Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu (338 SE) kolmas lugemine

Läheme kolmanda [punkti] juurde, milleks on kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 338 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Heljo Pikhof, palun!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Täna heakskiitmist ootav seadusemuudatus loob võimaluse ERR‑i uue hoone rahastamiseks. Eelduseks on, et nii kultuuriminister, Riigikogu kultuurikomisjon kui ka kultuurkapitali nõukogu rahvusringhäälingu uue telekompleksi valmimist toetavad. Nimelt saab eelnõu järgi kultuurkapitali nõukogu otsustada kultuuriministri (Juhataja helistab kella.) ettepanekul ja kultuurikomisjoni nõusolekul veel ühe riikliku tähtsusega kultuuriehitise rahastamise. Ent seda vaid juhul, kui see ei mõjuta juba kultuuriehitiste pingereas olevate objektide valmimist. Nimekirja lisatud hoone valmides võib toetamiseks valida järgmise kultuuriehitise alles pärast seda, kui eelmisele objektile on kõik väljamaksed tehtud. Seadusemuudatus loob ühe täiendava võimaluse ehk muudab süsteemi paindlikumaks. Riigile olulised kultuuriobjektid saavad valmida ja jõuavad avalikku kasutusse kiiremini. Head Riigikogu liikmed! Aastaid on räägitud vajadusest anda loovisikutele, ennekõike vabakutselistele, sotsiaalsed tagatised ja maksta neile õiglast tasu. Ilma oma keele ja kultuurita pole meie riigi pidamisel sügavamat mõtet. Ja need inimesed, kes kultuuri loomise, hoidmise ja arendamisega tegelevad, ennekõike loomeinimesed, väärivad õiglast tasu, olgu selleks siis autoritasu, esitajatasu või tasu selle eest, et teose jaoks või esitluseni jõudmiseks on tehtud tööd: kogutud materjali, harjutatud, süvenetud, tehtud proove, maalitud, kirjutatud, komponeeritud, pandud näitust kokku ja nii edasi. Ehk loojad peavad saama tasu ka perioodi eest, mis eelneb teose valmimisele või selle ettekandmisele, ja seda koos kõigi sotsiaalsete tagatistega, alates ravikindlustusest ja maksetest pensionisambasse, lõpetades töötuskindlustusega. Just see viimane, sotsiaalsete tagatiste puudumine, on olnud aastaid loomeinimeste seas kõneaineks. Sellel teemal on toimunud arvukalt kohtumisi, kirjutatud artikleid ja tellitud uurimusi. Viimane ja kõige põhjalikum loomeinimeste olukorda kirjeldav uuring tehti 2021. aastal Mõttekoja Praxis poolt ja see kandis pealkirja "Vabakutseliste loovisikute toimetulek ja sotsiaalsed garantiid". Uuring ainult kinnitas seda, et kõige halvemas olukorras on vabakutselised loovisikud. Nende sissetulekud on ebaregulaarsed ja pigem harvad, projektipõhise töö eest makstavad tasud ei ole vastavuses nähtud vaevaga ning tasu on senini makstud maksuvaba loometöötoetusena. Kõik see tähendab kokkuvõttes seda, et märkimisväärsel hulgal vabakutselistel loojatel puuduvad ravikindlustus, maksed tulevase pensioni heaks ja töötuskindlustus. Kuna universaalsed ja kõikehõlmavad lahendused võtavad aega, siis sai eelmisel sügisel algatatud seadusemuudatus, mis parandab vähemalt nende loovisikute olukorda, kes siiani on saanud ja saavad ka edaspidi oma loometöö tegemiseks raha kultuurkapitalilt. Seni veel kehtiva seaduse kohaselt maksab kultuurkapital loome[töö]toetust, mis aga seadusemuudatuse jõustumisel asendub loometöötasuga. Esimene neist on maksuvaba väljamakse, aga loometöötasuga kaasnevad kõik seadustega kehtestatud maksud. Loometöötasu maksmiseks sõlmitakse kultuurkapitali ja loovisiku vahel tähtajaline käsundusleping. Loometööks ettenähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus, et vabakutseline loomeinimene saaks püsiva sissetuleku ja sotsiaalkaitse. Kõne all olevat seadusemuudatust poleks ilmselt algatatud, kui eelmisel suvel poleks tõusnud hasartmängumaksu ning alkoholi- ja tubakaaktsiisi määrad, mis kasvatasid kultuurkapitali tulusid. Just teadmine täiendavalt laekunud rahast julgustas Riigikogu kultuurikomisjoni algatama eelnõu, mille seadustamise järel saab kultuurkapital hakata loovisikutele maksma eelmainitud loometöötasu. Stipendiume seejuures ei kaotata ega maksustata. Siiani loometöötoetusena välja makstud summadele maksab kultuurkapital juurde sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu … Kolm minutit, palun!

