Arupärimine riigiteede liikluskorralduse kohta (nr 608)

Järgnevalt meie viies päevakorrapunkt, mis on Riigikogu liikmete Kert Kingo, Martin Helme, Siim Pohlaku, Jaak Valge, Ants Froschi, Varro Vooglaiu, Alar Lanemani, Arvo Alleri, Leo Kunnase, Rene Koka ja Henn Põlluaasa 14. veebruaril käesoleval aastal esitatud arupärimine riigiteede liikluskorralduse kohta. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Kert Kingo. (Saalist öeldakse midagi.) Aa, teie soovite, ma saan aru, küsimust esitada istungi läbiviimise protseduuri kohta. Selge, siis paneme Kert Kingo ootele. Vabandust! Kert Kingo ootab ja küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja, hea eesistuja ja Riigikogu esimees! Minul on selline protseduuriline küsimus tõepoolest. Kuidas meil need suhted siin on, kas Riigikogu on ministrile tööandja või on see vahepeal kuidagi vastupidi meil siin läinud? Kes on siin nagu hierarhiliselt ülem ja alam? Kas see, mis me siin just kuulsime, et valitsuse liige, minister, läheb pulti ja lihtsalt ütleb Riigikogu liikmete suunal seda, mida ta ütles, on kuidagi teie meelest ilus, kena, asjakohane ja käib protseduuri juurde või mitte?

Aitäh, hea kolleeg! Istungi juhataja on alati seda meelt, et me võiksime olla ja peaksime olema vastastikku lugupidavad. Anti Poolamets, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa. Me tulime siia arupärimist kuulama ja küsima ka riigikaitse kohta. Kas siis nüüd oligi selline vastus? Kas me sellises stiilis suhtlust jätkamegi? Ma ei hakka sedasama välja ütlema, mida minister siin ütles. Kui ma talle samaga vastaksin, siis no kuhu me jõuame. Ja teine asi on see, et ma saan aru, et inimese närvid ei pea [vastu], eriti kui räägitakse tõtt, et tema erakond võitles kümme aastat riigikaitse vastu, tahtes ajateenistuse ära kaotada. Mis tal viga on, miks ta neid fakte tahab eirata? Mis tal viga on, miks ta tahab sellest teemast mööda hiilida?

Aitäh, hea kolleeg! Ma vaatan seda arupärimist, see on Eesti liikluse olukorra kohta. See küll ei puuduta seda teemat, mida teie mainisite. Ma usun, et see võib olla ka mõneti see põhjus, miks siin praegu debatt käib. Antud juhul arupärimine oli tõesti Eesti liikluse olukorra kohta. Arvo Aller, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma natuke vaidleksin vastu. Tegelikult, kui minister laiendas seda [teemat] ja tõi välja, et riigikaitseliselt tuleb raha juurde ja nemad on kõige suuremad Eesti riigikaitse eest võitlejad, siis Anti Poolamets tõi just välja, et seda ei saa faktitäpseks lugeda. Tõepoolest, Reformierakond oli see, kes võitles selle eest, et ajateenistus ära kaotada. Lihtsalt täpsustuseks.

Aitäh! Antud juhul, kui te panite tähele, istungi juhataja ka ei sekkunud sellesse arutelusse. Nii, head kolleegid, läheme edasi meie viienda päevakorrapunktiga, mis on Riigikogu liikmete Kert Kingo, Martin Helme, Siim Pohlaku, Jaak Valge, Ants Froschi, Varro Vooglaiu, Alar Lanemani, Arvo Alleri, Leo Kunnase, Rene Koka ja Henn Põlluaasa 14. veebruaril käesoleval aastal esitatud arupärimine riigiteede liikluskorralduse kohta. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Kert Kingo. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Head fraktsioonikaaslased, kes te ainukesena siin saalis viibite! Viimasel ajal on paigaldatud riigimaanteedele, põhimaanteedele täpsemalt, 1 + 1 sõiduradadele keskpiirde tähisposte. Ja kuigi riigiteede liikluskorralduse juhendi kohaselt peab tähispost olema liiklejatele võimalikult ohutu ja need teetähised ei tohiks segada turvalist liiklust, siis ometigi Tallinna–Rapla maanteel just nimelt need keskpiirde tähispostid on olnud põhjuseks, miks seal on [juhtunud] vähemalt kolm väga suurt liiklusõnnetust. Neid keskpiirde tähisposte on paigaldatud nii Tallinna–Tartu maanteele, nii Tartu–Jõgeva maanteele kui ka Tallinna–Rapla maanteele ja kindlasti veel mõnda kohta, ka kõige kitsamatesse kohtadesse. Meil on nende kohta mõned küsimused. Näiteks me soovime teada, kuidas on võimalik nendel teelõikudel, kus lisaks keskpiirde tähispostidele, mis hiljuti on paigaldatud, on olemas ka teeäärt märgistavad tähispostid, tagada liiklejate turvalisus olukorras, kus metsloom jookseb ootamatult teele, kui samal ajal ei ole nendel tunnelteedel, mis on nüüd tekitatud, võimalik tee äärde keerata. Ja ei ole ka taskuid peatumiseks. Ma tean, et see täpselt nii on. Samamoodi tahame teada saada, et kuigi vastavalt liiklusseadusele peab liikleja andma teed operatiivsõidukile ja vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma, siis kuidas sellistel lõikudel saab liikleja seadusega kooskõlas käituda, ilma et ta takistaks liiklusvoolu. Lihtsalt ei ole võimalik kuskile tee pealt kõrvale keerata. Ka soovime teada, kuidas peab tegutsema, kui tekib ootamatu vajadus hädapeatamiseks, see on siis sõiduki seismajätmine või ‑jäämine, kui sõidu jätkamine on ohtlik või tehniliselt võimatu. Kuidas on sel ajal tagatud liiklemise võimalikkus, kuidas seda korraldatakse? Ka soovime teada, kuidas käituda sellistel lõikudel, kus on need keskpiirdepostid ja teeäärepostid, siis, kui seal satub liiklema põllutöömasin, näiteks traktor või kombain, või teetöömasin, näiteks teerull, mille kiirus on maksimaalselt 25 kilomeetrit tunnis. Kuidas on tagatud sujuv ja ühtlane liiklusvool, ilma et tekiks liiklusummik? Ja samamoodi [küsime] seda, kuidas on tagatud sujuv liikumine, kui teel liigub näiteks suur veos. Nendele küsimustele soovime arusaadavaid vastuseid – mitte teemal, et need keskpiirde tähispostid on turvalisuse tagamiseks. Ei, tänaseks päevaks [on selge, et] nad tekitavad pigem rohkem ebaturvalisust, tekitavad liiklusohtlikke olukordasid ja takistavad oluliselt liiklust. Ja juhin veel kord ministri tähelepanu, et selle asemel, et siin ülbitsema hakata, nagu te eelnevalt tegite, sooviksime asjakohaseid vastuseid. Palun mitte hämada, kuidas igal sellisel teelõigul on olemas tasku, kuhu saab kõrvale keerata või sõita tee äärde. Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli tagasi kliimaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud arupärijad! Loen küsimused ette ja püüan neile vastata. Ei luba muidugi, et vastustega jäädakse rahule, aga vastused lähtuvad siiski reaalsusest, sellest, mis on teada Kliimaministeeriumile, teede ehitajatele ja liiklusanalüütikutele. Esiteks: "Kuidas on võimalik tagada teelõikudel, kuhu on paigaldatud lisaks teeäärt märgistavatele ["Margistavatele" on siia kirjutatud. – K. M.] tähispostidele ka keskpiirde tähispostid ehk loodud nö tunnelsõidurada ja pole võimalik kokkupõrke vältimiseks oma sõidurajalt kõrvale keerata, teiste liiklejate turvalisus olukorras, kus metsloom jookseb ootamatult teele?" Sõiduki vastassuunavööndisse sattumise tagajärjel toimunud laupkokkupõrked on sageli väga raskete tagajärgedega ning erinevate piirete ja püsttähiste paigaldamise eesmärk on ära hoida just neid kõige raskemate tagajärgedega õnnetusi. Niinimetatud tunneliefektid tekivad mis tahes materjalist postide, tähiste või piirete puhul. Kõik piirded, postid ja tähised on helkurribadega tähistades tehtud sõidukijuhtidele nähtavaks. Juhul, kui teele on paigaldatud painduvad püsttähised, siis neile otsasõit ei tekita tähisele ega sõidukile olulisi kahjustusi. Loomale otsasõidu vältimiseks on juhil seega samasugused sõiduki peatamise või manööverdamise võimalused kui püsttähisteta teel. Piiretega teelõikudel on õnnetuse korral võimalik liikluse taastamiseks piirded lahti lõigata. Tallinna–Rapla–Türi maanteel on kasutatud ka keskpiiret, mida saab teatud vahemaa tagant suhteliselt hõlpsasti lahti võtta, et tagada õnnetuskohast möödapääs. Ka piireteta teelõikudel võivad õnnetusse sattunud sõidukid sulgeda kogu tee ning paratamatult tuleb oodata tee vabastamist. Teine küsimus: "Vastavalt [liiklusseaduse] § 17 lõikele 2 peab liikleja andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma. Kuidas saab liikleja sõidutee lõikudel, kuhu on paigaldatud lisaks teeäärt märgistavatele tähispostidele ka keskpiirde tähispostid ehk loodud nö tunnelsõidurada ja pole võimalik oma sõidurajalt kõrvale ega tee äärde keerata, seadusega kooskõlas käituda ilma, et takistaks liiklusvoolu?" Piiretega ja püsttähistega teelõikudel nagu ka kõigil teistel teelõikudel saab liikleja eritalituse sõidukitele tee andmiseks hoida teel võimalikult paremale ja vajadusel peatuda selleks sobilikus kohas, näiteks peatuda bussipeatuse teelaiendil või sõita tee vabastamiseks teega külgneval alal. Painduvate püsttähistega teedel on alarmsõiduki juhil vajadusel võimalus sõita ka üle püsttähiste, kui kiireloomulisele sündmusele reageerimine on olulisem kui püsttähisega kokkupõrkel sõidukile või tähisele tekkida võiv kahju. Meile teadaolevalt ei ole alarmsõidukeid kasutavad asutused osundanud sellele, et piiretega või püsttähistega teedel puuduksid võimalused eritalituse sõidukitele sõidueesõiguse andmiseks. Kolmas küsimus: kui liiklejal tekib ootamatu vajadus hädapeatamiseks, kuidas on sel ajal keskpiirde tähispostiga teelõikudel tagatud liiklemise võimalus, kuidas seda korraldatakse? Selliseid hädapeatumisi, kus sõidukijuhil ei ole võimalik valida seisma jäämiseks ohutut kohta ja tuleb seda teha keset sõidurada, tuleb ette väga harva. Liiklemise korraldamine piirete või püsttähistega teelõikudel ei erine teistest teelõikudest, kus hädapeatunud sõiduk muudab ühel sõidusuunal liiklemise võimatuks. Vajaduse korral asub teelõigul liiklust reguleerima politsei või korraldab ümbersõidu riigiteid korras hoidev ettevõte. Painduvate püsttähiste puhul on viimase võimalusena takistusest möödapääsemiseks võimalik sõita ka üle painduvate püsttähiste. Neljas küsimus: kui teelõikudel, kuhu on paigaldatud lisaks teeäärt märgistavatele tähispostidele ka keskpiirde tähispostid ehk loodud nii-öelda tunnelsõidurada, satub liiklema põllutöömasin või teetöömasin, mille kiirus on maksimaalselt 25 kilomeetrit tunnis, siis kuidas on sellel ajal tagatud sujuv ja ühtlane liiklusvool, ilma et tekiks liiklusummikut? Keskpiirde ja püsttähisega teelõikudel nagu ka kõigil teistel teelõikudel saab aeglaselt sõitev liikurmasin teistele sõidukitele tee andmiseks hoida teel võimalikult paremale ja vajadusel peatuda selleks sobilikus kohas, näiteks bussipeatuse teelaiendil, või sõita tee vabastamiseks teega külgneval alal. Aeglase sõiduki liikumisel maanteedel võivad tekkida liiklusseisakud ka püsttähisteta maanteelõikudel sõidukite kiiruse suure erinevuse tõttu. Püsttähistega teelõike on Eesti teedevõrgul väga piiratud ulatuses, kokku 11,3 kilomeetri ulatuses. Riigiteede võrk kokku on 16 700 kilomeetrit. Seega on tegemist vaid lühikestel teelõikudel tekkiva võimaliku kiiruse langusega, mille mõju ei erine oluliselt suurema sagedusega keskpiireteta muu tee sarnasest mõjust. Viies küsimus: kuidas on tagatud teelõikudel, kuhu on paigaldatud lisaks teeäärt märgistavatele tähispostidele ka keskpiirde tähispostid ehk loodud on nii-öelda tunnelsõidurada, suurveoste – veosega või veoseta sõiduki ja nii edasi – liikumine? Suurveoste liiklemine avalikult kasutataval teel on lubatud ainult tee omaniku eriloa alusel ja tee omaniku seatud tingimustel. Kui konkreetse eriveosega ei ole võimalik ohutult läbida keskpiirdega või püsttähisega teelõiku, suunab tee omanik eriveose alternatiivsele teekonnale. Sarnaselt ei ole näiteks kõrge veosega võimalik sõita madalate viaduktide või elektriliinide alt läbi või raske veosega ületada sildu, mille kandevõime ei ole piisav. Ka neis olukordades tuleb kasutada alternatiivseid teekondi. Selgitan, et laiu veoseid vedavad sõidukid ise ei ole reeglina oluliselt laiemad tavapärastest veokitest. Laiem on enamasti vaid veetav veos, mis asetseb haagisel ja seega maapinnast kõrgemal, ning keskpiirded või püsttähised, mille ettenähtud kõrgus on umbes 800–1000 millimeetrit, eriveoste liiklemist ei takista. Kuues: "Vastavalt Liiklusohutuse programmile 2016–2025 on eesmärgiks seatud ohutum ja tõhusam liikuvus, mis on sotsiaalselt ja ökoloogiliselt vastuvõetav ning erinevate aastaaegade liikluseripärasid arvestav. Kuidas sobituvad põhimaanteede teelõigud, kuhu on paigaldatud lisaks teeäärt märgistavatele tähispostidele ka keskpiirde tähispostid ehk loodud nö tunnelsõidurada selle eesmärgiga?" Liiklusohutusprogrammi 2016–2025 aluseks on nullvisioon, mille eesmärgiks on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine. Liiklussüsteemis on liiklusõnnetused, isegi väiksemad vigastused, kahjuks vältimatud. Kuid sündmuste ahel, mis viib inimelu või tervise jäädava kaotuseni, on katkestatav. Tegevuste kavandamisel ja realiseerimisel on põhirõhk inimelu säilimisel ja tervisekahjustuste vältimisel ka siis, kui liikleja teeb vea või isegi eirab mõningaid reegleid. Sõiduki vastassuunavööndisse sattumise tagajärjel toimunud laupkokkupõrked on sageli väga raskete tagajärgedega ning keskpiirete ja püsttähiste paigaldamise eesmärk on ära hoida just neid kõige raskemate tagajärgedega õnnetusi. Nullvisiooni kohaselt on inimese elu ja tervis tähtsamad kui mobiilsus ja teeliiklussüsteemi toimimise eesmärgid. Samas, kõigi liiklusõnnetuste ärahoidmine ei ole alati võimalik, sest inimesed, nagu teada, on ekslikud. Seetõttu tuleb liikluskeskkond kujundada selliseks, et see vähendaks maksimaalselt inimlike eksimuste võimalusi ja liiklusõnnetustega kaasnevaid kahjusid. Liikleja peab olema kaitstud ka siis, kui mõni liiklussüsteemi komponent alt veab. Seega on piirete ja püsttähiste paigaldamisel lähtutud just nullvisioonist ja liiklusohutusprogrammi eesmärkidest. Need aitavad vähendada hukkunute ja raskelt viga saanute arvu. Painduvaid püsttähiseid kasutatakse paljudes Euroopa riikides. Eestil on kogemus riigiteedel kasutatavatest püsttähistest alates aastast 2017. Järelduseks saab öelda, et painduvad püsttähised on head sõidusuundade või ka tee külgruumi eraldajad madalamatel sõidukiirustel, soodsa paigaldusmaksumusega ja kergelt asendatavad. Suurtel sõidukiirustel painduvad püsttähised ei peata vastassuunda kalduvat sõidukit ega hoia ära vastassuuna kokkupõrkeid. Suurtel kiirustel tuleks pigem kasutada sõidusuundade eraldamiseks teras‑ või trosspiirdeid. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka mitmeid küsimusi. Kõigepealt Martin Helme, palun!

