Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu (705 OE) esimene lugemine

Läheme edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel" eelnõu 705 esimene lugemine. Ettekandja on kaitseminister Hanno Pevkur. Palun!

Tänan, hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Selle missiooni või sõjalise operatsiooni puhul on rõhk sõnadel "esmakordsel panustamisel". Nimelt, me oleme siin korduvalt selgitanud, miks seda vaja on, ja varasematel aastatel oleme ka põhjendanud ja toonud välja, et me oleme senimaani kasutanud seda parlamendis antud võimalust kolmel korral. Nimelt, aastal 2020 nimetati EUNAVFOR Med/Sofia ümber EUNAVFOR Med/Iriniks, millele me just parlamendi heakskiidu esimesel lugemisel saime. Teine kord oli 2021. aastal, kui tuli kiire vajadus minna Mosambiiki liitlastega koos. Ja kolmas kord oli just nimelt eelmisel aastal, kui oli vaja alustada Punasel merel meresõiduvabaduse tagamist. Me oleme loomulikult iga kord seda meelt, et kui me pikendame, siis me tuleme parlamenti, ja nüüd on see ka täpselt nii olnud. Võib alati küsida, miks kuni 100 tegevväelast. Me oleme ka varasemalt seda selgitanud, et see seondub eelkõige operatsiooniliste vajadustega. Vajaduse korral saaks rääkida, kas on rühm või kaks rühma ja teatud nišivõimed kaasa võtta, kui on vaja, ja staabiohvitserid. See 100 on optimaalne arv, millega just esmakordsel panustamisel võiks arvestada. Loomulikult rõhutan veel korra üle, et lisaks esmakordsele panustamisele on siin ülioluline parlamendi ees üle käia, et see mandaat ei puuduta mitte ühtegi sellist operatsiooni, mis on kuidagi väljaspool Euroopa Liidu, ÜRO või NATO mandaadist. Ehk seda saab rakendada ainult siis, kui liitlased kas ÜRO-s, NATO-s või Euroopa Liidus on ühiselt kokku leppinud, ja mitte ühtegi teist mandaati siia alla ei saa kasutada. Nii on. Ega rohkem selgitusi ei olegi vist praegu anda. Aitäh!

Tänan, hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Selle missiooni või sõjalise operatsiooni puhul on rõhk sõnadel "esmakordsel panustamisel". Nimelt, me oleme varasematel aastatel siin korduvalt selgitanud, miks seda vaja on, põhjendanud ja toonud välja, et me oleme senimaani kasutanud seda parlamendi antud võimalust kolmel korral. Nimelt, aastal 2020 nimetati EUNAVFOR Med/Sofia ümber EUNAVFOR Med/Iriniks, millele me just parlamendi heakskiidu esimesel lugemisel saime. Teine kord oli 2021. aastal, kui tuli kiire vajadus minna koos liitlastega Mosambiiki. Ja kolmas kord oli just nimelt eelmisel aastal, kui oli vaja alustada Punasel merel meresõiduvabaduse tagamist. Me oleme loomulikult seda meelt, et kui me pikendame [missioone], siis me tuleme iga kord parlamenti, ja nüüd on Aspidesega täpselt nii olnud. Võib alati küsida, miks kuni 100 tegevväelast. Me oleme ka varasemalt selgitanud, et see seondub eelkõige operatsiooniliste vajadustega. Vajaduse korral saame rääkida kas rühmast või kahest rühmast. Teatud nišivõimed [saab] kaasa võtta, kui on vaja, ja staabiohvitserid. See 100 on optimaalne arv, millega just esmakordsel panustamisel võiks arvestada. Lisaks esmakordsele panustamisele on siin parlamendi ees ülioluline üle käia, et see mandaat ei puuduta mitte ühtegi sellist operatsiooni, mis on väljaspool Euroopa Liidu, ÜRO või NATO mandaadist. Ehk seda saab rakendada ainult siis, kui liitlased kas ÜRO-s, NATO-s või Euroopa Liidus on ühiselt selles kokku leppinud, mitte ühtegi teist mandaati siin ei saa kasutada. Nii on. Rohkem selgitusi ei olegi vist praegu anda. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Juhtivkomisjonis toimunud arutelu võtab kokku riigikaitsekomisjoni aseesimees Leo Kunnas. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea kaitseminister! Minu ettekanne on aasta-aastalt sarnane, sest olen sama eelnõu ettekandjaks olnud ka Riigikogu juba eelmises ja tänases koosseisus. Sarnaselt varasematele aastatele taotleb valitsus riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel Riigikogu mandaati. Eesmärk on vajaduse korral esmakordne panustamine kuni 100 kaitseväelasega rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni, mis on seotud, ma toonitan, kas NATO, selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitava operatsiooniga. Mingid muud operatsioonid selle klausli alla ei kuulu. Lugupeetud kaitseminister rääkis ka ära need kolm juhtumit, millal me varasematel aastatel oleme riigina seda mandaati kasutanud. Ja iga kord on tegu olnud kõigest mõne kaitseväelase kasutamisega Euroopa Liidu erinevatel operatsioonidel. Seetõttu ma võin öelda, et senise praktika alusel on selline menetlus ennast õigustanud. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimest lugemist koos kaitseminister Hanno Pevkuri, Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Kristjan Mäe ja teiste ministeeriumi ametnikega käesoleva aasta 15. septembri istungil. Eelnõuga on otseselt seotud ka käesoleva aasta 22. septembri riigikaitsekomisjoni istung, mille raames Kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kolonel Erkki Soo ja Kaitseväe peastaabi operatsioonide osakonna ülem kolonel Priit Pikner andsid asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud ülevaate Kaitseväe osalusega välisoperatsioonide piirkondades toimuvast, sealhulgas välisoperatsioonide operatsioonipiirkondade julgeolekuolukorrast ja olukorra hinnangutest. Ehk siis tuletan meelde, et järgmisel aastal on planeeritud rekordiliselt vähe kaitseväelasi operatsioonidele ehk kuus ja pool, see tähendab kuus täisaastat ja üks pooleaastane mandaat. Nii vähe operatsioonidel ei olegi Eesti Kaitseväe ajaloos ühtegi aastat olnud, kus oleks olnud sedavõrd väike osalus, aga see on ka õigustatud praeguse julgeolekuolukorraga, mis nõuab meie tähelepanu siin. Ehk siis riigikaitsekomisjoni konsensuslikud menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon teeb Riigikogule konsensuslikult ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Veel teeb komisjon ettepaneku määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenev kümme tööpäeva. Tänan.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea kaitseminister! Minu ettekanne on aasta-aastalt sarnane, olen sama eelnõu ettekandjaks olnud ka Riigikogu eelmises ja tänases koosseisus [varasematel aastatel]. Sarnaselt varasemate aastatega taotleb valitsus riigikaitseseaduse § 34 lõike 4 alusel Riigikogu mandaati. Eesmärk on vajaduse korral esmakordselt panustada kuni 100 kaitseväelasega rahvusvahelisse sõjalisse operatsiooni, mis on seotud, ma toonitan, NATO, selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhitava operatsiooniga. Mingid muud operatsioonid selle klausli alla ei kuulu. Lugupeetud kaitseminister rääkis ka ära need kolm juhtumit, millal me varasematel aastatel oleme riigina seda mandaati kasutanud. Iga kord on tegu olnud kõigest mõne kaitseväelase kasutamisega Euroopa Liidu erinevatel operatsioonidel. Seetõttu ma võin öelda, et senise praktika alusel on selline menetlus ennast õigustanud. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimest lugemist koos kaitseminister Hanno Pevkuri, Kaitseministeeriumi poliitika planeerimise osakonna juhataja Kristjan Mäe ja teiste ministeeriumi ametnikega käesoleva aasta 15. septembri istungil. Eelnõuga on otseselt seotud ka käesoleva aasta 22. septembri riigikaitsekomisjoni istung, mille raames Kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kolonel Erki Soo ja Kaitseväe peastaabi operatsioonide osakonna ülem kolonel Priit Pikner andsid asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud [infot sisaldava] ülevaate Kaitseväe osalusega välisoperatsioonide piirkondades toimuvast, sealhulgas nende piirkondade julgeolekuolukorrast ja olukorra hinnangutest. Tuletan meelde, et järgmisel aastal on planeeritud rekordiliselt vähe kaitseväelasi operatsioonidele. Kuus ja pool – see tähendab kuus täisaastat ja üks pooleaastane mandaat. Ei olegi Eesti Kaitseväe ajaloos olnud ühtegi aastat, kui oleks olnud sedavõrd väike osalus, aga see on ka õigustatud praeguses julgeolekuolukorras, mis nõuab meie tähelepanu siin. Riigikaitsekomisjoni konsensuslikud menetluslikud otsused. Riigikaitsekomisjon teeb Riigikogule konsensuslikult ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Veel teeb komisjon ettepaneku määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest tulenev kümme tööpäeva. Tänan.

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Järgmiseks avan läbirääkimised. Kõigepealt Varro Vooglaid, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Järgmiseks avan läbirääkimised. Kõigepealt Varro Vooglaid, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

Suur tänu! Nagu juba öeldud, kõnelen ma meie fraktsiooni nimel ja ütlen kohe algatuseks ära, et me ei saa seda eelnõu toetada, sellepärast et meie kindla veendumuse kohaselt on see põhiseadusega vastuolus. Teatavasti Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 3 sätestatud põhimõtte kohaselt võib riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste ja ilmselt laiendusena ka otsuste alusel. Alles see oli, kui juunikuus parlamendis võeti vastu kaks seaduseelnõu, mille mõlemad jättis president välja kuulutamata, kuna need olid, tõepoolest elementaarselt põhiseadusega vastuolus. Ja nüüd me näeme seda, kuidas jätkub pikaaegne praktika, mille kohaselt igal aastal kinnitatakse selline otsuse eelnõu või otsus parlamendilt, mis on samuti põhiseadusega vastuolus. Samas on see praktika saanud ilmselt jätkuda selle tõttu, et erinevalt seaduseelnõudest ei saa Riigikogu otsuste eelnõusid jätta president välja kuulutamata ega õiguskantsler vaidlustada, sellepärast et need ei ole seaduseelnõud. Miks siis on see otsuse eelnõu põhiseadusega vastuolus? Selle kohta ütleb põhiseaduse § 128 lõige 1 selgesõnaliselt, et Riigikogu otsustab Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. See tähendab, et Kaitseväe välismissioonidele viimise kohta peab otsuse langetama Riigikogu. Pidades silmas niisuguste otsuste ülisuurt kaalu ja ka potentsiaalselt väga kaugeleulatuvaid tagajärgi, on see igati õige. See peabki olema parlamendi, mitte valitsuse otsus. Milline regulatsioon on ette nähtud selle eelnõuga 705? Riigikogu annab valitsusele volituse viia Eesti Vabariik 2026. aastal kuni 100 kaitseväelase ulatuses sõjalisele missioonile operatsiooni raames, millesse ei ole varem panustatud ning mis toimub NATO, mõne selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhtimisel. Nii! Seejuures, seda otsust langetades me ei tea, kelle vastu korraldataval sõjalisel operatsioonil peaksime oma Kaitseväega osalema. Me ei tea täpselt, milliste teiste riikidega koos peaksime seda tegema, me ei tea, millisel põhjusel, ja me ei tea ka, millises rollis, samuti me ei tea, kes seda operatsiooni juhiks. Ometi me anname selliseks operatsiooniks siin nõusoleku. Mina väidan, et see on täiesti ühemõtteliselt põhiseaduse § 128 lõikes 1 sätestatuga vastuolus, sellepärast et sisuliselt parlament delegeerib oma otsustusõiguse valitsusele. Põhiseadus ütleb, et sellise otsuse peab langetama parlament, aga parlament otsustab, et me võimaldame selle otsuse järgmise aasta jooksul langetada valitsusel, nagu me oleme lubanud seda teha juba viimased kümme aastat. Aga nii ei tohi teha, sest kui põhiseadusega on ette nähtud teatavad pädevused parlamendile, siis parlament ei tohi seda otsustusõigust edasi delegeerida. Selles mõttes on asi väga tõsine, et me elame ju keerulises julgeolekuolukorras. Nagu ma ka eelmisel aastal siinsamas saalis sarnast eelnõu menetledes küsisin ja nagu me kuulda saime, tegelikult selle otsuse alusel võiks valitsus võtta vastu otsuse osaleda kuni saja kaitseväelase ulatuses sõjalisel missioonil Ukrainas. Mitte miski ei takista selle tegemist. Seda kinnitas eelmisel aastal ka näiteks kolleeg Leo Kunnas, kui ma spetsiifiliselt küsisin. Ma arvan, et seda peavad tunnistama ka kõik teised. Ma ei räägi siin sellest, kas on tõenäoline, et sellele otsusele tuginedes niisugune samm astutakse, ma räägin siin sellest, et see on reaalselt võimalik. Mitte miski seda ei takista. Kui üks NATO liikmesriik algatab sellise missiooni nii-öelda tahtekoalitsiooni raames, siis see eelnõu seda täpselt võimaldab. Nii et pidagem silmas ka kõik, kes seda menetlust siin kuulavad, et selle eelnõuga otsustatakse anda valitsusele õigus minna Ukrainasse sõjalisele missioonile. Veenev ei ole ka argument, et võib-olla tuleb valitsusel tegutseda väga kiiresti ja enam ei jõua parlamendilt vastava otsuse langetamiseks mandaati küsida. Ma palun kolm minutit lisaaega!

