Arupärimine Ungari siseasjadesse sekkumise kohta (nr 570)

Aga asume nüüd tänase päevakorra juurde. Täna meil on kokku seitse arupärimist ja seejärel on võimalik sõna võtta ka Riigikogu vabas mikrofonis. Tänane esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Varro Vooglaiu, Evelin Poolametsa, Mart Helme, Helle-Moonika Helme, Martin Helme, Siim Pohlaku, Kert Kingo, Kalle Grünthali, Jaak Valge, Henn Põlluaasa, Ants Froschi, Rene Koka, Alar Lanemani, Arvo Alleri ja Rain Epleri 12. septembril eelmisel aastal esitatud arupärimine Ungari siseasjadesse sekkumise kohta. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Varro Vooglaiu. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud eranditult opositsioonisaadikud ja härra minister! 14. juulil 2023. aastal avaldas USA suursaatkond Ungaris oma kodulehel üleskutse, millega kritiseeriti Ungari valitsuse perepoliitikat ning avaldati survet väidetavalt niinimetatud seksuaalvähemusi diskrimineerivate, tegelikult laste ja noorte seas homo‑ ja sooideoloogilise propaganda tegemist keelustavate seaduste tühistamiseks. Lisaks USA suursaadikule kirjutasid üleskutsele alla 37 riigi saatkonnad ja muud diplomaatilised esindused, teiste hulgas Eesti Vabariigi suursaatkond, mida esindab suursaadik härra Raul Toomas. Järgneval päeval ehk 15. juulil 2023. aastal osalesid terve rea riikide suursaadikud jällegi USA avalikust homoseksuaalist suursaadiku David Pressmani eestvedamisel Budapest Pride'i nime kandval paraadil. Teiste seas oli Ungari ühiskonnas homo‑ ja sooideoloogia propageerimiseks ning Ungari valitsuse poolt selle ideoloogilise programmi heakskiitmisele survestamiseks korraldatud üritusel jällegi esindatud ka Eesti Vabariigi suursaadik Ungaris. Tähelepanuväärselt kinnitas härra Toomas 1. septembril 2023. aastal Budapestis asuvas Eesti Vabariigi suursaatkonnas Riigikogu Eesti-Ungari parlamendirühma visiidi raames Riigikogu liikmetega kohtudes, et suunis eelnevalt osutatud üleskutse allkirjastamiseks ja Budapest Pride'il osalemiseks laekus talle härra Tsahknalt kui Eesti Vabariigi välisministrilt. Samal päeval, 1. septembril 2023. aastal toimus Budapestis, Ungari välisministeeriumis nimetatud parlamendirühma visiidi raames Riigikogu liikmete kohtumine Ungari välisministri Péter Szijjártóga, kes väljendas eelnevalt kirjeldatud sündmuste suhtes ühemõttelist hukkamõistu. Härra Szijjártó toonitas, et Ungari valitsus käsitleb niisugust diplomaatidepoolset ideoloogilist ja poliitilist aktivismi lubamatu sekkumisena Ungari siseasjadesse, mis on vastuolus elementaarsete diplomaatiliste tavadega ja kujutab endast riikidevahelisi suhteid rikkuvat lugupidamatuse väljendust. Seejuures rõhutas Ungari välisminister, et Ungari diplomaatidel on rangelt keelatud igasugused sammud, mida asukohariigid võivad käsitleda oma siseasjadesse sekkumisena, mistõttu ta vallandaks päevapealt kõik Ungari suursaadikud, kes allkirjastavad asukohariigi valitsuse survestamiseks poliitilisi või ideoloogilisi deklaratsioone või osaleksid avalikel miitingutel. Diplomaatide asi ei ole hakata asukohariiki õpetama, kuidas oma ühiskonnas elu korraldada, nende survestamisest rääkimata, rõhutas härra Szijjártó. Ja raske on temaga mitte nõustuda. Arupärimises tõime ka esile, seitsmendas küsimuses – ja ma ootan huviga, mida härra välisminister sellele vastab –, et kujutage ette, kui näiteks Eestis resideerivad suursaadikud osaleksid mingisugusel meeleavaldusel või rongkäigus või paraadil, millega survestatakse Eesti Vabariiki loobuma e‑valimiste korraldamisest. See oleks täiesti võrreldav asi. Öeldakse, et see ei ole kooskõlas demokraatia põhimõttega ja niimoodi ei peaks 21. sajandil demokraatlikus riigis asjad käima, et kasutatakse sellist läbipaistmatut ja mitteusaldusväärset valimissüsteemi. Ja siis tulevad saadikud tänavatele ja marsivad koos kohalike aktivistidega ja avaldavad selle vastu meelt. See oleks ilmselgelt kohatu, ilmselgelt sobimatu. Mind täitsa huvitab, mida välisminister sellisest käitumisest arvab, olukorras, kus ta ise on toetanud sarnaste sammude astumist Eesti Vabariigi diplomaatiliste esindajate poolt teistes riikides. Küsimusi ma ei hakka ette lugema, neid on kokku seitse, ja ma palun, härra minister, et kui te küsimustele vastate, siis eelnevalt lugege ise palun see küsimus ka ette, see on aja kokkuhoid meie kõigi huvides. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli välisminister Margus Tsahkna. Palun!

Hea esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mulle on esitatud arupärimine, mida siin just tutvustati. Ma ei hakka seda ette kandma rohkem ja nüüd läheks küsimuste ja vastuste juurde. Küsimusi on tõepoolest esitatud seitse, need on väga pikad küsimused, aga ma loen nad ette, nii nagu arupärijate esindaja soovis. Esiteks: "Kas välisministeeriumist saatkonnale antud suunis hr Toomasele allkirjastada USA saatkonna poolt algatatud ja 14. juulil 2023 avaldatud üleskutse nn seksuaalvähemuste toetuseks ning osaleda 15. juulil 2023 Budapest Pride'i nime kandnud rongkäigul tuli Teilt kui ministrilt või saatis selle suunise välja keegi teine. Kes nimeliselt?" Vastus on see, et seksuaalvähemuste huvide eest seismine on osa 12. aprillil 2021. aastal valitsuse poolt heaks kiidetud Eesti (Hääled saalis.) … Heli ei ole?

Vabandust! Kas praegu on kuulda, Jaak Valge? Nii, härra välisminister, mul on teile palve. Kuna tagumistesse ridadesse ei ole kuulda, siis tuleks mikrofonidele lähemal rääkida, siis see helisüsteem toimib paremini. Igaühel on ka laual kõlar, kust heli läbi tuleb, ja seda informatsiooni kuuleb läbi selle kõlari. Nii et palun tõstke mikrofon endale lähemale.

Ma olen tagasihoidlik inimene, ei taha inimeste peale häält tõsta. Aga selge. Ühesõnaga, seksuaalvähemuste huvide eest seismine on osa 12. aprillil 2021. aastal valitsuse poolt heaks kiidetud Eesti inimõigusdiplomaatia alustest ja tegevuskavast. Lisaks sellele on käesolev valitsus, mis astus ametisse 17. aprillil [2023. aastal], leppinud kokku vastavate isikuvabaduste kaitse ja käesolevast aastast rakendatakse Eestis eelmisel aastal siinsamas Riigikogus vastu võetud seadusemuudatuse alusel abieluvõrdsuse põhimõtet. Mis puudutab konkreetse suunise andmist, siis jah, selle suunise andis välisminister Margus Tsahkna vastavalt oma otsusele, mis [tehti] 3. mail ministri otsustuskoosolekul. Selle edastasid kõikidele saadikutele üle maailma vastavad vastutavad ametnikud, kelle nimesid ma ei hakka siin üles lugema. Selles mõttes minu suunis selgelt. Teine küsimus: "Kuidas on Eesti Vabariigi Välisministeeriumist väljastatud suunised Teie hinnangul ühitatavad diplomaatiliste suhete Viini konventsioonis (edaspidi Viini konventsioon) kodifitseeritud diplomaatiliste suhete ühe alustavaga, mille kohaselt ei tohi diplomaadid sekkuda asukohariigi siseasjadesse?" Eesti seisab koos samameelsetega seksuaalvähemusse kuuluvate ehk LGBTI-isikute õiguste tagamise ja võrdsuse eest laiemalt kogu maailmas. Mõistame hukka seksuaalse orientatsiooni või soolise identiteedi põhise diskrimineerimise ja LGBTI-isikute vastu suunatud vägivalla, osaleme aktiivselt nende õiguste kaitsmises, sealhulgas samameelsetes rühmades ja erinevatel üritustel. Ja see ei lähe vastuollu Viini konventsiooniga. Kolmas küsimus: "Ühelt poolt peavad diplomaatilised suhted Viini konventsiooni [---] kohaselt teenima lähetaja‑ ja asukohariigi sõbralike suhete edendamise eesmärki, teiselt poolt aga käsitleb Ungari valitsus niisuguseid aktsioone ühemõtteliselt Ungari siseasjadesse sekkumise ja sellisena riikide vahelisi suhteid mürgitava vaenuliku aktina. Kas Te peate ka edaspidi võimalikuks mitte ainult lubada, vaid koguni soosida Eesti Vabariigi suursaadikute poolt kirjeldatud aktsioonides osalemist Ungaris või mõnes teises konservatiivse valitsusega riigis?" Oma suunistes ning juhistes esindustele kutsun ma muidugi alati üles arvestama kohalikku konteksti ja eripärasid, aga samal ajal lähtuma ka nendest põhimõtetest, mida Vabariigi Valitsus on oma välispoliitilistes eesmärkides sätestanud. Ma võin siin lihtsalt üle öelda, et see arupärimine on esitatud päris tükk aega tagasi, aga ma kohtusin Ungari välisministriga eelmisel nädalal. Senimaani pole ühtegi ametlikku nooti esitatud selles suhtes, et Eesti oleks kuidagimoodi sekkunud Ungari siseasjadesse. Neljas küsimus: "Kas olete välisministrina (isiklikult või oma alluvate kaudu) andnud sarnaseid suuniseid (st suuniseid allkirjastada nn seksuaalvähemuste toetuseks üleskutseid, osaleda nn seksuaalvähemuste paraadidel või heisata nn seksuaalvähemuste lippe) ka teistele Eesti Vabariigi diplomaatilistele esindustele? Kui olete, siis millistele, millal ja millises vormis?" Suuniseid andes lähtutakse Eesti Vabariigi valitsuse poliitikast ja see on lepitud kokku valitsuse programmis, tegevuskavas ja on kõigile avalikult kättesaadav. Konkreetselt eelmisel aastal välja antud suunis oli universaalne ja see oli kõigile meie välisesindustele. Ja nagu te võisite ka ise, härra Vooglaid, kogeda, siis vikerkaarelipud lehvisid meie saatkondadel ja lehvis ka Välisministeeriumil sel päeval. Ja ka sel aastal saab nii olema. Kuues küsimus: "Kas Ungari demokraatlikult valitud valitsusel on Teie hinnangul [---] õigus võtta vastu seadus, millega keelatakse lasteaedades, koolides ja mujal lastele ja noortele homo- ja sooideoloogiliste seisukohtade propageerimine (sh nende tutvustamise loosungi all), ilma et see kujutaks endast teiste riikide sekkumist õigustava inimõiguste rikkumisena?" Ja vastus on see, et Ungari ei ole meie poole paraadil osalemise hukkamõistmiseks ametlikult pöördunud. See, mida Ungari rahvas otsustab rahvahääletustel ja mida Ungari parlament otsustab, see on Ungari asi. Nii, seitsmes küsimus: "Kuidas suhtuksite välisministrina sellesse, kui teiste riikide suursaadikud allkirjastaksid Ungaris toimunuga sarnast lähenemist praktiseerides avaliku pöördumise, millega kutsutakse Eesti Vabariigi valitsust üles loobuma praegusest lubamatult läbipaistmatust, kontrollimatust ja mitte kusagil mujal Euroopas sellisena kasutatavast e-valimiste süsteemist ning kaasama poliitiliste otsuste langetamisse rohkem rahvast, korraldades senisest rohkem referendumeid, mida pole Eestis teatavasti 20 aasta jooksul tehtud kordagi? Kas oleksite nõus sellise praktika heaks kiitma, kui seda tehtaks väidetavalt mitte Eesti Vabariigi siseasjadesse sekkumiseks, vaid demokraatia põhimõtete ja euroopalike väärtuste edendamiseks?" Kõigepealt, mis puudutab e‑valimisi, siis mina olen väga suur e‑valimiste toetaja. Ma arvan, et see on vastupidiselt selles küsimuses väidetule laiendanud võimalust, et meie kõik valimisõiguslikud isikud saaksid osaleda valimistel, oma tahet väljendada. Hea meel on tõdeda, et see tahte väljendus saab väljenduse konkreetselt siin Riigikogu saalis 101 Riigikogu liikme kui seadusandja kujul. Ja noh, selles küsimuses on nii palju selliseid väiteid, millega ma absoluutselt ei saa nõus olla, sest Eesti valimised, nende hulgas ka e‑valimised, on korraldatud kõikidele meie põhiseaduses määratletud demokraatia põhimõtetele tuginedes ja lisaks kõigele muule on saanud ka väga selge rahvusvahelise tunnustuse osaliseks, mis puudutab seda, et kuidagimoodi ei ole kitsendatud kellegi õigusi. Vastupidi, õigus osaleda valimistel valijatena on saanud palju laiema pinna. Kui keegi tahab selles suhtes midagi Eesti riigile öelda, see on nende otsus. Parlament kas kuulab seda või mitte, see on parlamendi otsus. Me elame vabas maailmas, vabas Euroopas ja vabas Eestis. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka mitmeid küsimusi. Kõigepealt Anti Poolamets, palun!

Esiteks te muidugi valetasite: see on otseses vastuolus Viini konventsiooniga. On täiesti selge, et teie võimu ajal on Eesti välispoliitika põhi käes. Loodan, et te ei saa kolm aastat meie riiki häbistada ja et tuleb ikkagi mingisugunegi vahetus. See häbistamine on käinud just teie selliste nimetatud ringkirjadega. Jultunud valetamine teie suust, et see ei riku Viini konventsiooni! Nüüd küsimus. Printsiibis peaks rakenduma ka teistmoodi. Kui järgmine välisminister, ütleme, kolme aasta pärast on konservatiiv ja ütleb, et leidke, kõik saadikud, kõige rahvuslikum partei oma riigist ja minge nende kolonnidesse marssima, on see Poolas või mujal, kuidas te siis suhtuksite? Kas see on sekkumine või mingi ühe parteilise joone valimine?

Aitäh! Et selline valitsus tuleb ja rahvas sellisele poliitikale oma soosingu annab, ma siin küll hetkel kuidagimoodi ei näe, sellepärast et ka praegusel koalitsioonil on siin saalis 65 mandaati, valimiste tulemusena vähemalt isikuvabadusi austavad erakonnad said siin rohkem kui 65 kohta. See näitab inimeste poolt vaadatuna ka demokraatlikku soovi, selleks antigi mandaat. Nii et ma ei hakka kommenteerima, et mis sel juhul, kui teie unistused ellu lähevad, tegelikult saama hakkab. Lihtsalt see, mida tänane valitsus väljendab, on see, mille jaoks saadi mandaat. Saadi mandaat selleks, et kõik isikud on võrdsed, kõik isikud peavad saama võimaluse näiteks abiellumiseks ja nende isikute vabaduste eest me seisame.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Tõepoolest, Ungari on öelnud, et nende diplomaatide asi ei ole mitte kusagil maailmas hakata asukohariiki õpetama, kuidas oma ühiskonnas elu korraldada, nende survestamisest rääkimata. Te ütlesite, et te kohtusite Ungari välisministriga ja ta ei ole teile oma pahameelt väljendanud. Mina isiklikult muidugi arvan, et viisaka diplomaadi ja diplomaatselt haritud inimesena ta ilmselt tõepoolest ei hakanud seda tegema, erinevalt teist, kes te andsite korralduse konkreetselt Ungari ühiskonnaellu sekkuda läbi Eesti Vabariigi suursaatkonna Ungaris. Ja te ütlesite, et Eesti diplomaatilisse arengukavasse, Eesti valitsuse poliitikasse on seksuaalvähemustesse puutuv sisse kirjutatud. Vaadake, need võivad küll olla mingite seisukohtade aluseks, aga kui asukohariik on risti vastupidisel seisukohal, siis kuidas asukohamaaga heade suhete, ka diplomaatiliste suhete arendamise ja hoidmise seisukohalt selline teie isiklik tegevus ja teie juhitud Välisministeeriumi tegevus ja Eesti riigi tegevus ikkagi kooskõlas on?

Aitäh, hea küsija! Ma võin kinnitada, et meie suhted Ungariga on väga head.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! No mina jällegi võin teile kinnitada, et ungarlased panevad sellist sekkumist väga pahaks. Ma olen kuulnud seda välisministri käest otse, ma olen kuulnud seda suursaadiku käest, et sellele ei vaadata soosiva pilguga. Nad käsitlevad seda väga selgelt sekkumisena oma siseasjadesse. Te vastasite ühele meie küsimustest, et see on ungarlaste enda asi, milliseid seadusi oma riigis vastu võtta. Õige, see ongi nende siseasi. Nemad ise otsustavad, kuidas selliseid asju korraldada. Ja kui Eesti saadikud osalevad sellistes protestiaktsioonides, siis see on sekkumine Ungari siseasjadesse. Siin ei ole mitte millegi üle rääkida. Minu küsimus teile ongi see. Kui selgesõnaliselt öeldakse, et ärge tehke selliseid asju, see rikub meie riikidevahelisi suhteid, siis miks seda teha? Kas Välisministeeriumi ja diplomaatiliste esinduste eesmärk ei peaks olema ikkagi suhteid parandada, mitte halvendada? Ja teine asi, te ütlesite, et see aasta panete jälle need lipud lehvima. Kas panete ainult Euroopa riikides või panete ka Türgi saatkonnal, Araabia Ühendemiraatide saatkonnal ja [Hiina] saatkonnal? Igal pool panete siis ühtemoodi või?

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, te tabasite naelapea pihta, et need suunised ei ole mitte riikide kaupa, vaid see on laiem suunis meie riikide esindustele, seda esiteks. Teiseks, isikuvabadused ja inimõigused ja diskrimineerimisvastane teema on universaalne, see on universaalne, see kuulub inimeseks olemise juurde. See, et teil on teistsugused arusaamised ja mul on teistsugused arusaamised, ongi see poliitiline pool. Ja kolmandaks, ma kinnitan veel üle, et meie suhted Ungariga on head.

Aitäh! Jaak Valge, palun!

Suur tänu, härra istungi juhataja! Härra minister! Vaat selle üleskutsega te taunite laste ja noorte seas homo‑ ja sooideoloogilise propaganda tegemise keelustamist ja noh, rangelt võttes, selle puhul ei ole tegemist seksuaalvähemuste isikuvabadustega. Mu küsimus on järgmine. Maailmas on väga palju riike, kus seksuaalvähemustesse kuuluvate inimeste elu on sõna tõsises mõttes ohus, neid ähvardab surmanuhtlus. Kaasa arvatud ka Ameerika Ühendriikide liitlasi, sõpru – on selliseid riike. Miks te tegelete valikuliselt: ei tauni neid riike, kus seksuaalvähemusi tõepoolest ahistatakse, kuni surmanuhtluseni välja, aga taunite ühes väikeses riigis ühte väikest regulatsiooni? Kas see teile silmakirjalik ei tundu?

Aitäh, hea küsija! Ma eelmises vastuses ütlesin, et see suunis välisministrilt on laiem, põhimõtteline ja kõikidesse meie riigi esindustesse suunatud, see ei ole seotud Ungariga konkreetselt. Seetõttu see väljendabki meie valitsuse poliitikat, väljendab neid põhimõtteid, mis ka siin Riigikogu saalis on saanud väga suure toetuse, näiteks see, et abieluvõrdsus on Eestis legaliseeritud. Mis puudutab noorte hulgas ja lasteaedades tehtavat propagandat, siis see on sildistus, mida teie siia külge panete. Mina räägin teistpidiselt, mina räägin sellest põhimõttest ja sellest väärtusest, mis on väga-väga-väga võimas, et Eestis on ära otsustatud, et kõikidel inimestel on selline õigus, see on isikuvabadus. Ja keegi ei ole ka välisministri suunisena kuidagimoodi öelnud, et kuskil tuleb ühte, teist või kolmandat propagandat teha. Ma lihtsalt ütlen ka, et ma sain selle küsimuse esitamisest aru siis, kui see esitati, see oli tükk aega tagasi, aga vaadake enda ümber, mis Eestis toimub. Peale abieluvõrdsuse jõustumist on ühiskond rahulik. Keegi ei ahista kedagi selles küsimuses ja elu läheb edasi. Ma saan aru, et te olete kunagi oma erakonna loonud selle küsimuse ümber ja see on teie poliitiline manifest, aga Eestis on see [otsus] tehtud. Selleks on saadud väga suur mandaat inimestelt. Ja vaadake, mis meie ümber toimub: inimesed elavad rahulikult, nendel on teised mured. Neil on mure selle üle, kas Eesti on kaitstud, kas Eesti majandus läheb käima ja nii edasi – need on need mured. Nii et olge rahulik, elu läheb edasi, kui inimestel on nende isikuvabadused tagatud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma tulen nüüd natuke juura juurde. Küsimus on selles, et igasugune diplomaadi osalemine mingisugusel välisriigi demonstratsioonil on teatud määral ikkagi nii-öelda demonstrantide pooldamine või mittepooldamine või nii edasi. Tavaliselt pooldatakse. Ma arvan, et siin praegu vaidlust ei ole. Küsimus on aga praegu juriidiline. Me siin arupärimises viitasime ka Viini konventsioonile, mis on üldsõnaline, aga ma juhin tähelepanu, et meie välisteenistuse seaduse § [74] esimene lõige ütleb väga selgelt välja: mitte sekkuda asukohariigi siseasjadesse. Ja praegu on see toiming toimunud. Ma siiski loodan, et rohkem selliseid seadusrikkumisi ei tule. Mis te arvate?

Aitäh! See, kas keegi on siin seadust rikkunud või mitte, on teie tõlgendus. Mina väidan seda, et keegi pole siin mingit seadust rikkunud, vaid meil on väga selgelt olemas ka väljendusvabadus universaalsete õiguste suhtes. Ja pange tähele, vaadake ka Eestis ringi, väga paljudel erinevatel avalikel üritustel ... (Saalist räägitakse.) Mina ei ole teid seganud. Kas te lubate mul lõpetada? Samamoodi osalevad Eestis resideerivate välisesinduste saadikud ja erinevad töötajad ja diplomaadid väga paljudel meie üritustel, kus nad ka väljendavad neid seisukohti. Nii et see on täiesti normaalne tegevus vabas riigis.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Hiljuti võisime ajakirjandusest lugeda, et kaasasite India‑visiidile suunamudija Karl-Gustav Kurni. Kas tegu oli seksuaalvähemusi propageeriva üritusega ja mis osa täitis teie reisil suunamudija?

Aitäh! Tegu ei olnud seksuaalvähemusi toetava üritusega.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ungari-teemadel on mitmed Eesti valitsusega lähedalt seotud isikud ja ka valitsuse liikmed võtnud sõna väga negatiivsetes toonides, andnud hinnanguid Ungari siseasjade kohta. Kas teie arust on see nagu selline mõistlik ja lugupidav poliitika ühe suveräänse riigi suhtes või kuidas teie selle peale vaatate?

Aitäh! Meie suhted Ungariga on väga head, nagu ma olen siin korduvalt öelnud, ja nii ongi.

Aitäh, lugupeetud välisminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne kui me läheme läbirääkimiste juurde, Evelin Poolamets, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa. Kas te kuulsite ka, et minister ei vastanud minu teisele küsimusele, mis osa täitis tema reisil suunamudija Karl-Gustav Kurn? Ta lihtsalt ei vastanud ja kõndis minema. Kas see on normaalne?

Aitäh, hea kolleeg! Nii kaua, kui püsitakse üldisemalt teemas – ja ma saan aru, et teema on täna valdavalt Ungari siseasjadesse sekkumine –, istungi juhataja ei sekku. Antud juhul teie küsimus oli sellest teemast väljaspool ja minister pidas vajalikuks just niimoodi vastata. Antud juhul ma ei pidanud ka vajalikuks sellesse küsimusse sekkuda. Nii. Head kolleegid, järgnevalt avan läbirääkimised ja kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Varro Vooglaiu. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid, keda on saali jäänud kolm! Hea meelega pöörduksin lugupidamisavaldusega ka härra ministri poole, aga tema on juba otsustanud saalist lahkuda, nii et seda paraku ei saa teha. Mõned tähelepanekud seonduvalt sellega, mida hetk tagasi kuulsime. Esiteks on muidugi ilmselge, et see, mida härra välisminister praktiseerib, andes suuniseid Eesti Vabariigi diplomaatilistele esindustele ja esindajatele osaleda kõikvõimalikel niinimetatud seksuaalvähemuste õiguste toetuseks korraldatud paraadidel, on sekkumine teiste riikide siseasjadesse. Pole vähimatki kahtlust. Kui Ungaris on otsustatud võtta vastu seadus, millega ei tohi teha homo‑ ja sooideoloogilist propagandat noorte ja laste seas, siis see on Ungari asi. Ungarlased võivad vabalt nii otsustada, nagu minister isegi tunnistas, see on nende otsus, nemad võivad seda teha. Ja kui meie saadikud hakkavad osalema surveavaldustes selleks, et nad nii ei teeks, siis ei ole üldse millegi üle vaieldagi. Kahtlemata on tegu sekkumisega siseasjadesse. Täpselt samamoodi oleks tegemist sekkumisega Eesti siseasjadesse, kui näiteks korraldaksime Tallinnas paraadi selleks, et tühistada niinimetatud homoabielu, ja sinna tuleks marssima näiteks Ungari suursaadik, Türgi suursaadik, Hiina suursaadik, Jaapani suursaadik, ma ei tea, võib-olla Ukraina suursaadik. Ma ei oska öelda, kes kõik võiksid tulla. See oleks sekkumine Eesti Vabariigi siseasjadesse, see oleks kohatu. Ja sellepärast, kui me olime Budapestis, Ungari välisminister Péter Szijjártó ütles meile väga selgelt, et kui üks tema suursaadikutest sellisel viisil käituks, siis ta päevapealt lendaks oma kohalt, sellepärast et see häbistaks Ungari riiki ja oleks jämedalt vastuolus elementaarsete diplomaatiliste reeglitega, vastastikuse lugupidamise väljenduse reeglitega. Selles mõttes on hästi kurb kuulda, et meil Eestis ei ole piisavalt väärikust, et pidada nendest reeglitest kinni ja austada teisi riike nii palju, et mitte nende siseasjadesse sekkuda. Ja samal ajal on jällegi eeskujulik, et kui me näeme vanemaid, suurema sisemise eneseväärikusega riike, siis nemad ütlevad, et nende jaoks on see elementaarne, nemad mitte kunagi ei peaks võimalikuks niisugusel viisil Eesti suhtes käituda. Nüüd, välisminister ütles meile, et eelmise aasta juunikuus, sellel niinimetatud homouhkuse kuul tema andis suunise panna need vikerkaarelipud Eesti saatkonna hoonetele lehvima üle maailma. Ma millegipärast kahtlustan, et näiteks Türgis, Araabia Ühendemiraatides, Egiptuses, Gruusias, Kiievis ega Moskvas ei pandud saatkonnahoonele neid lippe välja. Mispärast? Sellepärast, et sealt tuleks sellele palju teravam reaktsioon kui võib-olla Ungarist, kes on selliseks üldiseks peksualuseks tehtud Euroopa Liidus ja keda on hea peksta teistega koos. See on omamoodi ebaväärikuse ilming. Kui te olete nii printsipiaalsed seal valitsuses, no lükake üles siis see homolipp Araabia Ühendemiraatides Eesti saatkonna hoonele. Tahaks näha. Pange Türgis ka see lipp välja, pange Hiinas Pekingis see lipp välja. Näidake oma põhimõttekindlust. Või ongi nii, et panete ainult seal, kus julgete, mujal ei pane? Ei ole eriti muljet avaldav käitumine. Nüüd üks väga oluline küsimus, millele ma ei kuulnud vastust härra ministrilt. Võib-olla see läks mul kõrvust mööda, tunnistan. See oli esitatud viiendas küsimuses. Me küsisime, kas Eesti Vabariigi diplomaatidel on oma südametunnistusele ehk moraalsetele tõekspidamistele truuks jäämiseks võimalik keelduda – konkreetselt lihtsalt keelduda – järgimast suunist hakata asukohariigis Eesti Vabariigi esindajana niinimetatud seksuaalvähemuste huvide eestkõnelejaks. Kui selline võimalus on olemas, siis kas te olete seda selgesõnaliselt diplomaatidele selgitanud? Kui jah, siis palun esitage tõendid, mis seda kinnitaks. Ma ei tea, kas minul läks kõrvust mööda see vastus, aga ma igal juhul ei kuulnud selgesõnalist kinnitust, et on selline vabadus, ega ka kinnitust, et sellist vabadust ei ole, et nad on kohustatud kaasa lööma. Igal juhul jääb selline mulje, et Eesti Vabariigis on kujunemas aina enam selline ideoloogilise diktatuuri muster, kus ka diplomaadid peavad kaasa lööma niisugustes ideoloogilistes projektides. See omakorda tähendab muidugi seda … Ma palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

See omakorda tähendab seda, et süüakse välja diplomaatide seast need inimesed, kes ei jaga selliseid vaateid, kellel on teistsugused moraalsed veendumused. See oleks väga kahetsusväärne ja ühemõtteliselt vale. Ma lõpetan lihtsalt tõdemusega, et kogu see jutt mingisugustest seksuaalvähemuste õigustest on loomulikult täielik nonsenss. Mingisuguseid seksuaalvähemuste spetsiifilisi õigusi ei ole üleüldse olemas. On olemas inimõigused, mis on omased kõikidele inimestele ühetaoliselt, täiesti sõltumata sellest, millistesse vähemustesse nad kuuluvad või ei kuulu. Nii et kui välisminister räägib siin sellest, et Eesti Vabariik seisab kõikjal maailmas niinimetatud seksuaalvähemuste õiguste eest, siis sisuliselt räägitakse millestki, mida lihtsalt ei eksisteeri. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie esimese päevakorrapunkti käsitlemise.