Arupärimine PPA-poolse võimu kuritarvitamise kohta seoses sõna- ja meelsusvabaduse õigusvastase mahasurumisega (nr 620)

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Varro Vooglaiu 7. märtsil käesoleval aastal esitatud arupärimine PPA-poolse võimu kuritarvitamise kohta seoses sõna- ja meelsusvabaduse õigusvastase mahasurumisega. Ettekandjana palun siia Riigikogu kõnetooli arupärija Varro Vooglaiu. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Tõtt-öelda ma esimese asjana tahangi avaldada tänu Riigikogu juhatusele, sellepärast et see arupärimine on üks esimesi minu parlamendis oleku aja jooksul, mis jõuab siia saali põhiseaduses sätestatud tähtaja ehk 20 istungipäeva jooksul, nagu põhiseaduse § 74 lõige 2 seda ette näeb. Märkimisväärne saavutus. Aitäh! Aga nüüd arupärimise juurde. 12. jaanuaril tegi Harju Maakohus teatavaks oma otsuse, millega tühistati Politsei‑ ja Piirivalveameti poolt Jaak Valge ja Andres Aule suhtes langetatud süüdimõistev väärteootsus, kuna kohtu hinnangul polnud nimetatud isikud reaalselt ühegi väärteo koosseisule vastavat tegu toime pannud. Nüüdseks on see otsus ka jõustunud. Mäletatavasti paigaldasid Aule ja Valge möödunud aasta juulis Tallinna vanalinnas kirjanike majale Juhan Smuuli bareljeefi juurde Eesti NSV lipu, et juhtida avalikkuse tähelepanu asjaolule, et 1949. aastal – tõendatult – küüditamises osalenud ning korduvalt stalinistlikke vaateid väljendanud Juhan Smuulile pühendatud mälestusmärki eksponeeritakse jätkuvalt Eesti Vabariigi avalikus ruumis, pealinnas, aga see on täiesti kohatu. Kuid selle asemel, et küüditaja mälestusmärk oleks maha võetud, algatas PPA lipuaktsiooni tõttu Aule ja Valge suhtes väärteomenetluse ning menetleja Kristel Proos otsustas määrata mõlemale mehele trahvi, kuna nad olevat toime pannud avaliku korra rikkumise. Tegelikult oli algusest peale vähegi ausatele inimestele täiesti selge, et mingit väärtegu Aule ja Valge toime ei pannud. Selge on ka see, et PPA ilmselgelt otsis võimalust süüdimõistva otsuse langetamiseks, sest algselt tugineti eriti absurdsel moel karistusseadustiku §‑le 1511, mille kohaselt on keelatud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisi. Kuna selline etteheide oli naeruväärne, sest lipuaktsiooniga risti vastupidiselt protesteeriti kommunistide, inimsusevastaste kuritegude toimepanemises osalenud isikute jätkuva avaliku ülistamise vastu, asus PPA hiljem toetuma karistusseadustiku §‑le 262, heites Aulele ja Valgele ette avaliku korra rikkumist. PPA sõnul seisnes väidetav avaliku korra rikkumine selles, et Eesti NSV lipu avalik eksponeerimine Tallinna vanalinnas on kohatu ja võib inimesi häirida. See süüdistus ei ole ka vähem naeruväärne kui esialgne süüdistus, sest inimeste karistamine meeleavaldamise eest lihtsalt seetõttu, et PPA hinnangul on meeleavaldamise viis sobimatu ja ehk ka kedagi häiriv, on absoluutselt kohatu. See on kohatu. Kolumnist Veiko Vihuri on selle kohta kirjutanud: "PPA käitumisest jääb vägisi mulje, et konservatiivsete poliitikute vastu otsitud ettekäändel väärteomenetluse algatamine ja alusetu trahvimine kuulub nüüd politiseerunud politsei käekirja juurde. Mida sellega saavutada püütakse? Vastus on väga lihtne: menetlus ja protsess on juba iseenesest karistus." Kahjuks ei ole tegu üksikjuhtumiga, sest PPA tegutsemises meeleavaldamise õigusvastaseks mahasurumiseks on ilmnenud juba muster. Kuna põhiseaduse §‑ga 45 tagatud sõnavabadus ja §‑ga 47 tagatud meeleavaldamise vabadus on demokraatliku ühiskonnakorralduse seisukohast fundamentaalse tähtsusega vabadused, tuleb jõustruktuuride poolt nende rikkumisse suhtuda täie tõsidusega. Sellega seoses on meil teile järgmised küsimused. Esiteks, kuidas on võimalik, et PPA algatab kodanike suhtes, kes kasutavad oma põhiseaduslikku õigust meelt avaldada, ikka ja jälle väärteomenetlusi, ilma et selleks oleks reaalselt õiguslik alus? Teiseks, kes ja kuidas selle eest PPA‑s vastutab, kui kohtus leiab kinnitust, et PPA poolt rahumeelselt meelt avaldanud inimeste trahvimine oli õigusvastane, nagu see Aule ja Valge kaasuses on toimunud? Kas ametnike suhtes, kes algatasid õigusvastaselt väärteomenetluse, algatatakse distsiplinaarmenetlus, nagu seadus seda nõuab? Kolmandaks, mida kavatsete ette võtta selleks, et tulevikus enam ei esineks selliseid PPA‑poolseid võimu kuritarvitusi ning et kõik Eesti Vabariigi kodanikud saaksid kasutada oma põhiseaduslikku õigust meelt avaldada, ilma et peaks kartma PPA‑poolset õigusvastast tagakiusamist? Neljandaks, kas te ei leia, et siseministrina peaksite ise võtma vastutuse ja tagasi astuma, kui PPA ei suuda tegutseda viisil, mis austaks kodanike põhiseaduslikku õigust riigivõimu sekkumiseta meelt avaldada? Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli tagasi siseminister Lauri Läänemetsa. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud arupärimise esitajad ja parlamendiliikmed! Siseministrile edastati arupärimine Politsei- ja Piirivalveameti võimu kuritarvitamise kohta seoses sõna- ja meelsusvabaduse õigusvastase mahasurumisega ning esitati neli küsimust. Esimene küsimus: "Kuidas on võimalik, et PPA algatab kodanike suhtes, kes kasutavad oma põhiseaduslikku õigust meelt avaldada, ikka ja jälle väärteomenetlusi, ilma et selleks oleks reaalselt õiguslik alus?" Selgitan, et Politsei- ja Piirivalveamet ei sekku põhjendamatult isikute põhiseadusega tagatud väljendus- ja kunstivabadusse. Jaak Valge ja Andres Aule kaasusest veidike lähemalt. Avaliku korra rikkumiseks peeti seda, et kaks meest varahommikul majaomanikelt luba küsimata ja kedagi teavitamata otsustasid heisata Eesti NSV lipu. Seda 22. juulil, mil ajalooliselt Eesti eest esitati avaldus NSV Liitu astumiseks. Kui politseini jõudis informatsioon, et avalikus ruumis eksponeeritakse Eesti NSV lippu, ei olnud teada, kes selle sinna pani ja mis oli selle teo eesmärk. Asjaolu, et lippu eksponeeriti protesti- või kunstikaalutlustel, selgus hiljem menetluse