Suur tänu! Nagu juba öeldud, kõnelen ma meie fraktsiooni nimel ja ütlen kohe algatuseks ära, et me ei saa seda eelnõu toetada, sellepärast et meie kindla veendumuse kohaselt on see põhiseadusega vastuolus. Teatavasti võib Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 3 sätestatud põhimõtte kohaselt riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste ja ilmselt laiendusena ka otsuste alusel. Alles see oli, kui juunikuus võeti parlamendis vastu kaks seaduseelnõu, mille mõlemad jättis president välja kuulutamata, kuna need olid, tõepoolest, elementaarselt põhiseadusega vastuolus. Ja nüüd me näeme seda, kuidas jätkub pikaaegne praktika, mille kohaselt igal aastal kinnitab parlament sellise otsuse, mis on samuti põhiseadusega vastuolus. See praktika on saanud ilmselt jätkuda selle tõttu, et erinevalt seadustest ei saa Riigikogu otsuseid jätta president välja kuulutamata ega õiguskantsler vaidlustada, sellepärast et need ei ole seadused. Miks siis on see otsuse eelnõu põhiseadusega vastuolus? Põhiseaduse § 128 lõige 1 ütleb selgesõnaliselt, et Riigikogu otsustab Kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. See tähendab, et Kaitseväe välismissioonidele viimise kohta peab otsuse langetama Riigikogu. Pidades silmas niisuguste otsuste ülisuurt kaalu ja ka potentsiaalselt väga kaugeleulatuvaid tagajärgi, on see igati õige. See peabki olema parlamendi, mitte valitsuse otsus. Milline regulatsioon on ette nähtud eelnõus 705? Riigikogu annab valitsusele volituse viia 2026. aastal kuni 100 kaitseväelast sõjalisele missioonile operatsiooni raames, millesse ei ole Eesti Vabariik varem panustanud ning mis toimub NATO, mõne selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või ÜRO juhtimisel. Nii! Seejuures, seda otsust langetades me ei tea, kelle vastu korraldataval sõjalisel operatsioonil peaksime oma Kaitseväega osalema, me ei tea täpselt, milliste teiste riikidega koos me peaksime seda tegema, me ei tea, millisel põhjusel, ja me ei tea, millises rollis. Samuti me ei tea, kes seda operatsiooni juhiks. Ometi me anname selliseks operatsiooniks siin nõusoleku. Mina väidan, et see on täiesti ühemõtteliselt põhiseaduse § 128 lõikes 1 sätestatuga vastuolus, sellepärast et parlament sisuliselt delegeerib oma otsustusõiguse valitsusele. Põhiseadus ütleb, et sellise otsuse peab langetama parlament, aga parlament otsustab, et me võimaldame selle otsuse järgmise aasta jooksul langetada valitsusel, nagu me oleme lubanud seda teha juba viimased kümme aastat. Aga nii ei tohi teha, sest kui põhiseadusega on ette nähtud teatavad pädevused parlamendile, siis parlament ei tohi seda otsustusõigust edasi delegeerida. Selles mõttes on asi väga tõsine, et me elame ju keerulises julgeolekuolukorras. Ma ka eelmisel aastal siinsamas saalis sarnast eelnõu menetledes küsisin [selle kohta]. Ja me saime kuulda, et tegelikult selle otsuse alusel võiks valitsus võtta vastu otsuse osaleda kuni 100 kaitseväelase ulatuses sõjalisel missioonil Ukrainas. Mitte miski ei takista selle tegemist. Seda kinnitas eelmisel aastal ka kolleeg Leo Kunnas, kui ma seda spetsiifiliselt küsisin. Ma arvan, et seda peavad tunnistama ka kõik teised. Ma ei räägi siin sellest, et on tõenäoline, et sellele otsusele tuginedes niisugune samm astutakse, ma räägin siin sellest, et see on reaalselt võimalik. Mitte miski seda ei takista. Kui üks NATO liikmesriik algatab sellise missiooni nii-öelda tahtekoalitsiooni raames, siis see eelnõu seda täpselt võimaldab. Nii et pidagem silmas kõik, kes seda menetlust siin kuulavad, et selle eelnõuga otsustatakse anda valitsusele õigus minna Ukrainasse sõjalisele missioonile. Veenev ei ole ka argument, et võib-olla tuleb valitsusel tegutseda väga kiiresti ja enam ei jõua parlamendilt vastava otsuse langetamiseks mandaati küsida. Ma palun kolm minutit lisaaega!

