Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete ja ravimite käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" eelnõu (272 OE) esimene lugemine

Esimene päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete ja ravimite käibemaksu langetamiseks 5‑le protsendile" eelnõu 272 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Martin Helme.

Aitäh! Head kolleegid! Hea istungi juhataja! Lihtne OE. Meil on ettepanek Vabariigi Valitsusele langetada toiduainete ja ravimite käibemaks 5%‑le praeguselt 22%‑lt. Põhjus on ju väga selge. Eesti on mõne viimase aasta jooksul teinud läbi rekordilise inflatsiooni, ka on olnud ränk intressitõus, mille tagajärjel kerkivad kodulaenumaksed, toimuvad koondamised ja pankrotistuvad ettevõtted. Toit ja ravimid moodustavad Eesti leibkondade eelarvest suurima osa. Arvestades äsjast käibemaksu tõusu, peab riik kujunenud olukorras ikkagi inimestele appi tulema. Enamiku toiduainete, näiteks leiva, liha, kala, piimatoodete ja köögivilja hinnad on aastaga kallinenud 40% või enamgi veel. Hinnavõrdlused ütlevad, et võrreldes eelmise aastaga on kallinenud kõik toidukaubad. Pankade andmete kohaselt on inimesed sunnitud igapäevaste kulude katmiseks kulutama oma sääste ja kaubandustöötajate sõnul on märkimisväärselt kasvanud poevarguste hulk. Samas on Eesti üks neljast Euroopa Liidu liikmesriigist, kus ei rakendata toiduainete puhul käibemaksu soodusmäära, ravimite puhul ka mitte, ehkki viimastel aastatel on näiteks Kreeka, Island, Tšehhi ja Sloveenia just selliseid käibemaksu soodusmäärasid kehtestanud ja väga paljudes teistes riikides on need olnud [kasutusel] juba varasemast ajast. Eesti on endiselt kahjuks üks vähestest Euroopa riikidest, kus rahva toidukorvi pealt sellises mahus käibemaksu võetakse. Meie hinnangul tuleks see olukord lõpetada. Eesti inimestele tuleks hinnatõusu ajal appi tulla ning toiduainete ja ravimite käibemaks langetada 5%‑le. Arvestades ka seda, et inflatsioon ei ole lõppenud, on see meie arvates väga vajalik otsus. Kui on küsimus, kas me oleks võinud teha käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, siis vastus on lihtne: oleme neid teinud terve hulga ja nüüd me teeme ettepaneku Vabariigi Valitsusele. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi, vähemalt üks. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Inflatsiooni tingimustes ja vaadates, milliseid makse valitsus on kehtestanud: kas see eelnõu aitaks ka paljulapselisi peresid?

Toiduainete hinnad on kasvanud viimase aasta jooksul üle 40%. Üleüldine hinnatõus viimase kolme aasta jooksul on olnud samas suurusjärgus, mis näitab seda, et tegelikult just nimelt toiduainete hinnad on teistest [hindadest] palju kiiremini kasvanud. Me kõik teame, et Eestis on just nimelt suured pered väga suures vaesusriskis, nad on üks olulisemaid riskigruppe, ja teame ka seda, et suurtel peredel on toidukorvi [maksumuse] osakaal pere igakuises eelarves ebaproportsionaalselt suur. Nii et jah, see käibemaksumäära langetamine aitaks suuri peresid kindlasti, silmanähtavalt. Lisaks aitaks see vanemaealisi inimesi, pensionäre, kellel väga suur kulu on ravimid.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tänase koalitsiooni kõige uhkem ja väga kallis lubadus on selle maksuastme kaotamine, mille nad ise goebbelslikult maksuküüruks on ristinud. Kui sa võrdled seda toiduainete ja ravimite käibemaksu langetamist selle lubadusega, siis kuidas need eelarvemõjud on ja kuidas ka ühiskondlikud mõjud on? Saad äkki natukene seda ka võrrelda?

Jaa, me kuuleme palju, et meil on eelarvekriis ja eelarve on tasakaalust väljas ja kuskilt peab ju raha tulema ja sellepärast peab makse tõstma, et ei tea, mis erinevad kulud meil kõik on, [raha läheb] küll sõja peale ja küll sellele, teisele ja kolmandale. Tõsiasi on see, et kaks kõige kallimat asja, mis eelarvesse auku tekitavad, on rohepööre – me ei räägi siin isegi sadadest miljonitest, vaid me räägime tuhandetest miljonitest ehk miljarditest – ja seesama tulumaksureform ehk jah poliittehnoloogiliselt küüruks ristitud tulumaksusüsteemi kaotamine, mille kulu riigieelarvele on suurusjärgus pool miljardit ja mis täiesti üheselt, selgelt ja arusaadavalt on soodustuse tegemine suuremapalgalistele. See nii-öelda riigieelarve miinus tekitatakse selleks, et suuremapalgalistele teha väike maksusoodustus võrreldes kehtivas seaduses [ettenähtuga]. Ehk hästi lihtsalt öeldes: see riigieelarve auk tekitatakse rikkamate aitamiseks. Kui meie räägime toiduainete või ka ravimite käibemaksu langetusest, siis see [summa] on kindlasti sadades miljonites. See sõltub natukene sellest, millised kaubakategooriad [sinna alla lähevad], ja sõltub kindlasti ka prognoosidest, aga käibemaksubaas on hästi lai, toiduained moodustavad sellest üsna suure osa, nii et see mõju on suur. See ei ole midagi, mida me peaks häbenema. Kui mõju on suur, siis see tähendab, et järelikult jääb väga palju rohkem raha inimestele kätte. Aga kui küsida, mis see suurusjärk on, siis meie hinnangul võib see suurusjärk olla 300–400 miljonit. Nii et see on väiksem, kui oleks selle nii-öelda tulumaksureformi ehk küüru kaotamise hind, aga sinna lähedale, kuid olulise vahega: see aitaks eelkõige madalapalgalisi inimesi.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Minu hinnangul on kahtlemata tegemist mõistliku ettepanekuga, nii et kõigepealt tunnustan selle eest. Väga paljude inimeste olukord, ka perede olukord on selles mõttes väga halb, et on olnud suur inflatsioon ja erinevad maksutõusud. Näiteks tulumaksuseaduse muudatustega plaanitakse lastega peredelt võtta ära 170 miljonit eurot. Olukord läheb niigi pidevalt raskemaks. Aga konkreetne küsimus on selle kohta, et ma olen korduvalt kuulnud, kuidas rahandusminister ja peaminister räägivad sellest, et ei ole mõtet toiduainete käibemaksu langetada, kuna ahned ettevõtjad tõstavad siis selle võrra hindu ja topivad hoopis enda tasku selle raha, mis muidu oleks maksudena tulnud riigile. Esiteks, kas te peate sellist asjade käiku tõenäoliseks? Teiseks, kui te peate seda tõenäoliseks, siis kas te peate seda vältimatuks? Kui teie ise oleksite näiteks peaminister, siis mida te teeksite, et sellist asjade käiku ära hoida? Ma usun, et ka valitsuses võiks olla teatavad hoovad selle riski maandamiseks.

