Kodumaise toidutööstuse oleviku ja tuleviku väljakutsed

Tänane kolmas küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Lauri Laats ja teema on kodumaise toidutööstuse oleviku ja tuleviku väljakutsed. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Tõesti, kodumaise toidutööstuse kohal on murepilved, ja mitte ainult toidutööstuse kohal. Majandus langeb juba kolmandat aastat ja kahe aasta jooksul on toiduainete hind tõusnud 42%. Meil on täna ka külalised. Koolinoored! 42% on toidu hinnad tõusnud. Te võiksite oma vanematelt küsida, kui palju on selle aja jooksul nende palk tõusnud. Seoses sellega on ju tarbija kindlustunne samuti jätkuvalt madal. Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp on öelnud, et tarbijate hinnatundlikkus mõjutab Eesti tootjaid. Kui valik poes väheneb, toob see kaasa konkurentsivõime languse. See tähendab, et Eesti toodete kättesaadavus võib aja jooksul väheneda, mis on toidujulgeoleku poolest üks ohumärke. Ka praegu on juba 40% toodetest, mida me saame poest osta, imporditud. Need on meie partnerite, need on meie naabrite [tooted], me räägime Läti, Leedu ja Poola toodetest. Need on meie poelettidel ja meie neid tarbime. Loomulikult see tähendab seda, et meie tootjad toodavad siis lihtsalt vähem ja nende tooteid on võimalik ka vähem osta. Eelmisel nädalal teatas Kehtna Lihatööstus, et lõpetab suvel tegevuse. Samamoodi teatas Tartus tegutsev Rahinge Lihatööstus, et lõpetab sel aastal tegevuse, ja ka üks Vasula Lihatööstuse juht mainis, et ajad on väga rasked ning vaatame, mis meid ees võib oodata. Nii et olukord on tegelikult väga halb. Me ei ole läinud seda teed, mida on läinud teised riigid, näiteks Poola, Leedu ja Läti, kes toetavad tootjaid. Eesti on otsustanud, et seda võiks reguleerida turg. Tahaksin kuulda teie nägemusest sellest valdkonnast. Kuidas teie näete seda just julgeolekuohu mõttes?

Aitäh! Kõigepealt, mul tekib kognitiivne dissonants, sest teil on seljas pusad [kirjaga] "Ei automaksule", aga samas nõuate kõigile toetusi. Kust teie arvates see raha siis tuleb, mida riik annab toetusteks? See tuleb maksudest, see tuleb maksumaksja taskust. Ei saa samal ajal öelda, et ühtegi maksu ei tohi tõsta, aga kõigile peaks toetusi maksma. Püüaks selle asja ikkagi kuidagi joonde saada. Tõepoolest, eelmisel aastal vähenesid tootmismahud enamikul töötleva tööstuse 23 tegevusalast. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes puidutöötlemine 16,8% ja järgmine oli toiduainete tootmine 3,6%‑ga. Toiduainetööstuse üldine mure on asjaolu, et sisendhinnad kasvavad, aga tarbija ei jaksa enam kõrgemat hinda maksta. Samas, näiteks Eesti Panga ökonomist on oma kirjutises avaldanud, et toiduainetööstus langetab tegelikult hindu, aga toidupoed tõstavad, ehk hinnatõus ei tule põllumajandusest ega toidu tootmisest, vaid see tuleb jaekaubandusest. Sama ütleb ka regionaalministeeriumi tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud uuring, mille kohaselt on toidu hinnad kokkuostu tasemel langenud, kuid see ei ole tarbija jaoks märkimisväärset hinnalangust toonud. See on kindlasti murekoht ka toiduainetööstusele, kui neid graafikuid vaadata. Nüüd, te rääkisite toiduainete [kallinemisest]. Tegelikult oli see veebruaris Eestis 3%, seda isegi peale käibemaksu tõusu, ja see on alla euroala keskmise. Kui vaadata palkade kasvu, siis [me näeme, et] iseenesest on inimeste ostujõud jälle tõusmas. Aga ma möönan, et toiduainetööstusel on keerulised ajad ja need uudised, mis tulevad, et üks või teine tööstus läheb kinni, on tõesti väga-väga kurvad. Küsimus on selles, et numbrid [näitavad], et 2023. aastal vähenesid tootmismahud toiduainetööstuses ainult 3,6%, langus on olnud mitme teiste töötleva tööstuse tegevusala omast väiksem. 2022. aastal kasvas Eestis toiduainete tootmine võrreldes 2018. aastaga 42,33%. Suurim kasv on toimunud kala-, piimatoodete ja joogitootmise valdkonnas, aga teistel on tõesti keerulisem.

