Arupärimine riigi alustalade lõhkumise kohta (nr 523)

Järgnevalt, head kolleegid, tänane teine päevakorrapunkt: Riigikogu liikmete Mart Maastiku, Riina Solmani, Priit Sibula, Andres Metsoja, Urmas Reinsalu, Tõnis Lukase, Varro Vooglaiu, Rain Epleri, Ants Froschi, Helle-Moonika Helme ja Leo Kunnase 22. mail eelmisel aastal esitatud arupärimine riigi alustalade lõhkumise kohta. Ettekandeks palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Varro Vooglaiu. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Nagu juba öeldud, on täna ülestõusmispühade teine püha. Seetõttu on kohane panna kõlama nende pühade keskne rõõmusõnum: Kristus on üles tõusnud, elagu Kristus, kuningas. Arupärimine, mida täna tutvustame, sai esitatud varsti juba ligi aasta tagasi, 22. mail 2023. aastal, ja see seondub riigi alustalade lõhkumisega. Kuna arupärimine on nende kümne kuu jooksul paljuski oma aktuaalsust minetanud, siis ei hakka ma tutvustavat osa ette lugema, vaid nimetan lihtsalt need kolm küsimust, mis said esitatud proua peaministrile. Esiteks, miks te varjasite enne Riigikogu valimisi Reformierakonna soovi hävitada traditsioonilise abielu mõiste? Pidades silmas, et abielu on olemuslikult ümber määratletud, ei saa eitada, et selle senine tähendus Eestis kehtivas õiguses on hävitatud. Teiseks, miks te üritate sooneutraalse niinimetatud abielu mõiste eelnõu Riigikogus kiirkorras läbi suruda, kuigi küsitlus näitab, et üle poole Eesti elanikest on selle vastu? Jutt käib Ühiskonnauuringute Instituudi läbiviidud küsitlusest. Kolmandaks, kas te mõistate, et valijad ei ole andnud teile ja teie erakonnale mandaati abielu mõiste muutmiseks ja selliselt toimides lõhestate te Eesti ühiskonda? Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase. Palun!

Aitäh! Kõigepealt, meil on muidugi esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia toimib nii, nagu põhiseaduses on ette nähtud, et valitakse inimesi Riigikokku, mitte ei anta mandaati konkreetsetele lubadustele. Muidu oleks kõigil siin väga palju küsimusi, sest meil on koalitsioonivalitsused ja mitte kunagi ei saa sa sada protsenti viia ellu seda programmi, mille sa valimisprogrammina oled kokku pannud. See on igaühe ideaal, selle poole tasub püüelda, püüdleme meiegi ja püüdlete ka teie oma valijate suunal. Nii, esimene küsimus: "Miks Te varjasite enne Riigikogu valimisi Reformierakonna soovi hävitada traditsioonilise abielu mõiste?" Vastupidi, me lõime õigusruumi ja õigusliku kaitse kõigile peredele, me viisime abielu mõiste kooskõlla põhiseadusega. Abieluvõrdsus tagab kõigile inimestele samad õigused ja kohustused, ilma et see vähendaks kellegi teise õigusi. Sellel seisukohal oli 2023. aasta detsembris 57% Eesti elanikest ja 2023. aasta mais 55% elanikest. Kusjuures noorte seas, keda abielu mõiste puudutab, kes alles hakkavad abielluma, oli sellel detsembris 2023 toetust 78%. Juba enne perekonnaseaduse muudatuste vastuvõtmist, täpsemalt 2019. aastal, asus Riigikohtu üldkogu seisukohale, et põhiseaduse § 26 esimeses lauses ja § 27 lõikes 1 tagatud perekonna põhiõigus kaitseb ka samast soost inimeste õigust elada Eestis perekonnaelu. Üldkogu nõustus Riigikohtu halduskolleegiumi väljendatud seisukohaga, et perekonnaelu kaitset riigi sekkumise eest ei ole põhiseaduse tekstis seatud sõltuvusse perekonnaliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest ja sellised kitsendused ei ole põhiseadusest leitavad ka tõlgendamise teel. See on Riigikohtu otsus. See tähendab, et samuti nagu eri soost inimesed võivad ka samast soost püsivas partnerluses elavad inimesed moodustada perekonna, seda põhiseaduses tagatud perekonna põhiõiguse tähenduses, ning põhiseadus kaitseb nende perekonnaelu riigivõimu sekkumise eest. Teine küsimus: "Miks Te üritate sooneutraalse "abielu" mõiste eelnõu Riigikogus kiirkorras läbi suruda, kuigi küsitlus näitab, et üle poole Eesti elanikest on selle vastu?" Väide, et üle poole elanikest on selle vastu, on vale. See oli vale ka maikuus, kui see arupärimine esitati: 55% Eesti elanikest oli siis seisukohal, et abieluvõrdsus tagab kõigile inimestele samad õigused ja kohustused, ilma et see vähendaks kellegi teise õigusi. Seda väidet ei toetanud vaid 37% elanikest. Eesmärk ei olnud seadusemuudatusi kuidagi läbi suruda. Eesmärk oli alati pidada sisulist debatti, aga selline soov eeldab ka teise poole sarnast soovi. Eelmisel aastal seda soovi kahjuks ei olnud. Perekonnaseaduse eelnõu arutelult õiguskomisjonis opositsioon lahkus ja esitas eelnõu kohta 728 muudatusettepanekut. Valitsuse otsus oli siduda eelnõu usaldus[hääletusega]. See oli sundkäik. Kolmas küsimus: "Kas Te mõistate, et valijad ei ole andnud Teile mandaati abielu mõiste muutmiseks ja selliselt toimides lõhestate Te ühiskonda?" Jällegi, te teate väga hästi, kuidas esindusdemokraatia toimib. Aga nüüd selle teema kohta. Teema oli meedias esindatud, kui toimus perekonnaseaduse muudatuste menetlemine Riigikogus, aga ka siis oli toetus abieluvõrdsusele suurem kui vastu[olek]. Peale seadusemuudatuste jõustumist ei leia see teema enam märkimisväärset kajastust meedias ega lõhesta ühiskonda kuidagi. Rohkem arutelusid tekitavate teemade kaasatus avalikus sotsiaalmeedias on üle 3000 postituse nädalas. Võrdluseks: abieluvõrdsuse teema kaasatus oli kogu 2024. aasta märtsi kohta alla 400. Ehk muidu üle 3000 nädalas, aga praegu, märtsis 2024, kogu märtsi kohta 400. Teemat on kajastatud peamiselt kirikus [ettetulevate] temaatiliste eriarvamuste tõttu, mida kajastatakse avalikus sotsiaalmeedias väga spetsiifiliselt kirikute endiga seotult. Tavameedia statistika näitab, et käesoleva aasta märtsikuu jooksul mainiti sõna "abieluvõrdsus" 48 korda, kõigist sel ajal ilmunud kajastustest 0,01% puhul. Aitäh!

Suur tänu! Proua peaminister, teile on vähemalt üks küsimus. Jaak Valge, palun!

Suur tänu, härra juhataja, usalduse eest! Pöördun teie poole, proua peaminister, järgmise küsimusega. Teatavasti on suhtumine loomulikku perekonda ja homoseksuaalsusesse ajaloo jooksul üsna muutlik olnud. Hilisemast ajast toon näitena kommunistliku poliitika, mil alguses suhtuti homoseksuaalsusesse pigem sallivalt ja perekonda mittesallivalt. Feminist Aleksandra Kollontai leidis, et abielu on kodanlik lõks, mis hääbub 50 aasta jooksul. Aga tuul pöördus, Nõukogude Liit hakkas tugevdama abielu ja keelas homoseksuaalse käitumise. Saksa kommunistid läksid veel kaugemale, nemad hakkasid kasutama loosungit "Hävitage homoseksuaalsus ja fašism kaob!". Päriselt. Nüüd mu küsimus: kui kauaks jääb teie arvates praegune vasakpoolsete homoseksuaalsust mahitav ja perekonda alavääristav hoiak kehtima?

Aitäh! Perekond saab olla erisugune, perekond saab olla ka samasooliste inimeste perekond. Sellised perekonnad eksisteerivad. Ja vastupidi: kui need [inimesed] saavad abielluda, siis saab rohkem inimesi abielluda, mis on ju positiivne. Kokkuvõttes on rohkem abielusid, rohkem seostatud perekondi.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Üks kolleeg ütles siin niimoodi naljaga pooleks, et teie avaldused perekonnapoliitikaga seonduvalt on natukene nagu Vene propaganda: absurdseid väiteid tuleb nii palju, et neid ei jõua lihtsalt ümber lükata, massiiv on sedavõrd suur. Seetõttu ma valin siit ühe väite ja küsin selle kohta teie kommentaari. Olete varem öelnud ja ütlesite täna samuti, et abielu olemuslikult ümber määratledes ei lahknetud põhiseadusest, vaid vastupidi – see on teie tsitaat –, "viisime abielu mõiste kooskõlla põhiseadusega". Viisime abielu mõiste kooskõlla põhiseadusega. Ma mõtlesingi nüüd küsida teie käest, kas te päriselt ka arvate, et Eestis kehtivates seadustes 32 aastat sisaldunud abielu määratlus üksnes mehe ja naise vahelise liiduna oli põhiseadusega vastuolus. Põhiseadus jõustus teatavasti 1992. aastal. Kas kõik need 32 aastat oli põhiseadusvastane olukord, mille teie lõpuks ära parandasite?

Ei olnud mitte põhiseadusega vastuolus, vaid ei olnud põhiseadusega kooskõlas. Kui te loete Riigikohtu lahendit – ma tõesti soovitan teil lugeda seda Riigikohtu lahendit, see on kohtuasi nr 5‑18‑5 21. juunist 2019. aastast –, siis näete, et seal on väga ilusti öeldud, et põhiseaduse § 26 esimene lause ja § 27 esimene lõige, mis tagavad perekonna põhiõigust, kaitsevad ka samast soost isikute õigust elada perekonnaelu Eestis, sest perekonnaelu kaitset riigi sekkumise eest ei ole põhiseaduse tekstis seatud sõltuvusse perekonnaliikmete soost ega seksuaalsest sättumusest ja sellised kitsendused ei ole põhiseadusest leitavad ka tõlgendamise teel. See on Riigikohtu halduskolleegiumi otsus 27. juunist 2017. aastast, määrus asjas nr 3‑3‑1‑19‑17, punkt 16. Palun!

Martin Helme, palun!

