Pensionide maksustamine

Head kolleegid! Läheme edasi seitsmenda küsimuse juurde, see on peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ja teemaks on pensionide maksustamine. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister, enne valimisi ja koalitsioonileppes lubasite keskmist pensioni mitte maksustada. Nüüd te kavatsete keskmise pensioni maksustada, mis võtab eakate sissetulekust 130 eurot aastas. Häbi! Siin Toompeal üks eesti rahvusest vanaproua kerjab peaaegu iga päev. Ta pole kerjus, vaid tavaline üksik pensionär, kellel ei jätku raha kommunaalteenuste ja toidu eest tasumiseks. Kas te kavatsete tema pensioni maksustada? Kas te tõesti usute, et meie eakatel on nii suured pensionid, et neid saab maksustada?

Aitäh! Seda jälle Keskerakonna suust kuulda on hästi-hästi kummaline. Teie maksustasite tulumaksuga pensionid 2016. aastal. Senikaua, kuni meie olime valitsuses, olid pensionid tulumaksuvabad. Te saite valitsusse ja kehtestasite selle tulumaksu küüru, mis kõige hullemini lõi pensionäre, pensionid läksid tulumaksu alla. Tõesti, kui meie tulime valitsusse, siis me tegime keskmise pensioni tulumaksuvabaks. Selline otsus oli ja me tegime selle pingutuse tegelikult teie enda tehtut korrigeerides. Hea uudis on see, et sellel nädalal tõusis keskmine pension võrreldes mullusega 10,6% ehk 700 eurolt 774 euroni. Eelmisel aastal ehk 2023. aastal tõusis pension lausa 17,6%. Nii kõrget pensionitõusu ei ole varem olnud. See pensionitõus puudutab umbes 325 000 inimest ja nendest 2024. aasta 1. aprilli seisuga sai vähemalt keskmist pensioni 149 432 inimest ehk 48% kõikidest pensionäridest. Keskmise vanaduspensioni protsentuaalne kasv on viimase 15 aasta jooksul teist aastat järjest kahekohaline ehk 17,6% ja 10,6%. Keskmine pension on 30 aastaga kasvanud 26 korda ehk 30,1 eurolt 1994. aastal 774 euroni sellel aastal. Samal ajal on hinnatase kasvanud ainult 5,24 korda. Seega on keskmise pensioni ostujõud kasvanud 30 aasta jooksul 4,73 korda ja see ületab keskmise palga ostujõu kasvu. See on küll teine teema, aga mitte kunagi varem ei ole keskmise pensioni eest saanud osta nii palju kaupu ja teenuseid kui praegu. Kui tulla selle tulumaksuvabastuse juurde, siis meil on eelarves erakordselt keeruline seis. Seetõttu me tõesti selle tulumaksuvabastuse külmutame, aga ta jääb endiselt pensionäridele kõrgemaks kui inimestele, kes töötavad. Tulumaksuvabastus on pensionäril suurem kui töötaval inimesel. Töötaval inimesel saab maksuvaba olema [700] eurot, pensionäril saab see olema 776 eurot.

Suur tänu! Aleksandr Tšaplõgin, täpsustav küsimus, palun!

Hea minister! Selle kohta, kas Keskerakond on nii halb, vastab teile minu kolleeg Vadim Belobrovtsev. Aga mina küsin teise küsimuse. Seletage palun, miks pensionide maksustamine on õiglane ja õigustatud, aga pankade liigkasumi maksustamine, mida pakub Keskerakond, on halb?

Aitäh! Jällegi, keskmise pensioni või pensioni üldse teie maksustasite. Küsige oma erakonna inimeste käest, küsige oma erakonna juhtide käest. Te olite ilmselt ka erakonnas sellel ajal, kui te maksustasite pensionid. Varem pensionid ei olnud maksustatud. Me tõesti üritame korrigeerida seda Keskerakonna tehtud viga ja tegime otsuse, et keskmine pension on tulumaksuvaba. Aga hetkel on keeruline aeg ja tõesti, see [tendents] ajas kogu aeg kasvab, et meil on vananev ühiskond. See tähendab seda, et neid inimesi, kes töötavad, kelle töötasude pealt makstakse makse – see raha ei tule riigi taskust, vaid tuleb erasektorist –, neid jääb järjest vähemaks. Ja neid inimesi, kes saavad pensioni, on järjest rohkem. Hea uudis on see, et Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi kasvab keskmine pension 2025. aastaks 819 euroni. [Kui arvestada] tulumaksuvaba määra, peaks 2025. aastal prognoositavalt pensionilt tasuma tulumaksu 9,5 eurot kuus. Ja 2026. aastaks prognoositakse keskmiseks pensioniks 860 eurot ja sellelt pensionilt on tulumaks 18 eurot. Võrdleme tööealise inimese tulumaksu: järgmisel aastal tuleks 819-euroselt palgalt tulumaksu tasuda 26 eurot kuus. Ehk siis pensionäril on maksta 9,5 eurot kuus, aga tööealisel inimesel [sama suure] palga pealt 26 eurot kuus. Nii et igal juhul jääb see pensionärile endiselt soodsamaks. Nagu ma olen siin korduvalt vastanud, pangad panustavad riigieelarvesse üle 500 miljoni euro tulu ja pangad on kõrgemalt maksustatud kui teised. Need ideed, mis te olete välja käinud, lihtsalt reaalses elus ei ole tehtavad. Tagasiulatuvalt mingeid makse kehtestada ei saa, neid saab kehtestada edasiulatuvalt, aga paraku prognoosid näitavad, et tulevikus pankadel selliseid ülikasumeid enam ei ole. Seetõttu see kokkulepe, mis me saime, et pangad panustavad vabatahtlikult riigieelarvesse rohkem, kui nad esialgu planeerisid, on suurepärane. 500 miljonit eurot, üle 500 miljoni euro – see on suur summa, mida saab kasutada kõigeks, mida meil eelarves vaja on. Tasuta tervishoid, tasuta haridus, kõik muud teenused, mida me riigi tasandil pakume – nende eest tuleb tasuda ja maksumaksja tasub sel viisil, et ta annab panuse riigieelarvesse maksude maksmise näol.

