Arupärimine inimese seksuaalsust puudutavate õppeainete ning sellega seonduvalt vanemate õiguste kohta (nr 616)

Liigume edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikme Varro Vooglaiu 21. veebruaril 2024 esitatud arupärimine inimese seksuaalsust puudutavate õppeainete ning sellega seonduvalt vanemate õiguste kohta. See kannab numbrit 616, vastab haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärija Varro Vooglaiu, et antud arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustada. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Hea minister! Üldprintsiip, millest peaks juhinduma, on muidugi see, et kõige seksuaalsusega seonduva õpetamine või käsitlemine laste puhul peaks kuuluma perekonna vastutusvaldkonda. See ei ole üleüldse riigivõimu ülesanne selliste küsimustega tegeleda. Paraku näitab teiste riikide kogemus, et niinimetatud LGBTQ‑ideoloogia tungimisega riikide seadustesse kaasneb ka vastavasisuline õpe koolides ja lasteaedades, mis sellest lähtuvaid hoiakuid normaliseerib. Vanemad, kes ei soovi, et nende lastele õpetatakse sellisest ideoloogiast kantud nägemust inimese seksuaalsusest, abielust ja perekonnast, üldisemalt inimeseks olemisest, vajavad seetõttu selgeid garantiisid, et nende põhiseaduslikud õigused on rahuldavalt tagatud. Nagu öeldud, see on vanemate õigus selliseid asju oma lastele õpetada. Paljude lapsevanemate kindla veendumuse kohaselt on seksuaalkasvatuse programmid lapsi kahjustavad. Need seksualiseerivad lapsi, hävitavad nende loomuliku häbelikkuse ja sellest lähtuva ettevaatlikkuse ning püüavad asendada moraalinormid isikliku naudingu otsimisega. Eestis on inimese seksuaalkasvatusega seotud teemad olnud seni põimitud inimeseõpetuse ainekavasse ja sõltub palju koolist, kuidas seda õpetatakse. Küsimus muutub teravamaks sedamööda, kuidas kasvab surve koolidele tuua õppekavasse sisse seksuaalkasvatus. Seda käsitletakse ka teiste õppeainete raames. Näiteks sellest õppeaastast on Pelgulinna gümnaasiumi ainekavas valikmoodul "Inimene ja seksuaalsus". Selle koostaja ning õpetaja Kristina Birk-Vellemaa esines hiljuti Eesti Rahvusringhäälingu noortesaates "Nova", kus ta rääkis teismelisele saatejuhile, et meie sooline identiteet ei ole nii must-valge, et inimesed jaotuvad sooliselt meesteks ja naisteks, pigem on see päris kirju, ning see olevat normaalne. Sooideoloogia valedel, mille kohaselt inimese sugu on sotsiaalne konstruktsioon ning inimesed võivad oma sugu muuta, võivad laste ja noorte jaoks olla eriti rängad tagajärjed. Nii Lääne-Euroopa riikides kui ka USA-s on täheldatud soosegaduses meditsiinilist sekkumist otsivate laste ja noorte arvu plahvatusliku kasvu. Näiteks Londoni Tavistocki kliinikus, kus tegeleti laste ja noorte soosegadust tunnustava "raviga", tõusis patsientide arv 2015. ja 2020. aasta vahel 400%. Selles olukorras on mitmed meditsiiniorganisatsioonid maailmas andnud välja hoiatusi soosegaduse kergekäelise tunnustamise vastu, viidates tõsistele ohtudele, mida meditsiiniline sekkumine laste vaimsele ja füüsilisele tervisele kaasa toob. Prantsuse Meditsiiniakadeemia hoiatas 2022. aastal puberteedi blokeerijate kasutamise eest, tuues välja, et soosegadus noorte seas on epideemiasarnane. Samamoodi on Rootsi, Soome ja Norra andnud ametlikke hoiatusi puberteedi blokeerijate, vastassugupoole hormoonide ja soosegaduses noortele tehtavate lõikuste vastu, kummutades väited, et selliste meditsiiniliste sekkumiste põhjenduseks võib leida alust teadusuuringutest. Ka Suurbritannia terviseeksperdid on leidnud, et tõendid pöördumatute mõjudega medikamentide ohutuse kohta ei ole olnud usaldusväärsed. Üha enam on tõendeid selle kohta, et puberteedi blokeerijad ja vastassugupoole hormoonid põhjustavad pikaajalisi terviseprobleeme, nagu pöördumatu viljatus, luude kasvu kahjustumine ja muu selline. Seda on nüüdseks tunnistanud teiste hulgas ka Ameerika Lastearstide Akadeemia. Ent kõige kõnekamalt paljastab sooideoloogia valesid kasvav põlvkond noori, kes nõuavad nende soosegadust õhutanud ja tunnustanud arstide ja seadusandjate vastutusele võtmist. Kõike eespool öeldut arvesse võttes on hädavajalik tõkestada sooideoloogia ning seda normaliseeriva seksuaalkasvatuse levikut koolides, samuti meedias ja mujal avalikus ruumis. Seksuaalkasvatus, nagu öeldud, ei ole riigi ülesanne üleüldse. Küll aga on riiklikul tasandil kohane julgustada nii perekondades kui ka koolides ja lasteaedades andma edasi väärtusi ja kasvatama voorusi, mis on terve, truu ja harmoonilise abielu ja perekonna aluseks. Sellega seonduvalt oleme esitanud proua ministrile kolm küsimust. Ma loodan, et te loete need ette, enne kui vastate. Nende kõigi keskmes on see, kuidas Eestis kavatsetakse lapsi selle haiglase ja neid selgelt kahjustava ideoloogia eest kaitsta, et see ei murraks endale teed läbi lasteaedade ja koolide. Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Kristina Kallase, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 616. Palun!

Ma tänan! Ma tänan ka selle väga huvitava teema püstituse eest, sest meil ei ole vist selle üle tegelikult pikemat arutelu olnud ja täna on see võimalus siin olemas. Kui me räägime Eestis nii-öelda seksuaalkasvatusest, siis meil ei ole eraldi õppeainet nimega "seksuaalkasvatus". Meil on sotsiaalteaduste või sotsiaalainete valdkond, mille sees on kolm õppeainet: ajalugu, ühiskonnaõpetus ja inimeseõpetus. Need on nii põhikooliastmes kui ka gümnaasiumiastmes. Inimeseõpetus on see õpetus, mille aine raames muu hulgas kõikvõimalike muude teemade kõrval käsitletakse ka seksuaalkasvatust. Inimeseõpetuse põhikooli ainekava sõnastab selle nii, et inimeseõpetus on õppeaine, kus õpitakse tervise, seksuaalhariduse, suhete ja riskikäitumise teemasid, selleks et neid käsitleda ja aidata noorel mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse ja nende mõju temale, tema valikutele ning seeläbi tema tervisele ja toimetulekule. Seksuaalkasvatuse peamine fookus meie põhihariduse õppekavas on noore inimese enda tervise ja oma tervisekäitumise teadlikkuse kasvatamine ja sellest tulenevate riskide teadvustamine ja vastutuse võtmine. See on tegelikult see, mis on riiklikus põhikooli õppekavas sõnastatud. Terviseõpetuse õpitulemuste väljavõte on selline, et noor, kes on omandanud teadmised inimeseõpetuses, teab muu hulgas, et inimesed erinevad rahvuse, soo, vaimse ja füüsilise suutlikkuse ning vaadete ja usutunnistuse poolest. Ja noor on nende erinevuste suhtes salliv. Noor teab, et ühiskond kaitseb laste tervist ja heaolu ka seadustega. Ta kasutab terviseinfo saamiseks teaduspõhiseid allikaid ja spetsialistide abi, väärtustab positiivseid suhteid, nende loomist ja hoidmist, mõistab ja aktsepteerib inimliku läheduse avaldumise erinevaid viise, mõistab ja aktsepteerib seksuaalse arengu individuaalsust, seksuaalse identiteedi erinevaid avaldumisvorme ja seksuaalõigusi, mõistab füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise vastastikust seost ja neid mõjutavaid tegureid, mõistab eluviisi, keskkonna ja pärilikkuse mõju tervisele ning tervisliku eluviisi ja turvalise käitumise tähtsust igapäevaelus. Ka väärtustab ta partnerite vastutustundlikku käitumist seksuaalsuhetes ja oskab leida infot seksuaaltervist puudutavate küsimuste kohta. Nagu te näete, suur osa nendest õpiväljunditest ja sellest fookusest inimeseõpetuses on seotud sellega, et tänapäeva lapsed eksisteerivad väga intensiivses keskkonnas, mis nende ümber on. Selles on ka väga palju seksuaalsust ja seksualiseeritust. See info on nendest noortest inimestest praktiliselt ühe telefonikliki kaugusel. See ei ole enam kuskile taha kappi peidetud ja neile kättesaamatu, infokülluse ühiskonnas on see kõik praktiliselt ühe kliki kaugusel. Sellises ühiskonnas eksisteerimiseks on nii oma vaimse tervise kui ka füüsilise tervise, tervislike paarisuhete ja ka harmoonilise abielu seisukohalt väga oluline teadvustada oma seksuaalkäitumise tagamaid, vastutust ja selle mõju tervisele. See on see, millele meie inimeseõpetuse õppekava keskendub ja millele keskendub ka gümnaasiumi oma. Meil on kohustus lapsi ette valmistada selleks, et nad suudaksid suhestuda ühiskonda, arendada positiivset minapilti, arendada positiivseid suhteid, sealhulgas ka positiivseid paarisuhteid ja tegelikult täpselt samamoodi arendada ka armastust täis suhteid väga erinevates suhtevormides. Ma pean siin silmas nii lapse, lapsevanemate, õdede-vendade, perekonnasiseste armastussuhete kui ka täiskasvanueas paarisuhete puhul. Vastan nüüd otseselt teie küsimustele. "Kuidas on tagatud, et lapsi ja noori vaimselt ja füüsiliselt kahjustav sooideoloogia ei levi lasteaedades ja koolides ning et lastele tagatakse selle eest kohane kaitse?" Lastele tagatakse kaitse teadlikkuse kasvatamisega. [Neile antakse teadmisi], kuidas tegelikult oma positiivset minapilti kujundada, kuidas tervislikult seksuaalsuhetes käituda ja kuidas üldse positiivseid paarisuhteid arendada. Sotsiaalsete oskuste arendamine on koolis väga oluline. Mina ei tea, aga võib-olla teil on kuskilt näiteid, milline täpselt see kahjustav sooideoloogia on, mida Eesti lasteaedades levitatakse. Meil ei ole täna sellist olukorda, et meil oleks lapsi ja nende lapseidentiteeti kahjustavat tegevust lasteaedades ja koolides. Vastupidi, õppekava ja õpetajate töö, mis on seotud inimeseõpetuse tundidega, on valdavalt seotud positiivse minapildi kujundamisega iga lapse jaoks, et ta suudaks iseennast ka täiskasvanueas toetada. Teine küsimus: "Kuidas on tagatud lapsevanemate täpne ja õigeaegne informeeritus selle kohta, mida nende lastele koolis õpetatakse seonduvalt inimese seksuaalsuse, abielu ja perekonnaga?" See on tagatud sellega, et igal koolil on oma õppekava, igal koolil on ka ainekavad ja need peaksid olema kooli kodulehel kättesaadavad. Õpetajad kirjeldavad neis, mida see kool nende sotsiaalteaduste valdkonna ainekavades lastele õpetab. Kolmas küsimus: "Kuidas on tagatud vanemate põhiseaduslik õigus olla oma laste hariduse küsimuses otsustajad ning vajadusel eemaldada oma lapsed tundidest, mis seda õigust riivavad?" Vanemate õigus, põhiseaduslik õigus tagada oma lastele kvaliteetne haridus ja tagada seda, et laste õigused on kaitstud, on täpselt samasugune õigus, nagu on põhiseaduses õigus lapsel saada haridust. Põhiseadus ütleb oluliselt laiemalt seda, millised on lapse hariduse saamise õigused. Paragrahv 37 ütleb, et igaühel on õigus haridusele. Ja meil on riiklikult kokku lepitud õppekava, mille alusel tegelikult haridust lastele antakse. Sedasama haridust riikliku õppekava alusel annavad nii munitsipaalkoolid, riigikoolid kui ka erakoolid ja selles riiklikus õppekavas on ka need asjad, millest ma täna rääkisin, inimeseõpetuse õpiväljundid, kokku lepitud. Nii et see on see, kuidas lapsele tagatakse õigus saada haridust ja saada koolis positiivseid – ma veel kord rõhutan, positiivseid – sotsiaalseid oskusi ja minapildi kujundamise kogemust.