Aitäh! Noh, liberaalsete poliitaktivistide tegevus Riigikohtus ei ole loomulikult mingi argument normaalsuse jalge alla trampimiseks. Pigem on see argument nende inimeste väljavahetamiseks Riigikohtus. Aga jah, ma olen nõus oma hea pinginaabri Varroga, et seda jaburust ja tõele mittevastavust, mis teie jutust välja tuleb, on nii palju, et ei jõua reageerida. Ma küsin selle nurga alt, et kõikides tsivilisatsioonides läbi kõikide aegade on perekond olnud üks ja sama asi: üks mees ja üks naine, nende püsiv liit ja sellest liidust sündinud lapsed, keda nad kasvatavad. Nüüd on liberaalid otsustanud selle ümber defineerida, pea peale pöörata, kõike lugeda perekonnaks. Teie olete õnnelik, et nüüd tuleb rohkem abielusid. Aga Eestis ja terves Euroopas on tõsine iibekriis, nendest niigi vähestest abieludest sünnib vähe lapsi. Nendest abieludest, kus on ainult samasoolised, ei sünni ju üldse lapsi. Kuidas lahendab see abielunormaalsuse ja traditsioonilise perekonna lõhkumine Eesti iibekriisi?

See ei puuduta ju absoluutselt seda. Te ütlete: normaalsuse jalge alla trampimine. Need perekonnad on olemas, sõltumata sellest, kas on see seadus või ei ole. Need perekonnad on kogu aeg olemas olnud, lihtsalt nüüd on nendel perekondadel täpselt samasugused õigused nagu teistel perekondadel. Defineerimine pole ju küsimus. Ausalt öeldes, kas teie heteroseksuaalne abielu on muutunud sellest, et 1. jaanuarist sel aastal saavad homoseksuaalsed pered oma abielu registreerida? Minu abielus ei ole tänu sellele mitte midagi muutunud, mitte midagi. See, et teised inimesed saavad olla ka õnnelikud – mis mul saab selle vastu olla? Vaatame iibeteema juurde teie suurt eeskuju Ungarit. Ungaris on iibe langus suurem, kui on näiteks Eestis, kusjuures kõik on seal äärmiselt traditsiooniline. Vaadake viimaseid numbreid, tooreid andmeid: –9% sellel aastal, liigaasta mõjusid arvestades aga –11% on langus Ungaris, samas kui Eestis on +0,4% ja liigaasta mõjusid arvestades –1,3%. (Küsimus saalist.) Selle aasta.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Kaja Kallas! Te enne viimaseid valimisi korduvalt rõhutasite ja ütlesite ka avalikkusele, et teil ei olnud plaanis abielu definitsiooni muuta, ja väitsite, et see on nagu piisavalt reguleeritud. Miks te valetasite Eesti rahvale?

Ei ole valetanud Eesti rahvale.

Mart Helme, palun!

Tõe mitterääkimist võib ju nimetada ka mittevaletamiseks, aga see, mida Kert ütles, vastab tõele. Ma teen teile märkuse: ei maksa toppida oma nina teise inimese perekonnaasjadesse, selle kohta teilt ei küsitud.

Aga mida te tahate ise teha? (Naerab.)

Teilt ei küsitud ka Ungari kohta. Poolt sõnagi ei küsitud Ungari kohta. Jah, teie pereelu kohta ka ei küsitud. Teie käest küsitakse perekonna definitsiooni kohta, iibe kohta. Vastake palun nendele küsimustele, mitte ärge toppige oma nina Martin Helme pereasjadesse, tema laste arvu ja muudesse asjadesse. Pole teie asi! Isegi kui te olete peaminister, pole teie asi! Aga nüüd ma küsin. Te räägite kogu aeg euroopalikest väärtustest. Kas euroopalikud väärtused ongi nüüd need, mida me näeme? Saksamaal legaliseeriti kanep. Homoabielud on parem nähtus, kui on traditsiooniline heteroabielu. Laste saamine tähendab naistele sünnitusmasinaks muutumist, aga mitte ühiskonna ja perekonna järelkasvu tagamist. Kas need on need euroopalikud väärtused, mille eest teie sõdite siin, nii et varsti ei jää kivi kivi peale?

Teie aeg!

Võib-olla te olete varsti euroopalike väärtuste hulka arvanud ka mitmenaisepidamise või mitmemehepidamise, kuna araabia ja islam tungivad Euroopasse väga võimsalt.

Teie aeg, Mart Helme!

Ma palun teilt, öelge vähemalt perekonna mõistes, mis on euroopalikud väärtused.

Mart Helme, teie aeg! Palun, proua peaminister!

Aitäh! Lihtsalt, kas teile endale ei tundu, et ise te tahate ju toppida oma nina teiste asjadesse? Näiteks mind üldse ei huvita, mida teised oma kodus teevad. (Hääl saalist.) Mind see absoluutselt ei huvita. Seetõttu, kui need pered, kes on olemas, [saavad oma abielu registreerida,] siis mind see ei sega, minu elu see ei mõjuta. Ei peaks ka teie elu mõjutama see, et paarid, kes on olemas, saavad oma abielu registreerida. Seetõttu tõesti: ärme topime oma nina teiste pereasjadesse, lepime nii kokku, et ei tee seda teie, ei tee seda meie. (Hääl saalist.)

Priit Sibul, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea valitseja! Mul on küsimus: kas riigil ja meil ühiskonnana peaks olema mingid arusaamised ja ideaalid või teemad, mida ühiskonnas idealiseerida? Kui varasemalt oli minu jaoks üks neist perekond, [mis tähendas] abielus meest ja naist ning lapsi, siis täna seda enam ei ole. Aga kas teie hinnangul üldse peaks ühiskond idealiseerima, tooma esile [neid teemasid], tundma kuidagi laiemalt huvi nende teemade vastu, et meie ühiskond saaks jätkuda? Kui see nii on, siis mis teie arvates peaks need [teemad] olema, millega me ühiskonnana tegeleme ja mida väärtustame?

Aitäh! Kui küsimus on peres, siis loomulikult on peresid, kus on ema, isa ja lapsed, aga on ka teistsuguseid perekondi. Ideaal on muidugi selline, et ema ja isa, kes saavad koos lapsed, on koos elu lõpuni ja need bioloogilised lapsed elavad oma bioloogiliste vanemate ja õdede-vendadega koos. Aga see ei ole lihtsalt reaalsus. See ei tähenda, et me ei peaks ideaali poole pürgima. Aga meil on [ka teistsugused] perekonnad olemas, me ei saa ignoreerida seda, et sellised perekonnad on olemas. Neil võiksid olla samasugused õigused nagu teistel, isegi kui nad ei vasta ideaalile. Kes meist lõpuks ideaalile vastab?

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tõepoolest, te ütlesite, et nüüd on tulnud nagu uuringute kaudu välja, et pooldajaid on rohkem. Aga ma uuriks tausta. Miks ei korraldatud abielu mõiste ümberdefineerimise ja kõikide samasooliste kooselu abieluks nimetamise kohta referendumit? Ma arvan, et see teema oleks siis praegu laualt maas. Rahvas oleks [saanud öelda], et abielu tähendab seda, et võivad kaks samasoolist seda teha ja homod abielluda, või me oleksime jäänud selle juurde, et mees ja naine moodustavad abielu. Siis oleks see teema laualt maas. Miks te pelgate referendumi korraldamist?

Arvo Aller, palun!

Vähemuste õigusi ei panda rahvahääletusele. See ei puuduta enamust ja selliseid asju rahvahääletusele lihtsalt ei panda. Ei puuduta see teie peret, ei puuduta see minu peret, see puudutab neid inimesi, kes sellises kooselus elavad. Kõik ülejäänud muidugi vastaks oma ideaalist lähtuvalt.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kaja Kallas, te kasutasite siin väljendit "euroopalikud väärtused". Minu teada on neid kuus. Palun loetlege need.

Kalle Grünthal, palun!

Teate, ma ei ole teil siin mingis koolitunnis, kus ma pean teile vastama ja teie teete mulle nagu mingit testi. (Kalle Grünthal räägib saalist.) Mis kuradi …

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud peaminister, te just eksitasite meid. Väga paljudes riikides on toimunud referendumid sellel teemal, mida te nimetate vähemuste õiguseks. Ju nad siis ei ole teie arvates demokraatiad. Aga mind huvitab see, kas te olete üldse homoabielude temaatika juurtega kursis. See on ju marksistide leiutis. Kommunistid ajasid seda liini kahekümnendatel. Hiljem juba ka läänes pesa teinud kommunistid, kes olid Nõukogude Liidu poolt mahitatud, tegelesid lääne ühiskondade õõnestamisega. Vahel te päris sümpaatselt tuletate Nõukogude orjust meelde, aga miks te sedasama marksismi Eesti rahvale kaela määrite, sellest ma aru ei saa. Äkki te põhjendate?

Aitäh! Mina ei ole mitte kunagi kommunismiaega idealiseerinud, see tuleb pigem teie ridadest. Samasooliste abielude vastu ei ole mina nii palju huvi tundnud nagu teie, et oleksin endale [nende] ajaloo selgeks teinud. Ma ei ole seda teinud, sest mul on teistsugused huvid.

Aitäh, proua peaminister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Enne kui saame asuda läbirääkimiste juurde, on kaks küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Siin kõlas Kaja Kallase suust väide, et vähemuse õigusi ei panda rahvahääletusele. Teie siin, istungi juhataja, teil on abi ka kõrval olemas, äkki te oskate mind valgustada, kus see täpselt reguleeritud on, et just nimelt selliseid asju rahvahääletusele ei panda? Kus ma saaksin ennast harida sel teemal? Või siis on tõesti tegu valeväitega?

Aitäh! Antud juhul oli tegu peaministri vastusega Riigikogu liikme küsimusele ja sellisena tuleb seda seisukohta ka võtta. Riigikogu esimees ei hakka siin andma nii-öelda kaaludega hinnanguid ei küsimustele ega ka vastustele. Seda meie protseduur tõesti ette ei näe. Jaak Valge, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Suur tänu, istungi juhataja! Mul on teile üks ettepanek, mitte päris küsimus, vaid ettepanek. Kui te selgelt näete, et proua peaminister vastab küsimusest mööda ja ei kavatsegi küsimusele vastata, kas te mingilgi moel saaksite siis tema tähelepanu juhtida sellele, et Riigikogu liikmed väärivad vähemalt nii palju austust, et neile tuleks otse vastata? Teiseks, kas te oleksite nõus talle omavahel ütlema selle kohta, et vähemuste õiguste teemal ei korraldatavat rahvahääletusi, et 14‑s Euroopa riigis on korraldatud rahvahääletus niinimetatud homoabielude teemal, sealhulgas näiteks Iirimaal kaks korda, Šveitsis kaks korda ja nii edasi?

