Väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõu (633 SE) teine lugemine

Liigume neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõu 633 teine lugemine. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

Liigume neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõu 633 teine lugemine. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Riigikogu rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse (tuletis- ja repotehingute regulatsioon) eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks oma 9., 15. ja 22. septembri istungil. 9. septembri istungil osalesid meie komisjonis ka Finantsinspektsiooni esindajad, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu esindajad ning Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna esindajad. Meeldetuletuseks veel seda, et eelnõu esimese lugemise lõpetasime 20. mail, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 3. juuni ja Riigikogu liikmetelt eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Eelnõu kohta sai küsitud arvamust paljudelt huvigruppidelt ja rahanduskomisjonile laekus kaks arvamust. Arvamuse esitasid Finantsinspektsioon ja Eesti Kinnisvarafirmade Liit. Finantsinspektsioon esitas ettepaneku täpsustada eelnõus nende sätete sõnastust, mis puudutavad Finantsinspektsiooni järelevalve pädevust ja isikute vastutust rohevõlakirjade emiteerimise nõuete rikkumise eest. Kinnisvarafirmade liit esitas ettepaneku täpsustada tarbijakrediidilepingute tagatiseks oleva kinnisvara hindamisega seotud asjaolusid. Rahandusministeerium esitas eelnõu algataja esindajana mitmeid tehnilisi ettepanekuid eelnõu sõnastuse täpsustamiseks. Juhtivkomisjon otsustas esitada eelnõu kohta üheksa muudatusettepanekut, mis on ka materjalide hulgas. Esimese muudatusettepanekuga täpsustatakse väärtpaberituru seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmete rakendamisel kohaldamisele kuuluvate nõuete tasaarvestust puudutava normi sõnastust. Teise ettepanekuga korrigeeritakse sõnastust normis, mis sätestab vastutuse rohevõlakirjade määrusest tulenevate kohustuste rikkumise eest. Kolmanda muudatusettepanekuga täpsustatakse, mis juhtudel on välistatud hasartmängumaksu seaduse kohaldamine tuletisinstrumentidega kauplemisel. Neljanda ettepanekuga täpsustatakse Finantsinspektsiooni järelevalvepädevusi. Viienda muudatusettepanekuga täpsustatakse sõnastust krediidiasutuste seaduses, mis määratleb tervendamismeetmete suhtes kohaldatava õiguse. Kuuenda ettepanekuga jäetakse eelnõust välja makseasutuste ja e-raha asutuste seadusesse kavandatud Finantsinspektsiooni pädevusi reguleerivad sätted. Seitsmenda ettepanekuga täpsustatakse tasaarvelduste regulatsiooni sõnastust pankrotiseaduses. Kaheksanda muudatusettepanekuga korrigeeritakse saneerimisseaduse viiteid. Ja üheksanda ettepanekuga sätestatakse riigiasutuste seadusesse kavandatud volitusnormi üldisest erinev jõustumisaeg. Komisjon langetas 15. septembri istungil järgmised otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 24. septembril. See ettepanek oli meil konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada. See ettepanek oli samuti konsensuslik. Ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. oktoobril. See oli meil samuti konsensuslik otsus ja ettepanek. Ma annan ülevaate ka meie 9. septembri istungist, kus meil olid kaasatud huvigrupid. Kui seda teemat lühidalt käsitleda, siis kinnisvarafirmade liidu probleem oli selles, et Eesti Pank algatas kinnisvara hindamise korra muutmise eesmärgiga parandada laenude liikumist pankade vahel, keskendudes refinantseerimistehingutele. Aga kinnisvarafirmade liit nägi riske, et kui tagatisvara hindamisel võetakse kasutusele statistilised mudelid, siis arvestades kinnisvaraturu ja eluasemelaenude spetsiifikat, võib selline hindamine ohustada tarbijate huve. Rahandusministeeriumi esindaja selgitas, et tegelikult kõik sisulised reeglid, mis puudutavad tagatisvara hindamist, on sätestatud rahandusministri määruses, mis juba kehtib. Aga kevadel algatati määruse muutmine ja selle määruse muutmise eelnõusse lisati täpsemad juhised, kuidas pank võib statistilist mudelit kasutada. Kuigi pank võib ka praegu seda mudelit kasutada, ei ole rahandusministri määruses veel konkreetseid tingimusi. Meie arutelu eesmärk oligi see diskussioon ära pidada ja selgust saada, kuidas see uus määruse eelnõu välja hakkab nägema. Meil oli päris pikk arutelu. Kinnisvarafirmade liit kokkuvõttes seadusemuudatust ei soovinud, küll aga selgust rahandusministri määruse osas. Nii, annan ülevaate ka meie 15. septembri istungist. Rahanduskomisjoni esimees võttis kokku 9. septembri arutelu ja ka kinnisvarafirmade liidu seisukoha, et praegu ei ole veel kinnisvaraturg statistilise hindamise mudeli kasutuselevõtuks elamukinnisvara hindamisel valmis. Istungil osales taas ka Rahandusministeeriumi esindaja. Tema teavitas, et kinnisvarafirmade liidule on tehtud ettepanek kohtuda Rahandusministeeriumi ja liidu vahel veel oktoobrikuu jooksul. Sellel 15. septembri istungil me käsitlesime ka seitset muudatusettepanekut, mida ma juba tutvustasin. Neid kõiki komisjon toetas konsensuslikult. Ja meil oli lühike istung veel 22. septembril. See tulenes jällegi vajadusest käsitleda kinnisvarafirmade liidu probleemi. Selle arutelu tulemusena oli rahanduskomisjoni esimehe ettepanek, et me võiksime lisada eelnõu kolmanda lugemise seletuskirja selgitava teksti, mis puudutab seda teemat. See on ka materjalides olemas. Meil oli komisjonis hääletus, kas selline tekst lisada või mitte. Ettepaneku poolt oli 7 komisjoni liiget, vastu oli 0 ja 2 komisjoni liiget jäid erapooletuks. Nii et komisjon toetas selle selgituse lisamist eelnõu teise lugemise seletuskirja. Sellel 22. septembri komisjoni istungil me hääletasime läbi ka ülejäänud muudatusettepanekud, kokku oli neid üheksa ja kõiki komisjon toetas konsensuslikult. Veel pean vajalikuks rõhutada, et see kinnisvara hindamise teema ja kinnisvarafirmade liidu temaatika ei ole tegelikult selle eelnõu põhisisu. Eelnõu põhisisu on tuletis- ja repotehingute regulatsiooni vastavusse viimine rahvusvahelise standardiga. Kinnisvara hindamise teema on antud eelnõus selline kõrvalteema. See oli minu ülevaade komisjoni aruteludest eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisel.

