Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 11¹ muutmise seaduse eelnõu (256 SE) kolmas lugemine

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 111 muutmise seaduse eelnõu 256 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised ja need on mõeldud fraktsioonidele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Rain Epleri.

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid, tore on [teid] näha! Täna on ootus minna ruttu hääletamise juurde, nii palju kolleege on saalis. Eelnõu, mis tuleb kolmandale lugemisele ja peatselt ilmselt vastu võetakse, räägib sellest, et me saaksime tagasipöördumistunnistuse ja tagasipöördumise loa taotleja isikusamasust tuvastada videosilla vahendusel. See pani mind mõtlema, et me võiks nende isikutuvastustega hoida riigis ühtlasemat joont. Kui inimene tahab taotleda luba, siis tuleb talle ikkagi otsa vaadata[, veendumaks], et see, kes luba taotleb, on tema ise. Eestis on näiteks selline olukord, kus pensionil olevad inimesed peavad oma elus olemist tõestama regulaarselt ja neil tuleb video vahendusel näidata, et nemad ise taotlevad luba, või nad ise näitavad, et nad on elus. Teatavasti on ajaloos olnud aeg, kui Kreekast palju räägiti. Üks juhtum, mida Kreekale ette heideti, oli see, et oli palju surnud inimesi, kellele pensioni endiselt välja maksti. Võib-olla see meie meetod tulenebki sellest ja [seetõttu tuleb inimesele] video vahendusel ikkagi otsa vaadata. Meil oli siin hiljaaegu Riigikogu juhatuse valimine ja see pani mind natuke kulmu kergitama. Ma arvasin, et kõik need 101, kes siin saalis on, on valimisteenistuse töötajatele tuttavad inimesed ka nägupidi. Aga ei! Tahad juhatajat valida, pead ka ID-kaardi kaasa võtma. Ei piisa ainult nii-öelda visuaalist, peab ka dokument olema. Mõlemad! Lähed notarisse, tahad osta kinnisvara, notar vaatab otsa. Näiteks läheb sinna Mait, notar ütleb: "Jaa, Mait, teid ma tunnen, dokumenti pole vaja esitada, teie olete Mait." Visuaali alusel tuvastamine tundub tegelikult olevat päris toimiv lahendus. Aga kui oli ettepanek, et teeks e-valimistel ka niimoodi, et lisaks sellele, et keegi paneb masinasse ID-kaardi – ja me ei tea, kes selle sinna masinasse paneb, ega lõpuni ei tea sedagi, kas peab ID-kaardi masinasse panema või saab neid hääli infotehnoloogiliselt kuidagi muud moodi anda – [, võiks inimese tuvastada ka nägemise kaudu], siis ütles valimisteenistus näiteks niimoodi, et see ei ole hea, seda ei tuleks kasutusele võtta, sest seal on turvariskid. Aga 2020. aastal ütles ka seda, et tulevikus saaks siduda näotuvastuse nutiseadmega hääletamise võimaluse loomisega. Meil on nutiseadmega hääletamist võimaldav [eelnõu] selle nädala päevakorras vist ka – kui me jõuame selleni. Ma palun lisaaega ka kohe.

Kui palju?

Palju anda on?

Ma annaks ühe [minuti], aga ma arvan, et sa tahad kolme [minutit].

