Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse eelnõu (362 SE) teine lugemine

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil‑, perekonna‑ ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse eelnõu 362 teine lugemine. Ja ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Valdo Randpere. Palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! (Juhataja helistab kella.) Paar nädalat tagasi olime siin saalis sellesama eelnõu esimesel lugemisel. Ma rääkisingi natukene laiemalt ka sellest, millised mälestused minul on näiteks vestlusest kunagise riigi peaprokuröri Lavly Perlinguga, kes just rääkis, kuidas käib Venemaalt õigusabi saamine – juhul kui see puudutab mingi kompra jagamist kellegi opositsionääri kohta, siis venelased on üliagarad sellist õigusabi meile osutama, aga kui on päriselt vaja õigusabi, näiteks rahapesuasjades, siis seda ei saa. Seda rääkis kunagi, juba päris ammu mulle Lavly Perling. Ja noh, peale eelmist, esimest lugemist ja enne tänast, nende kahe vahel saime just teada jälle uudise, et üks suurem rahapesu uurimine Swedbanki asjas ongi põhimõtteliselt karile jooksnud või lõpetatud just selle tõttu, et Venemaalt ei saadud mitte mingit õigusabi, kuigi leping sel ajal veel kehtis. Ja eks ta nii kipub olema venelastega, et see suhtlus toimib ikkagi ainult siis, kui neile sobib, ja nende tingimustel, aga ta ei toimi nii, nagu õigusriikide vahel võiks mõistlik olla. Ega komisjonis ka teise lugemise eel väga palju midagi ei juhtunud. Ütleme, üks muudatusettepanek tehti, selline poolik või hädine või kuidas seda nüüd nimetada. Mart Maastik tegi muudatusettepaneku, mis oli nii halvasti sõnastatud, et komisjonis laiutati käsi ja öeldi, et seda on raske niimoodi menetleda. Selle peale Mart Maastik ütles: "Ah, tühja kah, ma võtan selle siis üldse tagasi." Ja nii läkski. Anastassia küsis veel Justiitsministeeriumi ametniku käest, kas vastab tõele, et õigusabi või seda lepingut on vähe kasutatud. Selle peale ka Justiitsministeeriumi ametnik kinnitas Anastassia Kovalenko-Kõlvartile, et nii see on, sellist õigusabi väga palju ei küsita ega saada. Ja tagasi tulles jälle selle rahapesuteema juurde, vaata, selle puhul ongi nii, et ega sa ei saa seda rahapesu asja eriti edasi arutada, juhul kui sa ei suuda tõestada rahapesuküsimuse uurimises, et see raha, mille pesemist uuritakse, on saadud kuritegelikul teel, et toime on pandud eelkuritegu. Ja kuna see eelkuritegu on tõenäoliselt toime pandud Venemaal, siis me ei saa kuidagi seda tõestada. Isegi sellisel puhul kehtib ju süütuse presumptsioon. Niikaua kui sa ei suuda tõestada, et on pandud toime eelkuritegu, siis sa ei saa tegelikult ka uurida rahapesu. Ja siis mindigi rõõmsalt protseduuriliste otsuste juurde. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 20. märtsiks, see oli konsensuslik otsus; teha ettepanek teine lugemine lõpetada, see oli ka konsensuslik otsus; ja teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus, ja seegi oli konsensuslik otsus. Nii et siin me siis nüüd oleme. Aitäh!