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu! Riigikogu rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud väärtpaberituru seaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse, ehk siis tuletis- ja repotehingute regulatsioon, teise lugemise ettevalmistamiseks oma 9., 15. ja 22. septembri istungil. 9. septembri istungil osalesid meie komisjonis ka Finantsinspektsiooni esindajad, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu esindajad ning Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna esindajad. Ja meeldetuletuseks veel seda, et eelnõu esimese lugemise lõpetasime 20. mail, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli 3. juuni ja Riigikogu liikmetelt eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Eelnõu kohta sai küsitud arvamust ka paljudelt huvigruppidelt ja rahanduskomisjonile laekus kaks arvamust. Arvamuse esitasid Finantsinspektsioon ja Eesti Kinnisvarafirmade Liit. Finantsinspektsioon esitas ettepaneku täpsustada eelnõus sätete sõnastust, mis puudutavad Finantsinspektsiooni järelevalve pädevust ja isikute vastutust rohevõlakirjade emiteerimise nõuete rikkumise eest. Kinnisvarafirmade liit esitas ettepaneku täpsustada tarbijakrediidilepingute tagatiseks oleva kinnisvara hindamisega seotud asjaolusid. Rahandusministeerium esitas eelnõu algataja esindajana mitmeid tehnilisi ettepanekuid eelnõu sõnastuse täpsustamiseks. Juhtivkomisjon otsustas esitada eelnõu kohta üheksa muudatusettepanekut, mis on ka materjalide hulgas. Esimese muudatusettepanekuga täpsustatakse väärtpaberituru seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmete rakendamisel kohaldamisele kuuluva nõuete tasaarvestust puudutava normi sõnastust. Teise ettepanekuga korrigeeritakse sõnastust normis, mis sätestab vastutust rohevõlakirjade määrusest tulenevate kohustuste rikkumise eest. Kolmanda muudatusettepanekuga täpsustatakse, mis juhtudel on välistatud hasartmängumaksu seaduse kohaldamine tuletusinstrumentidega kauplemisel. Neljanda ettepanekuga täpsustatakse Finantsinspektsiooni järelevalve pädevusi. Viienda muudatusettepanekuga täpsustatakse sõnastust krediidiasutuste seaduses, mis määratleb tervendamismeetmete suhtes kohaldatava õiguse. Kuuenda ettepanekuga jäetakse eelnõust välja maksasutuste ja e-rahaasutuste seadusesse kavandatud Finantsinspektsiooni pädevusi reguleerivad sätted. Seitsmenda ettepanekuga täpsustatakse tasaarvelduste regulatsiooni sõnastust pankrotiseaduses. Kaheksanda muudatusettepanekuga korrigeeritakse saneerimisseaduse viiteid. Ja üheksanda ettepanekuga sätestatakse riigiasutuste seadusesse kavandatud volitusnormi üldisest erinev jõustumisaeg. Komisjon langetas 15. septembri istungil järgmised otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 24. septembril. See ettepanek oli meil konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada. See ettepanek oli samuti konsensuslik. Ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. oktoobril. See oli meil samuti konsensuslik otsus ja ettepanek. Ma annan ülevaate ka meie 9. septembri istungist, kus meil olid kaasatud huvigrupid. Kui seda teemat lühidalt käsitleda, siis kinnisvarafirmade liidu probleem oli selles, kuivõrd Eesti Pank algatas kinnisvara hindamiskorra muutmise eesmärgiga parandada laenude liikumist pankade vahel, keskendudes refinantseerimistehingutele, aga kinnisvarafirmade liit nägi riske, et kui tagatisvara hindamisel võetakse kasutusele statistilised mudelid, siis arvestades kinnisvaraturu ja eluasemelaenude spetsiifikat võib selline hindamine ohustada tarbijate huve. Rahandusministeeriumi esindaja selgitas, et tegelikult kõik sisulised reeglid, mis puudutavad tagatisvara hindamist, on sätestatud rahandusministri määruses, mis juba kehtib. Aga kevadel algatati määruse muutmine ja selle määruse muutmise eelnõusse lisati täpsemad juhised, kuidas pank võib statistilist mudelit kasutada. Kuigi pank võib ka praegu seda mudelit kasutada, ei ole rahandusministri määruses veel konkreetseid tingimusi. Meie arutelu eesmärk oligi see diskussioon ära pidada ja selgust saada, kuidas see uus määruse eelnõu välja hakkab nägema. Meil oli päris pikk arutelu. Kinnisvarafirmade liit kokkuvõttes seadusemuudatust ei soovinud, küll aga selgust rahandusministri määruse osas. Nii, siis annan ülevaate ka meie 15. septembri istungist. Rahanduskomisjoni esimees võttis kokku 9. septembri arutelu ja võttis kokku ka kinnisvarafirmade liidu seisukoha, et praegu ei ole veel kinnisvaraturg statistilise hindamise mudeli kasutuselevõtuks elamukinnisvara hindamisel valmis. Meil osales taas ka Rahandusministeeriumi esindaja. Tema teavitas, et kinnisvarafirmade liidule on tehtud ettepanek kohtuda Rahandusministeeriumi ja liidu vahel veel oktoobrikuu jooksul. Sellel 15. septembri istungil me käsitlesime ka seitset muudatusettepanekut, mida ma juba tutvustasin. Neid komisjon kõiki toetas konsensuslikult. Siis meil oli lühike istung veel 22. septembril. See tulenes jällegi kinnisvarafirmade liidu probleemi käsitlusest. Selle arutelu tulemusena oli rahanduskomisjoni esimehe ettepanek, et me võiksime lisada eelnõu kolmanda lugemise seletuskirjale selgitava teksti, mis puudutab seda teemat. See on ka materjalides olemas. Meil oli komisjonis hääletus, kas selline tekst lisada või mitte. Ettepaneku poolt oli 7 komisjoni liiget, vastu oli 0 ja 2 komisjoni liiget jäid erapooletuks. Nii et komisjon toetas selle selgituse lisamist eelnõu teise lugemise seletuskirjale. Sellel 22. septembri komisjoni istungil me hääletasime läbi ka ülejäänud muudatusettepanekud, kokku oli neid üheksa ja kõiki komisjon toetas konsensuslikult. Veel pean vajalikuks rõhutada, et see kinnisvara hindamise teema ja kinnisvarafirmade liidu temaatika ei ole tegelikult selle eelnõu põhisisu. Eelnõu põhisisu on tuletis- ja repotehingute regulatsiooni vastavusse viimine rahvusvahelise standardiga. See kinnisvara hindamise teema on selline kõrvalteema antud eelnõus. Aga see oli minu ülevaade komisjoni aruteludest eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisel.

Aitäh komisjoni ülevaate eest! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud üheksa muudatusettepanekut. Läheme nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimese muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Üheksas muudatusettepanek, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon: arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 633 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Lõppenud on ka neljanda päevakorrapunkti arutelu.

Aitäh komisjoni ülevaate eest! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on tehtud üheksa muudatusettepanekut. Läheme nende muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimese muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Teise muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Neljas muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Viies muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Üheksas muudatusettepanek, esitajaks rahanduskomisjon, juhtivkomisjon – arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 633 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. Lõppenud on ka neljas päevakorrapunkt.