Kolm minutit lisaks.

Vaatame Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49, mis reguleerib seda, kuidas kutsutakse kokku Riigikogu täiendav istung käimasoleva istungjärgu raames. See ütleb nõnda, et vähemalt kolm päeva enne kavandatava istungi toimumist tuleb see teade välja saata, aga ühtlasi lisab, et kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamisaeg olla lühem. Ehk siis võib kutsuda istungi kokku järgmiseks päevaks või põhimõtteliselt ka samaks päevaks, kui hommikul kutse saata, ma kujutan ette. Vaatame, mida ütlevad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-d 50–52. Seal on öeldud, et erakorralise istungjärgu saab kutsuda kokku etteteatamise tähtajata kas või järgmisel päeval. Me räägime ajast, mis on talvel või suvel ja jääb istungjärkude vahele. Nii et ei ole mitte mingisugust põhjust ka ajalise kammitsetuse tõttu anda valitsusele sellist blanketset volitust ja loovutada parlamendi otsustusõigus. Täiesti sõltumata sellest, kas me arvame, et see on vajalik eelnõu või mitte, ei tohi me ametivandi kohaselt toetada mitte ühegi sellise seaduseelnõu ega otsuse eelnõu vastuvõtmist, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas. See on ka põhjus, miks meie ei saa mitte kuidagi niisuguse praktika jätkamist toetada. Aitäh! Tänan tähelepanu eest!

Vaatame Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49, see reguleerib seda, kuidas kutsutakse kokku Riigikogu täiendav istung käimasoleva istungjärgu raames. See ütleb nõnda, et vähemalt kolm päeva enne kavandatava istungi toimumist tuleb see teade välja saata, aga ühtlasi lisab, et kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamisaeg olla lühem. Ehk siis võib kutsuda selle istungi kokku ka järgmiseks päevaks või põhimõtteliselt ka samal päeval, kui hommikul kutse saata, ma kujutan ette. Vaatame, mida ütleb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-des 50–52. Seal on öeldud, et erakorralise istungjärgu saab kutsuda kokku etteteatamise tähtajata kas või järgmisel päeval, ehk kui me räägime ajast, mis jääb istungjärkude vahele talvel või suvel. Nii et ei ole mitte mingisugust põhjust ka ajalise kammitsetuse tõttu anda valitsusele sellist blanketset volitust ja loovutada parlamendi otsustusõigus. Täiesti sõltumata sellest, kas me arvame, et see on vajalik eelnõu või mitte, ei tohi me ametivandi kohaselt toetada mitte ühegi seaduseelnõu ega ka otsuse eelnõu vastuvõtmist, mis ei ole põhiseadusega kooskõlas. See on ka põhjus, miks meie ei saa mitte kuidagi niisuguse praktika jätkamist toetada. Aitäh! Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Järgmisena Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kolleeg Varro rääkis siin päris õiget juttu, aga ma kutsuks ta osalema meie komisjonis järgmine kord ja informeerima veel kord sellest. Meil ikkagi tuleb kümme päeva vahet esimese ja teise lugemise vahel ja arutame seda teemat ka, on ta siis põhiseaduslik või ei ole põhiseaduslik. Aga vaadates sõjalise vajaduse või kriisivajaduse tõttu ministeeriumi tegevust, ma räägin ka sellest, et seda oleks ikkagi vaja olnud. Me arutame eelnõu, millega antakse 2026 mandaat kasutada vajaduse korral kuni 100 Eesti kaitseväelast rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil NATO, Euroopa Liidu või ÜRO juhtimisel. See samm kinnitab Eesti valmisolekut ja usaldusväärsust oma liitlaste silmis. Eesti on väike riik, kuid meie julgeolek tugineb tugevale koostööle ja vastastikusele usaldusele. Meie liitlased on olnud valmis tulema appi Eestile, kui seda peaks vaja minema. Samu põhimõtteid järgides on õige ja õiglane, et ka meie anname oma panuse rahvusvahelistesse operatsioonidesse, kus kaalul on stabiilsus, rahu ja julgeolek. See eelnõu ei räägi mitte massiivsest vägede liikumisest, vaid paindlikust võimalusest saata välja kuni 100 kaitseväelast. Just see paindlikkus on võtmetähtsusega. Maailm on täis kriise ja konfliktikoldeid, mis võivad väga ootamatult eskaleeruda. Kui meil on mandaat olemas, saab valitsus kiiresti reageerida ja langetada otsuseid ilma liigse bürokraatiata. Oluline on rääkida, et Eesti panus ei ole sümboolne, see on osa tervikust, mis tugevdab meie sõjalisi sidemeid, annab meie kaitseväelastele väärtuslikku kogemust ning aitab hoida Eestit nähtava ja arvestatava partnerina. Rahvusvahelistel missioonidel osalemine kasvatab meie professionaalsust ja usaldusväärsust, mida ei saa mõõta ainult numbrites. Selle otsusega anname sõnumi, et Eesti seisab oma liitlaste kõrval. Me ei oota abi ainult endale, vaid oleme valmis ka ise panustama rahvusvahelisse turvalisusesse. See tugevdab meie enda julgeolekut ja kaitseb meie riiklikke huve. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kolleeg Varro rääkis siin päris õiget juttu, aga ma kutsuks ta järgmine kord osalema meie komisjonis, et informeerida [meid] veel kord sellest. Meil on ikkagi kümme päeva vahet esimese ja teise lugemise vahel. Siis [saame ka] arutada seda teemat, kas on põhiseaduslik või ei ole põhiseaduslik. Aga vaadates sõjalisest vajadusest või kriisivajadusest tulenevat ministeeriumi tegevust, ma [ütlen], et seda on ikkagi vaja olnud. Me arutame eelnõu, millega antakse aastal 2026 mandaat kasutada vajaduse korral kuni 100 Eesti kaitseväelast rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil NATO, Euroopa Liidu või ÜRO juhtimisel. See samm kinnitab Eesti valmisolekut ja usaldusväärsust oma liitlaste silmis. Eesti on väike riik ja meie julgeolek tugineb tugevale koostööle ja vastastikusele usaldusele. Meie liitlased on olnud valmis tulema appi Eestile, kui seda peaks vaja minema. Samu põhimõtteid järgides on õige ja õiglane, et ka meie anname oma panuse rahvusvahelistesse operatsioonidesse, kus kaalul on stabiilsus, rahu ja julgeolek. See eelnõu ei räägi mitte massiivsest vägede liikumisest, vaid paindlikust võimalusest saata välja kuni 100 kaitseväelast. Just see paindlikkus on võtmetähtsusega. Maailm on täis kriise ja konfliktikoldeid, mis võivad väga ootamatult eskaleeruda. Kui meil on mandaat olemas, saab valitsus kiiresti reageerida ja langetada otsuseid ilma liigse bürokraatiata. Oluline on rääkida, et Eesti panus ei ole sümboolne, vaid see on osa tervikust. See tugevdab meie sõjalisi sidemeid, annab meie kaitseväelastele väärtuslikku kogemust ning aitab hoida Eestit nähtava ja arvestatava partnerina. Rahvusvahelistel missioonidel osalemine kasvatab meie professionaalsust ja usaldusväärsust, mida ei saa mõõta ainult numbrites. Selle otsusega anname sõnumi, et Eesti seisab oma liitlaste kõrval. Me ei oota abi ainult endale, vaid oleme valmis ka ise panustama rahvusvahelisse turvalisusesse. See tugevdab meie enda julgeolekut ja kaitseb meie riiklikke huve. Aitäh!

Aitäh! Varro Vooglaid, teie nime tõepoolest mainiti, nii et sõnavõtt kohapealt, palun!

Aitäh! Varro Vooglaid, teie nime tõepoolest mainiti, nii et kohapealt sõnavõtt, palun!