Aitäh! Ja lisaküsimus, Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! On natuke naljakas kuulata, kuidas te kogu aeg räägite sellest, mis on olnud kaheksa aastat tagasi. Me võime ju samamoodi meelde tuletada, kuidas teie parteikaaslane Andrus Ansip lubas, et Eestist saab üks viiest Euroopa kõige rikkamast riigist, või et me saame maksuvaba reede. Selle asemel praegu maksud meil aina tõusevad. Aga meie räägime konkreetselt sellest, mida te ise lubasite enne 2023. aasta valimisi. Te lubasite, et keskmine pension ei tõuse. Nii et see on järjekordne lubaduse murdmine. Aga tegelikult ma tahan küsida mitte selle kohta, vaid selle kohta, millest te enne rääkisite. Rahandusministeeriumi analüüs ütleb meile, et 2027. aastal – see aasta on see, kui lõpeb praeguse koalitsiooni nominaalaeg ehk neli aastat on täis – on keskmine netopension 870 eurot. Reformierakond on enne valimisi lubanud, et see on 1000 eurot, Sotsiaaldemokraatlik Erakond on lubanud, et see on 1200 eurot. Nagu me aru saame, nelja aastaga on see maksimum 870 eurot ja selle puhul hakatakse tulumaksu võtma. See on netopension. Minu küsimus ongi see, kas praegune koalitsioon kavatseb ikkagi erakorraliselt pensioni tõsta, et aastaks 2027 oleks keskmine pension kui mitte 1200, siis vähemalt 1000? Või jääb see järjekordseks valimiseelseks valeks?

Aitäh! Ma saan aru, et te ei taha rääkida sellest, mis toimus kaheksa aastat tagasi, aga need on reaalsed teod. Teie muutsite pensionid tulumaksustatavaks. Enne seda ei kogutud nende pealt maksu, pärast [koguti]. Ma ei räägi lubadustest, ma räägin reaalsetest tegudest. See, et te ei taha seda nüüd meenutada ega mäletada, minu meelest räägib ka palju. Te tahate rääkida lubadustest. Noh, kui me võtaksime ette teie valimisprogrammi lubadused, siis nende maksumus oli minu mäletamist mööda üle nelja miljardi. Jällegi küsimus, kust te selle raha oleksite võtnud. Aga mul on teile hea uudis. Me ei ole kunagi lubanud seda, et keskmine pension ei tõuse, nagu te väitsite. Vastupidi, keskmine pension tõuseb ja on tõusnud tõepoolest viimase nelja aasta lõikes märkimisväärselt. 2024. aastal oli 774 eurot, kasv 10,6%, 2023. aastal 700 eurot, kasv 17,6%, 2022. aastal 595 eurot, kasv 7,9% ja 2021. aastal 552 eurot, kasv 1,6%. Aga hea uudis on see, et Rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohaselt on järgnevate aastate pensionide tõus järgmine: 2025. aastal 819 eurot, 2026. aastal 860 eurot, 2027. aastal 986 eurot. See 986 eurot on juba 1000 eurole väga-väga lähedal. 2028. aastaks [saavutame] 986 eurot, mis on 1000 eurole tunduvalt lähemal, kui ümardada – see on trajektoor, mida Rahandusministeerium praegu ette näeb. Veel kord rõhutan: keskmine pension saab olema maksustatud madalamalt kui töötava inimese palk. Keskmise pensioni tulumaksuvabastuse piir on kõrgem kui töötavatel inimestel. Loomulikult, kui ajad lähevad paremaks, siis saame [senise süsteemi] ehk tagasi tuua, aga praegu paistab, et ajad on väga keerulised. Ajad on keerulisemad, kui oleme hinnanud, ja seetõttu me oleme pidanud tegema neid valusaid otsuseid. Kui te kuulate, mis toimub Soomes, siis Soomes arutatakse reaalselt pensionide vähendamist. Seda meie ei aruta, aga me arutame või ettepanek on pensionide tulumaksuvabastuse piir, mis on, nagu ma ütlesin, kõrgem kui töötaval inimesel, selleks ajaks külmutada.

Aitäh! Lõpetan meie tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise. Enne kui me saame kaheksanda küsimuse juurde minna, Anastassia Kovalenko-Kõlvartil on käsi püsti ja küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma tõesti ei saa aru, miks peaminister mitte kunagi ei vasta küsimustele, vaid selle asemel räägib Keskerakonnast. Ta räägib nüüd ka Keskerakonna lubadustest. Ma [ei tea, kas mul] on midagi vahele jäänud: kas praegu on valitsuses Keskerakond või Reformierakond? Kui peaminister niimoodi kritiseerib kõiki Keskerakonna otsuseid, mis on varasemalt tehtud, siis miks valitsus neidsamu otsuseid praegu teeb, kui just on lubatud teha kõik vastupidi ja palju paremini? Minu jaoks on arusaamatu, miks me ei ole mitte kordagi täna saanud vastust mitte ühelegi küsimusele.

Aitäh, aga ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks.