Первое чтение проекта постановления Рийгикогу "Внесение предложения Правительству Республики о снижении ставки налога с оборота на лекарства от рака" (277 ОЕ)

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, mis on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele langetada vähiravimite käibemaksumäära" eelnõu 277 esimene lugemine. Ja ma palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Siim Pohlaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! Jah, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on algatanud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele langetada vähiravimite käibemaksumäära" eelnõu. Eelnõuga teeme ettepaneku valitsusel töötada välja meetmed vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimite käibemaksu alandamiseks 5%-ni. Samuti teeme eelnõuga Vabariigi Valitsusele ettepaneku luua toetusmeede eraõiguslikele juriidilistele isikutele selliste ravimite ostmiseks, et parandada ravimite kättesaadavust. Eestis on solidaarne tervishoiusüsteem, kuid kahjuks on inimesi, kes ei mahu oma haigusega haigekassa toetatavate hulka. Nende seas on ka suur osa vähihaigeid, kelle jaoks on arstide soovitatud ravimid kahjuks väga kallid. See probleem vajab lahendamist ja täiendavat valitsusepoolset tähelepanu. Ka Riigikogu eelmises koosseisus algatasid opositsioonierakonnad, õigemini saadikud, sarnase eelnõu. Kahjuks jäi see tol korral toppama. Minu poolt on praegu kõik. Aitäh!

Hea ettekandja, teile on vähemalt üks küsimus. Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Tõepoolest, eelmises koosseisus Isamaa fraktsiooni saadik Viktoria Ladõnskaja-Kubits ja Isamaa fraktsioon esitasid sarnase sisuga eelnõu. Ja kõikidest fraktsioonidest saadikud seda eelnõu toetasid. See jõudis siia saali ka esimesele lugemisele. Teie olite ka eelmise koosseisu liige. Kas te oskate täpsemat ülevaadet anda, miks see toppama jäi? Mida peaks nüüd teisiti tegema, et see väga vajalik eelnõu ei jääks toppama?

Aitäh küsimuse eest! Ma mäletan jah, et tol korral valimiste eelsel ajal kõik erakonnad [eelnõu toetasid]. Ma mäletan ka ajalehepealkirju, kus öeldi, et Riigikogus on kõik fraktsioonid tegelikult selle mõtte poolt, kõik on selle taga. Opositsioonist käidi ka välja ettepanek – minu meelest selle tegid nii teie erakond, minu erakond kui ka Keskerakond – [menetlust] kiirendada ja teha need lugemised ära enne valimisi. Kahjuks tõesti mingil kummalisel põhjusel jäi see toppama. Ma loodan, et see ei juhtu nüüd uuesti selle eelnõuga.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Nii, head kolleegid. Rahanduskomisjon arutas seda otsuse eelnõu, mis on ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele langetada vähiravimite käibemaksu määra. Eelnõu esimest lugemist ettevalmistavad arutelud toimusid rahanduskomisjonis eelmise aasta 20. novembril ja käesoleva aasta 4. märtsil. [Muudatusettepanekute] tähtajaks esitas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond enda eelnõu kohta 50 alternatiivset muudatusettepanekut ja võttis need ka ise tagasi 22. veebruaril. Komisjon langetas menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Ma tänan. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Isamaa fraktsiooni esindaja Riina Solmani. Palun!

Suur aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud saalis viibivad saadikud ja teie, kes te jälgite meid interneti ja muude sidevahendite kaudu! Veidi üle aasta tagasi esitas Isamaa fraktsioon toonase Riigikogu liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa eestvedamisel sarnase eelnõu, mis soovis vähiravimite hinda maksupoliitika kaudu alandada ja seeläbi lootustandvate, uute, kuid kallite vähiravimite kättesaadavust suurendada. Vähiravifondide raskusi leevendavat eelnõu olid toetanud kõigi Riigikogu fraktsioonide rahvasaadikud. Tõesti, jaanuaris 2023 jõudis see ka siia suurde saali esimesele lugemisele. Kõnealune seaduseelnõu nagu ka käesolev [eelnõu] puudutas käibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmist ja oli samamoodi põhjalikult ette valmistatud ning eelmise Riigikogu koosseisu saadikutega läbi räägitud. Isamaa soovis aasta tagasi sisse antud eelnõuga täiendada käibemaksuseadust 5%-lise vähendatud käibemaksumääraga. See muudatus võimaldanuks valdkonna eest vastutaval ministril kehtestada määrusega nimekiri vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimitest, mis oleksid maksustatud 5%-lise käibemaksumääraga. Muudatusega sooviti vähendada kulusid vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimitele ja toetada sellega ka eraõiguslikke juriidilisi isikuid selliste ravimite ostmisel – neile tehtud annetused vabastada käibemaksu ulatuses –, et parandada tegelikult vähihaigetele ravimite kättesaadavust ja selle raske haiguse ravi. Nüüd oleme me täna läinud uuele katsele sarnase sisuga eelnõuga ning on üsna selge, et Isamaa fraktsioon seda eelnõu ka toetab. Pole ilmselt siin saalis ega ka meie kuulajate hulgas [inimesi] – ka laiemalt Eesti rahva hulgas –, kelle perekonnas lähemal või kaugemal poleks esinenud vähihaigust või teisi raskeid haigusi. Vähihaigus on loomulikult üks raskemaid, sest veel mõniteist aastat tagasi [tähendas] vähidiagnoosist teadasaamine patsiendi jaoks liigagi tihti surmaotsusest teadasaamist ja liiga vähe inimesi said lootust vähist paraneda. Kuid järjest enam on turule tulnud ravimeid, mille õigeaegsel manustamisel on terveks saamine võimalik või vähemalt on võimalik pere ja lähedastega koosolemiseks aastaid juurde võita. Sellest diagnoosist, vähidiagnoosist, saadakse teada alati ootamatult. Vähihaigete peredele ja lähedastele tuleb see diagnoos samamoodi äkitselt ja šokina. Sellest šokist väljumiseks vajavad inimesed tuge ja haiged vajavad lootust. Me teame, et Tervisekassa kõiki vähiravimeid ei rahasta. Riik ei leia kõigi vähihaigete raviks raha. Appi on tulnud eraalgatused. Teame hästi Hille Tänavsuu nimelist vähiravifondi Kingitud Elu, kes maksab kinni haigete ülikalleid ravimeid, kuid samal ajal aitab ta ka riigi kukrut suurendada, makstes käibemaksu. Eelmisel aastal aasta alguses loetud Eesti Päevalehes on [kirjutatud] sellest kogukulust, et üheksa tegevusaasta jooksul on vähiravifond Kingitud Elu täiendanud riigi rahakotti 1,5 miljoni euro võrra. Äsja kontakteerusin vähiravifondi inimestega ja sain teada, et eelmisel aastal täiendati riigikassat 300 000 euro võrra. See raha olnuks kõik võimalik kulutada vähihaigetele ja nende ravile. Aga täna ei ole riigi valitsusasutuste puhul probleem ju selles, et kõiki ravimeid ei rahastata, vaid selles, et erinevate maksutõusudega on tehtud ravimine ja ravimite kättesaadavus haigetele veelgi raskemaks. Haigused tabavad inimesi samamoodi kriiside ajal. Ka kehtestatud ja kavandatavate kaskaadmaksutõusude ajal, nagu tänane valitsus seda teeb … Ma palun lisaaega.

Palun, kaheksa minutit! Kolm minutit juurde.

… peame endiselt ravi inimestele pakkuma. Meie valitsus käitub täna vastupidiselt: võtab oma maksuotsustega ära inimeste turvatunde ja pakub asemele ebakindlust. Täna käis siin enne mind puldis kõnelemas terviseminister Riina Sikkut. Me sellest probleemist eriti ei rääkinud, küll rääkisime magusamaksust. Ta andis ülevaate oma 2024. aasta plaanidest ja kuulsime ka seda, et riigikassat on vaja rahaga täita. Samuti vastas ta küsimusele, miks terviseennetuse asemel võtab valitsus lastelt huvitegevuse raha ära. Täna ka kuulsime, et kaitseminister andis teada, et represseeritutelt tuleb raviraha ära võtta. Igal ministril on justkui oma kildkond, kust raha ära võetakse, kuhu maksuotsustega lajatatakse ja kus ebakindlust juurde tekitatakse. Terviseminister ütles meile, et see küsimus ei ole seotud tema eelarveridadega. Sisuliselt ütleb ta ju seda, et mida valitsus teise käega tema enda Sotsiaalministeeriumis korraldab, ei puuduta teda. Me räägime siin tervikvaatest, aga ju siis tervikvaade puudutab alati ühe ministri enda vastutusvaldkonda, mitte valitsuse vaadet Eestile tervikuna. Ettevõtjad on avaldanud viimasel poolaastal arvamust ja öelnud, et maksude tõstmine majanduslanguses halvendab ettevõtluskeskkonda ja pärsib konkurentsivõimet ning majanduslanguses makse ei tõsteta. Jüri Käo ütleb täna Postimehes, et ükski valitsuse otsus majanduskasvule kaasa ei aita. Sama on inimeste ravimisega. Kriisi ajal maksude tõstmine ja represseeritute raviraha vähendamine tõstab ebakindlust ja hirmu. See teeb lausa nõutuks. Aga antud eelnõu, millest me täna räägime, annab hapniku neile, kes on täna haiged ja kelle ravi jääb rahaliste võimaluste taha. See muudatus annaks võimaluse kellelegi võib-olla küll osaliselt, aga kellelegi võib-olla täielikult terveneda. See annab elujõudu perekondadele. 2023. aasta alguses, kui sarnane eelnõu oli juba sisse antud, [aitas] raskete ravimite soetamisel haigeid Hille Tänavsuu nimeline vähiravifond Kingitud Elu. See loodi tuntud ja tunnustatud ajakirjanike perekonna poolt: Hille Tänavsuu, ajakirjanik, kes oli vähihaige, ja Toivo Tänavsuu, tema poeg, kes seda veab tänaseni. Hille sai kodanikuühiskonnalt tuge. Enne oma elu lõppu sai ta ravimi ostmiseks rahalist tuge annetajalt ja ta võitis juurde eluaastaid. Hille eesmärk oli olla pere ja lastelastega. Samal perioodil ootas oma ema kõhus ilmavalgust tema viies lapselaps, poisslaps Heinrich. Hille tegi kõik endast oleneva, et lootust ja õnne oleks ka teistel temasugustel, kes kannatavad vähihaiguse käes. On kaks põhjust, miks mina Isamaa Erakonnast seda kõnet täna teen. Mina olen kaotanud oma isa vähile, aga ka oma esimese abikaasa 43-aastaselt. Ta ei saanud kasutada riigi abiministrina oma teise pensionisamba vahendeid enda ravimiseks ega ka oma makstud sotsiaalmaksu. Minu ettepanek saalile on täna seda eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti 200 fraktsiooni esindaja Irja Lutsari. Palun!

Hea juhataja! Head kuulajad! Vähiteema on alati raske teema ja keegi ei kahtlegi, et vähk on väga tõsine ja väga raske haigus. Aga see pole õnneks või kahjuks ainukene raske haigus siin maailmas. Ka teistel inimestel, kes põevad teisi sama tõsiseid haigusi, [peaks] olema õigus [osta] 5%-lise käibemaksuga neid ravimeid, mida neil vaja on. Ja ma tuletan teile veel kord meelde, et tsüstilise fibroosi vastu, mis on õnneks väga harv haigus, kaasasündinud haigus, on esimest korda tekkinud ravimid, mis seda haigust ravivad – mitte enam [ainult] ei [hoia kontrolli all], vaid tõeliselt haigust ravivad –, ja [seda haigust põdevaid] lapsi või noori inimesi selle ravimi [ostmisel] ei toetata. Nii et me peame mõtlema, et kui me ühel ravimil või ravimitegrupil või ühele haigetegrupile teeme käibemaksuleevenduse, siis seda peaks tegema ka teiste sarnaste puhul. Vähiravis kasutatavat ravimit ei kasutata tingimata ainult vähiraviks. Kas sellesama ravimi puhul, kui seda kasutatakse mõne teise haiguse raviks, jääb ka 5%-line käibemaks või sellisel juhul peaks maksma käibemaksu 20%? See küsimus vajab ka lahendamist. Järgmine küsimus on, kas kõik ravimid, mida vähihaige [ravimisel] kasutatakse – ja siin ei ole täpselt öeldud, mida on mõeldud vähiravimite all –, peaksid olema 5%-lise käibemaksuga. Jällegi, siin on täpselt sama olukord, et neid kasutatakse ka teiste haiguste raviks. Kuidas siis nendel juhtudel jääb? Mina praegu näen, et seda seadust niisugusel kujul toetada ei saa, kuna selles on väga palju ebaselgust. Pigem me saaksime edasi liikuda nii, kui me räägiksime hinnas paremini läbi kõrge hinnaga ravimite puhul. See on ju hinnaläbirääkimiste tagamaa. Ma tean, et me oleme väike turg ja meid on vähe. Meil on ka läbirääkijaid vähem. Me [võiksime] koopereeruda näiteks Euroopas ja teha ühised ravimite hinna läbirääkimised, nagu koroona ajal, või koopereeruda siin oma lähiriikidega. Ma olen ka väga teadlik, et see ei pruugi farmaatsiatööstusele meeldida. Nii et mina praegusel juhul seda seadust toetada ei saa, Eesti 200 ka ei saa. Ma tänan teid.

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Ja nüüd, head ametikaaslased, oleme sellises seisus, et me peame vaatama läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid ei ole aga laekunud, nii et alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 277. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 23, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole, ei kogunud eelnõu 277 vajalikku toetust. Seega see vastu võetud ei ole ja langeb menetlusest välja. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Praegu me hääletasime väga olulist küsimust nagu vähiravimite käibemaksu määra alandamine ja hääled [jagunesid] niimoodi, et see otsus ei leidnud toetust. Te lugesite ette, et vastu ei olnud [kedagi]. Aga need isikud ei ole ka saalis. Kas ma võin tõlgendada seda selliselt, et need isikud, kes vähiravimite käibemaksu määra alandamise [eelnõu hääletuse ajaks] ei tulnud saali ja ei hääletanud selle poolt, sisuliselt hääletasid selle vastu?

Aitäh! Ei, ma arvan, et nii tõlgendada … See, kuidas te tõlgendate, on teie [valik]. Aga nagu me teame, on seaduse järgi Riigikogu liige oma mandaadis vaba, nii et seda tõlgendust anda ei saa. Oleme teise päevakorrapunkti käsitlemise lõpetanud.