Hea ettekandja! Ma tänan teid. Küsimusi teile ei ole. Suur tänu teile! Nüüd soovitakse avada läbirääkimised. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Kalev Stoicescu, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Oleme jõudnud olulise sümboolse tähtsusega eelnõu 362 teise lugemise juurde, mis denonsseerib Eesti ja Venemaa vahelise õigusabilepingu. Esimese lugemise puhul tõin välja need poliitilised ja moraalsed kaalutlused, mille tõttu me sellise otsuse teeme. Täna pööraksin tähelepanu õigusabilepingu teisele poolele, Venemaa Föderatsioonile, kus valitseb diktaator Vladimir Putini kuritegelik režiim. Eelmisel pühapäeval lõppesid Venemaal kolm päeva kestnud niinimetatud presidendivalimised, mis muidugi pole valimiste nime väärt, sest need olid kõike muud kui valimised – demokraatlikes ja õigusriigi põhimõtteid respekteerivates riikides toimuvate vabade ja ausate valimiste täielik vastand. Nagu öeldakse, mõistus jääb seisma, kui lugeda teateid Venemaal pühapäeval valimisjaoskondades toimunust: kuidas politseinikud tungisid valimiskabiini, kontrollimaks, et valijad ei rikuks valimissedeleid, kuidas pooleteiseaastase lapse ema viidi politseisse, sest laps oli midagi valimissedelile sodinud. Need ja paljud teised lood on näiteid Venemaa riigivalitsemise ebainimlikkusest, mis üha enam süveneb. Nüüd, nende niinimetatud valimiste järel on üpris kindel, et see õudus Venemaal kestab ja muutub veel koledamaks – vähemalt nii kaua, kui tsaar Putin püsib võimul. See on veel üks põhjus, miks me teeme täna täiesti õige otsuse, denonsseerides õigusabilepingu. Veel kord: see on õige poliitiline otsus, millel puuduvad märkimisväärsed praktilised tagajärjed. Ja veel üks asi, mis puudutab seda teemat laiemalt, küll kaudsemalt, nimelt Venemaa sõjamasina pidurdamist. Kaitseministeeriumi otsus lõpetada nende firmade toodete või teenuste ostmine, kes jätkavad tegevust Venemaal või kauplevad Venemaaga, on samuti väga hea eeskuju teistele. (Juhataja helistab kella.) Me räägime santsioneerimata või mitte veel sanktsioneeritud Venemaa-suunalisest majandustegevusest, mille puhul loeb institutsioonide, ettevõtete ja inimeste kui tarbijate valik, teiste sõnadega nende hoiak, mis võiks olla suunatud alternatiivsete toodete ja teenuste tarbimisele, mille tootjad ja pakkujad ei ole seotud või ei ole enam seotud Venemaaga. Peame mõistma, et igasugune Venemaaga seotud majandustegevus aitab kaudselt – kui mitte otseselt – Putini sõjamasinat ja pikendab sõda. Head kolleegid! Erakond Eesti 200 fraktsiooni nimel palun teie toetust Eesti ja Venemaa vahelise õigusabilepingu denonsseerimise seaduseelnõule. Aitäh!

Suur tänu! Ma tänan teid. Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Eduard Odinets. Palun! (Eduard Odinets palub lisaaega.) Palun! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Loomulikult nõustun – ja kõnelen fraktsiooni nimel –, et Venemaa Föderatsiooni näol on tegemist ebademokraatliku totalitaarse diktaatorliku agressorriigiga. Olen koos oma fraktsiooniga täiesti nõus, et suhted Venemaaga tuleks ka selles küsimuses, mis puudutab õigusabi ja õigussuhteid, lõpetada ja see leping tuleb denonsseerida. Kuna lähtuvalt nendest mõistetest, millega me Venemaad tänapäeval nimetame, ei saa olla mitte kellelgi mingit usaldust Venemaa õigussüsteemi ja õigusorganite vastu. Õigusabileping kahe riigi vahel eeldab siiski vastastikust usaldust teineteise õigussüsteemi vastu. Kuid nii kaua, kui Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu kestab, ei saa me idanaabriga seoses mingist usaldusest rääkida. Venemaa rikub juba aastaid rahvusvahelist õigust, ÜRO põhikirja, paneb Ukrainas toime raskeid sõjakuritegusid ning rikub inimõigusi ja rahvusvahelist humanitaarõigust. Seega, kordan: ei saa olla usaldust selle õigussüsteemi vastu. Sellepärast sotsiaaldemokraadid toetavad selle kahepoolse lepingu denonsseerimist ja kutsuvad üles kõiki poliitilisi jõude siin Riigikogus hääletama selle eelnõu poolt. Kuid samas me peame mõistma, head kolleegid, et vaatamata sellele, et on sanktsioonid ja majandussuhted on peaaegu katkenud ning meie justiitsasutused ei ole juba kaks aastat omavahel peaaegu üldse suhelnud, õigusabipalveid peaaegu ei ole, säilivad siiski inimestevahelised suhted. Eesti inimestel on jätkuvalt muresid ja neil on asjaajamisi Vene föderatsioonis. Seda me otseselt keelata ei saa. Loomulikult saame inimesi hoiatada. Aga paraku pärandiga seotud asju, lastega seotud asju, dokumentide kättesaamisega seotud asju on meie inimestel endiselt vaja ajada – nii Eesti kodanikel kui ka Eestis alaliselt elavatel inimestel. Samamoodi on teatud muresid ja asjaajamisi Eesti kodanikel, kes elavad siiani Vene föderatsiooni territooriumil. Me oleme nii esimesel lugemisel kui ka esimese ja teise lugemise vahel korduvalt tõstatanud võimalikke murekohti, mis võivad tekkida kodanikel nii siinpool piiri kui ka sealpool piiri, näiteks samasugune õiguskaitse mõlema riigi kodanikele oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes teineteise riigi territooriumil. Minu jaoks jääb õhku küsimus, kas selle lepingu lõpetamine avab Venemaale laiemad võimalused Eesti kodanike ja Eesti juriidiliste isikute vara kallale minekuks Venemaal. Eriti arvestades olukorda, kus meie siin menetleme Venemaa kodanike ja juriidiliste isikute külmutatud varade realiseerimist, et aidata Ukraina Vabariiki. Või näiteks mõlema riigi kohustus abistada oma kodanikke ja saata palve korral tõlketa ja tasuta tõendeid perekonnaseisutoimingute kohta, dokumente hariduse, töösuhete kohta, mis puudutavad mõlema riigi kodanike õigusi, nende õiguste realiseerimist ja varalisi huvisid. Ilmselt tähendab see lepingu denonsseerimine, et tulevikus selline dokumendivahetus, mis siiamaani toimus ilma tõlketa ja tasuta, muutub oluliselt keerulisemaks. Meie kodanikele nii siin- kui ka sealpool piiri tuleb hakata kõiki dokumente tõlkima ja apostillima. See kõik muutub inimeste jaoks keerulisemaks ja ka kallimaks. Loomulikult see kõik on võimalik, sest Venemaa muutub meie jaoks samasuguseks kolmandaks riigiks nagu mõni Aafrika või Aasia riik. Ja meie suhetele hakkavad laienema kõik rahvusvahelised dokumendid ja lepingud. Kordan: see muutub meie kodanike jaoks oluliselt keerulisemaks, kuid loomulikult mitte võimatuks. Samamoodi kohustus, mis lepinguga on võetud, tagada võrdne kohtumenetlus mõlema riigi kodanikele ühe või teise riigi territooriumil. Ka siin, jah, me võime rääkida, et Venemaal kohtupidamine on, nagu ta on, aga siiamaani oli vähemalt mingigi õigus ja lepinguline alus, et meie kodanikel, kui nad satuvad Venemaa kohtuveskite vahele, oleks samasugune õigus. Samuti perekonnaseisuasjades, tsiviilasjades, aga näiteks ka meie korteriühistute võimalused Venemaa kodanikest korteriomanikega suhelda läbi Venemaa kohtusüsteemi. Mitte et see praegu oleks väga lihtne, aga nüüd muutub see veelgi keerulisemaks. Üks teema, mida tõstatavad väga paljud juristid, kes abistavad meie kodanikke siin- ja sealpool piiri, on elatisabi. Kui siiamaani olid need otsused, mis ühes või teises riigis tehtud, aktsepteeritavad ja täitmisele suunatud, siis tulevikus võib see samuti osutuda väga keeruliseks. Ja elatisabi saamine meie lastele, kes viibivad Eestis, aga kelle üks vanematest viibib Venemaal ja on Venemaa kodanik, kas see muutub oluliselt keerulisemaks. Need on mõned näited sellest, mida see leping praegu võimaldab ja mida ta enam tulevikus ei võimalda. See loomulikult ei tähenda seda, et me peame selle lepinguga jätkama. Loomulikult, me peame selle lepingu lõpetama. Ja ma usun, et me teeme selle ära, sest nagu ma alguses ütlesin, Venemaa õigussüsteemi usaldada ei saa. Kuid samas me peame endale aru andma: me ei tohi silmi kinni pigistada. Me peame mõtlema selle peale, millist abi me pakume oma kodanikele ilma selle lepinguta olukorras, kui seda lepingut ei ole ei siinpool piiri ega sealpool piiri. Sotsiaaldemokraatide nimel kutsun üles eelnõu toetama, aga samas mõtlema, mis saab edasi. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Me oleme eelnõu 362 juures. Sellele eelnõule muudatusettepanekuid ei laekunud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Nii et alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Panen lõpphääletusele eelnõu 362. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 52, vastu ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades denonsseerimise seaduse eelnõu 362 seadusena vastu võetud. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.