Aitäh, hea kolleeg! Niikaua, kui püsitakse diskussiooni teemas, on istungi juhatajal väga keeruline sekkuda. Kui küsimused või vastused ei puuduta teemat, siis istungi juhataja sekkub. Aga aitäh, head kolleegid! Avan läbirääkimised. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja härra Varro Vooglaiu. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Nagu ma oma küsimust esitades ütlesin, on peaministri seisukohti perepoliitika vallas üsna valulik kuulata, sest praktiliselt iga lausega peaks debateerima. Küll tuleb sealt väiteid, mis on valed, küll tuleb sealt väiteid, mis on tendentslikud, küll tuleb sealt väiteid, mis on pooltõed, ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Siingi ei jõua ma seda teha ja ei soovigi hakata seda tegema. Aga ühe asja tahaks küll ära õiendada. See on seesama väide, millele ma osutasin ka oma küsimust esitades. Nimelt, peaminister ütles arupärimisele vastates, et niinimetatud homoabielu seadustades "me viisime abielu mõiste kooskõlla põhiseadusega". Ma küsisin veel üle, kas ma kuulsin õigesti. Ma olen varem ka seda väidet kuulnud. Te põhimõtteliselt osutate sellele, et alates 1992. aasta juulikuust, kui põhiseadus jõustus, see oli 3. juulil, on Eestis kehtivates seadustes määratletud abielu mõiste olnud vastuolus põhiseadusega. Ja näete, siis lõpuks tuli printsess valgel hobusel, Kaja Kallas koos oma koalitsiooniga, ja lõpetas selle põhiseadusvastase olukorra, lõpuks ometi sai abielu määratletud nii, nagu põhiseadus seda nõuab, et omavahel saavad abiellu astuda ka kaks samast soost isikut, kaks meest või kaks naist. Siis andis peaminister meile sellise, ütleme, sofistika kõrgpilotaaži näitava vastuse. Ma kirjutasin selle sõna-sõnalt üles. Ma vaatasin veel istungi salvestust, et ma ei eksiks sõnastusega: mitte ei olnud põhiseadusega vastuolus see varem kehtinud abielu määratlus, vaid polnud põhiseadusega kooskõlas. Nii. Kas keegi oskaks mulle selle palun lahti mõtestada, mis olukord see selline on? Abielu määratlus üksnes mehe ja naise vahelise liiduna ei olnud küll põhiseadusega vastuolus, aga ta polnud ka põhiseadusega kooskõlas. (Naerab.) Minu meelest on see midagi nii humoorikat, et ma olen harva midagi sellist siin saalis kuulnud. Tegelikult on ju kaks võimalust: kas abielu määratlus üksnes mehe ja naise vahelise liiduna oli põhiseadusega kooskõlas või ta ei olnud põhiseadusega kooskõlas. Kui keegi väidab, et me muutsime olukorra, mis ei olnud põhiseadusega kooskõlas, selliseks, et nüüd see on põhiseadusega kooskõlas, siis ei ole võimalik järeldada midagi muud kui seda, et varem kehtinud olukord oli põhiseadusega vastuolus. Mõelge selle peale, et meil on reaalselt peaminister ja meil on reaalselt ilmselt ka selline valitsuskoalitsioon – eeldusel, et nad nõustuvad peaministriga –, kes arvavadki, et kogu varasema iseseisvusperioodi ja muidugi ka enne seda kehtinud abielu määratlus on olnud põhiseadusvastane. See seisukoht on loomulikult mitte midagi vähemat kui lihtsalt naeruväärne, lihtsalt naeruväärne, ei kannata kõige vähematki kriitikat. Ma olen isiklikult rääkinud mitme inimesega, kes olid Põhiseaduse Assamblee liikmed, kes osalesid põhiseaduse teksti koostamisel ja kes teavad väga hästi, et kui põhiseaduse § 27 kirjutati sisse, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all, siis peeti silmas just nimelt mehe ja naise vahelist liitu ja seda, et perekonna kui mehe ja naise vahelise liidu aluseks on abielu kui mehe ja naise vaheline kokkulepe, mida ühiskond tunnustab. Te ei leia mitte ühtegi Põhiseaduse Assamblee liiget, mitte ühteainsat Põhiseaduse Assamblee liiget, kes kinnitaks teile, et abielu ja perekonna all peeti silmas midagi muud kui mehe ja naise vahelist liitu. Nii et on ilmselge, et peaministri jutt on täiesti ebaadekvaatne. Mida peaminister veel ütles? Minu osutuse peale hakkas ta tsiteerima ühte Riigikohtu otsust, mille numbrit ma peast ei [suuda] meenutada, ja osutas sellele, justkui sellest nähtuks, et riigil on kohustus määratleda abielu ümber sellisel viisil, et see hõlmaks ka samast soost isikute omavahelisi liite. Lausvale, ühemõtteline lausvale. Riigikohus ei ole mitte kunagi mitte üheski aspektis mitte ühelgi juhul öelnud, et riigil on põhiseadusest tulenev kohustus muuta abielu määratlus ära selliselt, et omavahel saaks abiellu astuda samast soost isikud. Sellist asja ei ole mitte kunagi toimunud. Tehke faktikontroll, uurige, puurige, analüüsige, kritiseerige. Sada protsenti kindlalt ei ole sellist asja mitte kunagi toimunud. Nii et peaministri osutus vastupidisele, pidades silmas, et peaministri näol on tegemist ka juristiga, on suure tõenäosusega …

Kas soovite lisaaega?

… teadlik ja tahtlik vale. Ei, ma ei soovi lisaaega. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Martin Helme.