Suur tänu! Kolleeg Vladimir Arhipov esitas üleskutse, et ma võiksin tulla neidsamu seisukohti väljendama ka riigikaitsekomisjoni. Ma muidugi võin hea meelega tulla, kui riigikaitsekomisjoni liikmetel on huvi sel teemal debatti pidada, aga ma mõnevõrra kahtlen sellise sammu mõttekuses. Ma olen neidsamu seisukohti väljendanud ka kahel eelmisel aastal siinsamas suures saalis täpselt samasisuliste eelnõude menetlemisel, nii 2023. aastal kui ka 2024. aastal. Nii et kõik riigikaitsekomisjoni liikmed, ametnikud, samuti kaitseminister ja tema nõunikud on nendest argumentidest muidugi teadlikud, ilma et see oleks midagi mõjutanud. Aga veel kord, kui on soov neid küsimusi lähemalt riigikaitsekomisjonis arutada, siis mina hea meelega sellesse arutelusse panustan ja neid positsioone kaitsen. Muuseas, ma ütlen etteruttavalt ära ka seda, et ma ilmselt ei hakka uuesti samal teemal kõnet pidama, kui järg jõuab tänase päevakorrapunktini 9 ja 11, kus menetletakse otsuse eelnõusid 707 ja 709, aga nende eelnõudega seondub täpselt sama probleem. Seal antakse täpselt samamoodi delegatsiooni alusel otsustusõigus osaleda välismissioonidel valitsusele, olgugi et me ei tea, millistest missioonidest jutt käib ja millistel tingimustel neid ellu viidaks. Nii et ka nende puhul tegelikult ei saa järeldada midagi muud kui seda, et need on põhiseadusega vastuolus ning et selliseid otsuse eelnõusid ei tohiks ükski Riigikogu liige oma ametivandest tulenevalt toetada. Aitäh!

Suur tänu! Kolleeg Vladimir Arhipov esitas üleskutse, et ma võiksin tulla neidsamu seisukohti väljendama ka riigikaitsekomisjoni. Ma muidugi võin hea meelega tulla, kui riigikaitsekomisjoni liikmetel on huvi sel teemal debatti pidada, aga ma mõnevõrra kahtlen sellise sammu mõttekuses. Ma olen neidsamu seisukohti väljendanud ka kahel eelmisel aastal, nii 2023. aastal kui ka 2024. aastal, siinsamas suures saalis täpselt samasisuliste eelnõude menetlemisel. Nii et kõik riigikaitsekomisjoni liikmed, ametnikud, samuti kaitseminister ja tema nõunikud on nendest argumentidest muidugi teadlikud, ilma et see oleks midagi mõjutanud. Aga veel kord, kui on soov neid küsimusi riigikaitsekomisjonis lähemalt arutada, siis mina hea meelega sellesse arutelusse panustan ja neid positsioone kaitsen. Muuseas, ma ütlen etteruttavalt ära ka selle, et ma ilmselt ei hakka uuesti samal teemal kõnet pidama, kui järg jõuab tänaste päevakorrapunktideni 9 ja 11, kus menetletakse otsuse eelnõusid 707 ja 709, aga nende eelnõudega seondub täpselt sama probleem. Seal antakse täpselt samamoodi delegatsiooni alusel valitsusele otsustusõigus osaleda välismissioonidel, olgugi et me ei tea, millistest missioonidest jutt käib ja millistel tingimustel neid ellu viidaks. Nii et ka nende puhul tegelikult ei saa järeldada midagi muud kui seda, et need on põhiseadusega vastuolus ning et selliseid otsuse eelnõusid ei tohiks ükski Riigikogu liige oma ametivandest tulenevalt toetada. Aitäh!

Aitäh! Kahjuks vastusõnavõtule vastusõnavõttu teha ei saa, sest puldis Varro teie nime ei maininud. Oleme läbirääkimised lõpetanud. (Saalist räägitakse.) See oli vastusõnavõtu ajal, aga vastusõnavõtule vastusõnavõttu enam teha ei saa. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 705 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 8. oktoober kell 17.15. Oleme seitsmenda punkti läbinud.

Aitäh! Kahjuks vastusõnavõtule vastusõnavõttu teha ei saa, sest puldis Varro teie nime ei maininud. Sellega oleme läbirääkimised lõpetanud. (Saalist räägitakse.) See oli vastusõnavõtu ajal, aga vastusõnavõtule vastusõnavõttu enam teha ei saa. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 705 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 8. oktoober kell 17.15. Oleme seitsmenda punkti läbinud.