käigus. Seega ei vasta tõele väide, et väärteomenetluse alustamiseks puudus õiguslik alus. Väärteomenetluse eesmärk ongi õigusrikkumise kvalifitseerimine, teo toimepanija väljaselgitamine ja kui on asjakohane, siis karistuse määramine. Seadusandja ei ole koostanud ammendavat loetelu selle kohta, missuguse propaganda sümboolika, vaenu või vägivalla õhutamist toetava sümboolika kasutamine või eksponeerimine on lubamatu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et nii seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb sisustada niinimetatud keskmise mõistliku inimese seisukohast. Seejuures võetakse arvesse nelja pidepunkti. Esiteks, sümboli enese tähendus, ENSV lipp seostub okupatsioonivõimuga. Teiseks, sümboli eksponeerimise aeg, näiteks teatud tähendusega kuupäev, nagu 22.07.23 ehk teo toimepanemise päev oli, seda ka toimepanijate teadmiste kohaselt. See oli päev, mil Eesti nii-öelda esitas avalduse vastuvõtmiseks NSV Liitu astumiseks. Kolmandaks, sümboli eksponeerimise koht, näiteks etendus, lavastus või poliitiline demonstratsioon. Selles lipu kaasuses olid aga kaks meest varahommikul majaomanikelt luba küsimata ja kedagi teavitamata ajalooliselt negatiivsel kuupäeval ENSV lippu heiskamas. Neljandaks, sümboli eksponeerimise viis, näiteks svastika käesidemel või kujutis svastika viskamisest prügikasti. Antud juhul heiskasid kaks meest teadmata asjaoludel nimetatud kuupäeval ENSV lipu pealinna südames. Arvestades eelnevat, selgitan, kas tegu võis vastata süüteole. Teo vastavuseks süüteo koosseisule, see tähendab, millegi vaenu sümboliks lugemiseks piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta maailmasündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal. Näiteks Z-tähe ja Georgi lindi puhul on üheselt arusaadav seos Vene föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu. Riigikohus on leidnud, et selline karistusseadustiku koosseisule vastav tegu on näiteks Venemaa Föderatsiooni dessantvägede aastapäeval tehtud postitus Facebookis, milles õnnitletakse määratlemata isikute ringi tähtpäeva puhul koos pildiga, millel on kujutatud dessantväelasi demonstreerimas käsivõitluse võtteid ja Venemaa Föderatsiooni dessantväelaste sümboliks olevat lippu deviisiga – ütlen selle eesti keeles – "Mitte keegi peale meie". Arvestades, et karistusseadustiku täiendamine oli suuresti ajendatud Venemaa Föderatsiooni agressioonist Ukraina vastu, ning soovist piirata selliste sümbolite kasutamist, mis on seostatavad raskete rahvusvaheliste õiguste rikkumistega ja loovad toetajaskonda selliste tegude jätkamiseks või tulevaseks toimepanekuks, ei saa põhjendamatuks pidada politsei otsust alustada väärteomenetlust. Asjaolu, et Eesti NSV lipp sümboliseerib nõukogudeaegset okupatsiooni, sõltuvust okupatsioonivõimust ja kollaboratsiooni okupatsioonivõimuga, on leidnud ka Jaak Valge ja Andres Aule. See nähtub Harju Maakohtu 12.01.2024 otsuse materjalidest. Teine küsimus: "Kes ja kuidas selle eest PPA-s vastutab, kui kohtus leiab kinnitust, et PPA poolt rahumeelselt meelt avaldanud inimeste trahvimine oli õigusvastane, nagu see Aule ja Valge kaasuses on toimunud? Kas ametnike suhtes, kes algatasid õigusvastaselt väärteomenetluse, algatatakse distsiplinaarmenetlus?" Rikkumiste eest vastutab alati nende toimepanija. Antud juhul oleks vastutajaks ametnik, ent seda olukorras, kus tegemist oleks olnud õigusvastaselt väärteomenetluse algatamisega. Seda aga tuvastatud ei ole. Vastab tõele, et kohtuväline menetleja ehk politsei oleks võinud seadusest tulenevalt väärteomenetluse lõpetada, kui menetluse käigus selgus, et tegu oli ajendatud kunstilisest meeleavaldusest. Politsei jättis selle õiguse kasutamata, sest teo toimepanijad ei saanud kogu menetluse kestel aru asjaolust, et nende tegevus võib kedagi häirida. Menetluse jätkamiseks oli menetlejal väärteomenetluse seadustiku kohaselt õigus. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Ehk tähtis on teo toimepanemise fakt, mitte eesmärk, miks seda tehti. Ja oluline on esile tuua ka fakt, et häiring esines. Kohus ei pidanud seda häiringut niivõrd intensiivseks, et teo toimepanijaid karistada. Kokkuvõttes oli menetluse algatamiseks põhjus olemas ning on väga hea, et vastav kaasus kohtult hinnangu sai. Selliselt on kõikidele osapooltele selge, mil määral karistusseadustikku lisatud sätet tulevikus rakendada ning kust jooksevad süüteo toimepanemise piirid. Kolmas küsimus: "Mida kavatsete ette võtta selleks, et tulevikus enam ei esineks selliseid PPA poolseid võimu kuritarvitusi ning et kõik Eesti Vabariigi kodanikud saaksid kasutada oma põhiseaduslikku õigust meelt avaldada ilma, et peaks kartma PPA poolset õigusvastast tagakiusamist?" Võimu kuritarvitust PPA poolt ei ole tuvastatud, samuti ei ole piiratud kellegi põhiseaduslikku õigust meelt avaldada. Põhiseaduslike õiguste teostajatel tuleb aga enesele teadvustada, et olenevalt õiguste realiseerimise viisist, võib ja peabki õiguskaitseasutustel tekkima kahtlusi, mida ohu väljaselgitamise eesmärgil asutakse kõrvaldama. Kui arupärimise esemeks oleva teo oleks toime pannud näiteks Venemaa Föderatsiooni kodanik samal viisil, aga politsei ei oleks sekkunud ega asunud asjaolusid välja selgitama, ei aktsepteeriks seda tõenäoliselt ei ühiskond ega arupärimise esitajad. Ja neljas küsimus: "Kas Te ei leia, et siseministrina peaksite ise võtma vastutuse ja tagasi astuma, kui PPA ei suuda tegutseda viisil, mis austaks kodanike põhiseaduslikku õigust riigivõimu sekkumiseta meelt avaldada?" Eelnevalt selgitasin, kuidas politsei Eesti riigi seadustele vastavalt tegutses. Ma ei leia, et EKRE liikme ENSV lipuga Tallinna linnas jalutamine peaks olema kuidagi siseministri tagasiastumise põhjuseks. Pigem peaksid sellega tegelenud inimesed hoopis jõudma sisekaemuseni, et tegelikkuses ei ole selline käitumine ju päris normaalne. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on ka mitmeid küsimusi. Martin Helme, palun!

Aitäh! No tegelikult see ei ole päris normaalne jutt, mis just praegu tuli. See on täiesti pöörane. Esiteks tuim eitus ja valetus. Kohus just nimelt ütles, et politsei käitus ebaseaduslikult, ja tühistas selle trahvi. Eraldi teema on muidugi see, et Kristel Proos, kes selle trahvi määras, on üks sihukene seadusvastaste trahvide sarimääraja. Ta on teinud trahvi inimesele selle eest, et ta kutsus 2021. aastal meelt avaldama koroonapiirangute ajal, nagu teame. Ta on teinud trahvi Varro Vooglaiule selle eest, et väidetavalt Sander Punamäe tegi kaebuse, kuigi Sander Punamäe ise seda eitab. Ta on teinud trahvi alaealisele tüdrukule, kes bussis maski ei kandnud. Ta on teinud trahvi Aulele ja Valgele. Kõik need trahvid on kohtus tühistatud. Kuidas sihuke inimene teil seal politseis töötab? Kas ta saab otse mingitelt mehikestelt, ülemustelt, käsu, et nüüd tuleb neid inimesi taga kiusata, või ta lihtsalt laamendab, nagu tahab, ja keegi piiri ei pane? Kas ta on saanud mõne distsiplinaaruurimise? On sisekontroll temaga tegelenud? Kuidas ta saab seal töötada?

Aitäh! Nii täpselt ma ei tea selle isiku kohta. Te pole täpselt küsinud selle isiku kohta ka minult. Aga kindlasti tuleb vaadata mitte ainult neid asju, mis te välja tõite, vaid kogu tema tööd. Jah, võib olla nii, et politsei töös – ja muide ka prokuratuuri töös – ilmneb selliseid olukordi, kus hiljem kohus ütleb, et nii nagu menetlust alustati, seda lõpetada ei saa, ja hindab asjaolusid teistmoodi. Niimoodi see on, seal ongi väga keeruline piir. Ja ma möönan, et see ongi päris keeruline politsei jaoks ka. Ilma menetlust alustamata mõnikord sa ei tea ka lõpptulemust. Menetlus on üks neid viise, kuidas seda teada saada. Seda, et politsei ära hirmutame, nii et nad tulevikus üldse enam midagi ei tee, me ka ei tohi lasta juhtuda. Aga ma edastan teie küsimuse politseijuhile ja küsin tema käest sama asja.