Kolm minutit lisaks, palun!

… ning katab ära ka tulumaksu osa. Seega loovintelligentsi netosissetulek, raha, mis pangaarvele jõuab, ei vähene. Lühidalt öeldes, keegi sissetulekutes ei kaota ja samuti ei vähene toetust saavate inimeste arv, pigem vastupidi. Loometöötasuga kaasnevate maksude tasumiseks on kasutada ressurss, mis isegi võimaldab suurendada loometöötasu saavate loovisikute rida. Aga see on juba kultuurkapitali ekspertide otsustada. Täna Riigikogus lõpphääletusele tulev eelnõu räägib loovisikutest, mitte ainult vabakutselistest loovisikutest. Kindlalt paraneb nüüd loovisikute sotsiaalne turvavõrk. Ravikindlustuse kõrval on kahtlemata oluline see, et inimesed saavad vanaduspõlves pisut suuremat pensioni. Pakutud lahendus on oluline samm loomeinimeste sotsiaalsete garantiide tagamise teekonnal. Järgmisena ootame, et valitsus annaks oma heakskiidu nõndanimetatud rulluvale ravikindlustusele, mis puudutab kõiki neid, kes annavad täna iseendale tööd ja kelle sissetulekud on ebaregulaarsed. Uuringust lähtuvalt võin kinnitada, et ainuüksi kultuurivaldkonnas mõjutaks muudatus positiivselt circa 5000 inimest. Sotsiaaldemokraadid toetavad eelnõu. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel hea kolleeg Signe Kivi, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse [eelnõu] on jõudnud kolmandale lugemisele ja sellega lahendatakse kultuurivaldkonnas pikalt vindunud probleemid. Toetatakse Eesti kultuuri oluliselt panustavate loovisikute toimetulekut, tagades neile sotsiaalsed garantiid. Luuakse võimalus rahastada lisaks Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingereas nimetatud kultuuriehitistele veel ühte strateegilise eesmärgiga riiklikult tähtsat kultuuriehitist. Ning täpsustatakse, millisel kujul esitatakse teave erinevatest võimalikest ehitistest Riigikogule ja Eesti Kultuurkapitali nõukogule enne konkreetse ehitise kohta otsuse tegemist. Just olulise tähtsusega kultuuriehitiste nimekiri, selle täiendamine septembris 2021. aastal Tallinna filmilinnakuga ning nüüd veel ühe lisavõimaluse loomine on tekitanud enim vaidlusi ja eriarvamusi. Seepärast peatuksin sellel otsustusprotsessil. Kuna hasartmängumaksu laekumine kasvab tänu maksumäärade [tõusule] ja selle tõttu [suureneb] ka riiklike kultuuriehitiste rahastamiseks mõeldud eraldis kultuurkapitali eelarves, avanes võimalus lisaks riiklikult tähtsatele kultuuriehitistele võtta töösse veel üks strateegiliselt oluline objekt: Eesti Rahvusringhäälingu stuudiokompleks. Telemaja ei kantud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste nimekirja, sest sellel ajal oli ERR‑i ehitus veel eelarvestrateegia dokumendis ja isegi esimene finantseering oli selleks eraldatud. Tõsi, hiljem see summa anti rahvusraamatukogule vajalikeks renoveerimistöödeks. Riigikogu kultuurikomisjon vaagis pikalt võimalusi olukorras, kus rahvusringhäälingu investeeringuvajadus on ilmselge ja ka vahendid pikaajaliste prognooside kohaselt kultuurkapitalil olemas. Kuid puudus üksmeel avamaks nimekirja nende kultuuriehitiste kohta, mis esialgse viie objekti hulka ei mahtunud. See oleks erinevatel hinnangutel riivanud kinnitatud nimekirjast kõrvale jäänud projektide esitajate õigusi. Nii