Ma võtaks kohe kaheksa minutit.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! Ma tahaks muidugi sissejuhatuseks öelda, et see on erakordselt hämmastav, see reformierakondlaste suhe kommunismiga. Nõukogude nomenklatuuri tippkommunisti tütar Kaja Kallas, kes viib ellu selgelt kultuurimarksistlikke põhiideid, suudab süüdistada kõiki teisi selles, et nad ihalevad kuskil hingepõues vasakpoolseid lahendusi. Tegelikult on reaalsus ikkagi teine. Ma ei saa aru sellest väitest, et reaalsuses on ju need inimesed, need perekonnad olemas. Esiteks alustame otsast peale: need ei ole perekonnad. Reaalsuses on igasuguseid inimkooslusi, kes elavad ühe katuse all, kes on ühes leibkonnas, kellel on igasugused huvitavad ühised hobid, ja neid ei nimetata perekonnaks, ei saa nimetada ja ei tohi nimetada. Ei ole perekonnad! Reaalsuses on veel palju igasuguseid inimkooslusi, mis ei ole abielu mõistega hõivatud. Eestis ei ole ikka veel lubatud mitmenaisepidamine. Kuidas selline sallimatus? Lubamatu diskrimineerimine! Appi-appi, miks te midagi ette ei võta? Ei ole lubatud Eestis, kujutage ette – hoolimata nendest ettepanekutest, mida Reformierakonna saadikud tegid hulganisti abielureferendumi [eelnõu kohta] –, alaealisega abiellumine. Igasugused asjad on meil siin veel mittelubatud. Nii et on lai selle diskrimineerimisvastase võitluse põld, mida künda. Meile muidugi valetatakse näkku iga teise lausega või võib-olla isegi iga esimese lausega, kui peaminister sel teemal siin esineb. Esiteks jätab ta muidugi kõikidele sisulistele küsimustele vastamata. Millegipärast hakkab midagi heietama sellest, mis on või mida ei ole Ungaris, bluffides või manipuleerides statistikaga hirmsamal kombel. Aga vale on ka see, nagu Riigikohus ütleks, et see on põhiseadusega vastuolus olev olukord, kui meil ei saa samasoolised inimesed oma kooselu riigi silmis abieluna registreerida. Ei-ei, Riigikohus ei ole seda öelnud. Ja kui Riigikohus ei ole seda öelnud, siis me jõuame asja põhiivani. Asja põhiiva on see, mis siin välja käidi, et vähemuste teemal ei panda asju hääletusele. See on ju mingisugune liberaalide väljamõeldud asi. Kus ja kes seda otsustas ja millal? Kes üldse otsustas, missugune vähemus on missugune vähemus? Ausalt öeldes on kõige olulisem vähemus maailmas eesti rahvas. Nii väikest vähemust, kui on eesti rahvas, annab üldse mööda maailma taga ajada. Täielik vähemus planeedil Maa. Tuleb kaitsta! Ja ainult sedasi on võimalik kaitsta, et me ikka kestame rahvana edasi. See tähendab, on vaja, et meil oleks lapsi. Igas ühiskonnas aegade algusest saadik, enne veel, kui õpiti õlut pruulima, oli välja mõeldud, mis on see üksus, kus kõige paremini on võimalik lapsi kasvatada. See on perekond: ema, isa, lapsed. Tegelikult veel laiendatud perekond: ka vanaema-vanaisa, tädid-onud. Igas ühiskonnas, ka kõige jaburamates ühiskondades, orjanduslikes süsteemides, mingisugustes primitiivsetes hõimudes kuskil džunglimetsades on perekond olnud ikka üks ja sama: ema, isa ja nende lapsed. Ilma selleta ühiskond lihtsalt ei jätku, lõpeb otsa. Nii nagu ta kipub minu meelest meil praegu liberaalide juhtimise ajal olema: eesti rahvas on lihtsalt lõpetanud enda taastootmise kindlate käte tingimustes. Ja mida kindlad käed selle peale teevad? Otsustavad veel kandadega trampida selle ainsa üksuse peal, mis peaks meid tulevikku kandma. Ei, mitte mingil juhul ei ole ma nõus selle jutuga, et vähemuste õiguste üle ei saa kuidagi hääletada. See on olemuslikult demokraatiavastane hoiak. Olemuslikult! Me teame, liberaalid ongi uued fašistid, eks ole, nende jaoks demokraatia ongi selline, mida tuleb väänata niimoodi, nagu kõik otsused, mis neile on vajalikud, oleks demokraatlikud, ja kõik otsused, mis neile ei meeldi, oleks mittedemokraatlikud. Aga tegelikult on niimoodi, et 15‑s Euroopa riigis on tehtud referendum sellelsamal abielu ümberdefineerimise teemal. 15 riigis! Kõik need on siis mittedemokraatlikud meist lääne pool olevad riigid. No võib-olla ongi, sest see, kui ühel hetkel otsustavad kohtud, et me ühiskonna nurgakivi defineerime ümber ja lammutame pulbriks, on olemuslikult ebademokraatlik. Ega Eestis ei ole ju ka valimistel keegi küsinud ega saanud mandaati selleks, mida teie valitsus on teinud. Olemuslikult ebademokraatlik on see, mismoodi meil Eestis lõhuti, rüvetati ära perekonna mõiste ja riigi seadused muudeti perversseks. Loomulikult tuleb see tagasi pöörata. Kas me teeme seda referendumiga või me teeme seda kuidagi teistmoodi, aga loomulikult tuleb see tagasi pöörata. Ilma selleta ei ole lootustki, et eesti rahvas edasi kesta saaks. Nii et ma lihtsalt soovitaksin Kaja Kallasele, et teinekord, kui nendel teemadel juttu tuleb, siis vähem segast peksta ja rohkem küsimustele vastata. See ei ole niimoodi, et me tulime nagu koolikiusuga ja küsime küsimusi. Tegelikult olid arusaadavad küsimused, aga vastused ei olnud arusaadavad. Meil on põhiseaduses kirjas, mis asju ei panda referendumile, ja seal ei ole homoteemat kirjas. Ei ole muide. Aitäh!

Suur tänu! Palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Head kolleegid, ka need, kes on ekraanide taga! Ma tahaks ikkagi ka alustada sellestsamast, millest Martingi alustas: täiesti selgelt kompartei liikmete loodud Reformierakond, mis kannab täiesti selgelt kompartei pärispattu ja demokraatliku ühiskonna tasalülitamise instinkte, tuleb näpuga näitama inimeste peale, kellel ei ole midagi pistmist kommunismiga ega kommunistliku parteiga! Mitte midagi, mitte kõige vähematki! Mitte kõige vähematki! Aga see on ka kommunistlik, kui näpuga näidata ja öelda, et sina oled varas, ehkki ise on varastanud terve riigi paljaks, nagu praegune valitsus seda teeb. See on esimene asi, et ärge toppige oma punaseid hilpe teistele ümber! Kandke neid ise uhkusega! Te olete need muidugi kollaseks pleegitanud ja arvate, et sellega olete patust pääsenud. Aga ei ole. Teine asi on muidugi see, et te olete korduvalt väitnud, et te olite väga hea advokaat. Mina ei tea, kui hea advokaat te olite, õnneks ei ole tarvis olnud teie advokaaditeenuseid kasutada. Aga see, kuidas te vastate järjekindlalt meie küsimustele nii infotunnis kui ka arupärimistele vastates, ei jäta küll muljet, et teie juriidilised teadmised oleksid tasemel või ka teie väitlusoskus oleks tasemel. Ainus, mida te oskate, on küsijat solvata ja rünnata, ka kõige madalamal viisil nagu täna. Noh, kui see on hea advokaadi tunnus, siis võib-olla. Oleneb ilmselt ka sellest, kuidas keegi advokaadi headust hindab. Need olid kaks märkust, mida ma kindlasti teha tahtsin. Kolmas on see, et ma esitasin väga selge küsimuse: missugused on teie hinnangul need euroopalikud väärtused, mida tänapäeva Euroopas kultiveeritakse, peetakse universaalseks ja mis on [Eestis] kas puudulikult esindatud või oleks vaja sisse viia ka Eesti ühiskonnas? Vastust ma sellele ei saanud. Ma esitasin ka võib-olla selliseid suunavaid küsimusi, et kas euroopalike väärtuste hulka kuulub ettenähtavas tulevikus ka näiteks polügaamia või kuulub euroopalike väärtuste hulka ka ürgühiskonnale omane promiskuiteet, kus kõik on kõikidega sisuliselt kui mitte abielus, siis vähemalt vahekorras: isad tütardega ja emad poegadega ning õed ja vennad omavahel. See oleks eriti demokraatlik. See oleks ju eriti demokraatlik ja võib-olla tõesti Euroopa selles suunas liigubki. Sõna "liberaalsus" nagu ka vihjab sellele. Vastust ei saanud. Ei saanud vastust ka suunavale küsimusele selle kohta, et näed, Saksamaal legaliseeriti kanep. Aga meie politsei – raadiost täna kuulsin uudist – teatas, et Eesti narkoturgu ja narkotarbimist see ei mõjuta, kuna Saksamaal on need kogused nii väikesed. Ah soo! (Naerab.) See ajab lausa naerma: kogused on nii väikesed, et ainult sakslastele jätkub. 83 miljonile sakslasele jätkub, aga näed, Eesti elanikele, keda on miljon või natuke peale, ei jätku. See on naljakoht. See on naljakoht! No muidugi, täna on 1. aprill, ilmselt politsei esindaja tegi ka head nalja oma meelest. Aga välja kukkus nagu alati. Missugused on euroopalikud väärtused? Tahaks nagu definitsiooni saada. Aga definitsiooni ei saa. Kõrvalepõikena: Kaja Kallas armastab meile siit puldist ikka kogu aeg rääkida, kuidas Ukraina peab sõja võitma. Palun defineerige, mis see sõja võit on! Kas sõja võit on sõja peatamine praeguses olukorras, kus Venemaa ei ole oma eesmärke saavutanud, ja Ukraina ja tema lääneliitlased võivad väita, et Venemaa kukkus oma agressiooniga läbi? Kas see on võit? Või on võit ikkagi see, kui minnakse Kertši välja ja võib-olla isegi poole silla peale? Kas see on võit? Ma tahaksin seda definitsiooni saada. Meil aetakse siin niisugust propagandistlikku udu kogu aeg, ka selles küsimuses, mida me täna siin käsitlesime. Konkreetsust, täpsust, arusaadavust, põhjalikkust! Vähem propagandat, rohkem sisulisust! Aitäh!