Ma võtan kolm. Kui me nüüd sellel nädalal jõuame nutiseadmega [hääletamist lubava eelnõuni], siis minu arust tuleks mõtiskleda selle üle, mida valimisteenistus on öelnud: kui me nutiseadmega hääletamise võimaluse tõepoolest loome, siis peaks ka nägu tuvastama. Meil on siin kolleeg Ligi, kes ei ole hetkel saalis. Möödunud või ülemöödunud nädalal [koostas] Reformierakond oma europarlamenti [kandideerijate] nimekirja. Ligil on sihuke komme, et ta kogu aeg seletab midagi siin saalis. Näiteks, keegi on puldis, Ligi aga seletab seal kolleegidega midagi. Kuna ta seletab piisavalt kõva häälega, siis ma kuulsin, et ta kurtis, et ta ei saa valida, ta ei saa Reformierakonna sisevalimistel hääletada. Tal oli kas liikmemaks maksmata või oli pool liikmemaksu maksmata, midagi seal ei töötanud. Aga see pani mind mõtlema. Ligi siiralt uskuski, et tema hääl loeb! Ta tahtiski valida ja lootis, et tema hääl mõjutab seda tulemust. (Saalis kommenteeritakse, Rain Epler naerab.) Teate, natuke jah! Mina mõtlesin, et kuidas ta nii siiralt usub seda. Ja hakkasin mõtlema, et vaatamata sellele, mida Reformierakond valimiste järel teinud on, ma ei arva, et seal kõik inimesed on lõpuni kurjad või et nad on putinistid. Reformierakonnas on ju tegelikult palju mõistlikke inimesi. Aga kuidas saab juhtuda nii, et eurovalimiste esinumbriks on [neil] inimene, keda – ma arvan, tänapäeva standardite järgi keegi ei peaks seda imelikuks – saab putinistiks hüüda? Tema on ju näiteks öelnud, et viisavabadus Venemaaga on pikas perspektiivis loomulik areng, ja on sellele lisanud ka mõttetera, et ta toetab viisavabadust Venemaaga, kui idanaaber täidab tehnilised ja poliitilised nõuded. Hinnates muid riske, ütles ta, ei tasuks Venemaa suhtes liiga paranoiline olla. Ma arvan, et kui Urmas Paet hüppaks täna meediasse sellise jutuga, siis Delfi pealkiri olekski umbes selline: "Putinist Paet on Reformierakonna esinumber." Võib-olla tuleks ka Reformierakonna sisevalimistel ikkagi mõelda, et isikutuvastus videosilla teel võiks olla kohustuslik. Siis ei juhtuks selliseid äpardusi, et esinumbriks saab selline Venemaa sõber. See eelnõu räägib meile sellest, et inimesed peaksid video ikkagi lahti tegema, kui nad tagasipöördumistunnistust soovivad. Aga kui meil on e-valimised, mis on Eesti demokraatia mõttes kõige tähtsam toiming, siis on piltlikult öeldes niimoodi. Näiteks oleks talvine aeg, akna taga oleks pimedus ja elekter läheks ära. Oleks mingi tähtsa eelnõu [arutlus] ja juhataja ütleks: "Härra Epler, palun tulge pulti!" Aga pime oleks. Siis ma annaks oma ID-kaardi, ta vaataks taskulambiga ainult ID-kaardi peale ja usuks, et [puldis] ongi Epler. Aga võib-olla on hoopis Mart Maastik. Ja me ei saaks kunagi teada, kas see isik, kes ID-kaardi juhatajale esitas, oli ikka seesama isik, kes siin puldis rääkis. Nii et on hea mõte teha videosilla vahendusel kindlaks, et inimene, kes räägib ametnikuga, ongi tema ise. Samamoodi, kui me ei ole nõus sellega, mida ütlevad ka rahvusvahelised vaatlejad, et ei ole mõistlik kasutada valimistel meetodit, mida ei usalda väga suur osa ühiskonnast, sest see õõnestab usaldust riigi vastu, kui me ei ole nõus valimistel tagasi minema paberhääletuse juurde, mida muuseas kõik Euroopa riigid kasutavad – e-valimised ei ole Euroopas kuigi populaarsed –, siis me võiksime vähemasti selle videosilla vahendusel tuvastamise lisaks tagasipöördumise loa taotlemisele tuua ka e-valimiste juurde. Aitäh!

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Vaid üks pisike repliik Rain Epleri rahustuseks: mobiiltelefoniga hääletamise võimalust täna päevakorras olev, varsti ette[kandele] jõudev eelnõu ette ei näe. Nii et seda hirmu ei ole vaja tunda. Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 256 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Vabandust! Helle-Moonika Helme.

Aitäh, hea istungi juhataja! Kuna me siin hääletuse juurde läheme, siis ma kasutan õigust võtta EKRE fraktsiooni nimel enne seda kümme minutit vaheaega.

Kui palju oli vaheaeg?

Kümme minutit.

Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head kolleegid, EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 111 muutmise seaduse eelnõu 256. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt oli 71 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 0. Eelnõu 256 on seadusena vastu võetud.