Suur tänu! Lauri Laats, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Hea, et te märkasite tõesti seda ilusat pusa loosungiga "Ei automaksule". Loomulikult me ei toeta automaksu, nii nagu enamik Eesti inimesi. Te küsisite, mis on meie ettepanekud. Meie oleme oma ettepanekuid teile mitmeid kordi esitanud. See on loomulikult pangamaks. See on loomulikult maksuküüru mittekaotamine, [vastupidi sellele], mis teil praegu plaanis on. Ja loomulikult peaksite te vaatama ka riigiaparaadi sisse, seal kindlasti leidub kohti, kust kokku hoida. Need on meie kolm ettepanekut teile ja me oleme neid teile ka korduvalt esitanud. Nüüd, mis puudutab üleüldiselt minu küsimust, siis minu mure, nii nagu, ma arvan, ka väga paljude teiste inimeste mure, on see, kas me saame ka tulevikus soetada poest endale eestimaiseid toiduaineid. Ka toiduliit on selgelt välja öelnud, et see oht on tegelikult päris suur. Pidevalt tuleb peale odavamaid välismaalt saabuvaid toiduaineid, nende osakaal on juba praegu poes 40% ja see tõuseb pidevalt. Meile on ju riigina väga oluline, et säiliks oma kodumaine toidutööstus, see toit on hea ja maitsev, me saame olla selles kindlad. Ja see on loomulikult ka toidujulgeoleku küsimus. Meil peab olema tagatud võimekus, et me saame oma rahva ära toita oma [toodetega], me peame [seda tegema]. Ka energia kohta on sama küsimus. Praegu olete te võtnud sihikule energiamajanduse, te olete selgelt välja öelnud, et 2030. aastaks peab meil olema energiat nii palju, kui me tarbime, see [peab] olema toodetud Eestimaal. Ka toidu puhul peaksime me seadma samasugused eesmärgid. Kas valitsusel on toidu puhul eesmärgid olemas?

Jaa. Kuivõrd teie sissejuhatus oli nii pikk, pean ma ka sissejuhatuses esitatud väidetele vastama, enne kui ma lähen küsimuse juurde. Maksuküür on juba kaotatud ja sellel on kaks väga suurt efekti. Üks on see, et kõikidele tööstustele, kõikidele ettevõtjatele on palgakulu üks väga oluline sisend ja [maksuküüru kaotamine] vähendab oluliselt survet tõsta palkasid, sest inimestele jääb rohkem raha kätte. Teine suur efekt ongi see, et kõikidele töötajatele, kes teenivad alla 8000 euro, jääb rohkem raha kätte. Kui neile jääb rohkem raha kätte, siis nad saavad ka rohkem kaupu tarbida. Nüüd teine väide, justkui oleks lihtne lihtsalt kokku tõmmata. Me parandasime eelmisel aastal eelarve positsiooni 500 miljoni euro võrra. Kui te räägite riigisektori töötajatest, siis samal ajal te nõuate ju nendesamade töötajate palga tõusu. Valitsussektori töötajatest 42% on õpetajad, haridustöötajad ja teadlased – 42%! Järgmine kõige suurem [rühm] on tervishoiu ja sotsiaaltööga hõivatud, 24%. Siis tulevad avalik kord, julgeolek, kultuur, riigikaitse – kõigi nende valdkondade [töötajad] kokku moodustavad 85% inimestest, kes valitsussektoris palka saavad. Need on needsamad inimesed, kelle palkade suurendamist te siinsamas nõuate. Jällegi, neid asju ei saa korraga teha. Tulles toiduainetööstuse juurde, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi eesmärk, soov ja poliitika alus on ka toiduainetööstuse majandusliku võimekuse ja konkurentsivõime tõstmine. Ühelt poolt me teeme energiaga seotud otsuseid, mis on ka oluline sisend toiduainetööstuses, et hinnad tuleksid alla. Näiteks gaasi hind on meil tunduvalt odavam, kui see on Soomes, ja see alanes selle aasta alguses veel 22,5%, kui ma õigesti mäletan. Teiseks on [eesmärk] olla valmis vastama, reageerima kiiremini ühiskonna nõudlusele toidu ja tervise[teenuste] järele, selles osas aitab regionaalministeerium. Ja on suurem fookus ringmajanduse põhimõtete kasutamisel just toiduainesektoris ja põllumajanduses, toiduainetööstuse positsiooni tugevdamine toidutarneahelas ja hea usu põhimõtteid arvestavad kaubandussuhted koostööpartneritega. Need on need tööliinid, mille järgi ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tegutseb, et toiduainetööstuse konkurentsivõimet suurendada.

Aitäh! Nüüd üks lisaküsimus. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Majanduslangus on Eestis kestnud juba rohkem kui kaks aastat. Kogu selle aja olete te tegutsenud peaministrina. Palun öelge, mida te olete teinud majanduskasvu taastamiseks ja mida kavatsete edaspidi selleks teha. Nimetage vähemalt üks konkreetne ettevõte, millel te aitasite säilitada tootmist ja töökohti.

Aitäh! Kõigepealt, kui see, et nüüd te istute seal taga – vanasti te istusite siin ees –, näitab, kui palju Keskerakonda enne oli ja kui vähe teid nüüd on, siis see on tegelikult päris drastiline …

Ma vabandan! Ma vabandan! Ma täpsustan üht olulist asja. Aleksandr Tšaplõgin pidi istuma sinna taha sellepärast, et tema pult siin ees ei töötanud, ehk sellel on tehniline põhjus. Aleksandr Tšaplõgin istub Riigikogus jätkuvalt kohal nr 5. Jah, nii et see on Aleksandr Tšaplõgini koht. Aga palun jätkate vastust.

Selge-selge, vabandust! Tulen konkreetse küsimuse juurde. Enamik otsuseid, mida me teeme, on suunatud sellele, et tagada, et Eesti inimestel oleks siin parem, et Eesti majandus töötaks ja, nii nagu ütleb meie põhiseadus, et eesti kultuur, keel ja rahvas kestaks. Mis on need konkreetsed asjad, mida me oleme teinud, et majandust aidata? Energiapoliitikas oleme teinud väga palju olulisi samme. Hea meel on tõdeda, et tegelikult on tähtsate sisendite, nagu gaasi ja elektri hind oluliselt alla tulnud. Siis on investeeringud, mida me riigi tasemel teeme. 1,9 miljardit eurot läheb see aasta majandusse erinevate investeeringute näol – see on protsentuaalselt rohkem kui teistes Euroopa riikides –, selleks et aidata. Aga kõik majanduses ei sõltu muidugi sugugi mitte valitsuse tööst, vaid sõltub faktoritest, mis meist ei sõltu. Siiamaani on Eesti majandust vedanud see, et me oleme olnud seotud Põhjamaade majandusega, me oleme olnud väga avatud ja see on andnud võimaluse, et meie majandus on saanud kiiremini kasvada. Põhjamaade majandusel ei lähe praegu hästi ja seda tunnetame meie esimesena ka oma majanduses. Aga mis on head uudised? Nii nagu president oma kõnes ütles, rääkige rohkem positiivsetest asjadest, selline negatiivsus ei vii edasi, optimistid viivad asja edasi. Esiteks, positiivne on see, et palgad kasvavad ja kasvavad jälle rohkem, kui kasvavad hinnad, ehk inimeste ostujõud paraneb. Pensionid kasvavad: eelmisel aastal 17,6%, sellel aastal 10,6%. Tööturu näitajad on üllatavalt positiivsed, kuigi, tõesti, tööpuudus on tõusnud. Aga tööhõive on kõigi aegade kõrgeim ja viimase aastaga on erasektor loonud 12 000 uut töökohta. Euribori futuurid langevad, mis näitab, et tegelikult ka laenuintressid hakkavad alla minema. Eelmise aasta lõpus majutusasutuste käive kasvas, samuti kasvas reisijate arv nii Tallinna Sadamas kui ka Tallinna Lennujaamas. Vabal meedial läheb hästi. Vaatame majanduse arengut. Gaasi hind on 22,5% madalam kui aasta alguses ja 2024. aastal on gaasi hind mitu korda madalam kui Soomes – see on alati võrdlusmoment. Nii et jah, neid asju on. Igasugustes majanduse konkurentsivõime edetabelites on Eesti endiselt väga kõrgel kohal. Näiteks maksusüsteemi konkurentsivõime on see, mille poolest me oleme püsivalt esikohal. Endiselt on hea meel, et maksukoormus on meil üks Euroopa madalamaid ka pärast maksutõusude tegemist.

Aitäh! Lõpetan tänase kolmanda küsimuse käsitlemise. Enne kui me saame neljanda küsimuse juurde minna, on küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud esimees! Tegelikult on päris kurb, et peaminister lubab endale selliseid kommentaare ja talle pakub raskelt nalja, kui tehnilise põhjuse pärast peab mõni saadik istuma teisel kohal. Ma protseduurilises mõttes mainin ära, et ka mina ei istu täna oma tavapärasel kohal, sest ka minul pult ei tööta. Ma tänan esimeest, et te pöörasite sellele koheselt tähelepanu ja katkestasite peaministri sõnavõtu.

Aitäh! Aga ma ei saa ka seda küsimust lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Vadim Belobrovtsev, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Mul ongi küsimus konkreetse protseduuri kohta. Ma arvan, et teie istungi juhatajana peaksite peaministrit ikka korrale kutsuma, sellepärast et see ei ole esimene kord, kui vastuste asemel konkreetsetele küsimustele tulevad mingid kommentaarid, mis ei ole teemaga ega küsimustega absoluutselt seotud. Mina võin ju ka kommenteerida, et kui peaminister tuleb siia näiteks morni näoga, siis järelikult Reformierakonnal läheb halvasti, nende reiting järjest kukub. Või kui ta tuleb naeratades, siis ma ütlen, et talle ei lähe korda see, et Eesti rahval on praegu keeruline elu. Selles mõttes, et milleks selliseid kommentaare vaja on?

Aitäh, hea kolleeg! Ma juhin teie tähelepanu sellele, et istungi juhataja sekkus ja pärast seda jätkus arutelu teemakohaselt.