Jaa, see on selline esimene vabandus, mis on kohe varnast võtta. Saab öelda seda, et kui meie valitsuses olles langetasime nii alkoholi‑ kui ka kütuseaktsiisi, siis meid rünnati täpselt sellesama jutuga. Needsamad maksutõstjad ründasid [jutuga], et ei ole mõtet teha, nuumate ainult kaupmehi, hind ei muutu ja riigil jääb lihtsalt raha saamata. Kumbki [väide] ei vastanud tõele. Hinnad läksid alla! Ma tuletan meelde, et kui EKRE oli valitsuses, siis oli diisli hind 99 senti. Nii, vaatame, milline hind posti otsas praegu on! Sama oli alkoholiga: tegelikult läks hind alla, konkreetselt, selgelt, tuntavalt läks hind alla. Loomulikult ei juhtunud see lihtsalt niisama. Selle jaoks oli vaja pidada koosolekuid, kohtumisi turuosalistega, tootjatega, edasimüüjatega ja kelle kõigiga veel, eks ole, ja neile tuli ikkagi veenvalt seletada, et maksulangetuse järel peavad hinnad ka langema. See jõudis kohale. Loomulikult on valitsusel hoovad olemas, saab ilusti rääkida ja saab natuke rohkem pressida ja nii edasi. Meie neid hoobasid kasutasime ja täiesti selgelt oli sellest kasu. Maksulangetus tõi hinnalanguse, kõik seda nägid. Ei vastanud tõele ka see jutt, et siis tekib riigieelarvesse tohutu suur auk ja kasu saab ainult kaupmees. Tegelikult alkoholiaktsiisi langetamisega seda auku ei tulnud üldse, ka diisli puhul ei tulnud. Alkoholi puhul ei tulnudki üldse! Eelarvemõju oli neutraalne. Meil oli seda küll raske hinnata, sest siis tuli juba koroona peale. Prognoosis me arvestasime, et esimesel aastal on väike miinus, aga järgmisel aastal on juba arvestatav pluss, kuid tegelikult esimesel aastal seda miinust peaaegu ei tulnudki ja järgmisel aastal hakkas juba tulema pluss. Siis tuli koroona peale ja kõik need numbrid enam ei rääkinud, meil ei olnud enam võimalik võrrelda. Diisli puhul me tegime selle ära ja kõik rääkisid, kui tohutu suur auk tuleb. Tõepoolest, esimesel aastal oli auk, aga auk oli poole väiksem, kui kõige optimistlikumad prognoosid näitasid. Pessimistlikud prognoosid rääkisid üldse mingitest ulmenumbritest, aga ka kõige positiivsemaid prognoose vaadates oli see laekumise langemine poole väiksem, kui ennustati. Tegelikult hakati rohkem kaupa ostma Eestist, sedasama diislit hakati rohkem Eestist ostma, käive suurenes ja maksulaekumine selle pealt suurenes. Tänu sellele, et terved majandusharud said sellest oluliselt raha juurde, hakkas sektorist laekuma rohkem tööjõumakse, ja nii palju rohkem, et lõppkokkuvõttes oli riigieelarve plussis. See tähendab, et kui sa jätsid müüjale maksulangetusega kauba pealt rohkem raha kätte, siis ta pani selle raha oma töötajate palka. See raha tuli. Esiteks sai inimene rikkamaks, teiseks sai riik sealt pealt oma tööjõumaksud ja riigieelarve ei jäänud vaesemaks. Nii et kõik need hirmujutud ei ole Eestis tõeks osutunud. Vähemalt siis, kui meie [maksulangetusi] tegime, ei osutunud. Eestis on selline ilus ütlemine, et saada sitt asjale, karga ise kannule. Kui Reformierakond teeb, siis me teame, et ajavad nässu.

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Me ju iga päev näeme ja loeme lehtedest, kuidas meie põllumajandustootjad, toiduainetootjad panevad uksi kinni, lähevad pankrotti, sest nad ei pea lihtsalt enam vastu selles valitsuse tekitatud majanduslanguses ja inflatsioonis. See maksuterror mõjutab neid ju kõige otsesemalt, sest toiduained on läinud ligi poole kallimaks, kui nad olid veel mõni aasta tagasi. Me teame, et eestlane eelistab ju tegelikult kodumaist, aga paraku kõige selle tagajärjel, mis valitsus on meil korraldanud, pahatihti lihtsalt ei suudeta enam Eesti toitu osta. Palun too välja, milliseks sa hindad toiduainete käibemaksu alandamise mõju meie toiduainetootjatele ja sellele sektorile ning seeläbi ka rahva ostuvõimele.

Henn Põlluaas, palun!

Jaa, aitäh! Just see näide, mille ma [tõin] enne transpordisektori kohta. Nagu tagantjärele näha oli, mida võis ennustada ja mida kõik turuosalised ju tegelikult rääkisid: kui sa aktsiisi alla lased, siis saavad nad pakkuda odavamat kaupa, on turul konkurentsivõimelisemad, saavad turgu tagasi võita välismaistelt konkurentidelt Eestis sees ja saavad turgu juurde võtta välismaistelt konkurentidelt Eestist väljas. Sellega seoses Eesti ettevõtete käibenumbrid ja kasuminumbrid kasvavad, käibe pealt, mahu pealt on võimalik oma marginaali langetada ja lõpuks läheb kaup veel odavamaks. Seesama kehtib ju toidutootmises. Traagiline lugu on see, et kui me näeme, kuidas eestimaised ettevõtted, Eesti omanikega ettevõtted uksi sulgevad, siis ju Eestis väheneb konkurents. Konkurents on ikkagi see põhimehhanism, mis ükskõik missuguses valdkonnas aitab kaasa sellele, et suruda hindasid alla. Kui meie enda riigi poliitika, valitsuse poliitika tagajärjel Eestis toidutootjad pankrotti järjest lähevad, siis meil esiteks väheneb kodumaine toidutootmine. Seal on ka terve rida teiste valdkondade riske, alates julgeolekuriskist, et me ei toida enam ennast ise ära, sellega käib kaasas tööpuudus, on regionaalsed mõjud ja nii edasi ja nii edasi, eks ole, palgad võivad selles sektoris langeda ja nii edasi. Kõik need riskid realiseeruvad, aga lisaks sellele turukonkurents väheneb ja selle tagajärjel me hakkame sööma kuskilt mujalt dumpingu[hinnaga] sissetoodud toitu, mis alguses justkui tuuakse odavamalt turule ja siis, kui konkurendid kõrvalt on ära surnud, võib küsida nii [kõrget] hinda, kui tahetakse, sest ollakse kas kartellistunud või monopolistunud. See majandusmehhanism on ju tükk maad keerulisem, kui ennast liberaalideks nimetavad neomarksistid elus aru on saanud.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Minu küsimus puudutab pigem ravimeid, sest kui valitsus kavatseb minna pensionide kallale ja pensionid senisest oluliselt suuremas mahus maksustada, siis see tähendab just nimelt vanematele inimestele seda, et neil tekib kindlasti tõsine probleem pidevalt vajalike ravimite muretsemisel. Olles ka küpsesse ikka jõudnud, võin öelda, et kui noor inimene võtab vahetevahel Coldrexi ja aspiriini, siis vanematel inimestel on oma vererõhurohud ja muud rohud. Nii et siin on tõsine probleem. Kui me ei alanda ravimite käibemaksu, võime jõuda olukorda, kus inimesed peavad mingil perioodil, kui neil on rahapuudus, enne pensionipäeva näiteks, loobuma neile eluliselt vajalike ravimite ostmisest.

Aitäh!

See võib tähendada ka seda, et mingeid ravimeid ei hakata meile enam [sisse vedama], sest turg on kokku kuivanud. Mis on sinu arvamus?

Täpselt nii on. Raske on leida Eestis seltskonda, keda tänane valitsus ei rapi. Me teame siin nimetada tuule‑ ja päikeseärimehi, aga seal see nimekiri minu arust ka otsa saab. Kõiki teisi ju sisuliselt vaesestatakse tohutu turbotempoga. See puudutab loomulikult ka pensionäre ja üldse vanemaealisi inimesi. Nende puhul on tõesti täpselt see mure, et neil on kroonilised haigused või kroonilised vaevused, mille vastu on vaja kuust kuusse ja aastast aastasse ravimeid [võtta]. Sugugi mitte kõik nendest ravimitest ei ole retsepti peal. Või kui ka on, siis on nad sellest hoolimata päris suur kulu. Seda kulu oleks võimalik vähendada, kui käibemaks väheneks, sest käibemaks ei ole väike osa lõpphinnast. Selle asemel et mingit taolist soodustust teha – väga paljudes Euroopa riikides selline soodustus on –, selle asemel et mingilgi moel inimestele appi tulla, pannakse praegu jälle kuldne kirves kuklasse, ehk üheks keskseks valimislubaduseks olnud lubadus, et keskmine pension on tulumaksuvaba, on kustunud, unustatud, ja pensioni pealt hakatakse hoopis kõrgemat tulumaksu võtma. Täpselt nii on. Esiteks, osal inimestel jäävad selle pärast rohud võtmata, mis tähendab, et kas eluiga lüheneb või vähemalt tervena elatud aastate või selliste aastate, mil [inimene] ennast hästi tundis, hulk väheneb. See tähendab ka seda, et ravimiturg veelgi rohkem konsolideerub. Kuna meie turg on niigi väike, siis jääb valik järjest väiksemaks, ja need rohud, mis meil siis valikusse jäävad, on tihtilugu kallimad kui isegi naaberriikides.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tuleb tõesti tunnustada, et väga hea eelnõu, sellega tuleks edasi minna. See käibemaksulangetus on üks oluline asi. Tegelikult on ju viimase poole aasta jooksul tulnud välja, et väiketootjad on pankrotti minemas. Nii oli Pajumäe talus ja nüüd on see nii Rahinge lihatööstuses, samamoodi hakatakse Kehtna lihatööstuses uksi kinni panema. Täna vist oli ka [uudis], et väike pruulikoda paneb uksed kinni ja tüüritakse pankroti poole. Me teame, et käibemaksu maksab kinni lõpptarbija. Ettevõtja jaoks ta võib-olla ei olegi kõige suurem kulu, aga tarbija maksab selle kinni. See tähendab, et kui tarbija ei suuda seda kinni maksta, siis ei saa ka [kaupa] müüa. Selle suhkrumaksu tulekuga baashind ikkagi tõuseb ja käibemaks läheb veel otsa. Aga ma tahtsin küsida teie käest, kas toiduainete tootmine võiks olla mingil määral seotud ka Eesti riigi julgeolekuga. Kas julgeoleku tagamiseks peaks langetama käibemaksu?

No meil räägitakse palju mingist julgeolekumaksust ja sõjamaksust. Põhimõtteliselt on see kõik ju puru silma ajamine, viisakalt väljendudes. Tegelikult on see ikkagi rohepöördemaks, see kõik, mis meil riigieelarves kõige suuremat kulu tekitab ja riigieelarve kummuli ajab. Aga päriselt on see loomulikult julgeolekuküsimus. Me nägime koroonaajal, kui plaksti, üleöö pandi piirid kinni ja tarneahelad lakkasid toimimast. See, mis sul riigis oli, see oli ja sellega tuli kuude kaupa hakkama saada. Toit on ju veel tähtsam kui maskid või mingid muud taolised asjad, mis tol ajal [tähtsad] olid. Kohapealne varustatus toiduga peab olema ikkagi selline, et [peetaks silmas, et] hää küll, me kõik elame ära, ilma et banaane laua peal oleks – elati nii ju aastatuhandeid ja sajandeid –, aga muna, liha, piim ja kartul peavad olema, eks ju. Ilma nendeta surrakse lihtsalt ära ja ongi kõik. Selles mõttes [tuleks] hoida oma kodumaist tootmist. Kui me teeme samal ajal oma inimestele toidu odavamaks, siis kus siin see keeruline koht on? Loomulikult, riigieelarve jaoks on see miinus, aga nagu ma enne seletasin, riigieelarves see miinus tõenäoliselt ei tule nii suur, kui kõik kardavad, ja võib-olla tuleb ringiga muudest maksuliikidest hoopis [nii palju] tagasi, [et tekib] pluss. Nii et ma ei näe ühtegi kaalukat argumenti selle asja vastu. Aga ma korra ütlen veel seda ka, et istungi alguses oli pikk poleemika, kas on vaja 51 häält või mitte. Selle eelnõu puhul on 51 häält vajalik, see on eelarvemõjuga asi.

Aitäh! Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Pole kellelegi saladus, et viimased valitsused on Eesti inimesed viinud sinnamaani, et toimetulekuraskustega peresid on Eestis juba väga palju. Kahtlemata aitaks see eelnõu neid inimesi ja oleks neile suureks abiks. Täna käsitlesin ka infotunnis kohalike omavalitsuste hakkamasaamist. Küsin ka siin, et kuidas sulle tundub, Martin. Ma näen omavalitsuses, kui raske on. Vanemad peavad tegema otsuseid, kas nad saavad enam võimaldada oma lastele huviharidust, sest see on nii palju kallimaks läinud. Omavalitsustele ei ole seda raha kaasa antud sellises määras, nagu vaja oleks olnud. Ma näen siin ühte võimalust. Kui tulla vastu inimestele toiduainete käibemaksu alandamisega – me teame, et toidukorvi hind on olenevalt perest 500–700 eurot kuus –, siis kas ma olen õigel teel, [arvates,] et see võiks olla vähim, mida praegune valitsus võiks teha, et aidata meie inimesi tervikuna, nii et ka noored ja lapsed saaksid edasi sporti teha ja ka see pool toimiks?

No arvutame. Toidukorvi [maksumus] on 700 eurot kuus, sellest tänasel päeval 22%, peaaegu veerand juba, eks ole, üle viiendiku on käibemaks. Kui me seda vähendame, siis peaaegu paarsada eurot, eks ju, paarsada eurot iga kuu jääb perele [rohkem] kätte. Loomulikult, väiksemad pered on väiksema kuluga, suuremad suuremaga, pensionärid kindlasti ka nii palju ei kuluta, aga see ei ole väike raha, millest me räägime. Mida näitab meile riigi statistika? Statistikaameti [andmed] näitavad, et suhtelises vaesuses olevate inimeste arv kasvab väga suure tempoga ja absoluutses vaesuses olevate inimeste arv kasvab ka väga suure tempoga. Siin kõrval on veel igasugused muud näitajad, millest ka juttu oli. Inimeste pangaarvetel olevad säästud vähenevad rekordkiirusega. Me näeme, kuidas tööpuudus ronib väga jonnakalt ja üsna kiiresti ülespoole, mis tähendab, et mingisuguse nelja kuu kuni poole aasta pärast on päris järsk sotsiaalne põnts tulemas. Sellises olukorras istuda, pöidlaid keerutada ja ajada mingisugust elust võõrdunud kabinetikantseliiti Exceli tabelist ja eelarve tasakaalu ortodokssusest, mida nad ise tegelikult ju niikuinii ei järgi, on vastutustundetu ja kuritegelik. Meil on valitsus ja valitsuspartei, peaministripartei, rahandusministripartei – kolm aastat järjest on olnud rahandusministriks ja peaministriks reformierakondlased –, kelle ajal on riigi võlakoormus suurenenud rohkem kui ühegi varasema valitsuse ajal Eestis, kelle ajal on riigieelarve miinused olnud suuremad, kui ühegi teise valitsuse ajal kunagi Eestis on olnud, eks ole. Aga ikka käivad nad ringi ja räägivad, kuidas nemad teevad riigirahandust korda. Eks ole, nad ei tee korda, see pole õnnestunud, ligilähedalegi ei jõua nad sellele. Teevad mingeid absurdseid asju ja samal ajal teevad inimeste elu raskemaks. Fundamentaalselt valel teel on tänane valitsus. Me anname neile siin abikäe.

Debatt laieneb. Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Sa küsisid mõni minut tagasi, mis siin keerulist on, rääkides oma eelnõust. Mina küsin vastu, mis on keerulist selles, mis takistab sul aru saamast sellest, mida maksuküüru kaotamine tegelikult tähendab. Maksuküüru kaotamine on ju maksude langetamine kõigil, kes teenivad vähem kui 8000 eurot kuus. Maksuküüru kaotamise puhul on üks oluline ja üks päris kallis osa ju maksuvaba miinimumi tõstmine 700 eurole kuus kõigil inimestel. Ometi suudad sina seda [silme] ette manada kui mingit klassivõitluse elementi, kuidas vaestelt võetakse ära ja rikastele antakse. Samahästi võiks ju selle sinu eelnõu kohta öelda, et toiduainete käibemaksu alandamine alandab käibemaksu ka kalamarjal ja šampusel. Seda vaevalt vaesed inimesed tarbivad. Kui jätaks selle klassivõitluse asja kõrvale? Ma tean, et sulle ka tegelikult ei meeldi see maksuküür. Äkki unustame teie praeguse eelnõu, sa hakkad toetama maksuküüru kaotamist ja olemegi leidnud ühise keele?

Aitäh!

"Miilits ja punkar sõbralikult, näe, ulatavad teineteisele nüüd käe." (Hääl saalist.)

Tšš!

Ei vasta tõele kõik see, mis sa räägid, või vähemalt suures osas ei vasta tõele kõik see, mis sa räägid. See on tõsi, et meie erakond oli vastu, ei toetanud seda ja hääletas vastu sellele nii-öelda maksureformile, mis tehti Jüri Ratase esimese valitsuse ajal. [Hääletasime vastu] erinevatel põhjustel. Üks põhjus oli loomulikult see, et see on väga keeruline süsteem, ja teiseks, minu arusaamist mööda see tegelikult ei täitnud seda eesmärki, mida deklareeriti, aga see sai tehtud ära enne, kui meie valitsusse tulime. Selle tagasipööramine oli esiteks poliitiliselt keeruline, ka riigirahanduslikult keeruline ja nii edasi. Aga tõele ei vasta see, et see nagu tekitaks kõigile maksusoodustuse. See on ikkagi keskendunud sellele, et mida suurem su palk on, seda suuremat kasu sa sellest saad. Ma ei taha klassiviha õhutada, absoluutselt mitte. Mina söön kaaviari, joon šampanjat, olen rahul sellega, et mõlemad on head, ja ei nurise selle üle, et neil on see hind, mis neil on. Minul ei ole seda klassiviha kunagi sees olnud. Aga me ei räägi praegu ju sellest, me räägime hoopis millestki muust. Me räägime sellest, et me tahame aidata neid inimesi – oleme nüüd ausad –, kelle toidukorvis kaaviari ja šampanja osakaal on kaduvväike. Me räägime leivast, lihast, munast, piimast, vorstist, eks ju. See on see, mida ikkagi absoluutne enamus tarbib, et endal kõht täis saada ja lastel kõht täis saada. See on midagi hoopis muud, millest me räägime. Me räägime selle hinna langetamisest. Kui sa tahad sellest rääkida, et pigistaks rikkaid, et näe, rikkad, kuradid, saavad kaaviari süüa, siis sa räägid ise ju mingisugusest klassivihast. Tore on see, et sa ütled selgelt välja, et Eestis on tehtud astmeline tulumaks ja teie tahate, et see astmeline tulumaks oleks ka edasi, ehk meil on kuni mingi piirini nullmaksuga tulu ja sealt edasi on meil 20% tulumaks. Eestis on juba astmeline tulumaks olemas, see on lihtsalt fakt. Sina veel kordad selle üle ja ütled, et teete head asja. Minu meelest peaksid kõik inimesed vähemalt mingil määral mingit maksu maksma, et ühiskonnas osalised olla. Aga me räägime praegu tarbimismaksust toidu ja ravimite puhul. Selle [langetamine] aitaks neid inimesi, kellel on kõige raskem. Neid inimesi on teie valitsemisajal tulnud hirmus palju juurde.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Teatavasti on Euroopa kõige kallim toit Šveitsis, Islandil, Norras ja Taanis. Seal on teatavasti ka sissetulekud palju kõrgemad kui Eestis. Aga juba eelmise aasta lõpul paljud eksperdid prognoosisid, et sel aastal kasvab Eesti toiduainete hinnatase võrdseks Soome ja Rootsi tasemega. Kui käibemaksu ei alandata, siis see prognoos ilmselt täitubki, ja vähe sellest, mõne aja pärast ületab [Eesti tase] nende riikide taset. Nagu me teame, Läti hinnatasemest on meie toiduainete [hinnatase] ju märksa [kõrgem olnud] juba pikka aega. Minu küsimus on, mis võiks juhtuda meie piirikaubandusega, kui meie hinnatase saab juba kõrgemaks kui Soome ja Rootsi oma, kui suure turuosa võiksid kaotada Eesti tootjad ja kui palju kaotaks riigieelarve.

Jaa. Tegelikult see juba käib, see juba käib praegu. Vaatame maksuameti aruandeid, mida ka rahanduskomisjon saab. Need aruanded on näidanud juba enam-vähem aasta, vähemalt aasta seda, kuidas piirikaubandus üle Läti piiri on päris jõudsas kasvutrendis ja et [Lätist] käiakse kõige rohkem ostmas just nimelt toiduaineid. See saab ainult hoogustuda. Eelmisel korral, kui oli palju piirikaubandust, [osteti just] alkoholi. Alkohol ei ole nii-öelda igapäevane kaup, eks ole. Hea küll, inimesed läksid ja ostsid oma jaanipäevaõlled [Lätist] ja see oli suur kogus, mis korraga osteti, aga toiduaineid on sul iga päev vaja. See on täiesti selgelt näha. Me näeme samuti maksuameti või Rahandusministeeriumi aruannetest – andmed tulevad maksuametist –, et me hakkame jõudma lähedale piirikaubanduse rekordaastatele nii piiriületuste arvu, [piirikaubanduse] intensiivsuse ja kõige selle poolest. Sellel on loomulikult märkimisväärne mõju ka riigieelarve laekumistele, kõikvõimalikele maksulaekumistele, mitte ainult käibemaksulaekumisele, vaid ka aktsiisilaekumisele, sest Lätist ostetakse kütust, Lätist ostetakse alkoholi ja jäetakse sinna veel mingi muu raha ka. Võib-olla minnakse ja tarbitakse seal mingit teenust, mis samuti on Eestis kallim. Sellel kõigel on väga negatiivne mõju. Kui me eelarve mõju hindame, siis umbes 300 miljonit või natuke isegi rohkem on prognoosi järgi see kulu. Tundub jube suur number, eks ju. Aga mõtleme selle peale, et eelmise aasta käibemaksulaekumise prognoosist jäi puudu peaaegu 100 miljonit lihtsalt sellepärast, et valitsuse majandus‑ ja maksupoliitika on perversne ja tõukab tagant majanduslangust, tõukab tagant ettevõtete pankrotte ja tõukab tagant inimesi, et need läheksid ja kuskilt mujalt odavamalt ostaksid. Ainuüksi käibemaksulaekumise langus, eks ole, on sellest, ma ei tea, kolmandik või sinnakanti. Maksupoliitika peaks olema selline, et soomlane käiks Eestis ja võib-olla mõni lätlane käiks ka Eestis ja jätaks oma raha siia, et meie inimesed ei peaks käima kuskil mujal ostmas. Kunagi Vene ajal oli üks anekdoot, et Reagan ja Gorbatšov olid arutanud, kui palju keegi palka saab. [Reagan ütles], et näe, meil saab inimene 2000 dollarit, pool kulub toidu ja kodu peale, ülejäänud poolega vaatab ise, mis teeb. Brežnev ütles, et meil saab inimene 200 rubla, 200 läheb toidu ja kodu peale ning teist 200 peab veel panema muude asjade peale – ise vaatab, kust saab. Me oleme jälle sinna jõudnud.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tuleksin tagasi selle eelnevalt [jutuks olnud] protseduurika juurde, mille kohta siin täna hommikul [küsimusi] kõlas. Siin on märgitud, et Riigikogu otsuse poolt peab olema Riigikogu koosseisu häälteenamus. Ma vaatasin huvi pärast ka põhiseaduse kommenteeritud väljaannet. Seal öeldakse väga selgelt, et aktid, seadused, otsused, avaldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Poolthäälte enamus tähendab, et poolt hääletab rohkem Riigikogu liikmeid kui [vastu]. Siin on öeldud ära ka selle põhjus: poolthäälte enamuse nõude kehtestamise eesmärk on panna Riigikogu liikmed huvituma Riigikogu täiskogu istungitel osalemisest. See on see [põhjus], miks seda on tehtud. Üksnes poolthäälte enamuse nõudmine tagab Riigikogu töövõime olukorras, kus märgatav osa selle liikmetest ei viibi istungisaalis. Kuidas kommenteerite?

Jaa! No see oli meil ju istungi alguses [jutuks]. Ma ise ka ütlesin samamoodi, et pannes selle nõudmise, et 51 häält peab olema, vabastatakse koalitsioonisaadikud vajadusest tulla saali, vajutada nuppu ja näidata, mis on nende poliitiline eelistus või poliitiline positsioon eelnõu või otsuse suhtes. See on niisugune riukalik või libe trikk, et koalitsioonisaadikutel oleks võimalik pärast valijate ees vingerdades öelda, et ei-ei-ei, mina ei olnud sellele asjale vastu, ma lihtsalt ei jõudnud hääletusele. Poolthäälte enamuse või poolthäälte nõudel on täpselt see mõte, et saadikud peavad siis oma positsiooni markeerima nupulevajutusega. Selle konkreetse formaadi puhul on see vaidlus jube pika habemega, aga juriidiline analüüs ütleb ikkagi tõesti seda, et kui on olemas mõju riigieelarvele või on vaja muuta mõnda seadust, siis mingi künnis peab olema. Seal on sama loogika, nagu on ministrite umbusaldamise korral, et üle poole peab seda toetama, [see ei toimu] poolt‑ või vastuhäälte enamusega. Siin on pikk ja keeruline juriidiliste argumentide rida. Aga sellega ma olen pigem nõus, et kui [see otsus nõuab] eelarve või seaduse muutmist, siis kahe poolt‑ ja ühe vastuhäälega ei tohiks seda saada Riigikogu suures saalis teha.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja. Hea ettekandja! Lähen tagasi lähiminevikku, kui valitsus kehtestas sundvaktsineerimise ja sundis inimesi, 63% elanikest, laskma endale manustada, süstida koroonavaktsiini nimetusega eksperimentaalseid vedelikke. Siis räägiti kõrvalnähtudest, terviseriskidest, terviseriketest, mis sellega [kaasnesid]. Nüüdseks on ka avalikult tunnistatud, et väga suur osa [nendest] inimestest on püsiva tervisekahjustusega ja kulub väga palju raha, et ravida neid tervisehäireid ja soetada ravimeid. Kas oleks õigem, et kuna valitsus ehk riik on ise oma poliitikaga rahva tervise halvenemise põhjustanud, et siis riik ja valitsus teeks vähemalt niipalju, tuleks inimestele vastu ja alandaks nende ravimite hinda, näidates sellega ühtlasi, et ta võtab vastutuse oma otsuste eest ja ta natukenegi hoolib oma rahvast?

Muidugi oleks õigem. Tuletan muidugi meelde: selle jaoks et need nii-öelda vaktsiinid inimestele sisse saada, olid need ju nii-öelda tasuta. Ehk valitsus kulutas sadu miljoneid selle jaoks, et hankida neid varusid, millest suur osa tuli pärast kümnete miljonite [väärtuses] utiliseerida. Tervisekahjustused on statistiliselt vastuvaidlematud, liigsuremus Eestis on statistiliselt vastuvaidlematu, üks kõrgeimaid Euroopas, muide, on praegu liigsuremus ehk tavapärasest kõrgem suremus. Vähekegi ausad arstid räägivad ilma igasuguste reservatsioonideta sellest, millised tagajärjed või kõrvalnähud on olnud, küll südamehaiguste, küll turbovähivormide tekkimine ja nii edasi ja nii edasi. See kõik on reaalsus, see kõik ei ole mingi vandenõuteooria, mingisugune fooliummütsikestega jutuajamine. See, mille eest hoiatati, mida kardeti ja mille kohta öeldi, et ei tohi sundida inimesi sellega kaasa minema, kui neil on mingid kõhklused, kahtlused ja hirmud, see kõik on osutunud tõeks, lihtsalt kõik teesklevad, teevad näo, et polegi midagi olnud. Loomulikult peaks selle eest esiteks võtma vastutuse või vähemalt panema vastutama neid, kes selle tol ajal läbi surusid. Aga loomulikult tuleb inimesi, kellel on tekkinud negatiivsed tagajärjed, aidata. See oleks vähemalt õige signaal.

Teile rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Juhtivkomisjoni seisukohtade ja otsuste tutvustamiseks palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Head kolleegid, kaunist päeva jätku! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete ja ravimite käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" eelnõu 272 esimest lugemist ettevalmistav arutelu toimus rahanduskomisjonis 20. novembril eelmisel aastal. Selle aasta 4. märtsil arutasime seda eelnõu uuesti. Vahepeal esitas Eesti Konservatiivne [Rahva]erakond iseenda eelnõu kohta 50 alternatiivset muudatusettepanekut, mille nad võtsid 22. veebruaril tagasi. Komisjon langetas 4. märtsil järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. märtsil – otsus võeti vastu konsensuslikult, juhatus on eelnõu paigutanud tänasesse päevakorda – ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Jah, ma arvan, et see võib-olla ongi kõik.

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis oli jutuks – automaksu kehtestamisest rääkides on ju toodud näitena, et enamuses Euroopa riikides on automaks kehtestatud –, et enamuses Euroopa riikides on ka alandatud toiduainete käibemaks? Kas komisjonis [ei esitatud] sellist [küsimust], miks Eesti ei võta teistest Euroopa riikidest eeskuju ega alandada toiduainete käibemaksu?

Jaa. Seekord ei olnud juttu, aga toidu käibemaksust me oleme komisjonis rääkinud korduvalt, ka teised erakonnad on sarnaseid eelnõusid esitanud. Paljudes riikides on toidu käibemaks väiksem, mõnes riigis on seda tehtud kaubagruppide põhjal. Aga kui vaadata Lätit, kus on näiteks köögiviljadel olnud madalam käibemaksumäär, siis nemad proovivad just nimelt käibemaksu ühtlustada. Nii et on ka täiesti teisesuunalist liikumist. Üldiselt on hind ikkagi ostja ja müüja vaheline kokkulepe. Toidukaubad tegid tõesti läbi suure hinnatõusu ja väga palju suurema hinnatõusu kui nüüd see 2%‑line käibemaksu tõus. Teisest küljest on ka näha, et hulgi‑ ja jaekaubanduses on kasumid kasvanud, mis ilmestab selgelt seda olukorda, kus sõltumata sellest, et eelmisel aastal oli toidu käibemaks 20%, hinnad tõusid, aga kasumid kasvasid.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! No see Läti käibemaksu tõstmise tahe on päädinud sellega, et põllumehed on välja tulnud ja oma meelt avaldanud. Käibemaksu tõstmine jääb põllumeestel ära, nii et ma seda Läti näidet nii väga esile ei tooks. Kogu Euroopa praegu möllab ja avaldatakse meelt kogu selle rohepöörasuse vastu, mis on üks osa ka sellest hinnatõusust. Aga kas teie hinnangul [on see nii] ja kas komisjonist ei käinud läbi see, et selle praeguse käibemaksu tõstmise peab kinni maksma ju tarbija? Meie eesmärk on aga ikkagi see, et [muuta] käibemaksu langetamisega hind tarbijale soodsamaks.

Nagu ma juba eelküsijale vastasin, eelmine aasta oli ilmekas näide, kui käibemaks ei tõusnud, aga hinnad tõusid, sest hind on ostja ja müüja vaheline kokkulepe ja hinnatõus kasvatas müüjate kasumit. Ei ole ühtegi head näidet või analüüsi selle kohta, et käibemaksu langetamine võiks tegelikult tarbijal hinda alla tuua.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Te mitu korda siin rõhutasite, et hind on ostja ja müüja vaheline kokkulepe. Mul tekkis kohe küsimus, et kus see loogika siin on. Miks riik peab inimesele ellujäämiseks oluliste asjade pealt, toidu ja ravimite ehk põhivajaduste [rahuldamise] pealt võtma ligemale veerandi ära maksudeks, kui hind on ostja ja müüja vaheline kokkulepe? Kus see loogika on? Miks riik peab esmatarbekaupade pealt seda maksu võtma? Selgitage mulle!

Maksu kogub riik kulude katteks. Teatavasti vajavad needsamad inimesed ka teid, politseid, kohut, vaja on lapsi kooli saata, arsti juures käia. Kulude katteks kogutakse makse.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel hea kolleeg Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! Kui rääkida toiduainete ja ravimite käibemaksu langetamisest, siis ei saa mitte kuidagi mööda kogu tänase valitsuse majandus‑ ja maksupoliitikast. Selge on see, et Reformierakonna valitsuse maksueksperiment Eesti rahva ja ettevõtete kallal ei saa hästi lõppeda. Erinevatest riikidest ja ajaloost võib tuua kümneid näiteid selle kohta, et majanduskriisist ei ole võimalik pehmelt läbi minna, korraldades samal ajal suurt maksutõusu. Eesti valitsus on praegu korraldamas riigi ajaloo suurimat maksurallit ja maksutõusu. Enamgi veel, valitsuse maksupoliitika soosib ebaõiglaselt elanikkonna jõukamat osa. Välismaised suurkorporatsioonid võivad eestlaste arvel teenida kordades rohkem, kui nad teenivad oma kodumaal. Aga Eesti valitsuse jaoks ei ole see mingi probleem. Samas on valitsuse jaoks probleem meie oma suurperede toetused, mis peaministri eksitavate väidete järgi olevat Euroopa suurimad. Suurperedelt võeti kohe raha vähemaks, ei olnud mingit küsimust. Lisaks said esmatarbekaubad, nagu toit ja ravimid, Eestis täie rauaga käibemaksutõusu ning rahvas ja ettevõtjad on aetud maksuralliga säästurežiimile. Suheldes ettevõtjatega, kes peavad kauplusi, või ka inimestega, kes töötavad näiteks suurtes kaubanduskeskustes, võib kuulda kirjeldusi, mis keskustes praegu tegelikult toimub. Toimub see, et kogu rahvas käib ja tungleb toidupoes. Samal ajal on spordi‑, elektroonika‑, kalastus‑ ja muud spetsiifilisemad kauplused sisuliselt inimtühjad. Mõni üksik klient käib riiulite vahel. Küsimus on, kui kaua ettevõtjad niimoodi vastu peavad. Probleemide juurpõhjus on valitsuse vale majanduspoliitika. Maksutõusudega ei lahendata majanduskriisi. Toiduained ja ravimid on maksutõusude ja manipuleeritava elektribörsi tagajärjel teinud Eestis läbi Euroopa suurima hinnatõusu. Nii et EKRE pakutud leevendusmeede, mis aitaks pehmendada valitsuse lühinägelike otsuste mõjusid, ehk toiduainete ja ravimite käibemaksu langetamine, aitaks tuua nii toidu kui ka ravimite hinnad alla. Meie liberaalid ise ei mõtle, neil on selleks otstarbeks Euroopa Liit. Seetõttu ma korra meenutan valitsusele, et Eesti on jõudnud ühes edetabelis Euroopa Liidu arvestuses nüüd absoluutsesse tippu. See ei ole võistlus viie rikkaima riigi [sekka pääsemiseks], vaid Reformierakond on meid juhtinud hoopis kahe kõige kõrgema käibemaksumääraga Euroopa riigi sekka, kui me räägime toiduainetest ja ravimitest. Esimene koht: Taani, käibemaks 25%. Teine koht: Eesti, 22%, ehk ligemale veerand toidukorvi [maksumusest] on maksud. Aga toon Euroopast veel näiteid. Austrias on toiduainete käibemaks 10%, Belgias on see olenevalt kaubagrupist 6–12%, Küprosel 5%, Tšehhis 15%, Prantsusmaal 10%, Ungaris 5–15%, olenevalt tootegrupist, Saksamaal 7%. Kas Stenbocki majas usutaksegi, et meil on Euroopa kõige eksimatum valitsus? Igatahes on meil Euroopa kõige küünilisem valitsus, kui meie peaminister teatab nii automaksu kui ka magusamaksu kaitseks, et Reformierakond ei keela kellelgi millegi ostmist või tarbimist. Ei keela, aga külma kõhuga tehakse paljud asjad lihtsalt niivõrd kalliks, et inimesed ei saa neid asju endale enam lubada. Samal ajal teeb meie valitsus täiendava maksuvabastuse maksuastme kaotamise kujul, millest võidavad enim just keskmisest kõrgemat palka ehk 2000–8000 eurot kuus teenivad inimesed. See läheb riigile oluliselt rohkem maksma, kui läheks meie pakutud toiduainete ja ravimite käibemaksu langetamine. Valitsuskoalitsioonisaadikud, keda on siin saalis täpselt kolm tükki! Mõelge palun laiemalt, tunnistage, et te olete kogu selle maksuralliga mööda pannud. Majanduskriisi ajal makse ei tõsteta. Praegu tuleb kahju sisse võtta ja aidata Eesti majandus tagasi jalgadele. Aitame ettevõtetel ja inimestel halvad ajad üle elada ja tegeleme samal ajal bürokraatia vähendamise ja ebavajalike kulutuste [tegemise] lõpetamisega! Riigieelarves lastakse praegu sadu miljoneid tuulde täiesti ebavajalike projektide peale. Toiduainete ja ravimite käibemaksu langetusele oleks võimalik hea tahte korral nädalaga eelarvest kate leida ja seejärel asi ära teha. Täiesti arusaamatu, miks juhib meie tänane valitsus majandust kuristiku suunas. Üks minut palun veel.

Üks minut lisaks, palun!

Õigustused ja vabandused, mida tuuakse toidu ja ravimite käibemaksu langetuse ärajätmise põhjenduseks, on haledad. Ministrite mõtted sel teemal võib kokku võtta täpselt ühe lausega: halvad kaupmehed võtavad maksulangetusest võidetava raha ära ning tarbijate ja tootjateni ei jõua sellest midagi. No olete ikka viletsad küll, kui ei suuda isegi kaupmehi ühe laua taha kutsuda, asja arutada ja küsida, kas ikkagi on nii. Kaubanduses on karm konkurents ja ka meedias on kaupmehed väljendanud teistsuguseid seisukohti, mille põhjal on igati põhjendatud eeldada, et toiduainete ja ravimite käibemaksu langetus jõuab ka hindadesse. Kutsun veel kord üles toetama EKRE eelnõu toiduainete ja ravimite käibemaksu langetamiseks. Teeme vahepeal ka midagi head Eesti inimeste heaks. Aitäh!

Suur tänu teile! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd oleme jõudmas selle otsuse eelnõu hääletamise juurde, aga enne seda saalikutsung. Head kolleegid, Kalle Grünthalil on küsimus istungi juhatajale. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle tundub, et meie kutsungi [heliga] on midagi lahti. Me siia ukse taha kuuleme seda küll, aga ma näen praegu, et ainult kaks inimest koalitsioonist on kohal. Järelikult see aparatuur mujal [majas] ei tööta. Äkki peaksime selle ära remontima, enne kui hääletama läheme?

Mulle tundub, et see on teie unistus. Mulle tundub, et hetkel ikkagi töötab kõik. Head kolleegid, juhin tähelepanu, et käesoleva eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Panen lõpphääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele toiduainete ja ravimite käibemaksu langetamiseks 5-le protsendile" eelnõu 272. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt on 20 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. See otsuse eelnõu ei leidnud vajalikku toetust. Eelnõu 272 on tagasi lükatud. Teine päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele rakendada tõhusaid meetmeid kaitsmaks alaealisi kokkupuudete eest pornograafiaga" eelnõu 326 esimene lugemine. Enne kui kutsun Riigikogu kõnetooli kolleeg Varro Vooglaiu, Martin Helme, küsimus istungi juhatajale.

Aitäh! Nüüd on selline lugu: ma pean teile kurvastusega ütlema, et me ei saa seda menetleda, sest ettekandja läks ära. Ta ei ole rahul, et siin on 51 hääle nõue, ja menetlemise võimatuse tõttu jääb see [eelnõu] meil päevakorrast välja. Eks me siis esmaspäeval jätkame arutelu selle 51 [hääle] künnise üle.

Sellest on tuliselt kahju, aga tõepoolest, kui ettekandjat saalis ei ole, või täpsemini, ta äsja lahkus saalist, siis ma ei saa selle päevakorrapunkti menetlemist avada, kuigi sissejuhatuse ma tegin. Nii et on tegemist arutelu võimatusega.