Aitäh, austatud minister! Teile on vähemalt kaks küsimust. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tervise Arengu Instituut on välja andnud raamatu "Koolieelses eas laste seksuaalkasvatus: keha, tunded ja turvalisus. Metoodiline materjal lapse seksuaalse arengu toetamiseks". Toon mõned näited raamatus olevatest harjutusest. "Mängite sõbraga koos tema kodus. Olete tema toas. Ta näitab sulle oma nokut. [---] Mängige olukord iga kord mõne lapsega läbi. Võtke enda peale initsiatiivi haarava täiskasvanu või lapse osa." Lehekülg 101. Neid näiteid on seal veel. Ja kõige lõpuks veel räägitakse olukordadest, kus lapsed peaksid arutlema, mis soost nad on. Mina leian, et lapsevanemalt võetakse lapse nii varases eas seksuaalkasvatusega ära turvatunne, nad ei tea, kas laps on kokku puutunud seksuaalpedagoogiga või perverdiga. Kas te peate õigeks, et nii varases eas tegeldakse selle küsimusega?

Aitäh küsimuse eest! Te tõite näite olukorrast, kus selle mängu ja selle olukorra on initsieerinud mitte täiskasvanu, vaid selle on initsieerinud lapsed ise, eks ole. Sellises … (Keegi ütleb midagi saalist.)

Palun vaikust saalis!

… olukorras, kus selle mängu on initsieerinud lapsed ise, on küsimus täiskasvanu rollis: millist rolli täidab sellises olukorras täiskasvanu? Kuidas täiskasvanu saab antud olukorras toetada last, et temal oleks positiivne enesepilt selles olukorras, mis seal kujuneb, et ei oleks võimalikke traumasid ega muid võimalikke negatiivseid emotsioone, mis on selle olukorraga tekkinud? See on juhis täiskasvanutele sellistes olukordades käitumiseks, see ei ole juhis täiskasvanule selliste olukordade initsieerimiseks. Need on väga erinevad asjad siiski.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Te oma vastuseid ette kandes esitasite küsimuse, milline see kahjustav sooideoloogia siis on. Väga lihtne on sellele küsimusele vastata: kahjustav sooideoloogia juhindub lastele sellise väärettekujutuse tekitamisest, nagu oleks inimesel võimalik oma sugu muuta ja nagu oleks sugusid üleüldse rohkem kui kaks. Te rääkisite seda, et kooliõpe peab lähtuma teaduslikest alustest, olema teaduspõhine. Need mõlemad väited on radikaalselt ebateaduslikud, radikaalselt teadusega vastuolus. Sugusid on kaks: on meessugu ja on naissugu, rohkem sugusid ei ole. Ja teaduslik fakt on see, et mitte keegi ei saa mitte kunagi oma sugu muuta. Minu küsimus teile ongi see: kuidas lapsi sellise valetamise ja sellise valedele rajatud ideoloogilise programmi indoktrineerimise eest koolides kaitstakse? On ju õige, te olete minuga nõus, et peab kaitsma lapsi valetamise ja nende eksitamise eest? Ja see on valetamine ja eksitamine.

Aitäh selle küsimuse eest! Vot nüüd ongi see baaseeldus või baaslähtepunkt meil teiega erinev. Te tõite näiteks, et on olemas meessugu ja naissugu. Need on bioloogilised sood. Need on bioloogilised sood ja nende puhul muuseas on olemas tegelikult ka vahepealne variant. Ka bioloogiliselt on olemas teisi variante. Aga ütleme nii, et 99% elanikkonnast on bioloogiliselt selles kahes sookategoorias. Aga täiesti eraldi on siiski olemas inimese enda minapilt – see, mis tal kujuneb, kellena ta iseennast tunneb, ehk inimese identiteet. Inimese identiteet võib olla ja reeglina on bioloogilise sooga üks ühele seotud, aga ei pruugi kõikides olukordades olla üks ühele sooga seotud. Ei pruugi! See, et inimese identiteet, tema enda arusaam ja minapilt temast endast ei ole seotud tema bioloogilise sooga, ei ole laialt levinud. See ei ole massiline, aga selliseid olukordi on. Ja kui ühiskonnad on läbi sajandite reageerinud sellele eitavalt ehk inimestele on keelatud enese identiteedi määratlus ning neile on öeldud, millise identiteedi määratlusega nad olema peavad, siis see on tekitanud nendes inimestes väga suuri negatiivseid kogemusi elus tervikuna. Selle tulemusena on olnud suitsiide, on olnud väga palju ebaõnnestunud elusid sellest tulenevalt, et inimese enda identiteeti eitatakse. Eitatakse identiteeti, mis sellel inimesel on. Ja siin on meil teiega väga erinev arusaamine sellest, kas inimese identiteet on üks ühele seotud tema bioloogilise sooga ja peabki nii olema ja kõik muud identiteedi variatsioonid on inimesele keelatud või tegelikult inimene on vaba otsustama, nii nagu iga riik on vaba otsustama suveräänselt oma identiteedi ja oma olemise üle. Nii et siin on meil tõenäoliselt eri arvamus.

Protseduuriline küsimus, Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Ma lihtsalt mõtlesin küsida teie käest, lugupeetud istungi juhataja, et kui Eestis koolides ja lasteaedades peaks valitsema selline mõistusevastane ideoloogia, nagu proua haridusminister praegu meile jutlustas, siis kas meil siin saalis ka valitseb selline mõistusevastane ideoloogiline programm. Kui mina näiteks identifitseerin ennast presidendina, minu minapilt on lihtsalt see, et ma olen Eesti Vabariigi president, olgugi et ma tegelikult ei ole, kas ma võiksin näiteks seal loožis istuda, presidendi loožis? Või kui ma identifitseerin ennast peaministrina, kas ma võiksin minna praegu sinna istuma, või kui ma identifitseerin ennast Riigikogu esimehena, äkki ma võin ise natukene seda istungit juhatada? Või siin see päris ei läheks läbi? Kuidas sellega on meil?

Aitäh selle protseduurilise küsimuse eest! Kas te võite minna ja istuda presidendi looži maha? Ei või, sest meil on kombeks üks president korraga ja meil on vabariigi president Alar Karis, mitte Varro Vooglaid. Vähemalt tänaseni. Helle-Moonika Helme, palun!

No siin läks diskussioon päris huvitavaks. Aga mis siis, kui Varro Vooglaid ütleb selle peale näiteks, et vabandust, kui ma seda ei saa, siis ma muutun suitsiidseks. Mis siis saab? Aga küsimus ministrile on selline. Pärast abielu väärastamise seaduse vastuvõtmist on LGBTseltskonnale ja nende huvi kaitsjatele tee haridusasutustesse ja üldse meie laste lähedusse valla. Te olete ise ka öelnud, kui me oleme küsinud, mis siis saab meie haridusasutustest, et teate, koolid peavad täitma seadust. Ja mis puutub erakoolidesse, sellesse, et äkki meie lapsed oleks seal veel kaitstud, siis te olete öelnud, et erakoolid võivad rahastusest ilma jääda, kui nad seadust ei täida ehk ei õpeta abielu väärastamise vaimus. Ja ma küsingi: on teil ettekujutus, kas te saate meile öelda, mis siis nende haridusasutustega ette võetakse, kus pärast abielu väärastamise seaduse vastuvõtmist seda seadust ei täideta?

Aitäh küsimuse eest! Ma lihtsalt vastan Varrole, kasutan seda võimalust: amet ei ole identiteet. Kui inimene hakkab enda identiteeti siduma juba mingi ametiga, siis ma arvan, et tal on elus väga raske. (Naerab.) Selles mõttes soovitan ametit ja isiku identiteeti lahus hoida. Sa täidad mingit ametit, aga selles ametis ei ole sa identiteedi poolest president. Sa oled ikkagi konkreetselt inimene, kellel on väga selge oma identiteet. (Saalist öeldakse midagi.) Kui juba seostatakse enda identiteeti mingi konkreetse ametiga, siis on natuke liiga kaugele see asi läinud. Vastates teisele küsimusele ütlen, et koolid ei saa õppekavas õpetada lastele vastupidist sellele, mis tegelikult ühiskonnas eksisteerib ja toimub. Lastele ei tohi valetada. Ei tohi valetada, et meil ei ole samasoolisi abielupaare, et samasooline perekond ei eksisteeri, et see on mingi väärastunud vorm. See on lapsele valetamine, see on tema eest sotsiaalse reaalsuse, ühiskondliku reaalsuse varjamine ja see on vale. See on lihtsalt vale, et laps kasvab üles vale arusaamisega sellest, mis on tegelikult ühiskonnas seadustega normistatud, mis on ühiskonnas kehtiv või mittekehtiv norm. (Saalist püütakse kommenteerida.) Me ei saa lastele valetada, me ei tohi lastele valetada.

Head ametikaaslased, te saate ju väga selgelt aru, et ärge palun segage vahele. Siin käib kogu aeg mingi selline pobisemine. No ei saa niiviisi. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Proua minister! No nüüd te hakkasite siin küll juba pehmelt öeldes päris huvitavat juttu rääkima. Ja lõpuosa kohta ma pean ütlema, et te olete osav demagoog. Aga olles objektiivne – eks me kõik siin saalis oleme võimelised säärast juttu hästi keerutama. Aga tegelikult on täna ju palju niinimetatud vilepuhujaid, kes tulevad just sellest [tendentsist]. Noh, Ameerikas on see läinud täiesti ülekäte, on mingisugused nagu satanistlikud inimvihkajate sektid, mingid gender‑affirming‑kliinikud. Noh, arsti esimene suunamine puberteediealiste puhul ongi: su mure on selles, et sa oled valet sugu. Ja siis need laste lõikamised, [et nad oleksid] "õigest" soost ... Sellega ei saa kuidagi nõus olla ja tegelikult lapsi ju peaks selle eest kaitsma. Kuidas me takistame sellise Ameerika kultuuri kiiret siia eksportimist?

Aitäh! No te tõite ikkagi väga äärmusliku näite, kus käitutakse reaalselt mitte lapse huvidest lähtuvalt, vaid last kahjustavalt. Kui käitutakse last kahjustavalt, siis ükskõik, mis alustel see tegevus on, see on seadusvastane. Last kahjustavat tegevust ei saa mitte kuidagi keegi aktsepteerida mitte mingisuguse ideoloogiaga. (Saalist öeldakse midagi.) Selles mõttes, et kui me räägime …

Head ametikaaslased! Ei ole nii, et te küsite, minister vastab, teile sobib või ei sobi see vastus, teie tulete sisse. Ei saa nii tulla sisse! On küsimus, on vastus – väga selge! Küsimus algab, küsimus lõpeb, vastus algab, vastus lõpeb. Palun ministril vastata.

Aitäh! Ma saan aru, et me oleme ikkagi teiega ühel nõul selles, et kui tegevus, ükskõik millises vormis ta toimub, on last kahjustav tegevus, on lapsele traumeeriv ja tekitab lapsele väga pikaaegseid kahjustusi, nii tema emotsionaalsele, vaimsele tervisele kui ka füüsilisele tervisele, siis see on seadusvastane ja sellist tegevust ei tohi lubada mitte kuskil. Aga mitte kuskil ei ole tõestatud seda, et kui me toetame lapse positiivse minapildi arengut, et see on last kahjustav tegevus. Siin meil põhimõtteliselt lähevadki [arusaamad lahku]. Kui teie leiate, et on olemas bioloogilisele soole vastavalt ainult kaks sotsiaalset sugu, et ainult need eksisteerivad ja muid variatsioone muust identiteedist pole olemas, siis see on koht, kus meil on teiega lihtsalt eriarvamused ja me tõenäoliselt nendele eriarvamustele ka jääme.

Austatud minister, ma tänan teid! Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Ma näen, et te olete oma uude ametisse jõuliselt sisse elanud ja loote siin päris kenasti korda saalis. Aga enne, kui te tulite, oli teie ametikaaslane Toomas Kivimägi siin puldis ja tema eesistumise ajal me läksime siin ausalt öeldes natukene sellisele saal-pult debateerimisele. See ei väljunud sugugi hea maitse piiridest ega ka kontrolli alt. Sest vaadake, kui ettekandja ütleb midagi, millega üldse nõus olla ei saa, siis selline väike eneseväljendus võiks olla lubatud. Võib-olla teil on teinekord aega, vaadake, kuidas toimuvad parlamendi istungid Soomes või näiteks Kanadas, ja neid riike on tõenäoliselt veel. Need on tsiviliseeritud riigid, kelle hulka me ennast ka loeme kuuluvaks. Seal vastaspool avaldab tõepoolest väga häälekalt oma arvamust, kui talle teise poole arvamus kas ei meeldi või ta ei saa sellest aru.

Aitäh! Ma sain teie protseduurilisest küsimusest aru, et midagi on valesti. Vastus teile on järgmine. Ma siiski arvan, et parlament on suhteliselt konservatiivne oma reeglite poolest. Ma lähtun nendest reeglitest, mida on mulle õpetatud 2007. aastast. Ja need reeglid on olnud lühidalt sellised, et parlamendis, siin Riigikogus, me vahele ei sega. Ja ma arvan, et sellest võiks Eesti Riigikogu lähtuda. Ja õnneks me elame Eestis ja oleme Eesti Riigikogus, mitte kusagil mujal. Igaüks teeb oma traditsioone ju ise. Protseduuriline küsimus, Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Kõigepealt võib-olla siis protseduuriline vabandus. Nagu ka minister Riisalo siin täna puldist ütles, et ta libastus, sest ta on inimene, ja mul ka see vahelehõige tuli sellepärast, et ma olen inimene ja lihtsalt emotsionaalselt reageerisin. Aga mu protseduuriline küsimus on selle kohta. Meil on siin kõigil need kollased raamatud, kus on see meie protseduurika kirjas. Minister, kes oli siin õige mitmes päevakorrapunktis puldis ja tegelikult rääkis minu jaoks täiesti arusaadavat ja sellist nagu tervemõistuslikku juttu, läks nüüd lõpus ikkagi uuskeele peale üle. Tulid mingisugused sellised terminid nagu "positiivne minapilt" ja "sotsiaalne sugu", mis on kuidagi bioloogilisest soost lahus, ja nii edasi. Võib-olla te juhatuses võtate aruteluks, et anda välja ka selle uuskeele sõnastik. Kui ministrid tulevad siia oma linnukeelt rääkima, siis meil oleks olemas mingisugune referentsmaterjal, mille abil vähemalt püüda aru saada, kuhu nad sihivad ja mida nad peidavad nende uuskeele terminite taha.

Aitäh! No antud juhul see ei ole protseduuriline küsimus. Aitäh, Helle-Moonika Helme, et te enda teise protseduurilise küsimuse maha võtsite! Nüüd ma avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli arupärija Varro Vooglaiu. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ma arvan, et täna selle arupärimise arutamise kõige väärtuslikum osa ongi see, et me näeme, et meil on haridus- ja teadusminister, kelle enda mõttemaailm on sügavalt ebateaduslik. Sügavalt ebateaduslik! Ja see ei ole mingisugune peen rafineeritud hinnang minu poolt, vaid see on lihtsalt elementaarne fakt. Teaduslik tõsiasi on see, et sugusid on kaks, mingisugust vahepealset sugu ei ole olemas. Tõsi, eksisteerib anomaaliaid, eksisteerib väärarenguid, täpselt nagu eksisteerib seda, et mõni laps sünnib kolme jalaga või kolme käega. See ei tähenda, et inimesed on nii kahekäelised kui ka kolmekäelised, eks. Inimene on ikka kahekäeline olend, väärarengutest hoolimata. Ja samamoodi soolisuse mõttes teaduslik fakt, teaduslik tõsiasi, mida ei ole võimalik ümber lükata, on see, et inimesed sooliselt jaotuvad kaheks, on kaks sugu, meessugu ja naissugu. Ometi meil on teadus- ja haridusminister – haridus- ja teadusminister, ma rõhutan –, kes ei saa nii lihtsatest asjadest aru. Ja see ongi see, mida nimetatakse ideoloogiliseks pimestatuseks, ideoloogia hakkab asendama reaalsust. Ja selle asemel, et rääkida asjadest nii, nagu need on, hakatakse rääkima mingisugustest ideoloogilistest pettekujutelmadest reaalsuse pähe. Neid hakatakse esitlema reaalsuse pähe. Nüüd, minister küsis nii-öelda retooriliselt, et milline siis on see lapsi kahjustav sooideoloogia. Ma juba vastasin oma küsimust sõnastades. See ongi see ideoloogia, mis räägib sellest, et sugusid on rohkem kui kaks ja et inimene saab oma sugu muuta. Sellist haiget valet lastele räägitakse lastele nii meedia kaudu, meelelahutuse kaudu kui ka lasteaedades mingite lollakate lasteraamatute kaudu, samuti koolides külvatakse lastesse oma identiteediga seonduvat segadust, mis viib neid saatuslike vigadeni, nii et nad hakkavad otsima võimalust soo muutmiseks, kuigi sugu ei saa keegi muuta. See on lihtsalt teaduslik fakt, tõsiasi. Juba kromosoomilisel tasandil on inimesed mehed või naised, ükskõik kui palju sa lased ennast mutileerida, lõikuda – see ei tähenda, et sa muudad oma sugu. Täpselt nagu liiki ei saa muuta, keegi ei saa lasta ennast lõigata ahviks, koeraks või kaameliks. See ei ole lihtsalt võimalik. Sa võid endale ette kujutada, et minu identiteet on see, et ma olen kass. Täpselt nagu mina võiksin endale ette kujutada, et minu identiteediks on see, et ma olen naine. Aga see ei tähenda, et ma seda olen. See on lihtsalt see, et mul identiteet on lahus reaalsusest. Ja üldjuhul need inimesed, kellel on identiteet lahus reaalsusest, on pandud tavaliselt hullumajja. Kui inimene mõtleb, et ta on Napoleon näiteks, käib ringi ja räägib kõigile, et tema on Napoleon ja miks keegi sellest aru ei saa, no siis tuleb teda aidata, siis tuleb teda ravida, et ta saaks terveks, et tema arusaamine sellest, kes ta on, oleks kooskõlas sellega, kes ta päriselt on. Mitte nii, et hakkamegi ütlema, et jaa, oleme nüüd sallivad ja toetavad ja kui tal on see positiivne minapilt, kui ta peab ennast Napoleoniks, siis tuleb temasse suhtuda kui Napoleonisse. Seal on lihtsalt hullumeelsuse normaliseerimine, kui me nii teeme. Ja sellel ei ole mitte midagi pistmist teadusliku maailmapildiga. Nüüd, mõelge selle peale. Ma küsisin naljaga pooleks, et kui mina identifitseerin ennast peaministrina, miks siis mind ei tunnistata peaministrina, miks ma ei või istuda valitsuse looži, ja kui ma identifitseerin ennast presidendina, miks ma ei või istuda presidendi looži. Ja selle peale minister ütles mulle, et amet ei ole midagi sellist, millega saab ennast identifitseerida. Aga sugu ka ei ole. Küsimus ei ole selles, millega saab ennast identifitseerida ja millega ei saa, vaid küsimus on selles, et sa ei saa ennast identifitseerida sellega, mis lihtsalt ei vasta tõele. Selles on asi. Mitte kuidagipidi ei ole vähem loogiline või vähem mõistuspärane identifitseerida ennast, ma ei tea, presidendi ametiga, olemata president, kui ennast identifitseerida naisena, olemata naine. Täpselt sama mõistusvastane oleks mul identifitseerida ennast näiteks 2.30 pika mehena, kui kõik näevad, et ma olen, ma ei tea, 188 sentimeetrit pikk. No ei ole lihtsalt! Fakt on see, et sa ei ole 2.30 pikk – tee, mis tahad! Täpselt sama mõistusevastane oleks mul ennast identifitseerida mustanahalisena. Et minu identiteet on see, et ma olen afro…, mis see on siis, negriidse rassi esindaja. No ei ole! No ei ole! Aga ma identifitseerin ennast sellisena – no väga kahju, aga see ei vasta lihtsalt tõele. Või kui ma identifitseeriks ennast näiteks 15-aastase inimesena. Ma ei ole 15. Või 60-aastase inimesena. Ma ei ole 60. Palun lisaaega kolm minutit.

Palun!

Nii et tegelikult see on kurb ausalt öeldes. Me näeme lihtsalt seda … No mida me ootame koolidest, mida me ootame lasteaedadest, mida me ootame ülikoolidest, kui isegi valitsuse tasandil me näeme, et ministritel puudub elementaarne teaduspõhine maailmapilt. Polegi midagi paremat oodata! Aga mis mind muidugi veel kurvastab kogu selle asja juures – ma ei saa öelda, et see oleks üllatav –, on see, mida me siis kuulsime vastuseks nendele küsimustele, mis sai esitatud. Kuidas on tagatud, et lapsi ja noori vaimselt ja füüsiliselt kahjustav sooideoloogia ei levi lasteaedades ja koolides ning et lastele tagatakse selle eest kohane kaitse? Ei olegi tagatud, seda me kuulsime. Ei olegi tagatud! Ja minister ei kavatsegi selle nimel pingutada, et lapsi reaalselt kaitsta selle haiglase ideoloogia eest, mis rikub paljude laste ja noorte elu. Reaalselt! Arupärimises ju ka kirjutasin, et kõige kõnekamalt paljastab sooideoloogia valesid kasvav põlvkond noori, kes nõuavad nende soosegadust õhutanud ja tunnustanud arstide ja seadusandjate vastutusele võtmist. Nad küsivad, miks lubati neil oma terve keha pöördumatult sandistada, enne kui nad tohtisid sellele teha tätoveeringu, seaduslikult suitsetada, alkoholi tarvitada või autot juhtida. Ajal, mil neil puudus küpsus ja tugi, et oma segaduse tegelikku sisu mõista, võeti neilt igaveseks võimalus astuda tervesse abiellu ja luua perekond. Riigivõimu ülesanne on kaitsta inimesi nende kahjustamise eest, ennekõike kaitsta lapsi. Ja kui on mingisugune ideoloogia, mingi ideoloogiline programm, mis on suunatud lastele valetamisele ja selle läbi nende kahjustamisele, nende elu rikkumisele, siis on riigivõimu kohustus kaitsta lapsi sellise vale eest. Ja kui seda kohustust ei täideta, siis lihtsalt reedetakse see ülesanne, mida oma ametist tulenevalt ollakse kohustatud täitma. Ning sellisel juhul tuleks ministrikohalt lihtsalt tagasi astuda. Kui ei taha täita neid ülesandeid, mis ministri ametivastutusega kaasnevad, no siis tuleb koht vabastada inimestele, kes on valmis seda vastutust tõsiselt võtma ja seda kohusetundlikult täitma. Ja veel kord: kui me üldse kedagi või midagi kaitseme siin ühiskonnas, siis me peaksime ennekõike kaitsma lapsi. Seda ülesannet tuleb võtta täie tõsidusega. Mul on tõsiselt kahju, et me peame sellistest asjadest üldse rääkima, see peaks olema elementaarne, et lasteaedades ja koolides ennekõike peaks olema välistatud sellise ideoloogilise mürgi levitamine, mis lapsi soosegadusse ajab ja neid saatuslike vigade poole tüürib. See ei ole mingi teoreetiline probleem, Eestis paljud vanemad juba võitlevad sellega väga tõsiselt. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimi... Kuna ma ei öelnud "sed", sõna jäi lõpetamata, siis ei ole need läbirääkimised suletud. Palun Rain Epleri Riigikogu kõnetooli. Hea ametikaaslane, te olete hea reaktsioonivõimega, kiiremat reaktsiooni tulevikus! Palun!

Hea eesistuja! Olen küll hea reaktsioonivõimega, nagu ka teie noorena palju sporti teinud, sellel on olnud kasulik mõju. Ja ma vabandan. Ma tõesti kuidagi valmistasin sõnavõttu ette ja arvasin, et ma olin nuppu juba vajutanud, nii et ei olnud tegemist tahtliku sabotaažiga. Nüüd selle meie käsitletava teema juurde. Maailmas on juba terve hulk teaduskraadiga ja niinimetatud sooidentiteedi kliinikutes töötamise kogemusega inimesi, kes on oma nime ja näoga välja tulnud ja hakanud rääkima sellest, millega seal tegeletakse ja kuidas seal lapsi kahjustatakse. Ja ka sellest, kuidas see gender affirming treatment – ma ei tea, mis on see ametlik eestikeelne termin, "sugu kinnitav ravi", nimetagem seda praegu niimoodi –, kuidas see äri on muutunud Ameerika Ühendriikides juba selliseks tööstuslikuks lapsi kahjustavaks tegevuseks. Minister rääkis sellest, et massist erinevatesse inimestesse on ajaloos olnud halvustavat suhtumist ja see on viinud enesetappudeni. Tänane statistika on juba selline, et need vaesed noored, kes on saanud seda niinimetatud ravi, mis seisneb lahjemal juhul mingite hormoonravimite manustamises, puberteedi blokeerijate manustamises, aga raskematel juhtudel ka kirurgilistes operatsioonides – need, kes on selle läbinud, nende enesetappude arv [on suur]. Ja eriti suur on nende arv, kes soovivad enesetappu teha, sest nad on aru saanud, et nooruses ikka inimese peas toimub tont teab mida, aga arstide käitumine nendega ei ole olnud õige ja nende elu on nüüd rikutud. Muuseas, Ühendkuningriik keelas need puberteedi blokeerijad ära. Nii palju vaherepliigina. Ja nüüd selle kõige juures minister ütles minu küsimuse peale, et kõik lapsi kahjustav on keelatud. Justkui oleme ministriga ühel nõul. Aga pisut enne seda oli minister öelnud, et teaduse osas on tal eriarvamus kolleeg Vooglaiuga. Ja ka minuga, muuseas. Mina olen ka seda meelt, et sugusid on kaks, aga minister ütles, et tegelikult eksisteerib veel selline sotsiaalsete sugude konstruktsioon ja siis neid sugusid on mustmiljon. Ja vaadake, kui me nüüd selle baasi viime erinevaks, mille alusel me hindame, kas last kahjustatakse või ei kahjustata, siis me saame väga erinevad tulemused. Siis need inimesed, kelle arvates, või mitte kelle arvates, vaid kes toetuvad teadusele sugude osas, on pilt ühesugune. Ja nüüd tuleb välja, et väga moodsa maailmavaatega ministri puhul on see baas, millele toetudes me seda kahjustamist hindame, hoopis teine. Siis tegelikult ju hakkavadki juhtuma asjad, millega lapsi küll kahjustatakse, aga debattides tehakse nägu, et selle nihutatud baasi seisukohalt midagi hullu ei ole juhtunud. See on, vaadake, nagu Eestis populaarne jõulufilm "Die Hard". Seal ühes osas need kurjamid teevad niimoodi, et nad pilootidele loovad mulje, et lennuväli on tükk maad madalamal, ja lennuk paneb põmdi vastu seda päris lennuvälja. Piltlikult öeldes sa võid ju virtuaalselt luua ettekujutuse, et miski asub kusagil mujal, aga kui sa selle miskiga kohtud, siis ta ikkagi asub reaalses maailmas seal, kus ta asub. Nii et nüüd tulla siia ajama sellist, ma ütleks, osavat demagoogiat … Te tulite sellest küsimusest välja [seisukohaga], et lapsi ei tohi kahjustada, aga ma saan aru, et see teie baastase, lennuväli on juba ära krutitud sinna allapoole ja need vaesed lapsed põrutavad vastu seda betoonvälja. Aitäh!

Aitäh! Nii, kas on veel läbirääkimise soovi? Ei ole. Sulgen läbirääkimised. Sellele arupärimisele on vastatud, seega on ka seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine [lõpetatud].