Aitäh! Härra minister! Te rääkisite siin pikalt keelatud sümbolitest ja svastikast ja jumal teab millest, justkui Valge oleks punalipuga mööda Tallinna ringi jalutanud. No see on ju jamps! Ja politsei ei algatanud menetlust mitte sellepärast, et lipp oleks olnud keelatud sümbol, nagu te väitsite, vaid menetlust alustati sellepärast, et kirjanike liidu esimees, kes küüditajast kirjanik Smuuli kaitseb, kaebas, et see teda häiris. Samas, see esimees ise seda lippu üldse ei näinudki. See on selge, miks see lipp heisati, ja selge on ka see, et kohus lükkas ümber kõik politsei väited. Tõepoolest, mind paneb see ka imestama. Jaak Valge eelmine päev kirjutas Postimehes sellest, mis on kavas teha, ja kui lehte pandi üles pilt, mis oli võetud mingi tänavakaamera [salvestuselt], siis tundsid kõik ära, et see on Riigikogu liige. Aga teie väitsite siin, et politsei ei saanud arugi, kellega on tegemist. Ühesõnaga, tegelikult on see kõik olnud politsei niivõrd mannetu tegutsemine. Kuidas te saate siseministrina seda kaitsta?

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ma selgitasin teile asjaolusid ja rääkisin, kuidas mina seda ministrina näen. Ma ei vaadanud seda kindlasti üksinda. Kõiki detaile, mis seda kaasust puudutavad, ma ei tea, ja mida keegi tundis või kuidas keegi reageeris, ma ei oska öelda, sest ma seal kohapeal ei olnud. Aga oma selgituse ma siin juba andsin.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Mina ei tea, kuidas need asjad teil käivad, ajalooga olid teil segased lood. Te ei suuda isegi nõukogude perioodiga, mis peaks olema koolides üsna tiheda õppekavaga, võrrelda praegust olukorda. Räägite, et teie olete Eesti Vabariigis sündinud, aga siis te võiks midagi mäletada, mis oli kümme-kakskümmend aastat enne seda, kas või õpiku vahendusel. Nüüd on küsimus selles, kuidas juriidiliselt sedapidi sai, et kui on neid, kes nõuavad ja osundavad, et küüditajate, Eesti rahva füüsiliste hävitajate monumendid on seintel, vaatamata sellele, et on vastu võetud seadused, [mis need ära keelavad,] siis te lihtsalt irvitate nende üle. Te irvitate mehe üle, kes on kirjutanud Riigikogu ajaloost raamatu ja paljastanud kommunistide kuritegusid, ning räägite sellest, et ta jalutab [vale] lipuga ringi. Millal te valitsusega võtate maha küüditajate monumendid? Selles on ju küsimus. Kas te olete seda arutanud?

Aitäh! Väga paljusid monumente oleme maha võtnud, teisaldanud, isiklikult olen ka sellega tegelenud. Näiteks kuulus tank Narvas, pluss veel seitse mälestist Nõukogude Liidu perioodist, mis said täpselt samal päeval, samal ajahetkel eemaldatud. Jah, oleme sellega tegelenud ja kindlasti tegeldakse edaspidi ka. Ma ütlen siiralt, et protesti märgiks mul käsi ei tõuse Eesti NSV lipuga Tallinna kesklinnas ringi liikuma. Kui te küsite lihtsalt minu arvamust, mitte juriidiliselt või midagi sellist, siis mina ütlen, et ma ei taha seda lippu kätte võtta ega sellega vehkida. Ja mis puudutab kogu selle protsessi juriidilist poolt, siis ma juba kirjeldasin teile seda siin oma vastuses, midagi lisada mul ei ole.

Varro Vooglaid, palun!

Jaa, suur tänu! Ma pean ausalt ütlema, et ma ei saa aru, miks te õigustate siin PPA käitumist. Kohtus on selgelt leidnud kinnitust, et PPA käitus ebaseaduslikult. Millest me räägime?! See on fakt, see ei ole arvamus. Kohus tühistas trahviotsuse sellepärast, et trahviotsus oli õigusvastane. Fakt! Nii. Alustame sellest, et ei ole vaja õigustada PPA käitumist, pigem peaks ütlema, et nad peavad vabandust paluma ja püüdma oma käitumist parandada. Aga see, mida teie selle õigustamise käigus siin rääkisite, et alles menetluse käigus selgus, et lippu kasutati meeleavalduse raames – no see võis selguda menetluse käigus tõesti pärast seda, kui menetlus oli algatatud. Ma praegu täpselt ei mäleta faktilisi asjaolusid. Aga fakt on see, et see oli ammu ühemõtteliselt selge, enne kui väärteo otsus langetati, enne kui trahviotsus langetati. Sellest hoolimata tehti trahviotsus täies teadmises, et lippu kasutati meeleavalduse raames, mitte selleks, et õigustada midagi, mingisuguseid kommunistlikke kuritegusid või muud sellist. Nii et minul on ausalt öeldes imelik seda kuulata. Te põhimõtteliselt valetate, kui te ütlete, et alles hiljem selgus, et see oli meeleavaldus. Ei selgunud! Teati, et see oli meeleavalduse käigus.

Teie aeg!

Ometi tehti trahviotsus. See on ju väär käitumine.

