ei ole üksnes hüpoteetiline. Euroopa Keskpank on hinnanud, et näiteks 2022. aasta kuumalaine kergitas toiduainete hindu euroalal ligi 0,7% võrra ning selle mõju ulatus ka 2023. aastasse. Seetõttu oleme täiustanud oma mudeleid, mida kasutame makromajanduslikus analüüsis, mille põhjal teeme rahapoliitilisi otsuseid. Püüame neis analüüsides arvesse võtta ka kliimamuutustest tulenevaid riske ja erinevaid kliimapoliitikaga seotud otsuste mõjusid. Lisaks mõjutavad kliimamuutused ja kliimapoliitika otseselt keskpankade varasid. Kui keskpanga varad, nagu võlakirjad ja muud finantsinstrumendid, on seotud kliimamuutustest mõjutatud majandussektoritega, on ka keskpanga bilanss otseselt avatud kliimariskidele. Seetõttu on keskpankade jaoks vastutustundlik, võib ehk öelda, lausa hädavajalik integreerida kliimariske oma riskijuhtimise protsessidesse, kaitsmaks oma bilansse ja sellega võimet täita oma ülesandeid. Teine küsimus puudutas seda, millist seisukohta ma esindan pankadele täiendavate kliimaeesmärkidega seotud reeglite ja nõudmiste kehtestamise arutelul Euroopa Keskpanga nõukogus. Konkreetselt pankadele täiendavate kliimaeesmärkidega seotud reeglite ja nõudmiste kehtestamist ei ole me Euroopa Keskpanga nõukogus arutanud. Tegemist on spetsiifilise pangandusjärelevalvet puudutava küsimusega, milliseid käsitletakse Euroopa Keskpanga ühist pangandusjärelevalvet vahetult juhtivas niinimetatud järelevalvenõukogus. Eesti hääleõiguslik esindaja selles töövormis on Finantsinspektsiooni juhatuse esimees, kes, ma tean, tuleb peagi teie ette Finantsinspektsiooni tegevusest aru andma. Küll aga oskan ma öelda, et Euroopa Keskpanga hinnangul ei ole euroala pangandussektor hetkel kliimaeesmärkidega täielikult kooskõlas. Selle põhjuseks on muu hulgas asjaolu, et pankade laenukliendid on oma süsinikumahuka tootmise vähendamisel ja taastuvenergia osakaalu suurendamisel olnud üsna aeglased. Seetõttu on üleminekuriskid suuremad ja ligi 70% pankadest võib Euroopa Keskpanga hinnangul olla avatud kõrgendatud finantsilistele, aga ka maine ja kohtuvaidlustega seotud riskidele. Minu isiklik seisukoht on, et keskpangad peaksid pangandusjärelevalve funktsiooni täites suunama panku kliimariskidesse piisava tõsidusega suhtuma. Toetan selget ja ühtset raamistikku, mis aitab pankadel ja teistel finantssektori ettevõtetel kliimariske adekvaatselt hinnata ja juhtida, aidates seeläbi kaasa kogu finantssüsteemi stabiilsusele ja läbipaistvusele. Rääkides aga pankadest ja laenutingimustest, tuleb tõdeda, et ka Eestis tegutsevad pangad on oma initsiatiivil oma uute projektide keskkonnamõju kriitiliselt hinnates läinud kaugemalegi sellest, mida nõuavad järelevalve ja regulatsioonid. Selge ootus keskkonnateadlikumaks äritegevuseks tuleneb tegelikult paljude Eesti ettevõtete jaoks mitte niivõrd regulatsioonidest, vaid pigem klientide ootustest. Kolmas küsimus puudutas seda, milline on minu argumentatsioon oma seisukohtade toetuseks. Kliimariskid kujutavad endast finantsriske, mis võivad põhjustada märkimisväärseid majanduslikke ja finantsstabiilsusega seotud probleeme. Kui äärmuslikud kliimasündmused või süsinikumahukate majandussektorite üleminekuraskused põhjustavad majanduses häireid, on oluline, et pangad oleksid neid riske oma riskijuhtimise praktikates arvestanud. Pangandusjärelevalves kehtib reegel, et ükski pankade vaatenurgast arvestatava mõjuga risk ei tohi jääda ei pankade riskijuhtimises ega ka järelevalve jaoks märkamata. Keskpank ega järelevalve ei sekku kommertspankade otsustesse selle kohta, kellele nad laenu annavad. Küll aga peavad nii keskpangad kui järelevalvajad hindama seda, kas pangad on piisavalt kvaliteetselt üles ehitanud oma riskijuhtimise, mille üks osa on vältimatult ka kliima ja keskkonnaga seotud riskidega mõistlikul moel arvestamine. Neljas küsimus puudutas seda, kas Euroopa Keskpanga surve Baseli komiteele täiendavate rohereeglite lisamiseks pankadele toetub keskpanga nõukogu konsensusele või on riikide esindajate vahel eriarvamusi. Esmalt pean nentima, et Euroopa Keskpanga nõukogu ei aruta spetsiifiliselt üksikküsimusi, mida käsitletakse Baseli komitees, mis on globaalsel tasemel pangandusjärelevalve ja regulatsioonidega seotud küsimusi arutav foorum. Baseli komitee liikmed on panganduse järelevalvajad ja keskpangad suurematest riikidest, kuid ka Euroopa Keskpank eelkõige just pangandusjärelevalve teostajana. Küll aga saan kinnitada, et Euroopa Keskpank toetab üldiselt võimalikult ühetaolist lähenemist kliimariskide juhtimisele. Eriarvamused eri riikide järelevalvete vahel keskenduvad sageli sellele, kuidas kliimariske kõige tõhusamalt mõõta ja juhtida, kuid üldine suund siiski on toetada keskkonnariske võimalikult hästi arvesse võtvate praktikate edendamist globaalses panganduses. Samas on minu arvates täiesti ootuspärane, et eri riikide järelevalvetel on teatud küsimustes erinevaid seisukohti. Baseli komitee ongi see koht, kus neid eriarvamusi siludes ja neil teemadel läbi rääkides püütakse kokku leppida globaalselt kehtivates ühistes miinimumstandardites. Kokkuvõtteks. Kõike eelnevat silmas pidades lisas Euroopa Keskpank kliimatemaatikaga seotud kaalutlused oma rahapoliitika strateegiasse juba 2021. aastal, lähtudes põhimõttest, et keskpangad saavad anda ja peavad andma oma panuse kliimamuutustega võitlemisel. Seda öeldes mõistame, et keskpangad ei saa võtta endale kliimapoliitika kujundaja rolli. Me ei vastuta kliimapoliitika eest ning peamised kliimapoliitika tööriistad on ka väljaspool keskpanga mandaati. Nende põhimõtete poolt olin Euroopa Keskpanga rahapoliitika strateegiat heaks kiites nõukogus ka mina. Keskpankade ja järelevalvajate jaoks tähendab see kliima ja looduskeskkonna riskidega arvestamist rahapoliitika kujundamisel ja pangandussektorile järelevalvet tehes. Kui me seda ei teeks, siis me ei täidaks seadusandja poolt meile antud ülesandeid. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka rida küsimusi. Rain Epler, palun!

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra keskpanga president! Te ütlesite, et Baseli komiteesse keskpanga esindajad ei kuulu. See on väga õige. Bloombergi artikkel rääkiski sellest, et Euroopa Keskpanga esindajad püüdsid survestada Baseli komiteed, aga Fed seisis sellele vastu. Aga mine tea, meie peaminister on siit puldist öelnud, et ajalehed valetavad, võib-olla ka Bloomberg valetas ja need asjad olid hoopis kuidagi teisiti. Te ühes oma vastuses ütlesite, et üks panga lisaeesmärk on ka – keskpangast siis räägin – Euroopa Liidu üldise majanduspoliitika toetamine. Vaadates seda, et Euroopa energiapoliitika on tegelikult katastroofikursil, vaadates seda, mis seisus on Euroopa majandus – ja selles ollakse väga erinevatel arvamustel, kas näiteks Euroopa majanduse mootor Saksamaa üldse taastub või mitte –, kas siin tegelikult ei tule [esile] panga sõltumatuse roll? Kas pank peaks vales suunas minevat poliitikat kuidagi tasakaalustama, mitte ilmtingimata toetama kuristiku poole teel olemist?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, ma arvan, et Bloombergi artikkel oli täpne. Võibki olla, et Baseli komitees on riikidel eriarvamusi, ja täiesti võimalik, et Föderaalreservi esindajad on teistsugusel seisukohal kui näiteks Euroopa Keskpanga omad. Mis puudutab Euroopa Liidu muude poliitikate toetamist, siis ma arvan, et oluline lähtekoht on see, et keskpangas me ei tegele muude poliitikatega peale rahapoliitika, seega mingil määral [tegeleme] ka finantssektori regulatsioonidega. Me ei sea küsimärgi alla Euroopa Liidus ühiselt kokku lepitud kliimapoliitika eesmärke, vaid tõesti, niipalju kui seda on võimalik meil oma tegevuses toetada, ja ainult selles ulatuses, nii et see ei lähe vastuollu meie põhieesmärgiga, me saame oma tegevuse käigus jõudumööda toetada Euroopa Liidu teiste poliitikate, antud juhul siis kliimapoliitika eesmärke. See on see, millest me lähtume. Me eraldi ei sea küsimärgi alla neid otsuseid, mida valitsused või parlamendid on kokku leppinud.

Martin Helme, palun!

Aitäh! Vahelduseks on hea näha siin ka [mõnda inimest], kes pole valitsuse liige. Enne käis sul ettekandest läbi, et te tegite hinnangu või keskpank on hinnanud, et soe ilm 2023. aasta suvel tõstis toidu hindasid 0,7%. Kas on hinnatud näiteks ka seda, kui palju kergitas hindasid keskpanga enda tehtud rahatrükk mingi perioodi jooksul? Aga veelgi enam – see nüüd puudutab kliimaaktivismi –, kas on hinnatud seda, kui palju on kergitanud elektri hinda ja selle kaudu tekitanud inflatsiooni CO2 trahvi või CO2 maksu dünaamika? Ja kas on hinnatud seda mõju, mille on transpordisektoris kaasa toonud uute keskkonna[nõuete] pealepanemine näiteks veoautodele ja bussidele? Näiteks mõnedesse piirkondadesse mingite masinatega sõita ei saa. Sellel kõigel on mõju tarbijahindadele ja üldisele majanduskeskkonnale. Või siis keskpank ainult hindabki neid asju, millega saab kliimapaanikat kütta?

Aitäh küsimuse eest! Ma põhimõtteliselt olen nõus, kõigil nendel asjadel on tõenäoliselt mõju teatud hindadele. Alustada võib sellest, et keskpanga intressimäärad olid pikka aega väga madalad. Tõenäoliselt oli nii, et teatud hetkel, kui pandeemiajärgselt majanduspiirangud leevenesid ja energia hinnad geopoliitikast tulenevatel põhjustel järsult kasvasid, siis andis see odava raha poliitika hinnatõusule veel täiendava hoo, mistõttu keskpank oli sunnitud reageerima ja väga kiiresti kurssi muutma. Samuti võivad kliimapoliitika meetmed tõesti hindu mõjutada ja see ongi tegelikult see põhjus, miks me peame oma analüüsis kliimapoliitikat arvesse võtma. Ja kui kliimapoliitikat tehes kehtestatakse kas süsinikukvoodi hinna kaudu või täiendavate maksude kaudu lisakulutusi fossiilkütuste kasutamisel, siis mõistagi on see ühelt poolt tehtud selleks, et suunata majanduses pööret rohkem keskkonnasäästlike energialahenduste poole, ja teisalt, tõesti, seda tehes muudetakse fossiilkütuste kasutamine kallimaks. Ma pean selle väitega nõustuma.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma pean tunnistama, et minule meenutab see Euroopa Liidu poolne kliimapoliitika elluviimine vägagi palju seda, mis toimus Nõukogude Liidu ajal, kus ka igasuguseid ideoloogilisi mehhanisme rakendati selleks, et pürgida ideoloogiliste eesmärkide poole, sellise klassivaba, kõikide võrdsust kehtestava ühiskonnakorralduse poole. Nüüd rakendatakse neid kliimaeesmärke samamoodi. Aga mida rohkem sellesse süveneda, seda selgemalt paistab vähemalt minule, et mitte mingisugust teadmist selle kohta, et need meetmed, mida rakendatakse, võiksid ka päriselt nende eesmärkideni viia, ei ole. Mina ei ole mitte kunagi mitte kusagil mitte kõige vähemalgi määral veenvaid selgitusi selle kohta näinud. Kuna teie paistate ikkagi olevat seda meelt, et on oluline rakendada neid kliimapoliitikameetmeid, siis küsin: kas teil on kujunenud sisemine veendumus, et neid meetmeid, mida rakendatakse ja mida ka pangad peaksid rakendama, on reaalselt vaja selleks, et nendes on potentsiaali viia nende eesmärkideni?

Aitäh küsimuse eest! Ma küll alustuseks juba tõdesin, et me käsitleme kliimapoliitikat keskpangas kui Euroopa Liidu nii-öelda muud majanduspoliitikat või majandust mõjutavat poliitikat ja toetame selle elluviimist nii palju, et see ei sega meie põhiülesannete täitmist. Te küsisite minu sisemise veendumuse kohta. Ma mõistan, et on keskkonnale kasulik, kui me suudame näiteks energiat toota vähema keskkonnajalajäljega, taastuvenergiaallikaid kasutades. Kui teha kliimapoliitika valdkonnas samme, mis majandust selles suunas nügivad, siis ma näen, et sellel kindlasti on mõju konkreetse eesmärgi poole liikumisel.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea president! Minu küsimus puudutab hindade stabiilsust, millele te mitmel korral olete viidanud. Euroopa Keskpank räägib avalikkuses pidevalt sellest, et pankadevahelise laenu intressimäära hoidmine ja euribori mitte allalaskmine on seotud sellega, et ohjeldada inflatsiooni. Mul on küsimus. Meie ei ole selles kontekstis kuidagi suutnud oma inflatsiooni nende meetmetega kontrolli alla saada. Kuidas teie olete Eesti Panga presidendina nõukogus nendel kordadel käitunud ja hääletanud ja mis põhjusel?

Priit Sibul, palun!

Euroopa Keskpangas on ette nähtud kord, millal on hääletused. Me nõukogus me alati ei hääleta. Seda, mis seisukohti keegi väljendab, käsitletakse usalduslikuna ja mitte avaliku informatsioonina. Aga ma võin öelda, et esiteks, mis puudutab Eesti inflatsiooni – ja see on sõltumatu kogu sellest kliimapoliitika arutelust –, siis ka Eesti hinnatõus on väga järsult aeglustunud: enam kui 20% pealt ligi 4% peale. Samalaadset aeglustumist me näeme euroalal. Ja kindlasti on tõsi, et nii Eestis kui ka [mujal] euroalal oli selle liiga kiire hinnatõusu taga osaliselt väga tugev siseriiklik nõudlus majanduses, mida soosivad madalad intressimäärad. Just majandusaktiivsuse hoo tagasitõmbamise eesmärgil keskpank tõstiski järsult intressimäärasid. See on ka selget mõju avaldanud. Me näeme, et Eestis on see väga tugevalt mõju avaldanud, muu hulgas seetõttu, et me kasutame läbivalt ujuva intressimääraga laenulepinguid, mistõttu Eesti laenuvõtjateni jõudis kallineva euribori intressimäära mõju veel eriti kiiresti. Nüüd, kui ette vaadata, siis seda on Euroopa Keskpanga nõukogu teised liikmed kommunikeerinud ja ka mulle tundub, et kui me taas koguneme juunikuus ja kui midagi väga ootamatut euroala majanduses vahepeal ei ole toimunud, siis me tõenäoliselt oleme jõudnud punkti, kus juba on võimalik alustada nende täna tõesti väga kõrgel olevate keskpanga intressimäärade langetamist. Inflatsioon on juba jõudnud päris lähedale 2%-le ja ette vaadates me näeme, et tõenäoliselt ta võiks seal püsida.

Anti Poolamets, palun!

Tänan, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me oleme fraktsioonis teiega korduvalt kohtunud ja kuidagi on nii juhtunud, et te seda tänast raskuspunkti üldse ei arvestagi ja teete suured silmad, et prognoosid, jah, ei lähe kuidagi paika, midagi ei ole teha. Aga selle tõttu kannatab terve institutsiooni usaldusväärsus, kuna rohepööre on meie majanduse dominant CO2 hindade tõusu tõttu olnud ja nii see jääbki. Kui te seda ei arvesta, siis te hakkate meile kogu aeg paraku halbu prognoose pakkuma. Ma loen siit teie prognoose: "majandus on tõusu lävel", "käimas on vinduv majanduslangus". Te ei suuda otsustada, mis toimub. Minu küsimus on: kas ei võiks teha ka alternatiivseid prognoose just rohepöörde kontekstis? Võib-olla on teil õigus, aga võib-olla ei ole. Mis siis, kui energia hinnad toimivad nii? Me ei ole saanud õigeid prognoose. Intressimäärad ei ole ainsad, mille järgi saab prognoosida. Energia hinnad on näiteks üks oluline asi ja CO2 hinnad ka.

Aitäh küsimuse eest! Absoluutselt, ma olen nõus. Energia hinnad on viimaste aastate kogemuste kohaselt olnud üks peamine tegur, mis on hinnatõusu üldist tempot mõjutanud nii Eestis kui ka Euroopas üldisemalt. Ma olen nõus, et tegelikult võiksime esitleda rohkemaid alternatiivseid stsenaariume. Muidugi, kui me tuleme välja oma majandusprognoosiga, eks me seal oleme hinnanud erinevaid võimalikke nii energia hindade kui ka muude arengutega seotud tõenäosusi. Aga esitleme me lihtsalt tol hetkel meile kõige tõenäolisemana tunduvat alternatiivi. Samas me oleme rõhutanud seda, et eriti energia hindade prognoosimine on olnud viimasel ajal üsna tänamatu töö, väga raske on olnud sellele pihta saada. Võtan selle soovitusena kaasa, et võiks veelgi selgemini rõhutada ja välja tuua erinevaid stsenaariume.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma väga tänan nende vastuste eest. Aga ma vaatan, et te olete nagu natukene ebakindel ja hädas. [Pean silmas] teie eelmist vastust. Ma nagu kuidagi ei suuda uskuda, et teie targa inimesena ei saa aru, et energia hinnad on kõrged ideoloogilise kliimapoliitika tõttu. Ja kliimapoliitika on ju puhtalt ideoloogiline, sellel ei ole terve mõistusega pistmist. Riikide keskpankades peaksid üldreeglina siiski töötama tervemõistuslikud ja reaalsusega kontaktis olevad inimesed. Ja täpselt nagu Anti Poolamets ütles, kõik need ekspertiisid ja prognoosid, mis Eesti Pangast viimasel ajal tulevad – no need ju absoluutselt panevad mööda. Tagasivaatavalt me ju näeme, et ekspertiis on läbi kukkunud ja kõik prognoosid on mööda pandud. Kas sellised reaalsusest irdunud ja soovunelmates [tehtud] prognoosid võivad olla seotud nii Eesti Panga vale personalipoliitikaga kui ka selle ideoloogiaga, millega Eesti Pank on ennast sidunud?

Aitäh! Me oleme tõesti pingutanud, et mitte olla ideoloogilised. Oma töötajate kvalifikatsioonis ja terves mõistuses olen ma tõesti kindel. Ja samamoodi, olles kuulanud teiste keskpankade esindajaid Euroopa Keskpanga nõukogus ja muudes aruteludes, saan kinnitada, et kõik võtavad tõesti neid arutelusid ja analüüse väga tõsiselt. Mis puudutab prognooside täpsust, siis kui me märtsikuus oma värsket majandusprognoosi esitlesime, võrdlesime seda oma hinnangutega kolm kuud tagasi. Ausalt öeldes pidime tõdema, et kõik on tõesti läinud enam-vähem niimoodi, kui me eelmisel korral, detsembris, prognoosisime. Küll on tõsi see, et eelmistel aastatel tervikuna me kõiki neid kriise alates pandeemiast kuni Ukraina sõjani, mis on järsult kogu Euroopa majandust mõjutanud, muidugi ette ei prognoosinud. See oli suhteliselt võimatu ja seetõttu tõesti prognoosid sel perioodil ei saanud olla väga täpsed.

Mart Helme, palun!

Aitäh! No ma jätkan põhimõtteliselt samast kohast. Euroopa Liidu aluslepingutes on Euroopa Liidu keskpanga ainus mandaat tagada rahapoliitika ja majanduse stabiilsus. Põhimõtteliselt, kuna Eesti Pank on sisuliselt Euroopa Keskpanga filiaal, siis see peaks laienema Eesti Pangale. Aga see, millest te praegu siin räägite, ei ole sellega kooskõlas. Kliimapoliitika ja sellega seotud valdkonnad ja selle kõige tulemusena tekkivad majanduslikud kahjud, majanduslik ja rahaline ebastabiilsus kindlasti ei kuulu teie tööülesannete hulka. Miks te sellega siis ikkagi tegelete?

Aitäh! Kõigepealt ma võib-olla täpsustan, kuidas ma näen Euroopa Keskpanga ja Eesti Panga suhteid. Me oleme osa eurosüsteemist, mis koondab kõiki euroala keskpanku. Tehniliselt on Eesti Pank üks Euroopa Keskpanga aktsionäridest, mitte filiaal. Selles mõttes see suhe on isegi vastupidine. Aga mis puudutab Euroopa Keskpanga või Eesti Panga mandaati, siis tõesti siin ei ole mingit küsimust. Nii Euroopa Keskpangale euroalal kui Eesti Pangale Eestis on kõige peamine eesmärk ikkagi see, et me peame andma endast kõik selleks, et hinnatõus püsiks piisavalt madal. Kui Eesti Pangast rääkida, siis meil on seaduses veel terve rida täiendavaid ülesandeid. Samamoodi on Euroopa Keskpangale Euroopa õiguses antud täiendav ülesanne, millele ma viitasin oma esialgses vastuses ja mis ütleb, et ainult [sel juhul], kui see ei lähe vastuollu meie põhieesmärgiga, mis on pingutused hinnastabiilsuse nimel, me võime toetada ja peame toetama Euroopa Liidu muid poliitikaid. Minu hinnangul ja Euroopa Keskpanga nõukogu hinnangul kliimapoliitika kuulub nende muude majanduspoliitikate kategooriasse.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Prognooside tähtsus on ikka oluline, kuna nende põhjal ju tehakse ka riigieelarvet, ja prognooside põhjal tehakse ka Euroopa Liidu eelarvet. Aga te ütlesite, et sinna Baseli komiteesse kuulub Eesti poolt Finantsinspektsiooni juht, ma sain aru, või ta kuulub kuskile mujale. Aga ma ei kuulnud selles vastuses, mis te ütlesite, seda, et kuidas seal keskpanga nõukogus oli hääletus täiendavate rohereeglite lisamiseks. Kas keskpangas oli ka erimeelsusi? Oli näiteks mõne teise keskpanga eriarvamus, võib-olla Poola, võib-olla Ungari, võib-olla Slovakkia? Mida sakslased ütlesid? Kas see oli üksmeelne otsus seal, et sellega tuleks edasi tegeleda, või oli ka selliseid häireid, et äkki paneme sellele piduri peale ja läheme majanduse elavdamisega edasi?

Aitäh küsimuse eest! Ma täpsustan veel seda nii-öelda jõudude ja vastutuse vahekorda erinevates kogudes ja formaatides. Kõigepealt, Euroopa Keskpanka juhitakse nii, et on Euroopa Keskpanga nõukogu, mille liige on muu hulgas Eesti Panga president. Nõukogu otsustab rahapoliitikaga seonduvaid küsimusi, intressimäärasid, samuti Euroopa Keskpanga strateegiaga seotud üldiseid olulisemaid küsimusi. Lisaks on loodud pangandusjärelevalve eest vastutav järelevalvenõukogu, mille liige Eestist on Finantsinspektsiooni juht. Samadel alustel on seal ka teiste euroala liikmesriikide finantsjärelevalve juhid. Aga mis puudutab Baseli komiteed, siis sinna kuuluvad üle maailma 45 institutsiooni esindajad, sealhulgas Euroopast, suuremate riikide keskpankade ja järelevalvete esindajad, samuti Euroopa Keskpanga esindajad. Aga konkreetselt Baseli komitees esindatavate seisukohtade puhul on siiski tegemist piisavalt spetsiifiliste järelevalveküsimustega, neid me eraldi ei ole Euroopa Keskpanga nõukogus sellisel kujul käsitlenud. Nii et selles mõttes ma ei oska kirjeldada, millised on olnud arutelud ja erinevad seisukohad Baseli komitees.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Eesti Pank on kliimapoliitikaga niisugustes laiemates raamides või nii, nagu seda nimetatakse jutumärkides, ju agaralt tegutsenud. Üheksakümnendatel aastatel, 1997. aastani oli Eesti krooni kattevara, vähemalt formaalselt, Eesti mets. 4021 lanki oli välja mõõdetud ja pidi hoolitsema ka selle eest kaudselt, et mets alles oleks, kattevara alles oleks. Praegu on selge, et need eesmärgid kliima säästmiseks või, ütleme siis, keskkonna säästmiseks tegelikult, mida seostatakse kliimaeesmärkidega, on seotud tarbimise vähendamisega või vähemalt mõttetu tarbimise vähendamisega, raiskamise vähendamisega. Millised on teie vastavad soovitused Eesti majanduses? Ma saan aru, teil on konkreetne samm 1- ja 2-sendiste kasutamise vähendamine, et energiat läheks vähem. Te annate soovitusi Eesti majanduse kohta ka. Millised tarbimise vähendamise ettepanekud teil on olnud Eesti ettevõtetele ja Eesti majanduses üldises mõttes?

Aitäh küsimuse eest! See oli hea viide meie ühele väiksele teemale, mis puudutab 1‑ ja 2‑sendiseid. Sellisel kujul, nagu me neid täna ringlusesse laseme – see tõesti ei ole keskkonnasõbralik tegevus. Ma väga loodan, et te Riigikogus peagi jõuate seda puudutavate otsusteni. Mis puudutab üldiselt kliimapoliitika eesmärgina tarbimise vähendamist, siis ma ausalt öeldes ei näe, et seda peaks ilmtingimata just sellisel moel sõnastama. Pigem on küsimus, mida me tarbime, mil moel me tarbime, kuidas me toodame erinevaid kaupu ja [pakume] teenuseid, sealhulgas, kuidas me toodame energiat, mis on kohe kõige [esimene] küsimus – kui palju me seejuures kasutame fossiilseid kütuseid ja kui palju taastuvat ressurssi. Ma arvan, et me ei peaks keskenduma otseselt tarbimise ilmtingimata vähendamisele, ja sellest tulenevalt me ei ole ka teinud soovitusi valitsusele majanduspoliitika osas, mis oleks suunatud konkreetselt tarbimise vähendamisele.

Aitäh! Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Eesti Panga president! Te ütlesite, et kliimaeesmärke täites nügitakse majandust ülespoole. Eesti on taasiseseisvusaja sügavaimas ja pikimas majanduslanguses. Mida siis valesti tehakse, et vaatamata kliimaeesmärkide poole liikumisele ei mõjuta see majandust positiivselt?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei ole kindel, kas saab tegelikult nii otse väita või et ma niimoodi oleksin öelnud, et kliimapoliitikat tehes me nügime majandust otseselt paremale rajale. Neid põhjuseid, miks Eesti majandus on madalseisus, on mitmeid, need ei ole minu hinnangul otseselt seotud kliimatemaatikaga. Küll aga, kui kuulata seda, mida Eesti ettevõtjad räägivad – ja see on seotud ka kliimavaldkonnaga ja võib-olla Eesti majanduse tulevikuga – siis [võib öelda], et sõltumata isegi sellest, mida me Eestis regulatsioone kujundades seadustame või ettevõtetelt nõuame, paljud ettevõtted, pangad sealhulgas, lähevad juba täiesti enda initsiatiivil sellest veelgi sammukese kaugemale lihtsalt seetõttu, et turg paistab seda nendelt ootavat ja seda nõudvat. Paljud eksportivad ettevõtted ütlevad, et selleks, et oma kaupu ja teenuseid edukalt piiriüleselt müüa, ei olegi neil muud võimalust, kui et nad peavad selgitama oma keskkonnajalajälge ja mida nad selle vähendamiseks Eestis konkreetselt teevad. Seetõttu ma usun, et tegelikult on olemas seos ettevõtete konkurentsivõime ja selle vahel. [On oluline], kas Eesti ettevõtted, Eesti riik ja Eesti majandus tervikuna panustavad selle nimel, et tagada, et meie ettevõtjad oleksid eksporditurgudel jätkuvalt konkurentsivõimelised. Võib-olla seda seost on siiski võimalik ette vaadates näha.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te räägite kliimaeesmärkidest ja minu teada on kliimaeesmärkide puhul CO2 vähendamine üks prioriteetidest ja nii edasi. Noh, teada on ju, et atmosfäär on maakera kõige suurem süsinikdioksiidi hoidla ja see ringlus käib pidevalt. Mind huvitab praegu see number, mitu protsenti peaks siis süsihappegaasi atmosfääriõhus vähem olema. Ma ei hakka muidugi nii lihtsat küsimust [küsima], te teate seda nagunii, [kui suur] on atmosfääris praegu CO2 hulk, sisaldus, mitu protsenti. Öelge palun, mitu protsenti on vaja seda alla viia.

Esiteks, ma ei tea seda, milline on CO2 protsentuaalne hulk atmosfääris. Tõesti, need on küsimused, mis on minu kui keskpankuri pädevusest väljas. Ma ei ole kindel ka, et kui te küsisite, mitu protsenti peab seda alla viima, siis millise eesmärgi saavutamiseks täpselt … (Saalist öeldakse midagi.) Jah, seda küsimust soovitan küsida küll kas kliimaministrilt või kliimavaldkonna asjatundjatelt. (Kalle Grünthal räägib saalist.) Jaa, seda ma tõesti tõdesin alustuseks, et kliimapoliitikat me käsitleme osana Euroopa Liidu majanduspoliitikast – ma räägin nüüd Euroopa Keskpanga tasandil. Meil on ülesanne võtta seda oma otsuseid tehes arvesse sel määral, et see ei läheks vastuollu keskpanga põhieesmärkidega. Seejuures me otseselt ei analüüsi süvitsi kliimapoliitika otsuseid ja neid kliimateadlaste hinnanguid, mis konkreetsete otsuste taga on. Sellest tulenevalt ausalt öeldes ma jään praegu teie küsimusele konkreetselt vastata püüdes küll hätta.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Head kolleegid, siin juba tekkis väike arutelu saalis. Seega avan läbirääkimised ja kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Rain Epleri. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Härra Müller! Keskpanga president ütles täna, et tema usub, et keskkonnale on kasulik, kui me näiteks toodame energiat väiksema keskkonnajalajäljega. Ja kui ta oleks siia punkti pannud, siis võiks temaga isegi nõustuda. Tõepoolest, kui me suudame energiat toota, kulutades vähem ressursse, siis tundub üsna loogiline, et see võiks keskkonnale vähem koormav olla. Aga ta ei pannud punkti sellesse kohta, kus mina praegu lause lõpetasin. Tema lause kõlas umbes nii, et keskkonnale on kasulik, kui me näiteks toodame energiat väiksema keskkonnajalajäljega tuule‑ ja päikeseenergia tootmise võimsuste abil. Paradoksaalne, et inimesed suudavad täiesti sirge näoga rääkida juttu, mille algus ja lõpp räägivad üksteisele vastu. Ja seepärast ongi nende jutt õõnes. Mitte ainult seetõttu, et see lähtub valest eesmärgipüstitusest, justkui inimene peaks kliimat muutma või saaks seda muuta, aga see on õõnes ka seepärast, et kui loosung lubab keskkonda säästa, siis lahendused, mida kasutatakse, ei ole sugugi keskkonda säästvad. Arvestades tuule‑ ja päikeseenergeetika jaoks vajalikku materjalide hulka, vajaliku energiakoguse jaoks vajalikku maakera pinda, aga ka seda, et need näiliselt odavad lahendused toovad tegelikult ühiskondadele kaasa üüratud ja [osalt] hoomamatud varjatud kulud, mis seonduvad energia kättesaadavuse ning elektrivõrkudes stabiilsuse hoidmisega, ei saa kuidagi nõustuda, et tuule‑ ja päikeseenergeetika kuidagi keskkonnasäästlikud või ‑sõbralikud on. Tänasest arupärimisest ka. Aprilli alguses kirjutas Bloomberg sellest, et Euroopa Keskpank on survestanud pangandusjärelevalve komiteed, niinimetatud Baseli komiteed. Aga härra pangajuht puges oma vastustes selle taha, et Baseli komitee on keskpangast täiesti eraldi seisev globaalne institutsioon. Tõsi, sellega ma nõustun, aga küsimus oligi selles, et Euroopa Keskpanga esindajad püüdsid seda teist institutsiooni survestada reegleid täiendama, reegleid muutma. Ja kuna ameeriklased ei olnud nõus, siis surve tulemusi ei andnud. Mina julgen öelda, et meie kõigi õnneks. Selle arupärimise küsimus oli ju tegelikult selles, et usutavasti keskpanga esindajad, kes proovivad kusagil kedagi survestada, tegutsevad panga nõukogu mandaadi alusel. Ja Euroopa Keskpanga nõukogu, mis on panga kõrgeim otsustusorgan, koosneb riikide keskpankade presidentidest. See tähendab, et selles üsna kitsas otsustajate ringis istub ka Madis Müller. Aga tänaste vastuste põhjal jäi mulle mulje, et selle pangandusjärelevalve komitee survestamise ideega ei olnud meie keskpanga president kursis. Ma kuidagi ei taha uskuda, et keskpanga ametnikud omavoliliselt, ilma kõrgemalt poolt suunist saamata asuvad rahvusvahelisi institutsioone survestama. Ju kusagilt ikkagi korraldus tuli ja inimesed kohale saadeti. Ja seega on tõenäoline, nii kurb, kui see ka ei ole, et teatud otsused tehakse keskpanga juhtimisel nii, et Eesti Panga presidenti neisse ei kaasata, isegi mitte sel tasemel, et teda informeeritaks. Aga kõnealusel nügimisel on potentsiaalselt väga suur mõju. Kui see surve oleks vilja kandnud ja reegleid oleks ideoloogiast lähtuvalt rangemaks muudetud, siis see oleks tähendanud surmaotsust nii mõnelegi majandusvaldkonnale ja neis tegutsevatele ettevõtetele, sealhulgas Eestis. Nii et mina kutsun üles härra panga presidenti rohkem huvi tundma selle vastu, mida pangasaadikud üle ilma tegemas käivad. Aga veel rohkem kutsun üles säilitama tervet mõistust ja mõnikord, kui nõukogu otsustamas on, lähtuma sellest, mida teevad meie head liitlased üle Atlandi, ja Euroopa Keskpanga nõukogus hullumeelsetele ideedele vastu seisma. Aitäh!

Suur tänu! Ja järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Martin Helme. Palun!

Aitäh! Ma plaanin rentida kaheksa minti.

Nii, kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! Asun kohe asja kallale. Kõigepealt tuleb üle korrata seda, mis on Euroopa Keskpanga mandaat. Euroopa Keskpanga mandaat aluslepingute järgi on tegelikult raha pakkumise stabiilsus ehk inflatsiooni ohjeldamine, hoides selle alla 2% või 2% juures, ja majanduse stabiilsus. Iga endast lugu pidav maailma valitsemist taotlev organisatsioon on endale [muidugi] loonud ka väikese tagauksekese, mandaadi juurde on kirjutatud väikses kirjas kuskile loetelu lõppu veel ka "muud teemad". Need "muud teemad" võivad olla kõik maailma asjad, mida tahetakse enda omadeks teha, muu hulgas ESG ehk environmental, social and governance ehk siis kogu see ärklemise või woke-agenda, ja loomulikult kogu see roheterror, mida realiseeritakse. Aga me näeme, et institutsioon on nii ju täiesti selgelt võtnud enda rolliks ideoloogilise agenda jõustamise. Ja selle tänase arutelu käigus tuli ilusti välja, et tehakse analüüse ja hinnatakse, kui palju tõstis toidu hinda soe ilm Euroopas. Oi, null koma midagi protsenti. Aga ei ole näinud, et oleks tehtud analüüse, või meile ei näidata neid analüüse, kui palju on mõjutanud hindasid see, et Euroopa Keskpank koos teiste keskpankadega trükkis raha ohjeldamatult nii sel ajal, kui oli vaja päästa meie euro Kreeka ja muude lõhki laenanud riikide rahapoliitika eest, või mida on teinud hindadele, inflatsioonile see, et selle rahatrüki järel on vaja olnud põhimõtteliselt tõmmata käsipidurit ja tõsta intressimäärasid. Madis Müller kindlasti oskab meile öelda, kui palju Eesti inimesed ja ettevõtjad on maksnud viimase aasta jooksul rohkem raha pankadele intressitõusu tõttu. See summa on kindlasti kusagil poolteist miljardit või rohkem, mis igal aastal Eesti majandusest lihtsalt välja imetakse keskpanga põhimõttelise ja katastroofilise möödalaskmise tõttu. Aga ei ole ka näinud, et oleks tehtud mingit adekvaatset analüüsi, mismoodi mõjutab seesama rohepoliitika Euroopa rahapakkumist, Euroopa raha hinda või Euroopa majandust. Me näeme ju, meie silme all rullub lahti Euroopas deindustrialiseerumine. Rahvusvaheline konkurentsivõime on üldse läbi põranda kukkunud, aga ka Euroopa riikide sees kukub omavaheline konkurentsivõime igal pool. Massiliselt pannakse kinni erinevaid suurtööstuseid. See on otseselt juhtunud rohepoliitika tõttu. Õudselt tahaks näha, kuidas ikkagi keskpank või ka Eesti Pank hindab seda, mis on olnud CO2‑maksu mõju või CO2‑ga kauplemise süsteemi, CO2-kvoodi mõju energia hindadele ja kuidas see on mõjutanud tarbijahindu. Ma kardan, et see ei ole null koma, see protsent on palju suurem kui null koma. Kuidas on mõjunud või täpsemalt öeldes, kuidas hakkab mõjuma see, kui me laiendame CO2‑trahvi või CO2‑maksu transpordisektorile? Me teame, et on tehtud kohapealseid piiratud majandusanalüüse, kui mingites piirkondades või mingites riikides on keelatud ära vanemad autod, kuna nad on liiga saastavad. Nende vanemate autode mahakandmine enne, kui nad on oma tegeliku kapitalikulu ära amortiseerinud, ja ettevõtete ja isikute sundimine ostma uut ja kallimat transpordivahendit – sellel on kahtlemata väga suur mõju majandusele. Ja see ei ole üldse mitte positiivne mõju. Lihtsalt pole positiivne mõju, on negatiivne mõju! Aga me ei ole näinud, et seda mõju hinnataks. Või mis on näiteks selle mõju, kui hakatakse meile renoveerimisi peale sundima? Kogu see ESG agenda ja kogu see ärklemise agenda on seotud rohepöördega, roheterroriga. Vanasid majasid tuleb kalli raha eest hakata renoveerima. Renoveerimiskulu on väga suur, töö tuleb loomulikult teha laenuga, laenul on loomulikult intressid. Intressikeskkond on meil viimase paari aasta jooksul radikaalselt muutunud. Ja sellel on jälle väga-väga suur mõju Euroopa majandusele, Euroopa rahapoliitikale. Seda ei hinnata, sest see ei huvita. Selle asemel räägitakse meile mingisuguseid jutupunkte, mis aitavad luua narratiivi, et meil on kliimakriis, ja kliimakriisi lahendus on see, et me võtame teilt kõigilt raha ära. Millest me räägime?! Kui me sellest räägime, siis kogu kliimapoliitika puhul kõik taandub imelihtsalt ühele lihtsale asjale. On hirmus suur kriis ja kui te kohe kõike oma raha ära ei anna ja kui me kohe ei tee lõppu eraomandile ja kui me kohe ei lõpeta ära turumajandust, siis te kõik surete. Põlete ja surete! Ja siin ei ole midagi arutada. Teadlased on kõik omavahel kokku leppinud selles, pankurid on omavahel kokku leppinud selles, poliitikud on omavahel kokku leppinud selles. Ja kui sa tõstad käe püsti ja ütled, et teadlased ei ole kokku leppinud, poliitikud ka ei ole kokku leppinud, valijad ei ole kunagi mandaati andnud, seda poliitikat ei tohi ellu viia, puudub mandaat, see on illegitiimne, siis lihtsalt öeldes tullakse ja visatakse sulle purgisuppi näkku või liimitakse sinu tee peal ennast kuhugi autotee külge kinni. See poliitika, see majanduspoliitika ja rahanduspoliitika … Vanasti rahanduspoliitika pidigi tegema seda, et hoida meid inflatsiooni eest – sellega ei saanud Euroopa Keskpank hakkama, aga ei ole ka teised saanud hakkama – ja hoida majandus toimimas. Nüüd tegeldakse mingite muude asjadega. Me oleme näinud, kuhu see välja viib. Seesama Sam Bankman – tal oli mingi keerulisem kriipsuga nimi –, tegi õpiku näidispanga, kus kogu see roheasi oli sees, kõik need ärklemise asjad olid sees. Ja kuidas see välja kukkus? Kui ma õigesti mäletan, 8 miljardit oli, inimesed jäid oma rahast ilma või, ütleme, investorid jäid 8 miljardi väärtuses rahast ilma. Aga selle eest mingid inimesed said 8 miljardit endale ilusa jutu rääkimise eest. Kui pankrot on, ega siis raha kaduma ei lähe, ta lihtsalt ei ole õigete omanike käes. Nii et ma paneksin Eesti keskpanga presidendile südame peale, et seal Brüsselis ka ei tohi kogu selle lollusega kaasa minna. Ikka tuleb seista terve mõistuse eest.

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali. (Kalle Grünthal küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Austatud kolleegid! Head jälgijad! Lugupeetud Eesti Panga president! Teie olete nüüd see tähtis isik, kes Euroopa Keskpanga nõukogu liikmena osaleb ka otsuste tegemises kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seetõttu peaksite te minu hinnangul kõiki neid asju detailselt teadma. Muidugi ma väga hindan teie ausust. Kui ma küsisin teie käest, kui suur on CO2 protsentuaalne sisaldus atmosfääriõhus, siis te ütlesite ausalt: "Ma ei tea, ma ei ole sellega tegelenud." Aga tegelikult on see üks fundamentaalne [teadmine.] Muidugi te ka tänasite mind selle informatsiooni eest. Ent küsimus on praegu selles, et kui teie langetate selliseid globaalseid otsuseid, siis teil peaks rohujuure tasandil kõik selge olema, et [aru saada], kas need otsused on mõistlikud või ei ole. Aga ma tänan teid veel kord siiralt selle aususe eest, seda näeb poliitikute puhul, kes siin arupärimistele vastavad, harva. Aga küsimus on selles, et kogu see kliimateema ja kliimamuutuste teema on pastakast välja imetud. On kasutatud selliseid lähteandmeid, mis käsitlevad vaid maakera hilisemat perioodi, ja kliimamuutuse modelleerimine on [teostatud] piiranguga. Sellise [hinnangu] andis Ameerika Ühendriikide 300 ekspertteadlast, keda juhib 60-liikmeline riiklik nõuandev komitee. Ja see informatsioon ei pärine mitte kelleltki muult kui, ma usun, meie mõlema jaoks lugupeetavalt, kahjuks küll juba manalateele läinud akadeemikult Endel Lippmaalt. Tema andis ühese vastuse: see kliimamuutuste propaganda tegelikult ei vasta tõele. Tal oli palju seisukohti, aga kõige absoluutsem tipp on see, et absoluutselt kõige olulisem kliimat kujundav tegur on päikesetuul, mida inimene mõjutada ei saa. Seega kogu võim on sisuliselt lihtsalt päikese käes. Aga teatavasti tekib ju küsimus, ja väga õigustatud küsimus, milleks seda demagoogiat siis tegelikult vaja on. Ja vastus on väga lihtne: selleks, et raha teha. Meteoroloogid saavad uuringuteks teadusraha. Me teame seda, mismoodi toimub CO2‑kvootide müümine, millega sisuliselt saab manipuleerida triljonite eurodega. Ja muidugi on seal ka selliseid tegelasi, kes võtavad ühel hetkel kätte ja kaovad osa rahaga minema, mille tõttu nad on kuulutatud tagaotsitavaks. Tegelikult on see kõva äri. Aga mismoodi saakski müüa tuulikuid, millel poleks muidu mingisugust turgu? See on bisnis. Ja muidugi ma ei hakka siin rääkima nendest globaalsetest asjaoludest, see ei ole tänase päeva teema. Ja Endel Lippmaa ütles väga [selgelt] välja, et teadust pole selles kliimamuutuse [käsitluses] ollagi, see on lihtsalt puhas poliitika. Lisaks eelmärgitule on tegelikult kogu kliimamuutuse kampaania propagandistlik juba seetõttu, et maakeral muutub kliima pidevalt. Teadaolevalt on Maa ajaloos olnud vähemalt kolm jääaega, millega seotult on maakera õhutemperatuur märkimisväärselt kas tõusnud või langenud. Ja inimtegevust mõjufaktorina arvestada ei ole seejuures võimalik. Järelikult, kui tsiteerida Endel Lippmaad, on kliimapoliitika taga vaid kellegi suur äriplaan. Ja veel üks väga oluline asi. Endine president Kersti Kaljulaid andis Paides toimunud arvamusfestivalil intervjuu Kanal 2 "Reporteri" saate jaoks. See oli hetk enne seda, kui ta läks lastega kohtuma. Kersti Kaljulaid ütles järgmised sõnad: "Näiteks me ei pea täna vaidlema selle üle, kas kliimamuutused on inimtekkelised. Sellel ei ole mingit tähtsust. Meile piisab sellest, et me teame, et Eesti on Euroopa Liidu liikmesriik ja Euroopa Liit arvestab oma kliimapoliitikat kujundades CO2-neutraalsusega. Sellest teadmisest meile piisab, et hakata tegutsema." Ja tegutsetaksegi. Praeguse seisuga Eesti Pank kindlasti teab, milline on pankrotistunud Eesti ettevõtete number. See on kliimapoliitika tulemus. Vaielge vastu! Aga teile, lugupeetud Eesti Panga president Madis Müller, ütlen: võtke siit Riigikogust kaasa mõned mõtted ja seiske Brüsselis – või kus te käite – Eesti huvide eest! Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas lugupeetud Eesti Panga president soovib sõna? Ei soovi. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan tänase teise päevakorrapunkti käsitlemise.