valiti edasi töötamiseks tänane lahendus. Siinkohal tuleb tänada kolleeg Priit Sibulat, kelle arupärimine kultuuriehitiste nimekirja [kõrvale] teise võimaluse loomise kohta ja võimaliku parlamentaarse kontrolli kohta – selle ta [kandis ette] eelmisel nädalal riigikontrolör Janar Holmile – sai vastusena kinnituse, et komisjoni valitud tee on õiguslikult pädev. Tsiteerin riigikontrolöri: "Riigikontroll on leidnud senise kogemuse pinnalt, et selguse ja läbipaistvuse huvides võiks eelistatav praktika olla selline, mis aitaks vältida samalaadsete otsuste tegemisel või rahastamisel dubleerivate mehhanismide kasutamist. Aga veel kord rõhutan, et sellise valiku tegemise õigus Riigikogul loomulikult on." Ja veel tsiteerin riigikontrolöri: "Ma arvan, et palju lihtsam oleks olnud teha seda selgelt nimekirjas, kus see oleks olnud läbi arutatud. Aga nagu ma ka vastuses ütlesin, ma ei saa öelda, kas see on õige või vale. Riigikogul on võimalus valida ka see tee." Lõpetuseks, olles osalenud eelmises Riigikogu koosseisus pikkadel ja põhjalikel aruteludel, oluliste objektide vaagimisel ja nende nimekirja kinnitamisel, võiksin muidugi jääda eriarvamusele riigikontrolöriga, mis on ja mis oleks olnud lihtsam tee. Aga täna on konkreetne eelnõu Riigikogu saalis ja Reformierakonna fraktsioon toetab selle vastuvõtmist. Tänan tähelepanu eest.

Suur tänu, hea kolleeg! Isamaa fraktsiooni nimel hea kolleeg Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Ka mina kutsun üles selle seaduseelnõu algatust toetama. Tõesti, sellel eelnõul on kaks teemavaldkonda või kaks osa: on kultuuriehitisi puudutav [osa] ja on loojate sotsiaalseid garantiisid puudutav [osa]. Jah, küllap oleks kultuurkapitali tuleviku kohta võib-olla mõni muugi arutlust [vajav] punkt, aga praegu oleme piirdunud sellega. Ja ma arvan, et mõlemas osas oleme leidnud päris paraja tee, kuidas edasi minna. Üks teema, sotsiaalsete garantiide teema, nii nagu juba jutuks oli, ei ole ju lõpuni lahendatud, vaid [muudatus] puudutab mingite projektide kaudu toetusi saanud piiratud hulka inimestest. Kõigi vabakutseliste [loomeinimeste] sotsiaalsete garantiide teemat see ei lahenda. Ministeerium peab oma juriidiliste ettepanekutega edaspidi kindlasti välja tulema. Samas peab siin olema ka teatud loomevaldkondlik autoriteet. Ma väga loodan, et loomevaldkondades saavad loomeliidud kaasa rääkida, kes selles valdkonnas on loojad, kes vajavad tuge, ja kes selle valdkonna looja nii väga ei olegi ja kes võib-olla teistega võrreldes tuge nii [väga] ei vaja. Aga ütleme, et me liigume positiivses suunas. Teine on ehitiste teema. Jah, tõepoolest, Riigikogu on koostanud riiklikult oluliste kultuuriehitiste nimekirja. Seda oleks võinud ka täiendada. Selle täiendamisega, [nimekirja] uuesti avamisega kardeti ette tulevaid probleeme, kas [see on] eelmise konkursi osalejate õigustatud ootus või midagi muud. Aga ma arvan, et siis, kui seda lahendust välja töötati eelmise aasta suve lõpul, oli eelarve olukord habras ja ettenägematu. Kui te mäletate, käis rahandusminister korduvalt välja ettepanekuid, et kultuurkapitali peale võiks veeretada veel mitmeid objekte, mida seni oli riigieelarve [raha eest] rajatud, et riigieelarvesse justkui ei mahu, tõstame ümber. Valitsus andis lubaduse valitsuse poolt riigieelarvesse pandavate objektide nii-öelda garantii näol, aga kuna valitsuse käsutuses justkui eelarveraha oli vähem ja kultuurkapitalil tundus üle olevat, siis neid objekte, mida kultuurkapitalile koormaks panna, tundus liiga palju olevat. Kultuurikomisjoni liikmed nägid, et on oht, et algatuse põhituum ehk Eesti Rahvusringhäälingu hoone ehitamise kava võib niimoodi üleüldse pooleli jääda. Selle tõttu otsiti lahendust, mille puhul oleks suhteliselt selgelt initsiatiiv Kultuuriministeeriumi käes. Kuna Kultuuriministeerium on läbi aegade, läbi mitmete valitsuste omalt poolt Eesti Rahvusringhäälingu maja prioriteetsust rõhutanud, siis on kindel, et see ettepanek lõpuks tuleb poliitiliselt just niisugune. Mistõttu jah, tõepoolest, see kõrvaltee justkui Riigikogu senisele otsusele on loodud. Samas, nagu juttu oli, võib eelarve ülelaekumine ja rahapais olla ajutine. Ja ega ei ole näha, et kaheksa aasta pärast, kui see objekt saab makstud ja seadus näeb ette järgmise võimaliku objekti selle tee kaudu rajamist, oleks üldse raha, mida niimoodi jagada. Nii et, ütleme, ma ei peaks seda ka lõputuks kõrvalteeks … Palun lisaaega.

Palun, kolm minutit!

… mida me nüüd selle seadusega loome. Üks tähelepanek veel. Tegelikult meil seaduses ei ole Eesti Rahvusringhäälingu hoonet. Kes rahvusringhäälingu olukorda ja stuudiotemaja praegust seisu [on näinud], see teab, et tegelikult uut stuudiotemaja, et teha kvaliteetset tööd, on vaja. Mina rõhutaksin sinna juurde ka rahvuskultuurilist tähendust, sest me oma noorema põlvkonna jaoks võitleme ikkagi telekvaliteedi eest, kas see on tulevikus tele või mis see on, aga põhimõtteliselt saadete või väljundi kvaliteedi eest. Võib-olla siin ei ole alati meil keelelisi eeliseid, noor põlvkond on vabalt valmis vaatama ka teisi kanaleid teistes keeltes. Selle tõttu peab olema eestikeelne tele või eestikeelne meedia väga kvaliteetne. Väga kvaliteetne! Loodame, et see stuudiotemaja annab selleks võimaluse. Ja loodame siis, et kultuuriminister selle ettepanekuga niimoodi tuleb, et see tõesti on Eesti Rahvusringhäälingu maja, nii nagu meil siin seletuskirjas on, ja et me saame anda rahvusringhäälingule kiirelt teadmise, et nad saavad hankesse minna ja tõepoolest hakata seda hoonet rajama. Seni nad on seda riigi sõnumit Riigikogu tasandilt oodanud. Ühe väikese asja ütlen siia veel. Täna ma vaatasin, et kultuuriminister on kirjutanud ja rõõmustanud väga, et koalitsioonil on õnnestunud niisugune läbimurre teha ja selline ettenägelik samm astuda. Ma juhin tähelepanu, et kultuurikomisjonis, kes oli algataja, oli selles asjas üksmeel. Siin ei ole põhjust ajada koalitsiooni ja opositsiooni rida. Aga jõudu kõigile tegutsemiseks!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Oleme eelnõu 338 juures ja nüüd alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 338. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 54, vastu 1, erapooletuid ei ole, on kultuurikomisjoni algatatud Eesti Kultuurkapitali seaduse ja hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 338 seadusena vastu võetud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.