Aitäh! Mina kirjeldasin PPA tegevust nii, nagu see PPA poolt paistis. Siseministeeriumis ka me saame lähtuda PPA-st. Ja see oli see informatsioon, mille kohta te küsisite ja mida tahtsite teada. Seda ma kirjeldasin. Nüüd, vastab ju tõele, et seda meeleavaldust ei olnud registreeritud ja omanikuga polnud kokku lepitud. Selle toimepanemise hetkel politsei ei teadnud, et tegemist on meeleavaldusega. Ma arvan, et kui meie teiega kõnniksime Tallinna vanalinnas ja näeksime, et keegi toimetab mõne teise lipuga, võib-olla Venemaa Föderatsiooni või ma ei tea, Nõukogude Liidu lipuga, siis meil tekiks samamoodi kahtlusi ja väga palju küsimusi. Meile teiega ei tunduks selline tegevus normaalne ja me kindlasti reageeriksime sellele. Ja ma arvan, et meie esimene küsimus ei oleks see: "Vabandust, härrad, kas tegemist on performance'iga?" Ma arvan, et me ei küsiks seda esimesena. Aga ülejäänud asjaolusid ma juba selgitasin oma vastuses.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No meenutades Lauri Läänemetsa kangelaslikku võitlust Narva tanki eest ja seda, et ta rääkis narvalastele, kuidas ta kaitses narvalasi EKRE ja Isamaa löömameeste eest, asetuvad asjad muidugi täiesti oma loogilisse kohta. Nüüd kaitses ta küüditajat mingisuguste, ma ei oska öelda, EKRE natsionaalfašistide eest – ma ei tahtnud öelda sotsialistide eest, sest te olete ise sotsialist. Te ju ometi oleksite pidanud teadma ja ka politsei pidi teadma, missugune diskussioon sellele eelnes – kirjanike liidus ja avalikkuses ja ajakirjanduses käis [tohutu arutelu selle üle], et küüditaja bareljeef on vaja maha võtta. Juba see iseenesest asetab selle lipu sellisesse [valgusesse], et politsei peab olema jumala juhm, kui ta ei saa aru, et see on protestiaktsioon, mitte mingisugune nõukogudeihalus. Minul on küll kuri kahtlus – te muidugi lükkate nüüd kohe selle kahtluse ümber, aga ma ei usu teid –, et teie omalt poolt kiitsite igati heaks võimaluse EKRE-le ära panna, vaatasite hea pilguga ja soosiva sõnaga selle peale, et politsei oma võimu kuritarvitamise teele asus.

Aitäh, härra Helme! Minu tegevusse ei kuulu see, et ministrina, eriti veel läbi oma allasutuste, mille eest ma poliitiliselt vastutan, kellelegi või mõnele erakonnale ära panna. See võib olla teie nii-öelda arsenalis tuntud-teada tegevus, aga mina selle peale isegi ei tuleks ja mina selliste asjadega ei tegele. Ei anna minister politseile ja kaitsepolitseile käske, keda uurida või keda mitte, ega ütle ka, mida nendes asjades uurida. Ma pean tagama selle, et need asutused teeksid oma tööd. Kui on põhjust arvata, et keegi on mingit seadust rikkunud, siis pean ma vastavaid menetlusi läbi viima või algatama. Ja seda ma teengi. Ei saa eeldada seda, et kui meedias toimus diskussioon selle üle – ma ei teagi, mis ta oli, mälestusmärk või tahvel –, siis kindlasti igaüks, kes Eesti NSV lipuga hommikul Eestis seal ümbruses on, proovib edasi sellele teemale tähelepanu juhtida. Ei! Selliste diskussioonide peale võib vabalt juhtuda, et keegi provotseerib, et keegi teadlikult ja tahtlikult midagi teeb. See teie eeldus on lihtsalt teie vaates eeldus ja te tahate seda sellisena esitada. Aga ei saa niimoodi eeldada. Ma arvan, et täiesti normaalne oli eeldada, et tegemist oli provokatsiooniga, ja niimoodi sellele reageeriti. Minu arvates on, nagu ma ütlesin, väga hea, et kohus on sellele hinnangu andnud ja andnud ka võimaluse aru saada, kuidas politsei tulevikus oma tööd tegema ja oma tegevust tõlgendama peab. Niimoodi see tegelikult on.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, kõrgesti austatud juhataja! Härra minister! Head kolleegid! Minister, te muidugi eksisite väga paljude faktidega. Aga see selleks. Kõigepealt ma tahan öelda Varro Vooglaiule, et ma olen selle arupärimise eest tänulik, ehkki ma muidugi tean, et tema ei teinud seda mitte minu pärast, vaid ikkagi sellepärast, et näidata, kuidas PPA tegutseb. Aga ikkagi, ma pean natukene piinlikkuse alla suruma, sest tegemist on isikliku teemaga, ja küsin ühe küsimuse. Nimelt paigutas üks mees, kellega minul tegelikult seost ei ole, eelmisel aastal kaks korda protestiks Eesti NSV lipu Pätsi monumendi juurde Estonia ees, aga tema suhtes menetlust ei alustatud. Miks pidas PPA küüditaja bareljeefi juures olevat Eesti NSV lippu häirivaks ja alustas menetlust, aga Eesti Vabariigi presidendi ehtimist selle lipuga ei pidanud häirivaks? Minu teada pole selles asjas menetlust alustatud.

Aitäh! Ma kahjuks ei oska sellele vastata, sest ma pole üldse kursis selle sündmuse ega selle toimepanemisega seotud asjaoludega. Ma ei tea sellest midagi.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ütlesite sellise lause ühe politseiametniku kohta, kelle rikkumistest räägiti, et tuleb vaadata mitte ainult rikkumisi, vaid kogu tööd. No see jutt on täiesti uskumatu. Politseile on meie riigis antud ikka laiad volitused ja suur võim. Ainuüksi seetõttu peab olema väga-väga range iga rikkumise suhtes, et selle ametiga ei kaasneks mingit võimu kuritarvitamist, et seda ei hakataks kuritarvitama. See ei ole ka haruldane. Minu küsimus ongi innustatud sellest, et ma kuulasin teie eelnevat juttu, mis oli lausa nagu müstika kategooriast. Mida teie ministrina olete teinud selleks, et kontrollida, kas on võimalik, et politsei on võimu kuritarvitanud, ja kui see on tuvastatud, kas siis kaasneb sellega ka vastutus, et Eesti käituks natukenegi õigusriigi moodi?