Suur tänu! Palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Lugupeetud Eesti rahvas! Austatud saadikud! Hea juhataja! Ma tulin kõnetooli peaministri ütluse peale, et tema ei tea nende teemade juuri, aga et "teie ju olete nendest teemadest huvitatud". Ma siis aitan teda. Esiteks, ma pean minema juriidiliste juurte juurde. See ütlus läheb kindlasti Eesti õiguse ajalukku, mida te siin täna tõdesite, et põhiseadus on nüüd lõpuks ometi sellega kooskõlas, aga alates 1992. aastast see nii ei olnud. Loomulikult ei olnud ju Eesti põhiseadused 1920. aastast 1940. aastani ka kooskõlas tänase revolutsioonilise situatsiooniga. Siin te suutsite mind ikkagi rabada. Ma olen siiamaani hämmingus, kuidas omaaegsed põhiseadused olid nii viletsad, et nad ei küüni teie valitsuse ajal loodud sürrealistliku tõlgenduseni. Nüüd ajaloost. Ma küsin: kas on olemas ühiskonna hävitamise programmi? Jah, see programm on olemas, see anti välja 1848. aastal. See oli üks lühike ja lööv tekst, erakordselt ohtlik: kommunistliku partei manifest. Ärge arvake, et selle elluviimine on lõppenud, sest marksism on nähtus, mis on elujõuline. Kui klassivõitlus on mõnevõrra taandunud, siis leitakse uusi viise ühiskonna hävitamiseks, kuigi ka klassivõitlusel on jätkuvalt väga ja väga suur roll. See tont kõndis mööda Euroopat, kommunismitont, ja selle tegevuse tagajärjeks oli üle 100 miljoni inimese surm kogu maailmas ja lugematud kannatused. Vaatame, mida see kommunismitont tegi. Kommunismitont rahastas tol ajal meie enda vanemate arvelt teisi kommunistlikke liikumisi välismaal. Selle kohta on haruldaselt palju arhiividokumente ja uurimusi. Ta toetas ühiskonda hävitavaid liikumisi, õõnestusorganisatsioone, mis tihtipeale kandsid ka näiteks Lääne-Euroopa riikides või USA‑s nimetust "kommunistlik partei": USA kommunistlik partei, Saksamaa kommunistlik partei, Itaalia kommunistlik partei. Paraku rahastati meie enda vanemate maksurahast teiste ühiskondade õõnestamist ja lugematuid kuritegusid. Tõsi küll, vastu meie tahtmist. Seetõttu on ka meil, järgmisel põlvkonnal, vastutus, et me oma vanavanemate ja vanemate maksuraha eest toimepandud kuritegude tagajärgi leevendaksime. Sellepärast peame olema huvitatud ka sellest, mis toimub Põhja-Koreas, ning selle riigi ja rahva päästmisest, sest vastu meie tahtmist on meie kaasosalusel seda riiki hävitatud. Jõuan selle temaatika juurde, kes siis oli moodsa ühiskonna lammutamise programmi üks autoreid. See on väga isikustatav: Herbert Marcuse, kommunistlik filosoof, kes märatses Saksamaal juba 1919. aastal noore mehena, relv käes, korraldas kommunistlikku revolutsiooni ehk püüdis inimesi tappa. Aga sellest oli vähe, ta ei jäänud revolutsiooni tulemustega rahule, sest ei õnnestunud juba 1919 Saksamaad hävitada, teha seal samasugust revolutsiooni nagu Venemaal. Aga ta võttis õppust: pärast USA‑sse emigreerumist alustas ta selle ühiskonna õõnestamist. Temalt pärineb vihakõne mõiste. Te viite ellu Marcuse kuritegelikku programmi sõnavabaduse piiramisel. Vihakõne, repressiivne tolerants, nagu tema seda nimetas: sõnavabadus kehtib ainult teatud maailmavaate puhul, ülejäänud kuuluvad mahasurumisele, kõrvaldamisele ja likvideerimisele. Siin saalis viiakse praeguse koalitsiooni ja praeguse peaministri poolt ellu puhtalt marksistlikku programmi nende kõige tuntumate lääne ühiskonna vabaduste mahasurumisel. Aga Marcuse oma pamflettides ja õõnestusprogrammides loomulikult ka otsis teemasid, mis lammutaks lääne ühiskonda, sest ta leidis, et klassivõitlus ei toimi enam. Ta oli mõnevõrra kriitiline Nõukogude mudeli suhtes, sest lääne tööline oli jõukas, ostis autosid, elas hästi, ta ei tahtnud mingit marksistlikku revolutsiooni. [Marcuse] otsis tüli tekitavaid teemasid. Üks tüli tekitav teema oli see, et ta sotsioloogi pilguga, filosoofi pilguga otsis rahulolematut elementi ühiskonnas. Ta leidis, et oh, mõned sellised on, immigrandid näiteks, nende abiga on võimalik ühiskonda lõhkuda, pahupidi keerata, neid on võimalik üles ässitada selle ühiskonna vastu, kuhu nad on tulnud. Siis ta leidis, et ahah, seksuaalvähemused võiksid tüli tekitada, hakkame neid reklaamima, hakkame ühiskonnas lõputut tüli üles keerama. Ta ei olnud alguses edukas, ta [saavutas] edu alles Vietnami sõja ajal, siis kui USA ühiskonnas paljud mõtlesid, kuidas sõjaväest pääseda, ja otsisid alternatiivi ükskõik milles. See oli ka USA kommunistidele nagu Marcusele edukas [aeg], nad läksid ülikoolidesse oma marksistlikke ideid reklaamima. Ka siis läks väga palju aega, kuni see muutus peavooluks. Aga kes ajalugu ei tunne, ma ei tea, viibki ellu Aleksandra Kollontai ideid. Tema kuulutas [möödunud sajandi] kahekümnendatel aastatel sõja kodanlikule perekonnale. See kurikuulus ühiskonna hävitamise programm aastast 1848, kommunistliku partei manifest, ju kuulutas sõja kodanlikule perekonnale. Tekst oli lausa banaalne, seal räägiti, et proletariaadil on kaotada ainult ahelad, et kodanlikke sentimentaalseid ütlusi lastest ja perekonnast ja õrnadest suhetest keegi ei usu ja see kõik tuleb laiali lüüa. Selline toores tekst tegelikult, mille järelmõjude alusel siin Eesti Vabariigi parlamendis on tehtud otsuseid ja tehakse edasi ja viiakse marksistliku psühhopaadi Marcuse programmi ellu, see on kahjuks nii. Ja paistab, et kolm aastat viiakse seda programmi veel ellu. Ärge tehke seda.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua peaminister soovib sõna? Ei soovi. Ma lõpetan tänase teise päevakorrapunkti käsitlemise.