Valimisõiguse äravõtmine

Meie neljas küsimus on siseminister Lauri Läänemetsale, küsib Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov ja teemaks on valimisõiguse äravõtmine. Aleksei Jevgrafov, palun!

Tänan, Riigikogu esimees! Lugupeetud siseminister! Reformierakonna fraktsiooni liige Pärtel-Peeter Pere ütles "Terevisioonis", et lähiajal esitab Reformierakond Riigikogus kolmandate riikide kodanikelt kohalike omavalitsuste valimistel hääleõiguse äravõtmist võimaldava eelnõu. Minu arusaamise järgi on sotsiaaldemokraadid ja teie isiklikult alati olnud selle algatuse vastu. Kuid elu muutub ja vahepeal näeme hämmastavaid metamorfoose. Näiteks endine Keskerakonna esimees Jüri Ratas vahetas hiljuti oma koduerakonna Isamaa Erakonna vastu. Ja samamoodi diametraalselt muutus kohe ka tema suhtumine valijatesse. Nimelt, nüüd ta väidab, tsiteerin: "On oluline Vene ja Valgevene kodanikelt valimisõigus ära võtta." Enne oli ta kategooriliselt selle sammu vastu. Lugupeetud minister! Kui Tallinna linnas sünnib uus koalitsioon ja sotside üheks uueks partneriks saab Isamaa Erakond, kas võime oodata ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna seisukoha muutumist kolmandate riikide kodanikelt kohalike omavalitsuste valimistel hääleõiguse äravõtmise küsimuses?

Aitäh, austatud küsija! Lugupeetud parlament! Riigikogu esimees! Teil on õigus, Isamaa Erakonnas sünnivad imelikud asjad. Kui sinna [astuda], ma saan aru, hakkavad seisukohad muutuma. On täitsa huvitav seda kuulda, ma isiklikult pole Jüri Ratase seisukohti ja arvamusi kuulnud. Seda, mis on Jüri Ratasega juhtunud erakonnas Isamaa, peab tema käest küsima. Ma seda kahjuks kommenteerida ei oska. Aga ma sain aru, et ka teised huvitavad asjad juhtuvad. Just kuulsin saalist, kuidas EKRE esindajad kaebasid, et Isamaa soovib väga tugevalt seda valimisõigust ära võtta, EKRE esitas eelnõu, aga Isamaa ei toetanud. See on nagu väga arusaamatu, mis seal tegelikult toimub. Võib-olla olid Ratasega veel läbirääkimised ja erakonnasiseselt poldud veel jõutud seisukohale, mis teed minna. Ja selles mõttes toimuvad ka imelikud asjad, et ma kuulsin, et parlamendi liige Seeder sellessamas küsimuses ütles siin, et Eesti Vabariigi siseminister on tema arvates julgeolekuoht. See on päris julge avaldus. Mina ütleksin siit puldist, et kui Helir-Valdor Seederil on kahtlusi, siis minu arvates see on nii tõsine süüdistus, et ta peaks tegema vastavad avaldused erinevatele organitele. Ma kohe hea meelega kuulaks, kuidas seda teemat [lahatakse]. Nii et ma sellega pean nõustuma, et erakonnas Isamaa toimuvad imelikud asjad. Seal tundub olevat teatav segadus ja peataolek. Ja tundub, et inimestega toimuvad ka imelikud asjad, kui nad sinna erakonda [astuvad]. Aga mis puudutab Tallinna koalitsiooni [moodustamist], siis ma ütlesin kohe ära, kui see teema kunagi tõstatus, kui Isamaa selle teema tõstatas, et sotsiaaldemokraadid ei aruta seda küsimust Tallinna koalitsiooniläbirääkimistel, sest riigi tasandi teemasid me ei aruta. See lihtsalt ei ole loogiline. Ma tean, et Isamaa soovis ka maksuküsimusi arutada, mina ootasin, et tuuakse lauale ka riigikaitse küsimused, võib-olla oleks tahetud veel mingeid NATO-küsimusi arutada. Me kõik saame aru, et see on absurd. Inimesed saavad ka aru, et see on absurd, see on teater, see on europarlamendi valimise kampaania. Me muidugi mõistame seda. Oli ju volikogu koosolek, kinnitati europarlamenti [kandideerijate] nimekiri ja siis tuli kogu see Tallinna teema peale ja oma sõnumeid ei saanudki välja öelda. Natuke ebaõiglased Tallinna inimeste vastu on oldud ja võib-olla natuke kurjad osade inimeste vastu. Inimesed tahavad teada, mis Tallinnas saama hakkab, mis tehakse, millised on seisukohad, millised on püüdlused inimeste elu paremaks teha, aga selle asemel käib europarlamendi valimise kampaania. Nii et ei, me ei ole seda koalitsiooni moodustamisel arutanud. Ei aruta ka, nii lihtne see ongi. Need jutud on lihtsalt jutud meedias, et näidata, et midagi tehakse. Tegelikult neid asju seal ei arutata.

Aitäh! Aleksei Jevgrafov, täpsustav küsimus, palun!

Austatud siseminister, tänan vastuse eest. Õiguskantsler Ülle Madise kavatseb Riigikohtusse pöörduda, kui mittekodanikud tahetakse jätta hääleõiguseta. Vandeadvokaat Jüri Raidla avaldas saates "Impulss" arvamust, et Eestis elavatelt Vene ja Valgevene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse äravõtmine või ajutine peatamine ei ole võimalik ilma põhiseadust muutmata. Esmaspäeval ametisse nimetatud justiitsminister Madis Timpson ütles Vikerraadio saatele "Uudis+" antud intervjuus, et juristina ei pea ta realistlikuks võimalust võtta Vene kodanikelt kohalikel valimistel hääleõigus. Lugupeetud minister, teie sõnade kohaselt on eelnõu, mis võimaldaks hääleõiguse ära võtta, valmis kirjutanud Reformierakonna kontor. Seda ei teinud Justiitsministeerium, mille ametnikud sellest keeldusid. Kas te peate mõistlikuks, et Riigikogu hakkab arutama seaduseelnõu, mida kritiseerivad teravalt nii kõrged riigiametnikud kui ka austatud juristid? Kes annab garantii, et Riigikogu tulevane otsus vastab seadusele, eriti olukorras, kui president andis selgelt mõista, et sellist seadust ta kindlasti välja ei kuuluta?

Aitäh selle küsimuse eest! Taas kord hea küsimus. Meil oli koalitsioonilepingus tõesti, et me analüüsime, proovime vaadata, kas ilma põhiseadust muutmata see on võimalik. Põhimõtteliselt oleme sinna jõudnud, et ei ole võimalik. Ja õiguskantsler on ju sama öelnud, et kui see eelnõu tuleks sellisel kujul – ajutine peatamine –, siis ta pöördub Riigikohtusse ja nii presidendi kantselei kui õiguskantsleri büroo hindavad, et suure tõenäosusega saab see Riigikohtu poolt tagasi lükatud. Seaduseks see ei saa. See on ka põhjus, miks … Ja üldse mitte ainult see. Tegelikult, miks ma olen hoiatanud, et ärme mängi Eesti julgeolekuga? Väga rumal olukord võiks tekkida. Me kõik teame, et Venemaa otsib võimalusi. Ta otsib võimalusi ja kui pannakse mingi teema püsti, eriti veel selline väga oluline, põhimõtteline küsimus, siis Venemaa kindlasti võimendaks seda. Me teame seda ette, me oleme seda näinud. Ta loomulikult prooviks võimendada rahvustevahelist konflikti, et seda oluliselt laiendada. Ja kindlasti on väga palju inimesi, kes seda sellisena ka võtavad, ja me saame Ida-Virumaal arvatavasti hoopis keerulisema olukorra. See oleks minu arvates julgeoleku mõttes väga vastutustundetu. Sest kui sa ütled inimestele, et me võtame teilt nüüd valimisõiguse ära, siis käib mingisugune terve aasta aega väga suur diskussioon, debatt, Venemaa paneb sinna [oma panuse] juurde, oma propagandamasina tööle, võimendab kõiksugu erinevaid arvamusi ja probleeme. Ja siis lõpuks see eelnõu ei saagi seaduseks. Needsamad inimesed, ja arvatavasti mitte ainult need, keda see oleks [isiklikult] puudutanud, vaid ka need, kes tunnevad, et see oli rahvuspõhine küsimus, mitte niivõrd kodakondsuspõhine küsimus, arvatavasti lähevad kindlasti valimistele valima. Ja loomulikult nad teevad suurest pettumusest ja pahameelest hoopis teistsuguseid otsuseid. Sellel hetkel ei mõelda enam selle peale, mis on minu koduvallas või kodulinnas oluline, ei hääletata selle järgi, vaid kujuneb välja protestivalimine. Pigem ollakse selliste poliitiliste jõudude vastu, kes on eestimeelsed, kes on täna ka siin parlamendis esindatud. Me võime selliseid suuri muutusi teatud omavalitsustes näha ja väga pikaks ajaks võib see muutus püsima jääda. Nii et minu arvates ei ole mõistlik selliselt toimetada.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ütlen kohe keskfraktsiooni nimel, et meie kindlasti ei pea teid ohuks Eesti julgeolekule. Pigem vastupidi, teie töö on meie meelest väga õige. Aga minu küsimus on umbes selline. Hiljuti juhtus enam-vähem samal ajal kaks asja. Üks oli värske integratsioonimonitooringu esitamine ja teine oli Venemaa Föderatsiooni presidendi niinimetatud valimine. Miks ma ütlen "niinimetatud"? Me kõik saame aru, mis need valimised tegelikult on. Ja saime teada põhimõtteliselt nagu kaks asja. Üks oli see, et nendel valimistel käis palju, isegi kordades vähem Venemaa kodanikke kui eelmine kord, ja teine, et seekord oluliselt vähem osalenutest hääletas Vladimir Putini poolt. Ja mida näitas integratsioonimonitooring? Tegelikult siin elavate Venemaa kodanike seas on suhtumine Eesti riiki hästi positiivne. Pooled neist tegelikult tahaksid saada Eesti kodanikeks. Aga me teame ju, et see on praegu ülikeeruline, kuna Venemaa ei lase neid oma kodakondsusest priiks. Samas Eesti ei anna neile oma kodakondsust enne, kui nad on Venemaa kodakondsusest vabad. Ja minu küsimus ongi see: mis te arvate, mis signaali me saadame nendele inimestele, kui me võtame kõigilt Venemaa Föderatsiooni ja näiteks ka Valgevene kodanikelt õiguse hääletada kohalikel valimistel? Ja teiseks: kui ikkagi see eelnõu tuleb siia Riigikokku, kas Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab seda? Ja kui hakatakse ka põhiseadust muutma, kuidas siis Sotsiaaldemokraatlik Erakond hääletab?

Aitäh! Kõigepealt ma ütlen, et sotsiaaldemokraatide arvates see debatt on oluline. Seda debatti tuleb pidada, sest mõlematpidi küsimused on osaliselt õigustatud. Mure julgeoleku pärast üht- või teistpidi on ka õigustatud. Seda debatti peaks pidama, aga see ei saa olla nii lihtsustatud, nagu ta praegu on. Kogu selle debati juures kõige suurem mure on see, et räägitakse või arvatakse, et paragrahv seaduses lahendab probleemid. Ei lahenda. Ei lahenda kahjuks probleeme paragrahv seaduses. Siin peaks hoopiski [sõna võtma] inimesed, kes sotsiaalteadustega tegelevad ja oskavad hinnata, kuidas inimesed reageerivad, mida nad tunnevad. Nende käitumine ei pruugi olla alati väga objektiivne, nagu siin debatis ehk eeldatakse. See kõik on puudu sellest debatist. Ja ma arvan, et see seaduseelnõu sellisel kujul siia ei jõua, sest põhiseaduse muutmise võimalus on nendeks kohalikeks valimisteks möödas. Seda selles ajaraamis enam teha ei saa. Me saame rääkida järgmistest kohalikest valimistest ja sellele võiks eelneda debatt, enne kui keegi selle eelnõu siia toob. Ma ise olen vaadanud, et siin on pakutud ka muid lahendusi välja. Näiteks et isikutele, kes on Eestis saanud alalise elamisloa, võiks anda lühiajalise loa, siis neil ei oleks valimisõigust. Aga sellised ettepanekud on ilmselgelt täiesti läbi mõtlemata olnud. See põhimõtteliselt võiks tähendada seda, et no mis me siis lõpuks teeme, kas võetakse nendelt inimestelt üldse siin elamise võimalus ära, nad peavad siit Eestist lahkuma või mis. Ka ei anta endale aru, et sellelsamal inimesel, kes on Vene kodanik, võib olla abikaasa, kes on Eesti kodanik, ja nende laps võib olla Eesti kodanik. Sellise loogikaga jõuame varsti sinna välja, et saadame nad Eestist välja. Ja veel ma küsiks, et näiteks kui ema on Vene kodanik ja laps Eesti kodanik, kas saadame selle väikese lapse ka Venemaale või. See arutelu läheb suhteliselt absurdi ja suhteliselt palju on seal läbimõtlemata teemasid. Ja kui me võtame veel rahvusvahelise õiguse ja selle loogika, siis see läheks ka väga paljude rahvusvaheliste reeglitega vastuollu. Ja monitooring näitas tõesti seda, et pigem on teatud lõimumisprotsessid töötanud. Inimesi, kes suhtuvad positiivselt Eestisse, on 60%. Nende jaoks on oluline võimalus kaasa rääkida. Kui see neilt ära võtta, siis arvatavasti muutub ka suhtumine Eesti riiki ja siinsetesse võimalustesse. See tekitab omaette julgeolekuprobleeme ja sellega peab keegi tegelema hakkama. Arvatavasti siis see nii-öelda protesti väljendamine, mida tehakse valimiste kaudu, võib üle minna kuskile mujale ja [sellega tegelemine] võib siis olla juba kaitsepolitsei ülesanne.

Aitäh! Lõpetan meie tänase neljanda küsimuse käsitlemise.