Jaa, aitäh! Teie nimetasite selle politseiametniku varasemaid tegevusi, mis väidetavalt on olnud. Tõesti, ma ei tea neid kõiki, ei ole nendega kursis. Kohus on hinnangu andnud ja võib-olla pole kõigega nõustunud. Teie nimetasite neid tegevusi rikkumisteks. Ma selle koha pealt ei oska öelda, kas need olid rikkumised või mitte, sellepärast et ma kuulen seda kõike praegu siin teie käest. See on kõik teie väljaöeldu praegu. Aga jah, kui on põhjust olnud, siis olen mõned menetlused PPA suhtes algatanud ka, et vaadata, millega PPA on tegelenud. Ma olen seda teinud, kui selleks on põhjust olnud.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Aga mida siis selle Juhan Smuuli bareljeefiga teha, kui on selgunud, et ta tõendatult osales küüditamises? See, et ta oli stalinist, oli ka varem teada. Mida teha tema nimelise tänava ja sillaga? Ja kes peaks kõige sellega tegelema?

Aitäh! See on hea küsimus. Aga kuna ma ei ole ekspert ja pole ka oma arvamust sellel teemal kujundanud, siis ma ei oska vastata, mida sellega teha. Aga näiteks Tallinna Linnavolikogu liikmetel on võimalik teha vastavaid ettepanekuid, kui neil on mõtteid, mida selle bareljeefiga või sildade ja tänavate nimedega teha. Seda kõike saab otsustada. Ja miks ma pole selle küsimusega tegelenud? Sellepärast, et ma leian, et Vabariigi Valitsuse liikmed ei pea kõigi Eesti detailidega tegelema. Selleks on kohalik omavalitsus. Ja minu hinnangul on Tallinna Linnavolikogus piisavalt pädevaid inimesi, nendes küsimustes on seal isegi minust pädevamaid inimesi.

Suur tänu, härra siseminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja esimesena palun siia Riigikogu kõnetooli arupärija Varro Vooglaiu. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Ministri antud vastuseid ei saa vähimalgi määral pidada rahuldavaks. Nagu me kuulsime, minister kas ei saa probleemi tõsidusest aru või lihtsalt ei võta probleemi tõsiselt. See, kui politsei sekkub ebaseaduslikult meeleavaldamisse, on vaba ja demokraatliku ühiskonnakorralduse ideaali vaatepunktist äärmiselt tõsine probleem, millesse ei tohi suhtuda kergekäeliselt. Autoritaarsetes riikides ei julge inimesed meelt avaldada, sest nad ei või kunagi teada, millal õiguskaitseorganid neile peale lendavad, kas füüsilise vägivallaga või justiitsvägivallaga, hakates neid allutama erinevatele menetlustele. Vabas ühiskonnas on äärmiselt oluline, et inimesed saavad tulla tänavale ja rahumeelselt avaldada meelt kindlas teadmises, et sellega ei kaasne nendele selliseid repressioone. Paraku Eestis nähtub juba täiesti seriaalne muster, et politsei teeb järjest, uuesti ja uuesti, meelt avaldavatele inimestele trahviotsuseid, mis hiljem kohtus tühistatakse, sellepärast et kohtus on kinnitust leidnud, et need otsused on osutunud õigusvastaseks. Näiteid võib tuua väga palju. Koroona ajal nägime seda korduvalt – aitasime SAPTK õiguskeskusega mitmeid inimesi, kelle suhtes oli tehtud trahviotsus, pöörduda kohtusse, ja üksteise järel trahviotsused tühistati. Sellepärast, et PPA lihtsalt kuritarvitas talle antud õigust algatada menetlusi ja teha trahviotsuseid. Ja siin me näeme sama asja. Nagu ma oma küsimust esitades ütlesin, ma ei saa aru, miks te õigustate PPA käitumist, justkui kõik oleks hästi ja poleks põhjust mingeid etteheiteid teha. No kuidas ei ole, kui kohtus on leidnud kinnitust, et trahv oli ebaseaduslik? Ebaseaduslik trahviotsus. Kas see ei ole siis probleem? PPA sekkub inimeste põhiseaduslikku õigusse avaldada meelt, mõistab nad süüdi väärteos, olgugi et nad ei ole tegelikult mitte midagi muud teinud, kui kasutanud oma demokraatlikku õigust avaldada meelt. See on ebanormaalne. See on ebanormaalne! Teie ütlesite meie küsimustele vastates, et loodetavasti viis see kohtumenetlus sisekaemuseni, et selline käitumine, selline meeleavaldamine ei ole päris normaalne. Ei, vastupidi, meeleavaldamine on vägagi normaalne, inimesed peaksid rohkemgi Eesti Vabariigis meelt avaldama. Ebanormaalne on see, kui politsei surub õigusvastaselt maha inimeste õigust meelt avaldada. See on ebanormaalne. Ma ütlen veel kord, et see ei ole mingi üksikjuhtum. Mis juhtus hiljuti Tartus, kui Palestiina toetuseks taheti korraldada meeleavaldust? Tartus politsei keeldus loa andmisest, olgugi et neil ei ole selleks seadusest tulenevat õigust. Millisele argumendile tuginedes keelduti? Öeldi: "Ei ole välistatud, et meeleavaldusele võivad tulla inimesed loosungitega, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega, ja sellepärast me ei anna teile luba meelt avaldada." Aga kehtiv õigus ei näe sihukest asja ette, et politsei võiks nii teha. Te isegi tunnistasite – üks kord, kui me sellest rääkisime –, et ega see ikka õigusliku regulatsiooniga päris kooskõlas ei olnud. Ja ma ütlen, üks juhtum tuleb teise järel, aga mingeid korrektiive PPA-s, mis ütleks: "Kuulge, mehed, lõpetage ära. Me teeme nüüd nii, et edaspidi, kui ei ole ilmselge, et tegemist on õigusrikkumisega, siis ei hakata ei menetlusi algatama ega kedagi süüdi mõistma," ei ole. Ei ole ju selliseid samme ette võetud. Ja see ongi see, millele me teid kui ministrit üles kutsume – lööge kord majja ja öelge: "Meeleavaldamise õigus on oluline põhiseaduslik õigus, ärge näppige seda ilma mõjuva põhjuseta." Kui me vaatame seda konkreetset juhtumit, siis oli ju täiesti ilmselge – hiljemalt menetluse ajal –, et seda ENSV lippu kasutati meeleavalduse kontekstis selle vastu protesteerimiseks, et Tallinna vanalinnas oleva suure bareljeefiga ülistatakse jätkuvalt eesti rahva suhtes inimsusevastaseid kuritegusid toime pannud isikut. Kõik teadsid seda. Teie teadsite, kogu PPA teadis, PPA juhtkond teadis, kõik menetlejad teadsid seda, sellepärast et need inimesed, menetlusalused isikud olid ütlusi andes seda neile juba öelnud. Kõik teadsid. Ometi tehakse trahviotsus ära, täiesti teadlikult ja tahtlikult õigusvastaselt. Siis tulete teie ministrina siia parlamenti ja teete sellise näo, et ega midagi erilist pole juhtunud, ja ütlete, et võib-olla ongi hea, et saadi selgust, sest ega kunagi ette ei tea, millega üks või teine menetlus lõpeb. Muidugi teame! Kui tehakse ilmselgelt õigusvastane otsus, siis on ette teada, et see trahviotsus kohtus tühistatakse.

Kas soovite lisaaega?

Jaa, palun andke mulle lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

See on rohkem kui piisav. Aitäh! Kokkuvõtlikult öeldes, me ju keegi ei tahaks, et me jõuame tagasi sellisesse nõukogudeaegsesse olukorda, kus sa paned metsa alla suusatama minnes omale sinimustvalge suusamütsi pähe ning järgmisel hetkel leiad ennast miilitsajaoskonnast, kus pead selgitama, miks sul ikka selline müts oli, seal küsitakse, kas need värvid on ikka päris kohased värvid. Sulle öeldakse: "Teate, need värvid võivad häirida päris paljusid inimesi." Ja küsitakse: "Kas on ikka kohane sellise mütsiga käia?" Ja kui sa oled kõik selgitused ära andnud, saad lõpuks ikka veel trahviotsuse ka kaela, sest eks see tegelikult avaliku korra rikkumine oli, ei saa ikka selliseid natsistlikke ja fašistlikke tundeid siin üles kütta. Ei tahaks, mitte ei tahaks, et see muster Eesti Vabariigis laieneb. Ja ma ütlen lisaks seda, et ma olin ise ka kohtuistungil, kui menetleti seda küsimust, kas PPA langetatud trahviotsus oli õiguspärane või mitte. Oma kõrvaga kuulsin, kuidas politseiuurija, politseiametnik Sergei Dõmša üritas innukalt kohtule selgitada, et need isikud, kelle kohta väärteo otsus tehti, kelle PPA väärteo eest süüdi mõistis, kasutasid keelatud sümbolit. Kasutasid keelatud sümbolit! Ma läksin pärast istungit selle inimese juurde ja küsisin: "Kuulge, mida te räägite? Te põhimõtteliselt kohtus selleks, et õigustada omaenda õigusvastast otsust, räägite otsest valet kohtunikule. Te tahate, et see väärteootsus jääks jõusse, et seda ei tühistataks, ja selleks, et oma õigust taga ajada, räägite otsest valet." Eesti Vabariigis ei ole ENSV lipp keelatud sümbol. Meil ei ole mitte ühtegi seadust, mis ütleks, et see on keelatud sümbol. Tõsi, karistusseadustikus on sätestatud, et selliseid sümboleid ei tohi kasutada selleks – kusjuures seda sümbolit pole konkreetselt mainitud, aga ühtegi sellist sümbolit ei tohi kasutada –, et õigustada inimsusevastaseid kuritegusid, nagu genotsiid, okupatsioon ja muu selline. Aga kõnealusel juhul seda ju ei tehtudki. Sümbol ise ilmselgelt ei ole keelatud. Lihtsalt selline olukord, mida sa oma silmaga tunnistad, kus politseiametnikud teadlikult ja tahtlikult omaenda väärkäitumise õigustamiseks kohtus räägivad valet, on midagi niisugust, mis peaks kutsuma esile distsiplinaarmenetluse. Kolleeg Martin Helme juba osutas sellele: seesama menetleja Kristel Proos – üks õigusvastane väärtegu teise järel ja mitte midagi ei juhtu. See paneb tahes-tahtmata mõtlema, et siin taga on mingisugune poliitiline kate. Inimesele ongi antud mingi garantii: "Jaa, sa võid teha seda räpast tööd. Tee väärteootsuseid, mis on õigusvastased, ja sinuga ei juhtu mitte midagi." Mingi garantii peab olema. Kui mina oleksin politsei menetleja, siis ma mõtleksin selle peale, et ma ei saa ju teha järjest õigusvastaseid otsuseid, sest sel juhul mind löödaks minema, mind ennast pandaks vastutama. Aga kui inimene teeb ikka ja jälle uuesti õigusvastaseid väärteo otsuseid ja mitte midagi ei juhtu, siis paratamatult peab küsima, millega meil siin reaalselt tegu on. Aitäh!

