Eesti julgeolekupoliitika ja transatlantilise suhte jätkusuutlikkus

Asume küsimuste juurde. Täna on meil neid tervelt seitse ning esimene küsija on Riigikogu liige Ants Frosch. Küsimus on suunatud välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes ning teemaks on Eesti julgeolekupoliitika ja transatlantilise suhte jätkusuutlikkus. Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Lugupeetud välisminister peaministri ülesannetes! Tõepoolest, [seis] selles valdkonnas on seoses rahvusvahelise olukorraga tegelikult äärmiselt terav. Minu küsimus algab sellest, et me oleme olnud tunnistajaks ühe Eesti julgeolekupoliitilise initsiatiivi läbikukkumisele. Ma pean silmas seda miljoni mürsu ideed, mida ukrainlased tõenäoliselt võtsid tõsiselt, aga mida meie ei suutnud sisustada. Vähemalt jääb ajakirjanduse põhjal selline mulje. Seda ei ole rohkem käsitletud ja see on esimene asi, mida võiksite natuke selgitada. Aga neid NATO raames initsiatiive, millega me oleme kaasa läinud, on ka natuke suuremaid ja tõesti julgeolekupoliitilist kaalu omavaid: räägime Joint Expeditionary Force'i tulevikust, räägime B9 grupi tulevikust ja plaanidest. Kas see grupp jätkab oma mõjutegevust NATO-s ja Brüsselis? Me räägime kindlasti ka sellest, kas NATO-s on tekkimas selline 3% klubi, kus meie oleksime sees. Mõtlen nende riikide gruppi, kes on kaitsesse piisavalt panustanud. Ja lõpuks on küsimus ka selle kohta, milline on Eesti Ameerika-poliitika. Kas sellel on selline bipartisan- ehk siis mõlemale, nii vabariiklastele kui demokraatidele suunatud plaan või oleme me selgelt positsioneerinud ennast Bideni selja taha?

Aitäh, hea küsija! Väga olulised küsimused, ja muidugi kolm minutit pole võib-olla piisav aeg, et neile vastata. Kõigepealt 1 miljoni mürsu initsiatiivist. See ei ole läbi kukkunud. Eesti tegi oma osa kohe alguses ära, aga on kokku lepitud, et selle aasta jooksul tarnitakse isegi rohkem kui 1 miljon mürsku, me räägime 1,1 miljonist. Nüüd on siia lisandunud veel ka Tšehhi initsiatiiv. Ma olin ise paar nädalat tagasi Prahas, kus me kohtusime oma partneritega. Ka meie enda laual on päris suur kogus pakkumisi, mis me koos tšehhidega saame tegelikult Ukrainasse viia, ja kindlasti sellest on abi. Nii et midagi pole läbi kukkunud. Teiseks, kui me räägime laiematest initsiatiividest, siis on Eesti näiteks tagant lükanud Euroopa kaitsevõlakirjade teemat, [mis hõlmab] 100 miljardit eurot, ja Euroopa Komisjon on saanud suunise see ette valmistada. See annab meile kohutavalt suure toe, kui see otsustusprotsessidest lõpuks läbi läheb, et Euroopa iseseisvat kaitsevõimet tõsta. Nüüd, kui me räägime kaitsekuludest, siis tõepoolest, Eesti positsioon NATO-s on väga tugev. Meie investeerime 3,2% oma majanduse koguproduktist kaitsesse. See on olnud pidevalt üks teema, mida me veame juba aastaid, et vähemalt 2% peavad kõik maksma. See surve on tulnud ka Ameerika Ühendriikide presidentidelt. Me näeme järjest rohkem riike, kes tegelikult ka need 2% või rohkem panustavad. Tõepoolest, Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest panustavad kõik järjest rohkem, ja seda teemat me eest veame. Aga ma võin öelda ka seda, et Rootsi ja Soome astumisega NATO-sse on saanud palju tugevama [aluse] Põhja- ja Baltimaade koostööformaat NB8, mille raames me saime eelmisel nädalal Gotlandil Visbys kokku, et arutada just seda. Üks on see panustamise pool, aga [on vaja] reaalseid kaitseplaane, reaalset tegevust meie regiooni julgeoleku ja kaitsevõime tõstmiseks. See on olnud ajalooline otsus, et Soome ja Rootsi NATO-ga ühinesid. See annab täiesti uue käsituse meie julgeolekupoliitikast. Meil on olnud väga hea koostöö ka varem, aga nüüd on see täiesti midagi muud. Et just nimelt see põhimõte, artikkel 5, üks kõigi, kõik ühe eest, töötaks. Ka Ameerika Ühendriikidega suhted on meil väga head. Ma olin mõned nädalad tagasi seal visiidil. Üks teema, mis neid väga huvitab, on meie parlamendis olev külmutatud varade kasutuselevõtu seaduse eelnõu. Ameeriklased veavad seda eest G7 tasemel.

Aitäh! Ants Frosch, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Ütleme, tänase maailma suur mure ju on eelseisvad presidendivalimised USA-s, mis on mõjunud üsna rängalt kas või Ukrainale osutatavale abile. Ei Bideni administratsioon ega tegelikult ka ju tema võimalik järglane või konkurent Trump ei ole olnud väga innukad Euroopa julgeolekusse panustajad viimasel ajal. Milline on Eesti käitumine või mis on meie Välisministeeriumi, meie välissaatkondade tegevusplaan sellisel juhul, kui Ameerika lõplikult ära vajub?

Aitäh! Tõepoolest, Ameerika Ühendriikide presidendivalimise kampaania on väga võimsas hoos. Kogu see retoorika, mida kasutatakse just nimelt kampaaniavõtmes tänases olukorras, kus Venemaa viib juba kolmandat aastat läbi täiemõõdulist agressiooni Ukraina suunal ja kus me peame [arvestama] ka olukorda Gazas, viimase nädalavahetuse sündmuseid seal – kindlasti seda retoorikat tõlgendatakse ühelt ja teiselt poolt üht- ja teistpidi. Valimiskampaania toimub ju riigis, kes ikkagi on julgeoleku tagamisel juhtpositsioonil maailmas. Kindlasti Putin kasutab ära võimalusi näidata, et me oleme liitlastena lõhestunud, et Euroopa ei saa hakkama, Ameerika Ühendriigid ei suuda otsuseid langetada. See kindlasti ei ole hea. See ei ole hea ja seda ei ole mõtet varjata. Küll aga, kui me vaatame päris tegusid, siis mul oli võimalus olla samal ajal Eesti Vabariigi kaitseminister, kui Trump esimest korda presidendiks sai. Ka siis oli tegelikult ju küsimusi, mis saama hakkab, aga ma võin öelda, et tegelikult Ameerika Ühendriigid panustasid sõjaliselt, rahaliselt Eesti ja meie regiooni julgeolekusse oluliselt rohkem. Samamoodi me näeme täna rohkem Ameerika Ühendriikide [üksusi] meie regioonis reaalselt kohal olemas, valmis võitlema, kaitsma NATO ja Euroopa piire ja kogu seda põhimõtet. See koostöö on väga-väga hea. Venemaa jääb alatiseks kindlasti üheks prioriteetteemaks ka Ameerika Ühendriikidele, ükspuha, kes need valimised võidab. [Võtame] viimase aja sammud: ma mainisin, et ma käisin Ameerika Ühendriikides visiidil ja just vahetult enne seda visiiti langetati otsus anda Balti riikidele sõjalist abi üle 200 miljoni euro. Selles mõttes täidavad Ameerika Ühendriigid oma liitlaskohustusi hästi, oma lubadusi peavad nad väga hästi ka täna, kui nende olukord endal on keeruline. Nüüd, mis puudutab 61-miljardilist Ukraina abipaketti, mida Ameerika Ühendriigid ei ole suutnud vastasseisu tõttu Kongressis vastu võtta, siis on lootus, et nüüd see teema liigub edasi ja need otsused tulevad. Meie omavahelist tugevat sidet [toetab] just nimelt Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtu [teema]. Ameerika Ühendriigid tunnevad väga suurt huvi meie lahenduse vastu. Nende plaan on tõsta see teema üles G7 riikide tippkohtumisel juunikuus ja võtta seal vastu poliitiline otsus, et Venemaa külmutatud varasid hakatakse kasutama. See on teema, mis on saanud ka vabariiklaste toetuse Ameerika Ühendriikides. Seetõttu ma ütlen, et see oleks suur läbimurre, mille puhul meil on väga tihe koostöö Ameerika Ühendriikidega.

Suur tänu! Ja järgnevalt lisaküsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ütleme niimoodi, et Võrumaal on liikumas informatsioon selle kohta, et on olnud juhtumeid, kus sealkandis viibivad liitlasvägede sõdurid on pannud toime nii-öelda vägistamisjuhtumeid. Ma ütlen praegu üldises mõttes. Ja samas on peavoolumeedia lükanud kohe selle kõik tagasi, öelnud, et Võrumaal levitatud vandenõuteooriad, justkui NATO sõdurid vägistaksid kohalikke tüdrukuid, ei vasta tõele. Ja seda võiks isegi tõena võtta, aga kohalikud inimesed teavad neid juhtumeid ja ka kannatanuid isiklikult. Mida [võivad tunda] needsamad kannatanud seda kõike lugedes? See on vägagi kummaline. Ma olen veendunud, et te tõusete püsti praegu ja ütlete, et selliseid juhtumeid ei ole, see on vandenõuteooria. Aga ma lisan siia ühe täiendava uudise. Näiteks üks Võru meelelahutusasutus on keeldunud neid välissõdureid teenindamast ja mõned taksojuhid on samuti langetanud otsuse, et nemad sellisel viisil saadud raha ei soovi. Kas te saaksite täpsemalt kommenteerida seda informatsiooni, mille ma teile andsin? Ja miks ei ole siis, ütleme, asjaolude selgitamiseks kaitsepolitsei … või siis, ütleme … Teie allkirjaga on ju USA armeega sõlmitud leping mingi aeg tagasi. Nii et olge hea, andke täpsemat informatsiooni selle kohta.

Aitäh! Härra välisminister, palun!

Hea küsija! See, mida te praegu räägite – need on väga karmid süüdistused. Mina ootaksin Riigikogu liikmelt sellist käitumist, et kui on vähegi teada mingisuguseid [selliseid] fakte, siis tuleb pöörduda politsei poole ja see informatsioon edasi anda. Minul sellist infot ei ole. Mulle see [jutt], et äkki on see vandenõuteooria, aga ega täpselt ju ei tea, kõlab nii nagu üks tavaline Kremli narratiiv. Sellised sõnumid [peavad] tekitama meie ühiskonnas lõhestumist või [tõstatama] mingi teema, mis puudutab näiteks liitlasväelaste siinolekut. Mina kutsun küll üles selliste teemade puhul väga ettevaatlikult käituma. Kui on midagi teada, kui on mingid faktid, siis tuleb pöörduda Eesti Vabariigi politsei poole. Olgu need [tegijad] ükspuha kes. Kui asi on seksuaalvägivallas, vägistamises, siis on see väga tõsine teema, olgu liitlasvägede sõdurid või mitte. Aga liitlasvägede sõdurite puhul, kui [ma kuulen] teie suust, et teile on midagi teada, siis ma väga ootan, hea Riigikogu liige, teilt seda käitumist, et te pöördute reaalselt politseisse, mitte ei levita jutte [mitte teadaolevatest juhtumitest] siin Riigikogus või [mujal veel] avalikumalt. Kui te teate midagi, siis on teie kohustus Eesti Vabariigi kodanikuna sellega tegeleda, pöörduda õiguskaitseorganite poole. Ja kui te seda teinud ei ole, siis ausalt öeldes on mul väga tõsine küsimus, mille ja kelle nimel te siin Riigikogus üldse esinete.

Aitäh! Lõpetan meie tänase esimese küsimuse käsitlemise. Enne kui me läheme teise küsimuse juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kalle Grünthal, aga tõepoolest, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa, see puudutab kaitseministri või, vabandust, välisministri käitumist, Margus Tsahkna käitumist. Infotund minu teada on praegu selleks mõeldud, et saadagi informatsiooni. Mina ei pea kellelegi mingit süüdistust esitama, mina tahan informatsiooni saada selle kohta, mis on öelda selle probleemi osas. Ja siin võrrelda sellega, et ma ajan mingit Kremli narratiivi – ma ütlen, et seesama Tsahkna ajab ise Kremli narratiivi. Palun kutsuge minister korrale! Tema ei käi siin mulle ette ütlemas, mida mina võin teha ja mida ei või teha. Ja see on väga oluline teema praegu.

Hea kolleeg, ma ei saa seda lugeda protseduuriliseks küsimuseks, aga jätkuvalt ma olen seisukohal, et küsijad ja vastajad peaksid olema vastastikku lugupidavad.