Sõda ja rahu

Tänane kuues küsimus on peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Mart Helme ja teemaks on sõda ja rahu. Mart Helme, palun!

Aitäh! Ma tulen tegelikult tagasi selle teema juurde, mis on siin varemgi puudutamist leidnud. See on nimelt asjaolu, et Kaja Kallase valitsused on lasknud Eesti täis valguda niinimetatud Ukraina põgenikke, kellest kümned tuhanded on millegipärast tulnud Venemaalt ja Venemaal välja antud Ukraina passiga. Nende enam kui 100 000 Eestisse saabunud inimese hulgas on enam kui 10 000 meeskodanikku, meesisikut, kes tegelikult peaksid olema Ukrainas ja oma riigi eest võitlema seal. Kui mitte otseselt rindel, siis vähemalt rahvamajanduses. Ja me oleme küsinud, miks Eesti annab sisuliselt sellist, kuidas öelda, poliitilist varjupaika nendele inimestele, nendele meesterahvastele, ukrainlastele või Ukrainast pärit inimestele, kes hoiavad kõrvale mobilisatsioonist ja oma kodumaa kaitsmisest. Ja vastus, mille me oleme saanud: Ukraina ei ole meilt neid tagasi küsinud. Mis ei vasta päriselt tõele, sest ma olen ise siin saalis olnud ja kuulanud, kuidas president Zelenskõi selge sõnaga ütles, et Ukraina sooviks neid inimesi tagasi. Need inimesed on Ukrainale väga vajalikud, kui mitte rindele, siis rahvamajandusse. Öelda, et Ukraina ei vaja neid – see ei vasta tõele. Ja nüüd minu küsimus on: kas selle aja jooksul, mis on möödunud viimasest korrast, kui see teema siin päevakorras oli, on valitsuses toimunud vastavasisulisi arutelusid? Kas Eesti valitsus on selgeks teinud endale, kui palju neid inimesi peaks olema, kes peaksid Eestist välja saadetud saama, kui Ukraina ühel hetkel ütleb: "Lugupeetud Eesti Vabariigi valitsus, palun saatke need inimesed meile tagasi! Me vajame neid ja olge hea, saatke nad meile tagasi. Me seekord ütleme selge sõnaga: me soovime, et need inimesed tuleksid Ukrainasse ja hakkaksid panustama Ukraina kaitsmisse." Kas selle üle on valitsuses toimunud mingeid arutelusid ja mingisuguseid otsuseid vastu võetud ja kas on mingisuguseid paradigma muutusi?

Aitäh! Proua peaminister, palun!

Esiteks, te muidugi panete kõik demagoogiliselt väga hästi kokku. Ühelt poolt loomulikult Ukraina tahab neid inimesi tagasi, muidugi nad soovivad, et need inimesed naaseksid sinna. Keegi pole ju teistmoodi väitnud. Aga kas nad on küsinud meilt sellist asja, et me saadaksime need inimesed välja? Nad ei ole seda küsinud, sellepärast et meil puudub õiguslik alus neid Eestist välja saada. Eesti on õigusriik. Me oleme Euroopa Liidu liige ja ukrainlastel, Ukraina sõjapõgenikel, kes on siia saabunud peale 24. veebruaril 2022. aastal, on ajutise kaitse saanute staatus. Ja selline staatus on sellega seoses, et nad on saabunud Eestisse. Mis alustel on nad saanud Ukrainast lahkuda, seda meie kontrollida ei saa, seda peavad kontrollima ukrainlased oma piiri peal. Seega meil pole õiguslikku alust neid välja saata. Jah, Ukraina president on pöördunud oma inimeste poole, et palun tulge tagasi, aga mitte meie poole, et saatke need inimesed välja. Eestis oli selle aasta alguses – nüüd ma vastan teie küsimusele, kuna te küsisite, kui palju mehi on – 19 200 Ukraina meest vanuses 18–60. Mobilisatsioonieas inimesi on sellest tulenevalt vähem, aga jah, me teame, kui palju neid inimesi siin on, ent meil ei ole õiguslikku alust neid kuidagi välja saata.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus, Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua peaminister, te ütlesite, et meil ei ole õiguslikku alust kontrollida. Minu arusaamine on, et meie lõunanaabrid lätlased ja leedulased kontrollivad, kas mobilisatsiooniealistel meestel on passis märge, et nad on saanud loa riigist lahkumiseks. Ma võin nüüd eksida täpsete terminitega, aga põhimõtteliselt jah, kas nad on saanud loa viibida kusagil mujal ja mitte toetada oma riiki. Teie ütlete, et meil õiguslikku alust ei ole. Teadaolevalt te olete juuras tugev, kas te räägiksite lahti, mis erinevus meil võrreldes Läti ja Leeduga on, arvestades ka seda, et me kõik kuulume Euroopa Liitu. Milline juriidiline alus neil on ja miks meil seda ei ole? Kas meil on mingi Eesti siseriiklik seadus, millega me oleme saanud endalt selle õiguse ära võtta, või kust tuleb see, et meil puudub õigus seda kontrollida?

Aitäh! Lätlased ja leedukad ei tee seda. Tõesti, te sellise väite esitasite siin Riigikogu saalis ja mina küsisin seda Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorilt, et kas tõesti vastab tõele, et lätlased ja leedukad ei lase [neid muidu sisse], et neil on mingi õiguslik alus. Ei, neil ei ole sellist alust ja nad ei tee seda, oli vastus. See väide, mille te esitasite, lihtsalt ei vasta tõele. Me, jah, küll kogume informatsiooni piiril, me küsime nende inimeste käest, kas nad on [mobilisatsiooni]kutse saanud, ja me paneme selle registrisse. Me seda informatsiooni kogume. Aga õiguslik alus tuleb Euroopa Liidu reeglitest, mis annavad Ukraina sõjapõgenikele ajutise kaitse. Ja see ajutine kaitse lähtub sellest, et nende inimeste puhul, kes Euroopasse jõuavad, ei ole tingimusi, mis puudutavad seda, miks või kuidas nad on saanud Ukrainast lahkuda. Sellega peab tegelema Ukraina oma piiride peal, et inimesed, kellel on mobilisatsioonikutse, riigist ei lahkuks. Aga teistel riikidel ei ole õiguslikku alust selliseid inimesi välja saata.

Aitäh! Mart Helme, täpsustav küsimus.

Aitäh! No ma ei saanud tegelikult esimesele küsimusele päris vastust. Ma küsisin, kas valitsuses on viimasel ajal olnud mingeid arutelusid või konsultatsioone, kontakte Ukraina valitsusega just nimelt mobilisatsiooniealiste meeste teemal. Sellele ma vastust ei saanud. Aga ma pööran selle asja natuke teistpidi. Siin on, nagu te ütlesite, lausa 19 000 18–60-aastast Ukraina päritolu meesterahvast. Te olete siin pidevalt rääkinud, ja mitte ainult teie, vaid rahvusvahelisel areenil ka teiste riikide juhid ja NATO tegelased on rääkinud, et Balti riigid on järgmised Vene agressiooni ohvrid. No kujutame ette, et Balti riigid ongi järgmised Vene agressiooni ohvrid. Siis lähevad meie kaitseväelased, Eesti poisid agressoriga sõdima, aga needsamad 19 000 Ukraina meest jäävad siin pöidlaid keerutama ja ootama, et mis saab – kas Eesti poistel õnnestub rinnet hoida või ei õnnestu. Kas see on teie meelest normaalne olukord? Need mehed ei võitle oma riigi eest, istuvad meie poiste selja taga. Või on siin ka mingid teised plaanid? Äkki mobiliseerime 19 000-st Ukraina niinimetatud sõjapagulasest kohaliku võõrleegioni kokkuleppel Ukraina valitsusega, kes annab oma nõusoleku, et nende mehi võib meie ühise vaenlase vastu võitlemiseks kasutada? Kas ka mingeid niisuguseid mõtteid valitsuses liigub või ongi niimoodi, et vennikesed lasid jalga oma riigist ja nüüd istuvad meie poiste selja taga või lasevad üldse kuskile veel kolmandasse kohta jalga? See on ju täiesti ebanormaalne olukord. Kas te ei leia?

Aitäh! Kõigepealt: kui ma vastan, siis te vestlete Rain Epleriga ja pärast ütlete, et ma ei vasta. Ma vastan küll, aga võib-olla te siis kuulate, kui ma vastan. Mis tähendab määratlus "viimasel ajal"? "Kas valitsuses on olnud viimasel ajal konsultatsioone seoses Ukraina põgenikega?" "Viimane aeg" on väga suhteline mõiste. Ma vastan teile, et jah, meil on olnud arutelusid viimasel ajal seoses Ukraina sõjapõgenikega, sealhulgas mobilisatsiooniealiste meestega. Nagu ma ütlesin, olen küsinud Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käest, kuidas need asjad on, ja me oleme neid asju arutanud. Need 19 600 meest, ma rõhutan üle, on vanuses 18–60. See ei ole mobilisatsiooniiga. Mobilisatsioonieas olevate inimeste arv on kuskil 7000, see on hoopis teine suurusjärk. Veel kord: mis põhjustel on nad saanud Ukrainast lahkuda, kas nad on vabastatud mobilisatsioonist, kas nad on kolme lapse isad või kes seal kõik vabastatud on – seal on terve nimekiri –, meie seda ei kontrolli. Me küsime, jah, kas nad on saanud selle kutse, me registreerime selle oma registris, aga me ei saa selle informatsiooniga mitte midagi peale hakata sellepärast, et need reeglid on sätestatud sellest lähtuvalt, et siia saabudes on neil õigus siin viibida ajutise kaitse määruse kohaselt ja meil ei ole õiguslikku alust neid teisele riigile välja anda. Kui Ukrainas pannakse toime mingi menetlus seoses sellega, et hoitakse mobilisatsioonist eemale, ja on kohtuotsused, mis ütlevad seda, et on konkreetsed isikud, kes palutakse välja anda, sest nad on toime pannud kriminaalkuriteo seoses sellega, et nad hoiavad eemale, siis jah. Ma ei tea Ukraina reegleid, seetõttu ma seda kindlalt väita ei saa, aga kui on mis iganes menetlus, kus Ukraina palub kohtuotsuse alusel anda inimesed välja, siis loomulikult me toimetame tavapäraselt, nii nagu me inimesi Eestist välja anname erinevate otsuste alusel. Aga õigusriigis peavad sellel olema alused. Lihtsalt lõpliku kommentaarina: ma ei tea, kust tuleb teie meeletu viha ukrainlaste vastu. See peegeldub igas küsimuses, et nad jäävad teile kogu aeg väga ette.

Aitäh! Sellega ma lõpetan meie tänase kuuenda küsimuse käsitlemise. Aga enne, kui me läheme seitsmenda küsimuse juurde, kolleeg Rain Epler soovib nüüd tungivalt vestelda istungi juhatajaga. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Protest pigem. Ja just, jah, teile. Siin peaminister asus korraldama seda, kas keegi siin omavahel vestleb või ei vestle ja nii edasi. Ma pean ütlema, et kui mina küsimust küsisin, siis ta vestles minister Läänemetsaga, ilmselt küsis talt täpsustavat infot. Ja samamoodi meie korraks täpsustasime küsimusse puutuvaid asjaolusid Mart Helmega omavahel. Ma soovitan teil ikkagi jälgida seda, mis siin toimub, ja kui kord hakkab käest ära minema, siis võiks ka valitsuse liikmeid korrale kutsuda.

Hea kolleeg, aitäh! Kui kord läheb käest ära, siis istungi juhataja sekkub. Kui omavaheline konsultatsioon läheb kuidagi liiga sõnakaks, siis ka istungi juhataja sekkub. See on nii kogu aeg olnud ja me peame sellest kinni. Nii kaua, kuni arutelu või omavaheline vestlus ei häiri, istungi juhataja ei sekku. See on otseselt minu seisukoht, mis puudutab protseduuri. Mart Helme, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jah! Ma tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et on täiesti kohatu esitada emotsionaalseid ja alusetuid süüdistusi küsija vastu mingisuguse võõraviha teemal. Miks te vihkate ukrainlasi? Ei, mina ei vihka ukrainlasi. Mina küsin selle peale vastu: aga miks te vihkate eestlasi? Miks te vihkate oma rahvast? See on täpselt sama. Tema loomulikult ei nõustu sellega. Aga ma arvan, et see formaat siin ei ole mõeldud selleks, et üksteisele alusetuid ja emotsionaalseid süüdistusi näkku paisata.

Aitäh! Ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks.