Arupärimine Eesti liikluse olukorra kohta (nr 593)

Liigume edasi tänase neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Rain Epleri, Helle-Moonika Helme ja Rene Koka 17. jaanuaril käesoleval aastal esitatud arupärimine Eesti liikluse olukorra kohta. Mul on väga hea meel kutsuda Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liige Rain Epler. Selle arupärimise kohta on korduvalt siin saalis küsimusi kõlanud. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Härra minister! Tõepoolest on olnud meil siin paar korda arutelul küsimus, miks sellele arupärimisele vastamine ei ole päevakorda jõudnud. Mäletan, et härra spiiker tõi põhjenduseks selle, et vall on ees. Ma praegu, vaadates selle arupärimise sisu, mille ma 17. jaanuaril esitasin, mõtlesin, et ei tea, kas minister tahtiski, et need lumevallid Eesti teedelt oleks sulanud, ja saavutas vastava sisuga kokkuleppe Riigikogu juhatusega, et teeme kevadel, siis on teeolud juba paremad. Aga tõepoolest, möödunud aasta lõpp ja selle aasta algus tõid liiklusest muret tekitavaid uudiseid. Mõned näited. Näiteks 23. novembri Virumaa Teataja kirjutab, et läbimatute teeolude tõttu olid Lääne-Virumaal Padaorus liiklusele suletud mõlemad sõidurajad. 12. jaanuari ajalehed kirjutasid Eesti suurimast ahelavariist, mis toimus Tallinna ringteel. Juba mõni päev hiljem kirjutati jälle sellest, et libedus katab maad ja teeolud on ohtlikud, kirjutati teedelt välja sõitnud autodest. Ja nii edasi. Ja teine mure, mida aina rohkem inimestelt, kes liikluses osalevad, kuulda on, [seondub] erinevate ümberehitustega, mida Transpordiamet teeb, [põhjendades seda] sõnumiga, et [tahetakse] muuta liiklus ohutumaks. Aga kui me vaatame näiteks ringristmikke ja teedelt mahasõite, siis need tihti on tehtud nii kitsad, et suuremal tehnikal on seal keeruline liikuda. Kui me vaatame, mil moel lisatakse ohutussaari kiirete lõikudega kohtadele, maanteedel paigaldatakse sõiduradade vahele teetõkkeid ja nii edasi, siis liikluses osaledes tekib palju küsimusi, kas liiklus on ikka muudetud tänu sellistele tegevustele ohutumaks. Seetõttu me koos kolleegidega esitasime ministrile mõned küsimused. Osa nendest puudutab seda, et kuna eelarves on teehoolduse raha vähendatud, siis milline on ministeeriumi ja ministri nägemus selle kohta, milline võib olla selle mõju, ja kas vajadusel on olemas mingi plaan juhuks, kui raha otsa saab. Ja teine pool küsimustest puudutab seda, mil moel tehakse järelevalvet selle üle, kuidas Transpordiameti ehitatud innovaatilised lahendused tegelikult teede ohutusele mõjuvad. Ühe värske näite toon paari päeva tagusest ajast oma kodumaakonnast Võrumaalt, kus ehitati ümber Tallinna–Tartu–Luhamaa teel ristmik ja peale ümberehitust on seal pidevalt avariisid. Ma loodan sellekohase statistika Transpordiametilt peatselt saada. Aga jah, ministrile on küsimused pigem sellest, kas tegevuste tulemusi mõõdetakse, jälgitakse ja vajadusel tehakse korrektuure. Aga huviga kuulame ministri vastuseid. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli kliimaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud arupärijad! Vastan nendele küsimustele ja selguse huvides loen ka need küsimused ette, siis on vastused võib-olla lihtsamalt mõistetavad. Enne ütlen lihtsalt kaks sõna märkuseks. Arupärijate esindaja ütles, et teede rahastust on vähendatud. Ma siiski meenutan, et RES‑i 2024–2027 läbirääkimiste tulemusel suunati teehoidu kokku 680,5 miljonit eurot. Võrreldes eelmise teehoiukavaga, see oli planeeritud aastateks 2023–2026, on järgmise nelja aasta teehoiukavas riigieelarve osakaal 76 miljoni võrra suurem. Vähenenud on välisvahendite osakaal, kuid uue perioodi eelarve kokku on siiski 37 miljoni võrra suurem. See on faktikontrolli mõttes, seda esiteks. Teiseks, vahepeal on lisandunud ka militaarse mobiilsuse rahastust täiendav tee-ehituse raha. Nii et pilt täna on parem, kui ta oli varem. Aga nüüd arupärimise juurde. Esimene küsimus: "Milliseid täiendavaid meetmeid on kavas ministeeriumi poolt rakendada, et äsja alanud talv ei kujuneks liikluses traagilisemaks, kui prognoositud?" Meenutan, et see on jaanuaris esitatud arupärimine. Ja vastus. Tulenevalt Eesti geograafilisest asukohast on talvised liiklusolud tavapärased ja sarnased samas kliimavööndis asuvate riikidega. Majandus‑ ja taristuministri määrusega nr 92 on sätestatud tee seisundinõuded – edaspidi määrus –, mille kehtestamisel on teehoiu otstarbekaks korraldamiseks ja ligipääsetavuse tagamiseks arvestatud meie kliimavööndis esinevate muutlike ilmaoludega. Nõuete sätestamisel on lähtutud eelkõige liiklusohutuse aspektist ja eelarvelistest võimalustest, arvestades seejuures erialaspetsialistide seisukohti. Samuti on arvestatud teiste riikide kogemust, eriti Põhjamaades kasutatud põhimõtteid. Riigiteede korrashoid on hangitud viisil, mis tagab nõutud seisunditaseme kõikidel riigiteedel aastaringselt, ning korrashoiulepingute teenindamiseks on tagatud ka piisavalt vahendeid. Igal aastal riigiteede teehoiukava uuendamisel hinnatakse riigiteede korrashoiu vahendite vajaduse suurust tulenevalt muutustest majanduses ning vajalikud vahendid eelarvestatakse vastavalt. Näiteks, Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud riigiteede teehoiukavas 2024–2027 suurendati teede korrashoiuks ettenähtud vahendite mahtu kuni 49 miljoni võrra aastas. Riigiteede teehoiukava 2023–2026 nägi teede korrashoiuks ette 41–43 miljonit eurot aastas. Samas võivad esineda ka tavapärasest keerulisemad ilmastikuolud, mil sätestatud nõudeid ei ole etteantud aja jooksul võimalik täita. Selleks on määrusega defineeritud rasked ilmastikuolud ja reguleeritud tee omaniku ja hooldaja kohustused ja vastutus selliste olude ilmnemisel. Juhul kui raskete ilmaoludega võib kaasneda reaalne oht liiklejate elule või varale või ei ole tagatud elutähtsa teenuse toimepidevus, lähtutakse teehoiu korraldamisel hädaolukorra seadusest. Teine küsimus: "Kas Kliimaministeeriumil ja Vabariigi valitsusel on olemas varuplaan juhuks, kui teede talviseks korrashoiuks eelarves ettenähtud raha saab otsa juba aasta alguses ning aasta lõpuks on vaja lisada sinna täiendavaid vahendeid? Kui selline plaan on, palume seda Riigikogule tutvustada." Riigiteede korrashoiu korraldamine ja vajalike vahendite kavandamine, sealhulgas ka erijuhtudeks, on kirjeldatud riigiteede teehoiukavas 2024–2027. Teede korrashoid jaguneb tava‑ ja perioodiliseks hooldeks. Tavahoole jaguneb omakorda suviseks ning talviseks hooldeks. Teede korrashoid ning teede seisundinõuete tagamine on korraldatud korrashoiulepingutega. Korrashoiulepingud seisundinõuete tagamiseks riigiteedel on sõlmitud viieks aastaks. Neid on võimalik pikendada kuni 12 kuuks, kui järgmise riigihankega ei õnnestu sõlmida uut korrashoiulepingut. Korrashoiulepingud on sõlmitud algusajaga 1. oktoober, kuid erinevatel aastatel ja vastavalt lepingu lõppemisele korraldatakse uued hanked. Korrashoiukulude prognoosimisel on arvestatud iga-aastase lepingute kallinemisega hinnaindeksi ja uute lisandunud teelõikude võrra. Lisaks on iga-aastaselt arvestatud reserviks kuni 1% kõigist korrashoiukuludest. Reserv on vajalik ettenägematute kulude ja eriolukordade tarbeks, mida ei ole võimalik lepingute raames ette näha. Kolmas küsimus: "Kas ministeerium on andnud Transpordiametile selge suunise, et amet jälgiks teede ja ristmike ümber ehitatud kohtade liiklusõnnetuste statistikat ning liikluse sujuvust ning esitaks analüüsi põhjal järeldusi edasiste tegevuste jaoks?" Teehoiu korraldamise põhimõtted, kasutatavad metoodikad, teehoiuks eraldatud vahendite maht aastate lõikes on sätestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud riigiteede teehoiukavas 2024–2027. Seda uuendatakse igal aastal vastavalt riigi eelarvestrateegiale. Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevalt tööd liiklusohtlike lõikude ja ristmike väljaselgitamiseks ning ümberehitamiseks. Objektide määramise aluseks on metoodika teehoiukavas liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks ettenähtud vahendite kasutamiseks. Selle alusel kogutakse riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike kohta infot kolmest peamisest allikast. Esiteks, riskiarvutused: tõenäosusliku arvutuse alusel kõige suurema vigastatuga liiklusõnnetuse toimumise riskiga kohad. Teiseks, maakondade liikluskomisjonide kvalitatiivne hinnang: maakondlikele liikluskomisjonidele eraldatud vahendite ulatuses kohaliku kogukonna esile tõstetud kõrge riskiga kohad. Kolmandaks, muu kvalitatiivne hinnang: juhtunud liiklusõnnetuste hinnangul põhinevad kolmandate osapoolte esitatud, näiteks Politsei‑ ja Piirivalveamet, raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjon, kohalikud omavalitsused ja paljud teised, kõrge riskiga kohad. Tuvastatud liiklusohtlikke kohti analüüsib Transpordiameti liiklusohtlike kohtade tehniline töögrupp, kes pakub kohapealse ülevaatuse ja juhtunud liiklusõnnetuste analüüsi tulemusel välja rakendamiseks sobivad liiklusohutusmeetmed või liiklusohtliku koha ümberehitamise lahendused ja maksumused. Liiklusohtlike kohtade ümberehitamise nimekirja uuendatakse igal aastal. Ehitus‑, rekonstrueerimis‑ või katte taastusremondi objektiga kattumise korral ehitatakse liiklusohtlik koht ümber samaaegselt. Liiklusohtlike kohtade ümberehitamise objektide nimekiri ja valikupõhimõtted on leitavad transpordiameti kodulehel. Neljas küsimus: "Mil moel teostab ministeerium järelevalvet Transpordiameti tegevuse osas aspektis, mis puudutab teedel liiklemise ohutumaks muutmist teede ja liiklussõlmede ümberehituse käigus?" Ehitusseadustiku § 92 kohaselt täidab riigiteedel tee omaniku ülesandeid Transpordiamet. Ehitusseadustik sätestab tee omanikule konkreetsed nõuded, mis puudutavad tee ohutut planeerimist, projekteerimist, ehitamist, seisundit ning vastavat riikliku järelevalve teostajat. Kliimaministeeriumile ei ole seadusega pandud riikliku järelevalve teostaja pädeva asutuse ülesandeid nimetatud tegevuste normidele vastavuse kontrollimiseks ja me ei pea mõistlikuks ministeeriumisse dubleerida Transpordiametis juba loodud tee omaniku ülesannete täitmiseks vajalikke insener-tehnilisi võimekusi. Seega saab Kliimaministeerium kõnealuste tegevuste üle järelevalvet teostada eelkõige Vabariigi Valitsuse seadusega ettenähtud teenistusliku järelevalve korras. Transpordiamet täidab tee omaniku ülesannete täitmisel seaduse nõudeid, mistõttu Kliimaministeerium ei ole näinud alust kõnealuses küsimuses teenistusliku järelevalve algatamiseks. Ja sellega on arupärimisele vastatud. See, mis puudutas teede erinevaid ümberehitamisi, ilmselt tuleb teemaks juba järgmise arupärimise juures. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Kõigepealt Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Erinevaid küsimusi kerkis pähe, aga valisin välja sellise tulevikku vaatava küsimuse. Kui siin viimase aja sõnumeid valitsuse liikmetelt lugeda või kuulata, siis räägitakse sellest, et vist ikka tuleb kärpima hakata, sest majanduslangus on suur, maksutulud vähenevad ja nii edasi. Minul on lihtne küsimus teile. Kas te täna saate kinnitada, et kui kärpimiseks läheb, siis teede hooldus ja korrashoid sellesse nimekirja ei satu, kust kärpima hakatakse?

Aitäh! Valitsus teeb eelarveotsuseid terviklikult, aga minu soovitus, kui te küsite minu isiklikku arvamust, on see, et teed vajavad lisaraha. Aga see on minu isiklik arvamus. Eks tuleb eelarve reaalsusele otsa vaadata. Kui raha on vähe, siis ilmselt on prioriteetsemad Eesti riigis riigikaitsevaldkond, haridus ja paljud muud valdkonnad. Nii et eks me seda debatti peame. Aga minu arvamus on, jah, et teed vajavad lisaraha.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud minister! Meil tuleb homme õiguskomisjonis arutlusele eelnõu, mis puudutab erinevate trahvimäärade kahekordseks tõstmist. Ja kui ma lugesin seletuskirja, väljatöötamiskavatsust, siis seal kirjutatakse eelnõu eesmärgi kohta, et eelnõu on koostatud tulenevalt eelarveprobleemidest. Täpsemalt kirjutatakse, et väljatöötamise vajadus tuleneb riigi eelarvestrateegia rakendamisest. Tegelikult on kahju, et eelnõul on vaid eelarve täitmise eesmärk. Samas ei tooda seletuskirjas midagi välja selle kohta, et tegelikult oleks seda vaja teha selleks, et väärtegude hulk väheneks ja samuti väheneks liiklusrikkumiste hulk. Selliseid analüüse tehtud pole. Kas teile ei tundu, et trahvide suurendamise eelnõu oleks pidanud kooskõlastama teiega, teie ministeeriumiga, et sellel oleks mingi mõju liikluskäitumisele? Oleks vastav analüüs tehtud, siis tegemist poleks ainult eelarve täitmise eelnõuga, nagu see tänaseks on koostatud.

Aitäh! Ma arvan, et küllap ta ikkagi käis kooskõlastusringil, aga ma siit puldist ei oska öelda, mul ei ole seda eelnõu ega tema töölehte või nii-öelda teelehte ees. Ma saan seda hiljem järgi vaadata. Ja loomulikult, kindlasti mis tahes trahvide tõstmine peaks olema seotud eesmärgiga mõjutada võimalikke rikkujaid õiguskuulekamalt käituma ja seeläbi saavutada suurem ohutus liikluses. Loomulikult see eesmärk peaks olema. Nii et ma eeldan, et kui seda ei ole piisava selgusega sõnastatud, siis saab seda alati komisjonis ja parlamendimenetluse käigus sõnastada.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Hea minister! Seda on rõõm kuulda, et rahastus ainult suureneb kogu aeg. See on täiesti arusaamatu, miks me siis üldse arupärimisi teeme, kui kõik asjad suurenevad. Talv tuleb ja lumi sulab praegu, vall on eest läinud, nüüd me saame seda jälle arutada. Aga ma küsiksin selliselt. Üks asi on riigiteed, aga kas riik on plaaninud minna kohalikele omavalitsustele appi kohaliku tähtsusega teede paremas seisundis hoidmiseks? Tulenevalt käibemaksu tõusust, aktsiiside tõusust peaks ju raha laekuma riigieelarvesse ja sealt oleks võimalik ka näiteks kohaliku tähtsusega teedele leida lisarahastust nii hoolduseks kui ka võimalusel investeeringuteks.

Aitäh! Rahanumbris, mida ma siin alguses hea arupärijate esindaja Rain Epleri sõnavõtus parandasin, oli kahe erineva riigi eelarvestrateegia aasta võrdlus ehk 2023–2026 ja 2024–2027. Selle tulemusena, ehkki välisvahendite osakaal küll väheneb, teede rahastus tõepoolest suureneb 37 miljoni võrra. Ja lisaks on ka Euroopa ühendamise sõjalise liikuvuse meetmest tulnud täiendav võimalus teid ehitada, nii et tõepoolest, veidi on juurde tulnud. Aga ütleme nii, et soovid kindlasti on suuremad kui see summa, pluss see, kui arvestada ka hindade tõusu ja kõike muud. Kohalikke teid on varasemate aastate käigus rahastatud erinevatest meetmetest, muu hulgas on olnud juhtumipõhised lahendused, on olnud ka niisugune üldine toetus. Praegu, ütleme nii, eelarvedebatid on alles algamas, nii et ma ilmselt sügisel oskan täpsemalt öelda, mis on meie võimalused ja kuhu me selle aruteluga jõudnud oleme.

Anti Poolamets, palun!

Tänan, juhataja! Hea ettekandja! Te märkisite õigesti, et praegu on palju erinevaid olulisi prioriteete, nagu riigikaitse, ja peabki olema. Nüüd märkisite ära ka selle sõjalise liikuvuse meetme. Kas me ei peaks üldse sinna rohkem energiat kulutama – igal kümnendil on omad prioriteedid – ja mõtlema selle palju põhjalikumalt läbi, mitte mõtlema ainult eurorahale, vaid tegema siin ka hüppe sõjalise liikuvuse huvides? Ja kas on mõni hea näide tuua praegu, mis on juba hästi käima läinud?

Aitäh! Ma siiski julgeks öelda, et Eesti riik – ja ma arvan, et see on valdav poliitiline konsensus, olenemata kellegi maailmavaatest – mõistab, on läbi aastate mõistnud idanaabrist tulenevat ohtu tsiviliseeritud maailmale ja on panustanud riigikaitsesse väga palju, ja tõenäoliselt panustab veel. Riigikaitsekulutused on ju kasvanud ja sellest hoolimata, et majanduses on keerulisemad ajad, on õnnestunud neid päris hoolega kasvatada. Nii et siin ma pigem võtaks kiita Eesti riiki, Eesti ettevõtjaid, Eesti maksumaksjaid ja Eesti poliitikuid, et neid otsuseid on koos tehtud, olenemata sellest, kes parajasti kuskil rollis on olnud. Militaarse mobiilsuse programmi raha on minu teada Euroopas – vähemalt see voor, mis on olnud – ära otsustatud ja Eesti sai sealt päris arvestatava summa, mis läheb teedeehitusse ja mis katab poole sellest teelõigu finantseerimisest. See on mälu järgi 40 miljonit, kokku siis 80 miljonit, mis läheb täiendavalt teedeehitusse.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Ei plaaninud kõnet pidada, aga see viimane vastus pani mind mõtlema. See lõpuosa oli positiivne, meetmes on juba raha, seda on vaja. Ma panen teile südamele, et te hoiaksite seda oma erilise tähelepanu all. Millele ma tahan oponeerida? Sellele eleegiale, mida te oma vastuse esimeses pooles ütlesite, et kõik on ju kogu aeg ometigi mõelnud riigikaitsele. Tuletame meelde: kümme aastat pidasite te lakkamatut lahingut. Mille vastu? Ajateenistuse vastu, mis on meie kaitsevõime, kaitsetahte selgroog. Kümme aastat! Kogu teie erakond. Võib-olla mõni üksik julge tõrkus fraktsiooni laua ääres, aga teie suund oli kutseline armee, professionaalne. Milleks meile ajateenistus, milleks koormata noori sellega? Kui te oleksite oma tahte läbi surunud, siis me alustaksime varemetest. Reformierakond on olnud Eesti riigikaitsele ohtlikum kui Herman Simm selle ideega, et kaotada ära ajateenistus. Herman Simm varastas uksekoodi, võib-olla andis üles mõned agendid, aga see idee oli kurjakuulutav. Mul on hea meel, et see läbi ei läinud, muidu me räägiksime täna kindlas kõneviisis sellest, et te oletegi olnud ohtlik võim. Praegu te pääsete kergema karistusega, sest siin EKRE fraktsiooni ridades istuvad inimesed, kes, hambad ristis, oma karjääri ohverdades võitlesid teie riigikaitset laastava idee vastu, et kaotada ära ajateenistus. Ja kui te mind ei usu, siis pöörduge siinsamas Leo Kunnase poole, pöörduge Alar Lanemani poole. Küsige, kuidas teie kaitseminister Jürgen Ligi uksi paugutas, nõudes ajateenistuse likvideerimist. Jätke see paatos ära! Patte saab kahetseda, on võimalik. Tehke seda! Pingutage nii palju kui võimalik, raputage tuhka pähe, aga ärge kiidelge selle kümneaastase perioodiga, kus te panite kogu Eesti hirmuhigi pühkima – äkki neil õnnestubki riigikaitse lammutada. Lätlased alustavad täna kust? Otsast peale, ajateenistuse taastamisega. Nii et me oleksime samas seisus, ka relvastusele ei jätkuks raha, mitte millelegi. Mida te praalite? Häbenege!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Kas härra minister soovib sõna? Jaa. Härra minister, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud arupärijad! See täiesti meelevaldne jamps, mida siit puldist räägitakse, ei ole kindlasti väärt Riigikogu liikme palka ja kuluhüvitisi. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan neljanda päevakorrapunkti käsitlemise.