Aitäh! Mul on kaks küsimust. Esimene on sihuke protseduurilise moodi. Arupärimine on esitatud 14. veebruaril. Põhiseaduse ja kodukorra järgi peaks 20 istungipäeva jooksul sellele vastama tulema. See aeg sai täis meil mõni nädal tagasi. Ehk meil on rikutud seadust – nii põhiseadust kui ka kodukorda. Mul on lihtne küsimus. Me oleme siin palju vaielnud Riigikogu juhatajaga, et kus see tõrge on siis. Ma igaks juhuks küsin üle: kas minister oli valmis tulema 20 päeva jooksul või jäi see ministri soovi taha, et Riigikogu juhatus ei suutnud ministrit siia kohale saada? Või kes siis süüdi on? Ja teine küsimus on see, et minu teadmist mööda on need plastmasspostid, mida pannakse, kuskil 80 eurot tükk. Tundub, eks ju, et tee-ehituses, kus miljonid, kümned ja sajad miljonid lendavad vasakule-paremale, polegi see suur raha, aga kui me vaatame, kui tihedalt ja kui palju neid pannakse, on päris suur raha. Äkki oleks riigi seisukohalt mõistlikum ehitada neljarealisi teid, mitte toppida kalleid plastmassposte teede peale?

Aitäh! Ma nüüd ei oskagi öelda, kas esimesele küsimusele pean vastama mina või on see protseduuriline. (Hääl saalist.) Kui vastuste saamine on meie taga olnud, siis ma kindlasti vabandan. Loodan, et [ei ole olnud]. Käime alati või mina käin alati esimesel võimalusel [vastamas]. Aga kuna arupärimisi ja tööd on palju, siis nagu ikka, esimene võimalus võib olla ka mõni nädal hiljem kui soov. Nüüd sisuline vastus. Neidsamu püsttähistega teelõike, ma siiski rõhutan üle, on Eesti teedevõrgul väga piiratud ulatuses, 11 kilomeetril, 11,3 kilomeetril. Riigiteedevõrk on kokku 16 700 kilomeetrit. Nii et ma julgeks öelda, et kindlasti needsamad püsttähised ei ole Eesti teedeehituse peamine probleem. Vastupidi, tegemist on vajalike ja praktiliste liikluskorraldusvahenditega, mida rakendatakse vastavalt sellele, kuidas erinevad liikluseksperdid hindavad, kus ja millised vahendid aitavad säästa inimelusid.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Teie jutt, et neid on ainult 11 kilomeetrit pandud, ma ei tea, kust see on võetud. Näiteks mina rääkisin Lähte päästekomandoga, mis asub Tartu linna piirist 11 kilomeetri kaugusel. Nende sõidul Lähtelt Tartu linna on kolm sellist teelõiku, kus on need postid. Ja teiseks nad ütlesid, et nemad ei mahu seal niisamagi üldse sõitma, nad peaksidki ainult nende postide otsas sõitma. Kus on see loogika? Teed on kitsad, teeäärt piiristavad postid on ka veel lisaks. Ta ütles, et nende töö on takistatud. Lähtelt Tartusse 11 kilomeetri jooksul on kolm sellist lõiku! See on absurdne. See on kabinetivaikuses välja mõeldud mingi, ma ei tea, ulme, ja siis räägitakse ohutust liiklusest. Seletage mulle ära, kuidas te saate väita, et see on ohutu, ja kuidas see aitab päästeteenistuse autodel liikuda. Kas nad peavadki sõitma otse need postid kõik maha või?

Aitäh! Kõigepealt, need numbrid on pärit Transpordiametist. Vajaduse korral võin üle kontrollida, seda kindlasti teen pärast seda väidet. Kui siin on ebatäpsust, annan kindlasti teada. Teiseks, kindlasti kontrollin üle ja palun Transpordiametil vestelda Lähte päästekomandoga, kui te sellise väite esitate, et nad ei saa sõita. Ja kolmandaks, sellised teede eraldajad, on nad siis plastikust, painduvad või mingid muud, ehk hoiavad ära selle, et mõni päästekomando peab sõitma mõnele liiklusõnnetusele, kus on tõsised tagajärjed. Proovige ka seda mõista. Seda ma ka enne kirjeldasin.

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Noh, need painduvad – see on hästi selline ametkondlik termin. Rahvakeeles nimetatakse neid seal kahe tee vahel luttideks. Kunagi oli Haljala ja Aaspere vahel, ma arvan, neid seal kaheksa kilomeetrit, teeäär oli täis. Või tähendab, tee keskel. Ja siis tekkis situatsioon, kus teeääri tuli hakata niitma. Narva poole sõites tekkis, ma arvan, mingi neljakilomeetrine järjekord [traktori] taha. Ja ma arvan, et see traktorist, kes teeääri [niitis], oli päris õnnetu seal roolis, poole peal ta lõi käega, keeras tee pealt maha ja [läks] oma kohale tagasi. Aga selle lahenduseks oli 2 + 2 tee, mis ehitati, ja seda situatsiooni seal [enam] ei ole. Ma küsingi, et millal hakkab sellel 11,3 kilomeetril riigi poolt 2 + 2 teede ehitus.

Aitäh! Arvo Aller, palun!

Aitäh! Ma ei tea, kui palju teil on kogemusi 2 + 2 teede ehitusel. Kahtlustan, et vaba Eesti seni suurim teedeehitus ehk Koselt Mäole on sellest ajast, kui mina majandus‑ ja taristuministri tööd tegin. See eeldab loomulikult kokkulepet rahastuse kohta ja arusaamist planeerimise, teede võimekuse ja kogu ehitusvõimekuse osas. Ja ma arvan endiselt, et suur osa kogu meie põhivõrgust tulekski 2 + 2 või mõnel lõigul ka liikluskoormuse tõttu 2 + 1 ehitada. Seda loomulikult säästlikult ja mõistlikult ja vastavalt rahastuse olemasolule. Need postid ei ole kuidagi vastuolus selle eesmärgiga.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, vaat siin on nüüd juba mitu asja. Kõigepealt, ma arvasingi, et te tulete pulti ja ütlete umbes nagu Kaja Kallas, et ma tean, et minu jutt teile ei meeldi, aga ma räägin ikka, eks ju. Ja hakata siin nokkima selle kallal, kas on "margistus" või "märgistus", kas ä‑l täpid on või ei ole – näete, me kõik vaatasime selle veel üle, meil on kõigil täpid olemas, mina ei tea, mis paber teil seal on –, aga hakata nokkima sellise asja kallal, no ausalt öeldes see ka näitab midagi, tõepoolest. Tulles tagasi selle juurde, mida teie tulite meie suunal puldis ütlema, mina ütleksin: niisugused vastused ei vääri küll ministripalka ja autojuhti. Täpselt sama mõõduga! Õigesti ütlesite, et laupkokkupõrked möödasõitudel vastassuundades on üliohtlikud ja niimoodi need kõige suuremad õnnetused juhtuvad. Selle asemel, et tegeleda jaburustega, nende postide sinna vahele paigaldamisega, tõepoolest, nagu eelnev küsija, mu fraktsioonikaaslane Arvo Aller ütles, peaks ehitama sinna neljarealised teed. See ei käi ju riigile üle jõu. Või käib? Või kuidas sellega on? Ja tegelikult nendeks 4 + 4 maanteedeks, mida praegu ehitatakse ja mis on peaaegu valmis, eraldas meie valitsus raha ja tegi planeeringud.

Teie aeg!

Nii et ei tule siin rääkima, et me ei tea asjast midagi!

Palun, härra minister!

Nii, aitäh! Jah, võin kinnitada, kui te juba parandasite mind, siis aitäh, siin olid need ä täpid. Seda on hea teada, esiteks. Ja teiseks, need ei ole 4 + 4, need on 2 + 2 või 2 + 1 teedeehituses.

Aitäh! Rain Epler, palun!

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Eelmises päevakorrapunktis oli küsimus ka järelevalve teostamise kohta Transpordiameti üle ja siis te ütlesite, et saab teenistuslikku järelevalvet teha ja te ei pea vajalikuks sellist pidevat monitoorimist. Aga ma hakkasin mõtlema, et võib-olla [ütlete oma] isikliku arvamuse ministri rollis. Meil põllumehed, päästjad, muud suure tehnikaga sõitjad ütlevad, et ristmikud tehakse liiga kitsaks, raske liigelda, needsamad küsimused teede vahetõketest ja muu selline innovatsioon. Võib-olla tasub mõelda sellele, et mingisuguse asekantsleri või osakonnajuhataja kaudu korraldada mingi regulaarne selline [järelevalve], et tuleb Transpordiamet, ütleb, näete, suuremad ümberehitused olid sellised, tegime seal uusi asju ja jälgime mingid aastad või kuud, kuidas see seal toimib. Kuidas teie suhtute? Äkki uuendada veidi seda ametiülest kontrolli?

Aitäh! No see suhtlus muidugi, ma arvan, erinevate osapoolte vahel on üsna ladus. Ma julgeksin küll öelda, et ka parlamendis olles, kus teiegi praegu olete, näiteks majanduskomisjonis me pidasime päris hulga debatte sellel teemal, mismoodi põllutöömasinad võiksid ühelt objektilt teisele sõita. Otse öeldes, põllumajandus ei ole minu eriala, pigem majandus ja muud valdkonnad. See debatt oli üsna avatud, kirjeldati ära probleemid, otsiti ühiselt lahendust. Samamoodi on ilmselt nende ristmike ja kõikide muude võimalustega. Kui keegi ütleb, teie kolleeg, et kuskil mõni päästeauto ei saa nende piirete tõttu sõita, siis me kindlasti kontrollime seda. Ja kui selline info on, siis tasub seda anda ka otse Transpordiametile, nad kindlasti kontrollivad seda. Nende unistus ei ole kindlasti ehitada teid, kus keegi sõita ei saaks. Ärme seda ka koos arvame.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun esimesena Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ehkki keel natuke tõrgub seda "lugupeetud" ütlemast, kuna te ei oska absoluutselt käituda. Te arvate, et te olete mingi universumi direktor – kliimaminister! No terve planeedi kliima on teie kamandada ja siis te arvate, et te võite kõiki solvata ja pilduda siin mingisuguseid repliike, mis ei puutu absoluutselt asjasse ja käivad pigem teie kohta kui meie kohta. Aga see selleks. Mis me oleme täna arupärimiste puhul siin teada saanud? Me oleme teada saanud seda, mida me kogeme iga päev, igapäevaselt liikluses olles, igapäevaselt kauplustes käies, igapäevaselt inimestega suheldes, igapäevaselt siinseid poliitilisi protsesse jälgides: Eesti riik on jõudnud allakäigu ja lagunemise faasi. Kindlate kätega juhitakse Eesti riiki katastroofi poole. See, et te loete meile siin – ja mitte eriti soravalt – ette ametnike poolt kokku kirjutatud jutupunkte, ei varja ju seda, et mingisuguste plastmasspostikeste paigaldamine kusagile maantee peale on tegelikult tati ja traadiga paikamine, paikamine selle asemel, mida ei ole suudetud ega tahetud aastate ja aastakümnete jooksul, mis Reformierakond on võimul olnud, Eestis ära teha. See on ju see, et meil ei ole ikka veel välja ehitatud neljarealisi maanteid. Viimased tee-ehitused, mis praegu toimuvad, on need tee-ehitused, mis meie osalusega valitsuse ajal leidsid rahastuse ja jõudsid projekteerimisega lõpule. Rohkem ju midagi ei tule. Vastupidi, tee-ehitusest võetakse koguni raha ära. Maantee asjatundjad ütlevad, et isegi teede paikamiseks enam ei ole raha. Vaat nii palju siis kliimast, nii palju siis Kliimaministeeriumist! Loomulikult, kliima kõrval Eesti teed on tühiküsimus, tühiasi. Eestis kas on teid või ei ole, planeet sellest hukkumata või pääsemata ei jää, see on ju päevselge. Selline on ka suhtumine. Ja see ongi see, mida me näeme. Tuleme korraks ka kohaliku poliitika juurde, mis samuti iseloomustab seda totaalset allakäiku, demokraatia normide, tavade ja seaduste jalge alla tallamist. No mismoodi siis see kõige eestimeelsem [linna]valitsus, kus kõige eestimeelsem rahvusriiki düstoopiaks nimetav tegelane linnapeaks sai, paika sai? Senikaua hääletati, kuni tuli õige tulemus. Ja õige tulemus tuli tänu sellele, et korruptiivselt osteti üks tüüp üles. Vaat see on demokraatia kindlates kätes! See on see, kuhu te meid juhite. Paneme Narva elektrijaamad kinni ja teeme tuulepargid, ainult et elekter on kallis, ebastabiilne ja seda ei jätku kõigile. Mis me räägime? Me räägime sellest, et meil on natuke alla kolme aasta jäänud järgmiste valimisteni. Valimisvõltsingu tulemusena ei ole võimalik selle Riigikogu koosseisuga sisuliselt moodustada normaalset, mõistlikku, tervest mõistusest, inimeste vajadustest ja tegelikult ka riigi võimalustest ausalt lähtuvat valitsust. Ei ole võimalik moodustada! Ja see tähendab seda, kallis minister, et teie Kliimaministeerium jätkab järgneva kolme aasta jooksul riiklikku lammutustööd, sülitades vanadesse kaevudesse, ilma et teil mingisuguseidki uusi valmis oleks. Ja me jõuame järgneva kolme aasta jooksul viie vaesema riigi hulgast tõenäoliselt Euroopa kõige vaesemaks riigiks. Kõige vaesemaks riigiks ilma korras eelarveta, ilma korras teedeta, ilma rahul inimesteta. Väljarändega, venestamisega jõuame sellisesse seisundisse, kus iga normaalne inimene ütleb, et issand jumal, kuidas see võimalik on, et 1991. aastal Nõukogude Liidus …

Kas soovite lisaaega?

Kohe lõpetan. … kõige paremat stardipositsiooni omanud riik on langenud sisuliselt mudaliigasse. Aga selle eest aitäh teile! Aitäh teile Kliimaministeeriumis, aitäh teile Stenbocki majas, aitäh teile valimisteenistuses ja igal pool mujal, kus te oma korruptiivseid skeeme kokku keevitate!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Palun!

Austatud esimees! Austatud arupärijad! Selle jutu peale ma ütleksin küll, et hoolimata sellest, et Kliimaministeeriumil ei ole veel aastatki täis, oleme me juba Eesti Vabariigi tuksi keeranud. 1. juulil saab terve aasta täis. Ja eks siis teeme ka kokkuvõtteid. Vastutame ka kaevude eest, sinna ei sülita, luban. Teede rahastuse puhul ma juhiksin tähelepanu sellele, mida ma vastasin eelmise arupärimise juures teie kolleegile, Rain Eplerile vist. Selles RES‑is on teedehoidu raha suunatud 37 miljonit rohkem kui eelmises ja lisanduvad veel tulevikus militaarse mobiilsuse arendamise meetmed või sõjalise liikuvuse arendamise meetmed. Loomulikult on rohkem raha vaja, selles pole mingit kahtlust. Minu sõnum kindlasti on eelarve läbirääkimistel, et teedele tasuks raha juurde otsida. Nüüd, isiklikult arvan küll, et need ajad on ikka üsna hullud, kui painduvate püsttähiste – ma ei mäleta, kuidas teie kolleeg Arvo Aller neid nimetas – teedele püstitamine on demokraatia allakäigu algus. Ma arvan, et painduvad püsttähiseid teedel ei ole demokraatia algus ega lõpp. Ja seetõttu soovitan täitsa sõbralikult päris mured sellest sõnavahust või sõnasalatist siin eraldada. Kui kellelgi on reaalselt liiklusohutusalaseid ettepanekuid, siis Transpordiamet, erinevad liiklusspetsialistid on alati olemas. Piisab ainult meilist või telefonikõnest ja kindlasti parlamendiliikmetele see vastus tuleb. Aitäh!

Suur tänu! Ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie viienda päevakorrapunkti käsitlemise. Meie tänased päevakorrapunktid on käsitletud.