Suur tänu! Järgmisena palun siia Riigikogu kõnetooli Martin Helme. Palun! (Martin Helme küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! No räägime siis Kristel Proosist, kes on teinud järjest ja järjest selgelt poliitilise maiguga otsuseid, küll trahvinud koroonareeglite vastaseid eriti rangelt selle eest, et kutsuti üles [kasutama] oma põhiseaduslikku õigust meelt avaldada, siis teinud otsuseid alaealiste suhtes, kellel ei olnud maskikohustust, maski mittekandmise eest, siis teinud Varro Vooglaiu kohta valekaebuse peale trahviotsuse, samuti Aule ja Valge suhtes. Täpselt, õigustatud küsimus: on tal poliitiline katus või ei ole poliitilist katust? Ilma poliitilise katuseta selline seaduste sariväänaja ja ebaseaduslike trahviotsuste tegija ju tegelikult ei saa tegutseda. Kuskil peab see poliitiline katus olema. Tegemist on inimesega, kes politseinikuna rikub süstemaatiliselt seadust ja rikub inimeste põhiõigusi. Aga minister tuleb siia ja hakkab mingit mundriau kaitsma. Minister peaks olema ikka inimeste poolel. Minister peaks seisma selle eest, et mingid jupijumalad kuskil jõuametkondades ei saa laamendada seadust rikkudes, aga näe, tema hakkab veel õigustama, ajama siin mingit täitsa segast juttu, rääkima midagi svastikast, mis ei puutu üldse asjasse. Täiesti arusaamatu. Kuhu me libiseme? See on ju muster – iga kord, kui punased on võimul, on oht libiseda kas võõrvõimu alla või totalitarismi alla. Teie [sama hästi kui] erakonnakaaslane oli sotsiaaldemokraat August Rei, kes 1934. aastal aitas Pätsil ja Laidoneril riigipööret teha. Olid sotsiaaldemokraadid, kes 1940. aastal rõõmsalt läksid koos Ždanoviga meile siia töörahva paradiisi tooma. Nüüd on meil siin taas sotsid, jõuametkondade juht on sotsiaaldemokraat, ja me libiseme mustrisse, mis on äravahetamiseni sarnane sellega, mida me näeme Venemaal, Valgevenes või Venezuelas, kus jõuametid hoolitsevad selle eest, et eriarvamus saab alati seaduse täie rauaga ja riigivõimu jõudu saab ikka maitsta – kui ei saa aru, siis tehakse selgeks. Minister ütleb, et ei, tema küll ei sekku, kui politsei midagi teeb. Tema ei sekku. Aga vabandust, vastupidi, peab sekkuma. See on palga sees, Lauri! Sinu palga sees on [kohustus] sekkuda, kui sinu allasutus, jõuamet kuritarvitab võimu. Sinu ülesanne on seista selle eest, et jõuametid ei kuritarvitaks võimu, ei rikuks inimeste põhiõigusi ega karistaks inimesi seadusvastaselt. Kui see muutub süsteemseks – ja me näeme, et see on muutunud süsteemseks –, siis tuleb keegi lahti lasta, kas lastakse lahti politseiameti peadirektor või laseb tema lahti mõne enda alluva. Või kui kumbagi ei juhtu, siis tegelikult tuleks minister lahti lasta. Nii ei saa! See ei ole normaalne riik, see ei ole õigusriik. Sellel on ju eellood ka. Need ei ole küll Lauri Läänemetsa ajal juhtunud lood, aga tuletame siiski meelde, kuidas Jaan Hattole sadas selga helikopteri ja koertega eriüksus, sellepärast et ta [Meelis] Kaldalut kuskil varjas, ma ei tea, väidetavalt sauna katuse all. Või tuletame meelde, kuidas meil kuritarvitati [võimu], ikka jõhkralt kuritarvitati, ja kasutati jõudu koroonarežiimi kehtestamise ajal. See nii-öelda punaste instinkt kohe käsi kabuuri poole libistada, kui keegi ei ole nendega nõus – no me näeme seda jälle. Ja see ei ole naljakas. See on hirmuäratav. Siis tulla rääkima, et ei, mina ei tea, mida teie mõtlesite, kui teie võimul olite, kuidas jõudu ja võimu kuritarvitada. Mitte kordagi ei olnud selliseid asju. Kui Mart Helme oli siseminister, siis ei oleks olnud mitte ühtegi sellist lugu. Mis sa arvad, et sotsid ei oleks teinud kisa taevani, kui oleks kuskil võimu niimoodi kuritarvitatud? Ei olnud selliseid asju. Aga näe, punased tulid võimule – ja on sellised asjad. Nii ei saa jätkuda. Nendele inimestele tuleb sulg sappa panna. Muidu me peame ühel hetkel hakkama ministrile otsima uut tööd. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Ei soovi. Ma sulgen läbirääkimised. Lõpetame ka tänase üheksanda päevakorrapunkti käsitlemise. Head kolleegid, meie tänased päevakorrapunktid on ammendunud. Aga see ei ole veel kõik. Nüüd on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis.