Julgeolek

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde, mis on välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes. Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teemaks on julgeolek. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Teie erakonna, Reformierakonna ja Isamaa abil sai Tallinna linnapeaks poliitik, kelle perekond ajab äri Venemaal, maksab seal makse ja sellega toetab Putinit. Ja ärge rääkige, et seda äri ajab mitte Jevgeni, vaid Oleg Ossinovski. Ma ei ole kuulnud, et Jevgeni oleks keeldunud pärandusest, see tähendab, et tegemist on Ossinovski pereäriga. Kas see, et selline inimene on nüüd Tallinna linnapea, ei ole ohtlik riigi julgeolekule?

Aitäh! Ma olen väga üllatunud, et ma kuulen sellist küsimust teie suust. Aga ma saan aru ka sellest taustast, miks te seda küsite. Keskerakonna võim Tallinna linnas, mis on 20 aastat olnud väga hämar ja aeg-ajalt väga korruptiivne ja nii edasi, on lõpuks ometi troonilt tõugatud. Ja ma arvan, et see on suurepärane samm Eesti poliitikas, eriti kui arvestada Tallinna inimeste elu, Tallinna linna ettevõtlust ja ettevõtjaid. Tõepoolest, see on olnud suur samm ja see kindlasti ei meeldi Kremlile. See kindlasti ei meeldi Moskvale, see kindlasti ei meeldi sellele jõule, kes on meil teisel pool piiri, kes viib läbi agressiooni Ukrainas, aga kes tegelikult ka Eestis üritab hübriidoperatsioonidega ühiskonda lõhestada. Kindlasti neile see ei meeldi. Ja nüüd ma kuulengi seda kräunumist neilt, kes võimu on kaotanud, ja ka neilt, kes on olnud kuidagimoodi seisukohal, et Eesti riik võiks olla lõhestunud. Tõepoolest, see aeg on nüüd läbi. Jevgeni Ossinovski oli väga tugev linnapeakandidaat, nüüd ta on juba linnapea. Mina tunnen teda varasemast ajast. Kui keegi kellegi suguvõsas või perekonnas teeb midagi, mille kohta teil on küsimusi – neid asju ei saa kindlasti määrida Jevgeni Ossinovski või kellegi teise kaela. Küsige neid küsimusi nende inimeste käest, kelle suhtes teil on mingeid kahtlusi. On väga tähtis, et Tallinna linn on saanud eestimeelse linnavalitsuse. On väga tähtis, et ka Jevgeni Ossinovski linnapeana on sellele alla kirjutanud ja öelnud, et me veame koos eestikeelsele õppele üleminekut. See on väga suur reform. Ma arvan, et see on haridusmaastikul üks suurimaid reforme viimaste aastakümnete jooksul ja selle reformi tulemusena lõpeb ära see soov, mis on olnud ka varasemal linnavõimul: lõhestada Eesti riiki, [tekitada lõhet] esiteks rahvuste vahel, teiseks Tallinna kui pealinna ja riigi vahel. See on ülimalt tähtis ja see on üks suurimaid saavutusi. Kui kunagi Edgar Savisaar Keskerakonna esimehena Tallinna linnapeaks sai, siis ta hakkas Tallinnas üles ehitama sellist vürstiriiki, mis nagu seisaks riigivõimu vastu. See oli poliitiline vimma kiskumine ja see oli ühiskonda lõhestav käitumine. See aeg on läbi. Tallinna linn on Eesti Vabariigi pealinn, üks suurimaid majanduskeskusi, siin on palju ettevõtteid, siin on palju inimesi. Riik ja Tallinna linn peavad koos töötama selle nimel, et Eesti inimestel, Eesti ettevõtetel oleks elu parem. See asi, mis 20 aastat oli, on lõppenud. Seda enam ei ole ja see loodetavasti ei tule ka enam tagasi. Nii et mina soovin Jevgeni Ossinovskile jõudu! Eesti 200-l on kaks olulist abilinnapea kohta – haridus ja linna majandus – ja meie Eesti 200-ga oleme talle toeks, et seda linna reformida ja muuta [selle valitsemine] läbipaistvaks.

Suur tänu! Aleksandr Tšaplõgin, täpsustav küsimus, palun!

Lugupeetud minister, ma ei saanud vastust oma küsimusele ja küsin veel kord. Meil tekkis imelik olukord. Valitsuse juht on inimene, kelle pere ajab äri Venemaal. Tallinna linnapea on inimene, kelle pere ajab äri Venemaal. Kas teie arvates on see normaalne riigis, mis ametlikult mõistis hukka Venemaa tegevuse?

Aitäh, hea küsija! Mul on hea meel, et teil on mure selle pärast, kas keegi toetab Vene sõjamasinat või mitte. Kordan, selles me oleme teiega ühel meelel, ja ma olen väga tänulik selle seisukoha eest, mis te lõpuks välja ütlesite, et Venemaaga igasugune äri ajamine on halb. See on moraalselt vale, me oleme seda siin öelnud korduvalt. Aga nüüd tuleb rääkida ka sellest, kes mida teeb. Eestis on nõndamoodi, et igaüks vastutab oma tegude eest ise. Tulla kuidagi süüdistama Jevgeni Ossinovskit, tänast Tallinna linnapead, milleski, mida tema ei tee, on lihtsalt silmakirjalik või siis pahatahtlik. Ma kutsun üles, et ärge olge pahatahtlik. Kui te olete kogemata pahatahtlik, siis ma lihtsalt informeerin, et te ajate sellist Kremli jutupunkti, võib-olla teadmata. Ma kutsun üles, ärge minge nende lugudega kaasa. Me oleme saanud väga hea linnapea, meil on tegelikult väga tugev valitsus ja kui me vaatame, mida Eesti riik teeb selleks, et peatada Vene sõjamasinat, [siis näeme], et see on väga suur töö. See on väga suur töö! Eesti inimesed on toetanud 1,5% protsendi ulatuses SKP-st sõjaliselt Ukrainat. See on kõige suurem panus üldse maailmas. Me oleme väga uhked selle üle, et Eesti rahvas on väga abivalmis. Me veame eest sõjamoona andmist Ukrainale, me veame eest Venemaa külmutatud varade kasutuselevõttu. Seesama eelnõu on siinsamas teisel lugemisel ülejärgmisel nädalal ja ma loodan, et te kõik hääletate selle eelnõu poolt siin saalis juba maikuus. Me saame tegelikult need sanktsioonid käivitada, me saame Venemaa oligarhide ja riigi külmutatud varad kasutusele võtta ja anda Ukraina ülesehitamiseks. Samamoodi sõltub teist väga palju see, kas me tegelikult suudame läbi viia eestikeelsele õppele ülemineku reformi, kui efektiivselt [see õnnestub]. See on tõesti väga suur reform. Seda on toetanud kaks valitsust järjest, aga nüüd see valitsus eesotsas Kristina Kallasega, kes on haridusminister, ja Aleksei Jašin, kes nüüd on Tallinna abilinnapea ja keda poliitiliselt toetab kogu linnavalitsus, peavad selle reformi ellu viima. See reform on vajalik selle jaoks, et eestikeelne haridus oleks tugev, aga see reform on vajalik ka nende inimeste jaoks, nende laste jaoks, kes praegu õpivad venekeelsetes koolides. Nende hariduse kvaliteedi tase, nende võimekus näiteks minna ülikoolidesse edasi ja tulevikus tööturul hakkama saada on olnud pärsitud just seetõttu, et Tallinna linna keskerakondliku juhtimise ja ülejäänud erakondade vahel on olnud see kiil, [soov] mängida venekeelseid inimesi eestikeelsete vastu välja. See tuleb ära lõpetada. Need on kõik meie inimesed, nad on kõik meie lapsed ja siin ei oma mitte mingit tähtsust mingi muu teema. Nii et mina soovin jätkuvalt jõudu Jevgeni Ossinovskile ja kogu linnavalitsusele. Ma soovin jõudu Kristina Kallasele ja kogu Eesti valitsusele selle väga olulise reformi ärategemisel. Aitäh teile, hea küsija!

Aivar Kokk, lisaküsimus, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Sa märkisid neid olulisi asju, mida praegu tehakse julgeoleku tagamiseks. Ma küsin lihtsa küsimuse. Tegelikult saab kohalikel valimistel valida üle 100 000 inimese, kes ei ole mitte Eesti kodanikud. Nad on kas Vene Föderatsiooni kodanikud või Valgevene või mingite [muude] kolmandate riikide kodanikud või halli passiga inimesed, kes saavad siin otsustada. Kui kuu aega tagasi olid Vene presidendi valimised, siis paljud nendest käisid saatkonnas Putinit valimas. Mis seis siis täna valitsuses ja Eesti 200-s on? Kas me suudame enne jaanipäeva teha olulise otsuse, et kohalikel valimistel saavad hääletada ikkagi ainult Eesti kodanikud ja nende riikide kodanikud, kellega on sõlmitud lepingud, ehk Euroopa Liidu kodanikud?

Aitäh! Eesti 200 esimehena mul on väga lihtne öelda välja meie väga selge seisukoht, mille me kujundasime 2022. aastal peale seda, kui Venemaa alustas oma agressiooni Ukraina vastu. Ja nüüd selle konkreetse sõjalise kampaania raames on meie seisukoht väga selge: agressorriikide kodanikud ei peaks saama valida kohalikel valimistel. See seisukoht on meil ammu kujundatud ja väga selge. Nüüd, kui me räägime, et mis seisus me oleme, siis Eesti 200-s me täpselt selles seisus olemegi. Meie oleme seda ideed algusest peale toetanud, ma arvan, et see on õige. Nüüd on küsimus, kuidas me tegelikult selle siin saalis suudame ära teha. See vaidlus on minu arvates läinud selliseks, et selle pealt tahetakse lihtsalt saada poliitilisi punkte. Päris huvi selle [otsuse] tegemiseks nagu ei olegi. Võib-olla ma eksin. Ma vaatasin, kuidasmoodi seda Tallinna Linnavalitsuse uue koalitsiooni tegemise käigus [käsitleti]. Isamaa lihtsalt kuidagi … Ma ei tea, kas te olite huvitatud või ei olnud huvitatud, mis Tallinna inimestest saab ja mis Tallinna linnast saab, aga see teema lihtsalt toodi sinna kohaliku omavalitsuse läbirääkimiste tasemele sisse. Aga seda asja aetakse siin saalis. Ma olen väga tänulik selle küsimuse eest just siin saalis. Nüüd, valitsuses on meil selline kokkulepe koalitsioonilepingusse kirjutatud, et me analüüsime võimalust peatada agressorriigi kodanike valimisõiguse teostamine. Me peame siin silmas eelkõige Venemaad ja Valgevenet. Juriidiliselt käib vaidlus, kas see on põhiseaduspärane või ei ole. Valdav osa eksperte ütleb, et see on põhiseadusvastane lahendus. Minu isiklik arvamus on see, et kõige ausam ja selgem lahendus on tegelikult põhiseaduse muutmine. Põhiseaduse muutmine on selle saali küsimus ja see nõuab 4/5 häälteenamust, kui ma õigesti mäletan. Valitsuse esindajana ma ütlengi, et see tuleb siin saalis kokku leppida. Meil koalitsioonis ei ole sellist kokkulepet. Siin on väga selgelt – ei ole mõtet siin mingit ümmargust juttu ajada – sotsid ühel seisukohal ja Reformierakond on pigem meiega sarnasel seisukohal. Ent ma toon väikese tausta. Eurovalimised on tulemas ja kõik poliitikud tahavad olla populaarsed, aga ma kutsun üles, palun [keskendume] praegu eestikeelsele õppele ülemineku reformile. See on asi, mis on sisuline, väga tähtis asi, mis nõuab kõigi meie tähelepanu. Paralleelselt aga tegeleme sisuliselt sellega, kuidas saavutada siin saalis poliitiline kokkulepe peatada agressorriigi kodanike valimisõigus. Ärme sellega niisama mängime! Kui me juba teeme, siis teeme need asjad ära! Eestikeelsele õppele üleminek on otsustatud juba eelmises valitsuses ka Isamaa eestvedamisel ja see on üks asi, mis meid Tallinnas ühendab. Neid nelja erakonda ühendab see, et me teeme selle ära. Teeme selle ära ja valimisõigusega tegeleme ka.

Suur tänu, lugupeetud minister! Ma lõpetan tänase kuuenda küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme seitsmenda küsimuse juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Kutsuge palun välisministrit korrale! Ta süüdistab Riigikogu liiget pahatahtlikus tegevuses ainult sellepärast, et Riigikogu liige räägib tõtt. Tõde on see, et Jevgeni Ossinovski perekonnal on äri Venemaal.

Aitäh! Aleksandr Tšaplõgin, ma ei saa mitte kuidagi lugeda seda teie praegust sõnavõttu protseduuriliseks küsimuseks. See ei olnud seda. Protseduuriline küsimus on midagi muud.